Aktiva Finance Group OÜ hagi X.H vastu laenulepingust tulenevates nõuetes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 12.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3006,17 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja (vastustaja) X.H (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.09.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.02.2024 maksemäsu kiirmenetluse avalduse X.H (kostja) vastu põhivõla 1642,68 € ja kõrvalnõuete 401,29 € saamiseks. Hageja tõi esile, et tema nõuded tulenevad 05.04.2023 laenulepingust nr SR3925019 (laenuleping). Avalduse kohaselt oli laen antud tarbijakrediidina, intressimäär oli 29,19% aastas ja krediidi kulukuse määr 45%. Kõrvalnõuded koosnesid intressist 128,05 € (06.04.–25.10.2023), viivisest 223,24 € (0,065753% päevas 27.10.2023 – 27.02.2024) ja sissenõudekulust 50 €. Lisaks nõudis hageja viivist 0,102459% päevas alates 28.02.2024.
2.Maksekäsuosakond tegi 18.04.2024 maksekäsu, millega kohustati kostjat tasuma hagejale põhinõudeid 1642,68 € ja kõrvalnõudeid 487,13 € ning hüvitama riigilõivu 79,75 € ja menetluskulu 20 €. Maksekäsk tühistati kostja määruskaebuse alusel Pärnu Maakohtu 02.04.2025 määrusega. Sama määrusega anti asi hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule (maakohus). Hageja esitas 02.04.2025 määruse peale 29.04.2025 määruskaebuse, mis jäi 05.05.2025 menetlusse võtmata. Hageja vaidlustas ka selle määruse, aga vastav kaebus jäi ringkonnakohtu 06.06.2025 määrusega lõplikult rahuldamata.
3.Enne maksekäsu tühistamist oli see täidetud ja kohtutäituri vahendusel kanti kostjalt välja mõistetud raha hagejale. Kohtutäitur lõpetas 14.03.2025 täitemenetluse täitmise tõttu.
4.Hageja esitas 28.04.2025 maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõla 1632,68 €, intressi 127,06 € (alates 10.08.2023 osamaksest kuni 25.10.2023), sissenõudmiskulu 50 € ja sissenõutavaks muutunud viivise 719,69 € (26.10.2023–28.04.2025). Lisaks nõudis hageja viivist alates 29.04.2025 lepingus kokku lepitud määras 0,08% päevas (29,19% aastas).
5.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõutud summad on talle makstud ja nende uuesti välja mõistmine viiks alusetu rikastumiseni. Laenulepingut ei ole kohaselt üles öeldud ja laenu ei antud vastutustundlikult.
MAAKOHTU OTSUS
6.Maakohus jättis hagi 12.09.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 2426,76 €. Maakohus märkis, et lahendas asja lihtmenetluses, tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks ega andnud luba selle edasikaebamiseks.
6.1.Nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Laenusumma oli 2000 €, millest tuli kohe tagasi maksta 100 € lepingutasu, edasi 13 osamakset summas 171,44 € ja üks osamakse summas 174,36 €. Kokku pidi kostja tagastama 2500,08 €. Sisestades nimetatud andmed tarbijakrediidi kulukuse kalkulaatorisse kujuneb krediidi kulukuse määraks 47,3%. Laenulepingu sõlmimise ajal (05.04.2023) oli Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 15,31%, mille kolmekordne on 45,93%. Nii ületab kostjale antud tarbijakrediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 sätestatud piirmäära, mistõttu on leping sama sätte järgi tühine.
6.2.Hageja esitas ümberarvestuse, mille kohaselt on laenulepingust igal juhul muutunud sissenõutavaks põhivõlg 1388,08 €, intress 29,57 € ja viivis määraga 29,19% aastas tasumata põhivõlalt alates 11.06.2024. Ka neist komponentidest koosnevat nõuet ei saa rahuldada, sest see on maksekäsu alusel tasumisega juba täidetud. Hageja väide hagi esitamise ajendile võimaliku TsMS § 474 lg 2 alusel tagasinõude vältimiseks on ainetu, sest kostja ei ole tagastamise nõuet esitanud.
6.3.Lisaks võis hageja rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet, aga seda pole vaja sisuliselt hinnata. 2 (4)
APELLATSIOONKAEBUS
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud, sest otsusest ei nähtu, milliste andmete põhjal arvutas maakohus krediidi kulukuse määra. Hageja arvutuste järgi on see väiksem ega too kaasa laenulepingu tühisust. Samuti pole kohane maakohtu põhjendus kostja rahalise kohustuse faktilise täitmise kohta, sest kostjal on maksekäsu täitmise käigus makstu võimalik tagasi nõuda. Hageja ei nõustu ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
9.Kaebuse kesksed etteheiteid on edukad: vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning maakohus luges ennatlikult laenu tagastamise ja võimaliku seadusjärgse intressinõude täidetuks tühistatud maksekäsu põhjal läbi viidud täitemenetluses. Need rikkumised toovad kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise.
9.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ja sellele kohalduvad VÕS asjakohased sätted. Samuti on õige maakohtu arusaam, et esmalt tuleb kontrollida lepingu järgset krediidi kulukuse määra ja selleks võib asjaolude sobivuse korral kasutada avalikult kättesaadavat kalkulaatorit. Ühtlasi on teoreetiliselt õiged vastutustundliku laenamise põhimõtet käsitlevad selgitused.
9.2.Krediidi kulukuse määra arvutamisel kalkulaatoriga peab kohus järgima mh kahte järgmist reeglit.
9.2.1.Esiteks tuleb kontrollida, kas kalkulaatoris pakutud lähteandmete sisestamise võimalus vastab VÕS § 406 lg 1 tingimustele, st võimaldab leida krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Eelkõige peab kohus veenduma, et kalkulaatorisse saab sobival kujul sisestada rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 lisas kirjeldatud andmed. Vaidlustatud otsus niisugust kontrolli ei sisalda, mistõttu ei saa ringkonnakohus omakorda kontrollida maakohtu põhjenduste õigsust. Kui hageja esile toodud andmed ei sobi kalkulaatori sisendiks, võib kohus teha hagejale ettepaneku andmed täpsemalt esitada või kasutada viidatud lisa p 1 valemit.
9.2.2.Teiseks peavad kalkulaatori kasutamise korral lahendist nähtuma kõik andmed koos nende nimetusega nii nagu kohus need kalkulaatorisse sisestas. Selleks võib kasutada ka kuvatõmmist või kalkulaatori väljavõtet, aga pooltele ja järgmise astme kohtule tuleb luua võimalus kalkulaatori kasutamise protsessi kontrollida. Ka sellele tingimusele vaidlustatud otsus ei vasta. Maakohtu viidatud kalkulaatori sisendi väljad on: antav krediit, lisakulud (ühekordne), kuu/aastamaksed, aastaintress, osamakse suurus (arvutatav väli) ja lisakulud (korduv). Vaidlustatud otsuse p-st 19 ei ole aru saada, millistele kalkulaatori väljadele sisestas maakohus samas märgitud arvud 2000; 100; 13; 171,44; 1; 174,36 ja 2500,08. Kui pool on omakorda tuginenud kalkulaatori tulemusele ja kohus poole esitatud andmete põhjal ei saa kalkulaatorist sama tulemust, on kohane tekkinud ebakõla pooltega arutada.
9.3.Eelnevas kirjeldatud rikkumised on otsuse põhjendamiskohustuse (TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8) rikkumised. Kokkuvõttes on otsus kõnealuses osas põhjendamata olulisel määral (TsMS § 656 lg 1 p 5), sest kalkulaatori kasutamise ega sellesse arvandmete sisestamist pole praegu võimalik kontrollida. 3 (4)
9.4.Lisaks rikkus maakohus eelmenetluse ülesandeid kui ei selgitanud pooltele ega arutanud nendega TsMS § 474 lg 2 ls 1 mõju hageja nõuete lahendamisele. Viidatud säte näeb ette, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja mh tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu. Hageja nõuet ei ole kohane jätta rahuldamata põhjendusega, et kostja on täitemenetluses kohustuse täitnud, kui pigem saab kõnealuse normi tõttu eeldada edukat tagasinõuet. Ka see on oluline rikkumine, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (nt RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Eelmenetluse ülesannete rikkumise tõttu saadab ringkonna asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). Kostja esindaja riigi õigusabi tasu taotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.