Muud

Asjaolud:

Võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxxx, mille jääk on 16,72 eurot, kontol on broneering summas 17,92 eurot kaardi kuutasudest; hoiukontot nr xxxx. Usaldusisik märgib, et Swedbank AS-i vastus päringule jõudis usaldusisikuni alles 18.05.2023.a hommikul, mistõttu ei ole võlgniku Swedbank AS-i konto kajastatud võlgniku varanimekirjas. pensionikontot nr xxxx, konto saldo 04.05.2023.a seisuga on 2468.797 LHV Pensionifond L osakut, investeeringu puhasväärtus 5151,91 eurot. Kohustused võlgniku esitatud andmetel kokku: 36 459,19 eurot, kohustusi kokku usaldusisikule esitatud andmete kohaselt 15 476,09 eurot (LISA 2- võlanimekiri). Võlgniku esitatud info kohaselt on tal järgmised kohustused kogusummas 36 459,19 eurot: - Bondora AS 9468,34 eurot; - OK Incure OÜ 1528,03 eurot; - PlusPlus Capital AS 7142,66 eurot; - Aktiva Portfolio AS 1065,26 eurot; - GS Core OÜ 16 254,90 eurot; Usaldusisiku poolt kontrollitud info kohaselt, on võlgniku kohustusi vähemalt 15 476,09 eurot järgmiselt: - Aktiva Finants AS OÜ 777,26 eurot; - OK Incure OÜ 1132,03 eurot; - Bondora AS 7863,13 eurot; - GS Core OÜ 5703,67 eurot; Usaldusisiku päringutest selgusid järgmised asjaolud võlgniku varade ja kohustuste osas: Transpordiameti 02.05.2023.a vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole. AS Pensionikeskus 04.05.2023.a vastusest selgub, et võlgniku nimel on avatud pensionikontot nr xxxx, konto saldo 04.05.2023.a seisuga on 2468.797 LHV Pensionifond L osakut, investeeringu puhasväärtus 5151,91 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 02.05.2023. a andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, võlgnik ei oma ühtegi väärtpaberit. AS Coop Pank 03.05.2023.a vastuse kohaselt omab võlgnik arvelduskontot nr xxxx, mille saldo 03.05.2023.a seisuga on 0 eurot. Võlgnikul on teenustasude võlgnevus summa 1,99 eurot. Muud kohustused panga ees puuduvad. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikul kehtivaid ja kehtetuid seoseid äriühingutega ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara kuulunud ei ole ega käesoleval ajal ei kuulu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 02.05.2023.a vastusest selgub, et võlgniku suhtes on hetkel käimas järgmised täitemenetlused: Menetluse nr Sissenõudja Nõude suurus eurodes Kohtutäitur xxxx PlusPlus Capital AS 1759,09 Kristel Maalman xxxx Bondora AS 5112,69 Andrei Krek xxxx PlusPlus Capital AS 1691,68 Kristel Maalman xxxx OK Incure OÜ 1528,03 Andrei Krek xxxx OÜ GS Core 5365,91 Andrei Krek xxxx Bondora AS 4059,40 Andrei Krek xxxx PlusPlus Capital AS 1666,70 Kristel Maalman xxxx PlusPlus Capital AS 463,38 Kristel Maalman

xxxx PlusPlus Capital AS 2402,30 Kristel Maalman xxxx Aktiva Portfolio AS 777,26 Tatjana Afanasieva Võlgniku suhtes on lõpetatud 8 täitemenetlust. Maksu- ja Tolliameti 09.05.2023.a vastuse kohaselt ei ole võlgnikul seisuga 09.05.2023.a maksuvõlga ning isiku ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Võlgniku suhtes ei ole toimunud maksumenetlusi ning esitamata deklaratsioone ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel 2020.a tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuulunud enammakstud tulumaks 247,58 eurot kanti võlgniku kontole 02.03.2021.a; 2021.a tuludeklaratsiooni alusel tagastatav summa 348,93 eurot kanti kohtutäituri võlanõude katteks 07.03.2022.a; 2022.a tuludeklaratsiooni alusel tagastatav summa 216,04 eurot kanti kohtutäituri võlanõude katteks 17.04.2023.a. Perioodi 2021.a ja 2022.a on võlgnikule töötasu deklareerinud Ararat Grill OÜ (12022870), 2023.a jaanuar AS Pihlaka (10339030) ja 2023.a aprill Ersikada Invest OÜ (11943609). Bondora AS 12.05.2023.a vastuse kohaselt on neil võlgniku vastu nõue kogusummas 7863,13 eurot. Nõude aluseks on maksekäsk tsiviilasjas nr xxxx ja nr xxxx. OÜ Julianus Inkasso 04.05.2023.a vastuse kohaselt on neil võlgniku vastu nõue summas 777,26 eurot. Nõude on loovutanud Inbank AS Aktiva Finants OÜ-le. Nõude aluseks on maksekäsk tsiviilasjas nr xxxx. OK Incure OÜ 02.05.2023.a vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu summas 1132,03 eurot (lisandub viivis 0,065750 % päevas summalt 749,19 eur. Nõude aluseks on maksekäsk tsiviilasjas nr xxxx. Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. FiMS § 1 lg 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt oli ta kolm kuud töötu, uue töökoha sai ta aprillis 2023 ning sissetulekuteks on peretoetus 80 eurot, palk 534,64 eurot ning 100 eurot elatisraha. Võlgniku esitatud info kohaselt on tal kohustusi kogusummas 36 459,19 eurot Usaldusisikule on oma nõuetest teada andnud võlausaldajate nõuete summa 15 476,09 eurot. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldanud soovi pankrotimenetluse algatamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgniku selgituse kohaselt algasid makseraskused 2021.a kui võlgnik alustas erinevate kiirlaenude võtmist sooviga aidata oma lapselapsi, sest võlgniku lapsed olid majanduslikult kehvas olukorras. Laenude tagasi maksmisel tekkisid raskused, algselt lubasid võlgniku lapsed ise aidata kohustusi tasuda, kuid seda ei juhtunud.

Võlgnik oli 2023.a alguses kolm kuud töötu, mis süvendas makseraskust veelgi. Võlgnik sai tööle 2023.a aprill, töötasuks 534,64 eurot kuus. Usaldusisik analüüsis võlgniku Swedbank AS-i arvelduskontot nr xxxx ning tuvastas, et esimese suurema summa kiirlaenu võttis võlgnik 2021.a jaanuaris Bondora AS-ist summas 4600 eurot. Sellest summast 3000 eurot võeti sularahas koheselt välja, järgmine päev veel 750 eurot. Järgmise kiirlaenu võttis võlgnik sama aasta aprilli kuus. Kiirlaenudest saadud raha, mis kontole jäi peale sularaha välja võtmisi, kasutas võlgnik erinevate arvete tasumiseks, tegi ülekandeid oma laste arvelduskontodele ning maksis tarbekauplustes. Lähtudes eeltoodust, FiMS §-dest 17 ja 45 ning PankrS §-dest 1 ja 31, on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada V.L., isikukood xxxx, pankrot. Pankroti väljakuulutamise korral on ta nõus jätkama pankrotihaldurina. Palutakse määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning menetlusabi korras mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ kasuks.

Maakohtu seisukoht:

Tunnid 0,5

Töötlesin päringute tulemusena saabunud vastuseid

2,0

1,0

Tutvusin võlgniku poolt esitatud teabenõude vastustega ning tegin täiendavad päringud 1,5 Analüüsisin kõiki saadud andmeid kogumis ning koostasin vara- ja võlanimekirja Koostasin usaldusisiku aruande Kokku

3,0 4,0

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 145 eurot (alates 01.02.2021. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994, a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 12 töötunni eest 1440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1728 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 725 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 660 eurot (10x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palutakse riigi vahenditest hüvitada 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot, halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.