Võlaõigus

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4028.75 euro saamiseks. Kohus tegi 01.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 06.09.2024 määrusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.11.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ hagi S T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja 10.09.2023 laenulepingu nr XXX, millest alusel sai kostja laenu 3800.00 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu xxx AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule, intressi määraga 17.9% aastas, viivise määraga 17.9% aastas, haldustasuga 1.50 eurot kuus, alates 10.10.2023 kuni 10.09.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi xxx AS-ile põhiosa katteks summas 234.68 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi alates 10.01.2024 osamaksest, mistõttu saatis xxx AS 28.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.04.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles xxx AS 29.04.2024 lepingu üles. Seega on laenulepingu nr XXX alusel kostja põhivõlgnevus 3565.32 eurot, intressi võlgnevus 223.00 eurot, haldustasu võlgnevus 6.00 eurot, viivise võlgnevus põhivõla summalt 3565.32 eurot perioodi 30.04.2024-18.11.2024 eest 353.97 eurot. xxx loovutas laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded kostja vastu 29.04.2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on saatnud kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lisaks on hagejal tekkinud kostja makseviivitusega seoses muud kulud, sh kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, võlgnikule tehtud telefonikõnede ja saadetud ekirjadega, võlanõude avaldamisega. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist laenulepingu nr XXX alusel 50.00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 3565.32 eurot, intress 223.00 eurot, haldustasu 6.00 eurot, sissenõudmiskulud 50.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 353.97 eurot ning viivis alates 19.11.2024 kuni põhinõude summas 3565.32 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 17.9% aastas. Hageja esitas 12.12.2024 ja 26.09.2025 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude, mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 3323.46 eurot, intress 44.37 eurot, 26.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 838.28 eurot, võla sissenõudmiskulud 50.00 eurot ning viivis alates 27.09.2025 kuni põhinõude summas 3323.46 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 17.90% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1523.56 eurot, sh riigilõiv summas 560.00 eurot ja hageja õigusabikulud 963.56 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2

Kostja vastuväited Kohus on toimetanud kostjale hagiavalduse kätte kättetoimetamisportaali vahendusel 16.12.2024 ning menetlusse võtmise määruse 20.01.2025. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg-st 6 tuleneb, et krediidiandja võib tarbijaga 3

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. II Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 3565.32 eurot, intress 223.00 eurot, haldustasu 6.00 eurot, sissenõudmiskulud 50.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 353.97 eurot ning viivis alates 19.11.2024 kuni põhinõude summas 3565.32 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 17.9% aastas. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: xxx AS (endine xxx AS) ja kostja sõlmisid 10.09.2023 laenulepingu XXX, mille alusel sai kostja laenu 3800.00 eurot, lepingutasuga 76.00 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu xxx AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 10.10.2023– 10.09.2026, intressi määraga 17.9% aastas, viivise määraga 17.9% aastas, haldustasuga 1.50 eurot kuus (dtl 45-60); xxx AS tegi kostjale 10.09.2023 ülekande summas 3701.80 eurot (dtl 62); kostjalt on toimunud laenulepingu nr XXX alusel laekumisi xxx AS-ile kogusummas 427.48 eurot (dtl 123-128); kostja ei täitnud laenulepingust nr XXX tulenevaid maksekohustusi alates

krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud, regulaarsed sissetulekuid kontrollis esialgne krediidiandja Maksu-ja Tolliameti põhjal (dtl 72-85). Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja selgituste kohaselt kostjaga laenulepingu nr XXX sõlmimisel kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit ja tegi päringu Maksu- ja Tolliametile. Kohtu hinnangul ei saa pidada viidatud päringute tegemist registritesse piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamisel. xxx AS-i krediidianalüüsist (dtl 72-85) nähtub, et kostja sissetulek oli tegelikkuses madalam, kui kostja ise on laenutaotlustes märkinud ning hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas on krediidiandjad vastuolu kontrollinud. Samuti ei ole selgitatud ega tõendatud, kuidas on kontrollitud kostja igakuiseid kohustusi. Seejuures ei ole hageja tõendanud, et krediidiandjad oleks viidatud päringud teinud, kuna on esitanud vaid algse krediidiandja koostatud krediidianalüüsi. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul xxx AS-il tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja esitas 12.12.2024 ja 26.09.2025 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude, mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 3323.46 eurot, intress 44.37 eurot, 26.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 838.28 eurot, võla sissenõudmiskulud 50.00 eurot ning viivis alates 27.09.2025 kuni põhinõude summas 3323.46 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 17.90% aastas. 5

V Järgnevalt hindab kohus, kas krediidilepingu ülesütlemine oli kehtiv. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Laenulepingu nr XXX alusel kohustus kostja tagastama laenu xxx AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 10.10.2023–10.09.2026, intressi määraga 17.9% aastas. Kostja oli hagiavalduse kohaselt viivituses alates 4. osamaksest, s.o 10.01.2024, mistõttu saatis xxx AS kostjale 28.03.2024 laenulepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 29.04.2024. Kostja tegi tagasimakseid kogusummas 427.48 eurot. Hageja on esitanud 26.09.2025 nõude ümberarvestuse vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7, milles on määranud igakuised intressimaksed VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras. Seadusjärgne intressi määr oli alates 01.01.2023 2,5% aastas, alates 01.07.2023 4,00% aastas, alates 01.01.2024 4,50% aastas. Arvestades kostja tagasimaksed põhinõude ja vähendatud intressinõude katteks, on kostja osamaksetega osaliselt viivituses alates 10.02.2024 osamaksest. Seega oli kohtu hinnangul lepingu ülesütlemine 29.04.2024 kehtiv. VI Kohus kontrollib, millises ulatuses on hageja põhinõue ja kõrvalnõuded põhjendatud. Hageja märgib, et kostjalt on toimunud laenulepingu nr XXX alusel laekumisi xxx AS-ile kogusummas 427.48 eurot ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb lugeda tagasimaksed põhinõude ja seadusjärgses määras intressinõude katteks. xxx AS tegi kostjale väljamakse summas 3701.80 eurot (3800.00 eurot - lepingutasu 76.00 eurot - väikelaenukindlustuse osamakse 22.20 eurot). Hageja on arvestanud nõude ümberarvestuse kohaselt põhinõude katteks tasutuks 378.34 eurot, seega on tasumata põhinõue 3323.46 eurot. Hageja ümberarvestuse kohaselt tuli kostjal tasuda intressi perioodil 10.10.2023– 29.04.2024 kokku 93.51 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt tuli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras kostjal tasuda intressi osamakseid järgmiselt:

6

Kokku kohustus kostja lepingu kehtivusajal tasuma intressi 92.36 eurot, millest hageja on arvestanud nõude ümberarvestuse kohaselt tasutuks 49.14 eurot. Seega on tasumata intress 43.22 eurot (92.36 eurot - 49.14 eurot). Haldustasu on VÕS § 4034 lg 7 tähenduses muu tasu, mida kostja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral krediidiandjale ei võlgne. Seega jääb hageja haldustasu nõue 6.00 eurot rahuldamata. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50.00 eurot. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale laenulepingu nr XXX alusel järgmised meeldetuletuskirjad: 30.04.2024 kiri maksumusega 25.00 eurot; 13.05.2024 kiri maksumusega 5.00 eurot ja 23.05.2024 kiri maksumusega 5.00 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud eurot, mis sisaldavad kulusid nõude andmete töötlemisele ja kontrollimisele, kontaktandmete otsimisele ja päringutele, võlgnikule vastamisele, võlanõuete selgitamisele ja vastuväidete vastamisele telefoni ja e-posti teel, võlgnikule tehtavatele kõnedele ning võlanõude arvestamisele. Hagiavalduse kohaselt on hagejal õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Kohtu hinnangul on VÕS § 1132 sätestatud üksnes piirmäärad ja tingimused lepinguga seotud sissenõudmiskulude hüvitamisele. Hüvitamisnõude alusnormid on VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115. Kohustus, mida rikuti, on võla tagastamise kohustus. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist summas 50.00 eurot, seega jääb sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. Hageja taotleb 26.09.2025 esitatud nõude ümberarvestuses kostjalt hageja kasuks laenulepingu nr XXX alusel viivise väljamõistmist perioodi 30.04.2024–26.09.2025 eest põhivõlgnevuselt 3323.46 eurot lepingujärgses viivise määras 17,90% aastas ning alates 27.09.2025 põhivõlgnevuselt 3323.46 eurot lepingujärgses viivise määras 17,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt lepingujärgses viivisemääras, mis vastab lepingus kokkulepitud intressimäärale (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 33 ja 34). Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista kostjalt välja viivis laenulepingu nr XXX alusel alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.04.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.11.2024 summas 329.96 eurot ning edasiulatuvalt alates 19.11.2024 põhivõlgnevuselt 3323.46 eurot lepingujärgses määras 17,90% aastas kuni täitmiseni. VII Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aktiva Finance Group OÜ hagi S T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja xxx AS-iga 10.09.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 3323.46 eurot, intressi 43.22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 329.96 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt 3323.46 eurot, lugedes viivise määraks 17,90% aastas, alates 19.11.2024 kuni täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude 241.86 eurot, intressi nõude 179.78 eurot, haldustasu nõude 6.00 eurot, sissenõudmiskulude nõude 50.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 24.01 eurot. Menetluskulude jaotus ja kättetoimetamine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

7

Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 4198.29 euro maksmist, millest kohus rahuldab 88% (3696.64 eurot / 4198.29 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 12% ulatuses hageja kanda ja 88% ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.