Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2023. a määrus (täiendav määrus 26. aprill 2023)
Kaebuse esitaja ja liik
Estojust Osaühingu määruskaebus
Osaühingu
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Omega Laen AS (registrikood 11691792), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik Estojust Osaühing (registrikood 11423809), seaduslik esindaja JR Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2023. a määrus (täiendatud maakohtu 26. aprilli 2023. a määrusega) tsiviilasjas nr 2-23-77 muutmata, täpsustades ja muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Täiendada Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse (täiendatud maakohtu
26.aprilli 2023. a määrusega) resolutsiooni otsustusega jätta rahuldamata Estojust Osaühingu 14. veebruaril 2023 (täpsustatud 23. märtsil 2023) esitatud taotlus menetluse peatamiseks.
3.Muuta Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse (täiendatud maakohtu 26. aprilli 2023. a määrusega) resolutsiooni punkti 4, millega maakohus määras määruse saatmise avaldajale, Estojust Osaühingule, likvideerijale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks ning jätta otsustus avaldajale, Estojust Osaühingule ja likvideerijale saatmise kohta määruse resolutsioonist välja.
7.3.Sundlõpetada Estojust Osaühing (registrikood 11423809, Lossi tn 4, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond).
7.4.Läbi viia Estojust Osaühingu likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks Peeter Sepper (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX).
7.5.Kohustada likvideerijat Peeter Sepperit teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Estojust Osaühingu registrist kustutamisest. Juhul, kui likvideerimist ei ole lõpetatud 5. oktoobriks 2023, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
7.6.Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks.
7.7.Kui likvideerija ei saa tasu ja tekkinud kulutusi katta Estojust Osaühingu vara arvel, määrab kohus likvideerija avalduse alusel tasu ja tekkinud kulutuste hüvitamise Omega Laen AS-i poolt deposiiti tasutud ettemaksust. Kohustada likvideerijat teatama kohtule, kui tasu ja tekkinud kulutusi ei saa katta Estojust Osaühingu vara arvel ning need ületavad deposiiti tasutud summat (1000 eurot).
7.8.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Estojust Osaühingu kanda.
7.9.Määrata Omega Laen AS-ile tähtaeg käesolevas asjas kantud menetluskulude nimekirja ja nende kindlaksmääramise taotluse esitamiseks 30 päeva käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja) tegi 29. novembril 2021 Estojust Osaühingule (puudutatud isik) hoiatusmääruse äriregistrist kustutamise kohta ja määras puudutatud isikule tähtaja 2017–2019. a majandusaasta aruannete esitamiseks. Kuna puudutatud isik ei esitanud määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruandeid ega ka mõjuvaid põhjuseid selle esitamata jätmise kohta, avaldas registripidaja 27. juunil 2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded puudutatud isiku sundlõpetamisteate. Omega Laen AS esitas
29.detsembril 2022 (ekslikult märgitud 30. detsembril 2022) registripidajale võlanõude ja taotluse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks.
2.Registripidaja edastas 3. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule Omega Laen AS-i taotluse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Registripidaja märkis, et 3. jaanuari 2023 seisuga ei ole puudutatud isik registripidajale nõutud majandusaasta aruandeid esitanud. 2 (11)
Samuti on esitamata 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruanded.
3.Pärnu Maakohus algatas 11. jaanuari 2023. a määrusega menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks ning andis puudutatud isikule tähtaja seisukoha esitamiseks.
4.Puudutatud isik esitas 14. veebruaril 2023 seisukoha, milles esitas järgmised taotlused: 1) kaasata Omega Laen AS avaldajana menetlusse; 2) kohustada Omega Laen AS-i kõrvaldama avalduses esinevad puudused ning tasuma avalduse esitamise eest riigilõiv; 3) jätta avaldus läbi vaatamata, kui Omega Laen AS riigilõivu ei tasu; 4) lõpetada asjas menetlus või alternatiivselt jätta avaldus rahuldamata, kui kohus ei kohusta avaldajat riigilõivu tasuma või kui kohustab, siis jätta avaldus läbi vaatamata p-s 3 nimetatud alusel; 5) kui kohus jätab eelnevad taotlused rahuldamata, siis peatada asjas menetlus kuni tsiviilasja nr 2-21-12005 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni; 6) kui kohus jätab rahuldamata eelnevates punktides esitatud taotlused, määrata puudutatud isiku likvideerijaks juhatuse liige Jüri Reede. Puudutatud isik leidis, et Omega Laen AS tuleb avaldajana menetlusse kaasata, kuivõrd Omega Laen AS esitas registripidajale taotluse likvideerimismenetluse algatamiseks. Seejuures tuleb Omega Laen AS-il tasuda avalduse esitamise eest riigilõiv. Ka on avaldus põhistamata, sest selles ei ole märgitud väidetava võlasuhte alust ja selle suurust. Puudutatud isik leidis, et kohus peaks alternatiivselt asjas menetluse lõpetama või jätma avalduse rahuldamata, sest Omega Laen AS-i avaldus on esitatud avalduse esitamise ajal (s.o enne 1. veebruari 2023) kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-s 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega rikkudes. Omega Laen AS ei ole taotlenud tähtaja ennistamist. Puudutatud isiku ja Omega Laen AS-i vahel on pooleli kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-21-12005. Seega ei saaks likvideerimismenetlust läbi viia ega seda 3–5 aasta jooksul lõpetada. Kui maakohus jätab puudutatud isiku taotlused rahuldamata, siis tuleb menetlus peatada kuni tsiviilasja nr 2-21-12005 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kui kohus otsustab siiski likvideerija määrata, siis tuleb likvideerijaks määrata puudutatud isiku juhatuse liige JR.
5.Pärnu Maakohus luges 8. märtsi 2023. a määrusega Omega Laen AS-i (avaldaja) avaldajana menetlusosaliseks, määras avaldajale tähtaja riigilõivu tasumiseks, likvideerija tasu ning likvideerimiskulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot tasumiseks ning likvideerijaks sobiva kandidaadi esitamiseks koos tema nõusolekuga ja seisukohaga tasu kohta. Samuti palus kohus põhistada, et isik vastab likvideerija nõuetele ja on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.
6.Avaldaja esitas 21. märtsil 2023 maakohtule maksekorraldused riigilõivu, likvideerija tasu ning likvideerimiskulude katteks deposiiti tasumise kohta. Avaldaja palus määrata puudutatud isiku likvideerijaks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja liikme Peeter Sepperi, kes on andnud vastava nõusoleku. Avaldaja märkis, et kuivõrd puudutatud isik ei ole 2017–2021. a majandusaasta aruandeid esitanud, siis ei ole puudutatud isiku juhatuse liige JR täitnud äriseadustikust ja puudutatud isiku põhikirjast tulenevaid kohustusi pika aja jooksul. Lisaks on juhatuse liige JR puudutatud isiku esindajana osalenud mitmes kohtuasjas, kus ta on rikkunud menetlusosalise kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt.
7.Puudutatud isik esitas 23. märtsil 2023 täiendava seisukoha, milles kordas varasemas menetlusdokumendis avaldatud seisukohti. Puudutatud isik palus, et kohus rahuldaks esmajärjekorras puudutatud isiku 14. jaanuari 2023 taotluse nr 4 menetluse lõpetamiseks (alternatiivselt avalduse rahuldamata jätmiseks), kuivõrd avaldus on esitatud hilinenult. Kui kohus menetlust ei lõpeta, palus puudutatud isik vastavalt 14. veebruari 2023. a taotlusele nr 5 menetluse peatada. Alternatiivselt, kui kohus menetlust ei peata, palus puudutatud isik vastavalt
14.veebruari 2023. a taotlusele nr 6 määrata likvideerijaks JR. 3 (11)
Puudutatud isik leidis, et avaldaja on teinud ettepaneku määrata puudutatud isiku likvideerijaks endale lojaalne isik eesmärgiga sellega kõrvaldada tsiviilasja nr 2-21-12005 menetluses praegune juhatuse liige. Sellisel juhul saaks likvideerija avaldaja huvides hagi õigeks võtta ning jätta puudutatud isiku huvid kaitseta. Seetõttu tuleb puudutatud isiku likvideerijaks määrata juhatuse liige, kes saab kaitsta tsiviilasjas nr 2-21-12005 puudutatud isiku huve. Esimese astme kohtu määrus
8.Pärnu Maakohus rahuldas 6. aprilli 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse, otsustas läbi viia puudutatud isik likvideerimismenetluse ja määrata likvideerijaks P. Sepperi. Maakohus kohustas likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja puudutatud isiku registrist kustutamisest. Juhul, kui likvideerimist ei ole lõpetatud 5. oktoobriks 2023, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Maakohus jättis avalduse lahendamisega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus määras, et vahendite puudumisel tuleb likvideerija tasu ning likvideerimiskulud välja maksta avaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud vahenditest. Maakohus määras avaldajale tähtaja menetluskulude nimekirja ja nende kindlaksmääramise taotluse esitamiseks 30 päeva määruse jõustumisest. Maakohus märkis, et määrus tuleb saata avaldajale, puudutatud isikule, likvideerijale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Maakohus tegi 26. aprillil 2023 täiendava määruse, millega täiendas
6.aprillil 2023 tehtud määruse resolutiivosa p-ga 7: „Sundlõpetada Estojust Osaühing (registrikood 11423809, Lossi tn 4, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond).“
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohus avaldajale 8. märtsi 2023. a määrusega andnud korraldused ning seega on kohus jätnud rahuldamata puudutatud isiku taotluse menetluse lõpetamiseks ja avalduse menetlemisega jätkanud. Samuti leidis maakohus, et menetluse peatamiseks alust ei ole, kuivõrd kohus ei kontrolli likvideerimismenetluse algatamise otsustamisel võlausaldaja nõude olemasolu ega tõendatust ning nõuet tõendavad dokumendid tuleb esitada ÄS § 213 järgi likvideerimismenetluse käigus.
8.2.Maakohus asus seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele, kuivõrd sellest nähtub, et avaldajal on puudutatud isiku vastu rahaline nõue, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-2112005. Seega on põhjendatud läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isiku likvideerijaks tuleb määrata erapooletu isikuna P. Sepper. Maakohtu hinnangul vastab P. Sepper seaduses nimetatud nõuetele ning on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama arvestades likvideerija eelnevat kogemust pankrotihaldurina. Ka ei ole kohtul alust kahelda, et määratav likvideerija puudutatud isiku huve kahjustaks. Seejuures peab kohus likvideerija tegevuse üle järelevalvet. Maakohus leidis, et JR ei ole täitnud siiani äriseadustikust ja osaühingu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Sundlõpetamise puhul puudub alus määrata likvideerijaks juhatuse liige, kui ta on sundlõpetamise aluseks oleva olukorra ise tekitanud.
8.3.Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4772 lg-le 1 ja määras, et likvideerijal tuleb teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja äriühingu registrist kustutamisest. Juhul, kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 5. oktoobriks 2023, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Maakohus märkis, et tulenevalt TsMS § 606 lg-st 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates juriidilisele isikule edastamisest.
8.4.Maakohtu 26. aprillil 2023 tehtud täiendava määruse põhjenduste kohaselt tuleb maakohtu 6. aprilli 2023. a määrtust analoogia alusel TsMS § 448 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi täiendada, kuna määruses on jäänud ekslikult võtmata seisukoht puudutatud isiku sundlõpetamise osas. Maakohus viitas ÄS § 390 lg 1 p-le 4 ja leidis, et kuivõrd puudutatud isik ei ole registripidaja 29. novembri 2021. a määruses märgitud ning kohtu 11. jaanuari 2023. a 4 (11)
määruses antud tähtaja jooksul nõutud majandusaasta aruandeid esitanud, tuleb puudutatud isik sundlõpetada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, lõpetada asjas menetlus või alternatiivselt jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik menetluse peatada kuni tsiviilasja nr 2-21-12005 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Alternatiivselt, kui kohus jätab puudutatud isiku eelnevad taotlused rahuldamata, siis määrata puudutatud isiku likvideerijaks JR. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Koos määruskaebusega esitas puudutatud isik taotluse määruskaebuse tagamiseks. Maakohus on põhjendamatult jätnud resolutsiooniga lahendamata puudutatud isiku
14.veebruari 2023. a taotlused. Olukorras, kus avaldus on esitatud seaduses sätestatud kuuekuulist tähtaega rikkudes ning taotletud ei ole tähtaja ennistamist, tulnuks maakohtul menetlus lõpetada või jätta avaldus rahuldamata. Seejuures on avaldus põhjendamata, sest selles ei ole märgitud väidetava võlasuhte alust ega võla suurust. Puudutatud isiku seisukohta toetab ÄS § 513 lg 31, mille sõnastus on sarnane enne 1. veebruari 2023 kehtinud ÄS § 60 lg 2 sõnastusega.
9.1.Puudutatud isik vaidlustab ka maakohtu poolt määratud likvideerija isiku, kuivõrd maakohus on likvideerijaks määranud avaldaja jaoks lojaalse isiku. Maakohtul tulnuks likvideerijaks määrata puudutatud isiku juhatuse liige JR, kes saab kõige tulemuslikult kaitsta puudutatud isiku huve tsiviilasja nr 2-21-12005 menetluses. Puudutatud isiku hinnangul ei saa kohtu poolt määratud likvideerija esindada puudutatud isikut teises kohtumenetluses, kuivõrd see oleks vastuolus likvideerimise olemusega (ÄS § 209 lg 1).
9.2.Lisaks on puudutatud isik seisukohal, et praegusel juhul tuleb kohaldada pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p-te 1–4. Seoses vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 3 määratud tähtajaga, s.o 5. oktoober 2023, ei ole maakohus arvestanud, et menetlusosaliste vahel on pooleli vaidlus tsiviilasjas nr 2-21-12005, mis eelduslikult kestab 3–5 aastat. ÄS § 218 lg 1 kohaselt ei saa selle aja jooksul likvideerimismenetlust lõpuni viia.
9.3.Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja oma õigusi pahauskselt kasutanud, kuivõrd ta ei ole esitanud tsiviilasjas nr 2-21-12005 puudutatud isiku pankrotiavaldust. Avaldaja püüab temale lojaalse likvideerija määramisega kõrvaldada puudutatud isiku seaduslik esindaja tsiviilasja nr 2-21-12005 menetlusest.
9.4.Maakohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti märkinud, et see kehtib ja kuulub TsMS § 606 lg 1 kohaselt täitmisele alates selle juriidilisele isikule edastamisest. Praegusel juhul on erinormiks TsMS § 629 lg 4, mille kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Ka ei ole maakohus vaidlustatud määruses teinud otsustust puudutatud isiku sundlõpetamise kohta. Puudutatud isik palub menetluse peatada kuni tsiviilasjas nr 2-21-12005 tehtud lahendi jõustumiseni. Puudutatud isiku hinnangul sõltub praegune menetlus viidatud tsiviilasjas tehtud lahendist. Alternatiivselt palub puudutatud isik likvideerijaks määrata juhatuse liikme JR. Avaldaja ja maakohtu etteheited JR-le on alusetud.
9.5.Puudutatud isik esitas 26. aprillil 2023 määruskaebuse täienduse, milles palus tühistada ka maakohtu 26. aprilli 2023. a täiendav määrus. Puudutatud isiku hinnangul on maakohus ebaõigesti analoogia korras kohaldanud TsMS § 448 lg 1 p-te 1 ja 2. Täiendava määruse tegemise eeldused ei ole täidetud, samuti tuleneb TsMS § 632 lg 3 mõttest, et täiendava määruse saab teha ainult kaebetähtaja jooksul. Ka on maakohus viidatud määruse p-s 6 käsitlenud puudutatud isikut arusaamatult filiaalina.
10.Avaldaja esitas 28. aprillil 2023 seisukoha määruskaebuse suhtes, milles vaidleb sellele 5 (11)
vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Likvideerija P. Sepper teatas 5. mail 2023, et toetab avaldaja seisukohti.
11.Pärnu Maakohus jättis 4. mai 2023. a määrusega rahuldamata puudutatud isiku määruskaebuse tagamise taotluse.
12.Pärnu Maakohus võttis 9. mail 2023 määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse algatamise kohta on õige, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus TsMS §-ga 659). Lisaks tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada otsustusega jätta puudutatud isiku taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata ning resolutsioonist välja jätta otsustus määruse avaldajale, puudutatud isikule ja likvideerijale saatmise kohta (TsMS § 442 lg 5 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2). Määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Määruskaebemenetluses on vaidlus jätkuvalt selle üle, kas puudutatud isik tuleb sundlõpetada ja viia läbi likvideerimismenetlus. Samuti on vaidlus maakohtu määratud likvideerija isiku osas. Puudutatud isiku hinnangul tulnuks maakohtul menetlus lõpetada või alternatiivselt jätta avaldus rahuldama, kuivõrd avaldaja esitas avalduse seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, taotlemata seejuures tähtaja ennistamist. Alternatiivselt tulnuks puudutatud isiku hinnangul puudutatud isiku likvideerijaks määrata juhatuse liige JR.
15.Kolleegiumi hinnangul on eeldused puudutatud isiku sundlõpetamiseks ning likvideerimismenetluse läbiviimiseks täidetud. Samuti on maakohus põhjendanud likvideerija isiku valikut. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
16.Asja materjalidest nähtuvalt tegi registripidaja 29. novembril 2021 määruse, millega määras puudutatud isikule kuuekuulise tähtaja 2017–2019. a majandusaasta aruannete esitamiseks. Registripidaja hoiatas puudutatud isikut määruse täitmata jätmise tagajärgedest (dtl 3). Registripidaja avaldas 27. juunil 2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded puudutatud isiku sundlõpetamisteate (dtl 14). Avaldaja esitas 29. detsembril 2022 (kell 17.59) registripidajale avalduse likvideerimismenetluse algatamiseks (dtl-d 10–13). Eelnevast tulenevalt on õige puudutatud isiku väide, et avalaja esitas avalduse enne 1. veebruari 2023 kehtinud ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega rikkudes, sest avaldus tulnuks esitada hiljemalt 27. detsembril 2022. Vaatamata sellele leiab kolleegium, et menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2) silmas pidades ei ole otstarbekas hakata välja selgitama tähtaja ennistamisega seonduvaid asjaolusid, sest maakohus sai TsMS § 629 lg-st 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg-st 3 ning ÄS § 203 lg 2 teisest lausest tulenevalt ka omal algatusel algatada puudutatud isiku sundlõpetamise, mistõttu ei oleks maakohus pidanud menetlust lõpetama isegi juhul, kui avalduse esitamise tähtaeg oli mõjuva põhjuseta mööda lastud. Lisaks leiab kolleegium, et praegusel juhul on täidetud ka äriühingu sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise eeldused.
16.1.Esmalt märgib kolleegium, et enne 1. veebruari 2023 kehtinud ÄS § 60 lg-te 2 ja 3 sõnastusest ei tulenenud, et kui äriühingu võlausaldaja ei taotle seaduses sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul äriühingu likvideerimist, siis ei saa kohus likvideerimismenetlust algatada ning äriühing tuleb registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Samuti näeb ÄS § 205 üldise eeldusena ette, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures on õiguskirjanduses selgitatud, et enamasti 6 (11)
viiakse likvideerimismenetlus läbi ka sundlõpetamise korral (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud, Tallinn 2015, nr 1582).
16.2.Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik ei ole esitanud vaatamata registripidaja
29.novembri 2021. a määrusele, väljaandes Ametlikud Teadaanded 27. juunil 2022 avaldatud sundlõpetamisteatele ja maakohtu 11. jaanuari 2023. a määrusele 2017–2019. a majandusaasta aruandeid. Asja materjalidest ja äriregistrist nähtuvalt on esitamata ka 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruanded. Puudutatud isik ei ole registripidajale ega ka maakohtule esitanud põhjendusi majandusaasta aruannete esitamata jätmise kohta. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus osaühing ei kõrvaldanud ÄS § 203 lg 3 järgi määratud tähtaja jooksul sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu ning ta ei esitanud mõjuvaid põhjusi sundlõpetamise aluseks olnud asjaolu tähtajaks kõrvaldamata jätmise kohta, on kohtul alus otsustada osaühingu sundlõpetamine ÄS § 203 lg-te 1 ja 2 alusel ning määrata likvideerija (RKTKm 10.03.2021 219-11769, p 19).
16.3.Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohtu otsustuspädevus likvideerija määramisel ei ole piiratud üksnes juriidilise isiku likvideerimise vastu huvi üles näidanud isiku avalduse menetlemisega, vaid on laiem. Kohtu ülesanne on tagada seaduse nõuetele mittevastavate juriidiliste isikute tegevuse lõpetamine likvideerimismenetluse kaudu. Asjaolud juriidilise isiku sundlõpetamiseks ja sellega koos likvideerija määramiseks ilmnevad praktikas üldjuhul registrimenetluses ja vastavad andmed peab kohtule edastama registripidaja (TsMS III komm (2018), 59. ptk, p 3). Praegusel juhul on registripidaja edastanud maakohtule avaldaja avalduse, mille kohaselt on avaldajal nõue puudutatud isiku vastu ning taotletud likvideerimismenetluse läbiviimist. Lihtsustatud korras, s.o likvideerimismenetlust läbi viimata, äriühingu registrist kustutamise eesmärk on kõrvaldada tsiviilõiguse subjektide hulgast sellised äriühingud, mis eelduslikult ei tegutse ja on varatud ning kellel ei ole võlausaldajaid (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud, Tallinn 2015, nr 1584). Praegusel juhul ei ole tegemist kirjeldatud olukorraga, kuivõrd võlausaldaja on teada andnud oma nõudest äriühingu vastu.
16.4.Kolleegium leiab, et olukorras, kus võlausaldaja taotlus likvideerimismenetluse algatamiseks oli esitatud enne 1. veebruari 2023 kehtinud ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes, sai maakohus otsustada puudutatud isiku sundlõpetamise (sh likvideerimismenetluse algatamise) omal algatusel, sest sundlõpetamise eeldused olid täidetud. Selline õigus tuleneb kohtule nii TsMS § 629 lg-st 1, mille kohaselt algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise muuhulgas omal algatusel ning TsÜS § 40 lg-st 3, mille kohaselt võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Niisamuti sätestab ÄS § 203 lg 2 teine lause kohtu õiguse otsustada äriühingu sundlõpetamine omal algatusel. Ka Riigikohus on jaatanud kohtu õigust otsustada äriühingu sundlõpetamine omal algatusel (vt nt RKTKm 13.09.2017 2-16-17452, p 13).
16.5.Määruskaebuse väidetest võib aru saada, et puudutatud isiku hinnangul ei saanud likvideerimismenetlust algatada ka seetõttu, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel on pooleli kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-21-12005, mis eelduslikult kestab 3–5 aastat. Õige on puudutatud isiku viide ÄS § 218 lg-le 1, mille kohaselt saab pärast likvideerimise lõpetamist osaühingu registrist kustutada muuhulgas eeldusel, et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (vt selle kohta ka RKTKm 19.12.2012 3-2-1-137-12, p 17). Küll aga ei välista viidatud säte likvideerimismenetluse algatamist ega selle läbiviimist. Kolleegium märgib, et maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p-s 3 määratud tähtaeg, s.o 5. oktoober 2023, ei ole likvideerimismenetluse läbiviimise tähtaeg, vaid see tähtaeg on sätestatud likvideerija üle kohtu järelevalve funktsiooni tagamiseks (TsMS § 4772 lg 1). Kolleegiumi ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja poolt likvideerimismenetluse algatamise avalduse esitamine on pahatahtlik. Avaldaja on kasutanud talle seadusest tulenevaid õigusi, sest puudutatud isiku kohta oli 1. veebruarini 2023 kehtinud ÄS § 60 lg 2 alusel avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteade, milles kutsuti äriühingu 7 (11)
võlausaldajaid üles teatama oma nõudest äriühingu vastu. Seega esitas avaldaja vastavalt avaldatud teatele oma õiguste kaitseks avalduse likvideerimismenetluse algatamiseks.
17.Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldus on esitatud puudustega. Kuni
1.veebruarini 2023 kehtinud ÄS § 60 lg-st 2 ei tulenenud võlausaldajale kohustust tõendada oma nõuet, sh tuua välja nõude suurus ja alus. Viidatud sätte järgi tuli võlausaldajal teatada oma nõudest, mida avaldaja praegusel juhul ka tegi. Kohus ei kontrolli likvideerimismenetluse algatamise otsustamisel võlausaldaja nõude olemasolu ega tõendatust ning nõuet tõendavad dokumendid tuleb kohtule esitada ÄS § 213 järgi likvideerimismenetluse käigus (vt RKTKm 10.03.2021 2-19-11769, p 18; K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud, Tallinn 2015, nr 1626). Puudutatud isiku viide ÄS § 513 lg-le 31 on asjakohatu, kuivõrd ÄS § 513 on rakendussäte, milles on ettenähtud eriregulatsioon äriregistrisse kandmata ettevõtete erakorraliseks ja massiliseks sundlõpetamiseks (vt ka RKTKo 16.12.2003 3-2-1-142-03, p 18). Ka on ebaõige puudutatud isiku arusaam nagu tuleks analoogia korras kohaldada pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p-te 1–4. Praegusel juhul ei ole tegemist pankrotimenetlusega, samuti ei esine seaduse lünka, mida oleks vaja analoogia korras ületada (TsÜS § 4).
18.Kolleegiumi hinnangul on alusetud ka puudutatud isiku etteheited maakohtule seonduvalt maakohtu määratud likvideerija isikuga. TsMS § 603 lg 1 kohaselt tuli maakohtul kontrollida, et puudutatud isikule likvideerijaks määratav isik vastaks seaduses sätestatud nõuetele, ning põhjendada, miks kohus leiab, et valituks osutunud isik on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgem kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 07.06.2017 3-2-1-42-17, p 15). Maakohtu 6. aprilli 2023. a määrusest on maakohtu diskretsioon puudutatud isikule likvideerija määramise osas jälgitav ja arusaadav. Ka on maakohus põhjendanud, miks ei saanud puudutatud isiku likvideerijaks määrata juhatuse liiget. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) vajalikuks neid täies ulatuses korrata.
18.1.Puudutatud isiku väidete kohaselt on maakohus likvideerijaks määranud avaldajale lojaalse isiku, kes võib oluliselt kahjustada puudutatud isiku huve menetlusosaliste vahel pooleliolevas vaidluses (tsiviilasi nr 2-21-12005). Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku väited alusetud. Ka ei ole puudutatud isik määratud likvideerija isiku osas esile toonud, et isik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kolleegiumil puudub alus kahelda likvideerija pädevuses ja kavatsuses puudutatud isiku esindamisel pooleliolevas kohtumenetluses. Asjakohatu on puudutatud isiku väide, mille kohaselt puudub likvideerijal juurdepääs tsiviilasjas nr 2-2112005 tähtsust omavatele dokumentaalsetele tõenditele. ÄS § 209 lg 1 esimese lause kohaselt on likvideerijal juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Seega on likvideerija juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks ning juhib seda likvideerimisel juhatuse asemel (vt ka TsMS III komm (2018), § 602, p 3.5.1; K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud, Tallinn 2015, nr 1620). Seega on likvideerijal, kellel on muuhulgas osaühingu juhatuse liikme õigused, juurdepääs ka osaühinguga seotud dokumentidele jms.
18.2.Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku väitega nagu ei saaks likvideerija pooleliolevas kohtumenetluses puudutatud isikut esindada, kuivõrd see läheks vastuollu ÄS § 209 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga. Tulenevalt ÄS § 209 lg-st 2 lõpetab likvideerija osaühingu tegevuse, nõuab sisse võlad, müüb vara ja rahuldab võlausaldajate nõuded. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad menetlusosalised tsiviilasjas nr 2-21-12005 selle üle, kas avaldajal on rahaline nõue puudutatud isiku vastu. Arvestades ÄS §209 lg-st 2 tulenevaid likvideerija ülesandeid, ei näe kolleegium ÄS § 209 lg-tega 1 ja 3 vastuolu, kui likvideerija esindab puudutatud isikut tsiviilasja nr 2-21-12005 menetluses. Lisaks tuleb arvestada, et ÄS § 209 lg-st 3 tulenevalt on likvideerijate esindusõigus kolmandate isikute suhtes piiramatu (vt ka TsÜS komm (2010) § 41, p 3.4). 8 (11)
19.Puudutatud isik on määruskaebuses maakohtule ette heitnud puudutatud isiku
14.veebruaril 2023 esitatud taotluste nõuetekohaselt lahendamata jätmist (taotluse osas seisukoha võtmine lahendi resolutsioonis). Kolleegium nõustub puudutatud isiku etteheitega osaliselt.
19.1.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik esitanud 14. veebruaril 2023 taotlused, mida puudutatud isik täpsustas 23. märtsi 2023. a seisukohas järgmiselt: 1) lõpetada asjas menetlus või jätta avaldus rahuldamata, kuivõrd avaldaja avaldus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes; 2) alternatiivselt peatada menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-21-12005 tehtava lahendi jõustumiseni; 3) alternatiivselt määrata puudutatud isiku likvideerijaks JR.
19.2.Maakohus on 6. aprilli 2023. a määruse p-s 6 asunud puudutatud isiku menetluse peatamise taotluse osas seisukohale, et tsiviilasja peatamiseks ei ole alust. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et maakohtul tulnuks TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) järgi märkida otsustus taotluse rahuldamata jätmise kohta määruse resolutsioonis. Ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada, täiendades maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni otsustusega jätta puudutatud isiku 14. veebruaril 2023 (täpsustatud
23.märtsil 2023) esitatud taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
19.3.Muus osas ei ole puudutatud isiku etteheited maakohtule põhjendatud. Maakohus on
6.aprilli 2023. a määruse p-s 6 õigesti leidnud, et ei esine menetluse lõpetamise eeldusi ning jätkanud asja menetlusega. Maakohus on vaidlustatud lahendi resolutsioonis määranud puudutatud isiku likvideerijaks P. Sepperi. Kolleegiumi hinnangul ei olnud tegemist selliste taotlustega, mis tulnuks lahendada määruse resolutsiooniga.
20.Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni muuta ka resolutsioon p 4 osas. Viidatud punktis on maakohus määranud määruse saatmise avaldajale, puudutatud isikule, likvideerijale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Viidatud sätte kohaselt ei ole määruse resolutsiooni kohustuslikuks osaks ostustus menetlusosalistele määruse saatmise kohta. Seetõttu tuleb maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p-st 4 välja jätta otsustus määruse avaldajale, puudutatud isikule ja likvideerijale saatmise kohta. Määruse resolutsiooni p 4 jääb alles otsustus määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks saatmise kohta (ÄS § 208 lg 2 ja § 371 lg 2, vt ka TsMS III komm (2018), § 629, p 3.8).
21.Puudutatud isik on määruskaebuses välja toonud, et maakohus on puudutatud isikut
26.aprilli 2023. a määruse p-s 6 arusaamatul põhjusel käsitanud filiaalina. Maakohus on sundõpetamise otsustuse põhjendamisel viidanud ÄS § 390 lg 1 p-le 4, mille kohaselt kustutatakse filiaal äriregistrist, kui filiaali juhataja ei esita ÄS §-s 388 nimetatud tähtaegade kestel nõutavat majandusaasta aruannet ega tee seda ka registripidaja määratud lisatähtaja jooksul. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et kuivõrd puudutatud isiku näol ei ole tegemist filiaaliga, on maakohus ebaõigesti kohaldanud ÄS § 390 lg 1 p 4. Tegemist ei ole aga sellise rikkumisega, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada muutes maakohtu määruse põhjendusi. ÄS § 203 lg 1 loetleb alused, millal osaühing lõpetatakse kohtumäärusega. Viidatud sätte p 3 võimaldab osaühingu kohtumäärusega lõpetada muudel seaduses sätestatud juhtudel. Kuni
1.veebruarini 2023 kehtinud ÄS § 60 nägi ette regulatsiooni majandusaasta aruande esitamata jätmisel äriühingu registrist kustutamise kohta. Kuivõrd praegusel juhul puudub vaidlus, et puudutatud isik ei ole esitanud perioodi 2017–2021. a majandusaasta aruandeid ega ole ka põhjendanud nende esitamata jätmist, samuti on äriühingu võlausaldaja esitanud avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks (sest tal on rahaline nõue puudutatud isiku vastu), 9 (11)
esinevad eeldused äriühingu sundlõpetamiseks. Nagu kolleegiumi praeguse määruse p-s 14.2 viitas, siis ka Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus osaühing ei kõrvaldanud ÄS § 203 lg 3 järgi määratud tähtaja jooksul sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu ning ta ei esitanud mõjuvaid põhjusi sundlõpetamise aluseks olnud asjaolu tähtajaks kõrvaldamata jätmise kohta, on kohtul alus otsustada osaühingu sundlõpetamine ÄS § 203 lg-te 1 ja 2 alusel ning määrata likvideerija (RKTKm 10.03.2021 2-19-11769, p 19).
22.Ka tuleb täpsustada maakohtu 6. aprilli 2023. a määrust selle kehtivuse ja täitmisele kuuluvuse osas. Maakohus on viidatud määruse p-s 15 märkinud, et kooskõlas TsMS § 606 lgga 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et praegusel juhul kohaldub erinormina TsMS § 629 lg 4, mille kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et kuigi hagita menetluses on määrused üldjuhul TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetavad, siis kujutab TsMS § 629 lg 4 endast erinormi TsMS § 478 lg 4 suhtes. Seega ei hakka sundlõpetamise määrus kehtima ega kuulu täitmisele viivitamata, vaid alates jõustumisest. Samuti on erandiks kohtulahendid, millega kohus nimetab juriidilisele isikule likvideerija juriidilise isiku sundlõpetamise korral ning ka selline kohtulahend tuleb edastada registripidajale selle jõustumisel (TsMS III komm (2018), § 629, p 3.9; § 606, p 3.6).
23.26. aprilli 2023. a määruskaebuse täienduse väidetest saab kolleegium aru nii, et puudutatud isiku hinnangul ei saanud maakohus praegusel juhul täiendavat, s.o 26. aprillil 2023 määrust teha, kuna selle tegemise eeldused ei olnud täidetud, samuti on maakohus rikkunud täiendava määruse tegemise tähtaega. Kolleegium puudutatud isikuga ei nõustu.
23.1.TsMS § 448 lg 1 p 2 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Ka õiguskirjanduses on leitud, et kohtul on võimalik otsust muuhulgas omal algatusel täiendada otsuse (mh selle resolutsiooni) puuduse korral, esmajoones kui mingi küsimus on jäänud lahendamata (TsMS II komm (2017), § 448, p 3.1). TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
23.2.Praegusel juhul on maakohus 26. aprillil 2023 teinud täiendava määruse, kuivõrd
6.aprilli 2023. a määruses jäi ekslikult võtmata seisukoht puudutatud isiku sundlõpetamise osas. Sellele eksimusele on puudutatud isik ka ise määruskaebuses viidanud. Kolleegium märgib, et TsMS § 629 alusel tehtava määruse, millega kohus otsustab juriidilise isiku sundlõpetada, resolutsioonis tuleb muuhulgas märkida otsustus juriidilise isiku sundlõpetamise kohta (vt TsMS III komm (2018), § 629, p 3.8). Eelnevast tulenevalt oli maakohtu 6. aprilli 2023. a määruse resolutsioon puudusega ning maakohus sai TsMS § 448 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel teha täiendava määruse. Tulenevalt TsMS § 448 lg-st 2 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) saab kohus täiendava määruse omal algatusel teha 20 päeva jooksul määruse avalikult teatavakstegemise alates. Arvestades, et põhimääruse tegi maakohus
6.aprillil 2023 ja täiendava määruse 26. aprillil 2023, ei rikkunud maakohus TsMS § 448 lgs 2 sätestatud tähtaega. Puudutatud isiku viide TsMS § 632 lg-le 3 ei ole asjakohane, kuivõrd viidatud säte reguleerib apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega täiendava otsuse tegemisel. Seega olid täiendava määruse tegemise eeldused täidetud.
24.Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud menetluse peatamise taotluse, paludes menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-21-12005 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Puudutatud isiku hinnangul sõltub avaldaja avalduse esitamise õigus sellest, milline lahend tsiviilasjas nr 2-21-12005 tehakse. Kolleegiumi hinnangul ei esine aluseid menetluse peatamiseks. Kohtu otsustus likvideerimismenetluse algatamiseks ei sõltu TsMS § 365 lg 1 mõttes tsiviilasjas nr 2-21-12005 tehtavast lahendist, kuivõrd kohus saab TsMS § 629 lg-st 1 tulenevalt ka omal algatusel algatada juriidilise isiku sundlõpetamise (vt selle kohta ka kolleegiumi selgitusi määruse p-s 16 ja selle alapunktides). 10 (11)
25.Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud ka alternatiivse taotluse, paludes puudutatud isiku likvideerijaks määrata juhatuse liige JR. Kolleegium on määruse p-s 18 vastanud likvideerija isikut puudutavatele määruskaebuse väidetele. Kolleegium märgib täiendavalt, et õiguskirjanduses on leitud, et kui juriidilise isiku juhatuse liige ei ole oma juhtorgani liikme kohustusi täitnud nõutava hoolega, on korduvalt jätnud esitamata majandusaasta aruanded, siis peaks kohus kaaluma likvideerijaks muu isiku määramist (TsMS III komm (2018), § 603, p 3.3). Praegusel juhul on puudutatud isiku juhatuse liige jätnud esitamata 2017–2021. a majandusaasta aruanded. Menetluskulude jaotus
26.Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu tehtud lahendit, ei ole praegusel juhul vajadust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Puudutatud isik on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, kuid ei ole menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid esitanud.
27.TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust likvideerijale tasu ja tekkinud kulutuste hüvitamise osas selliselt, et kui likvideerija ei saa tasu ja tekkinud kulutusi katta puudutatud isiku vara arvel, määrab kohus likvideerija avalduse alusel tasu ja tekkinud kulutuste hüvitamise avaldaja poolt deposiiti tasutud ettemaksust. Likvideerija peab kohut teavitama, kui tema tasu ja tekkinud kulutusi ei saa katta puudutatud isiku vara arvel ning need ületavad deposiiti tasutud summat (1000 eurot).
28.Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
29.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.