2-22-139490
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtuasja number
19. mai 2023, Jõhvi 2-22-139490
Kohtuasi
OÜ Jako Trans hagi S. M. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Edasikaebamise kord
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Hageja: OÜ Jako Trans, registrikood: 12898785, asukoht: Kaasiku tn 26a-14, Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, e-posti aadress: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Silver Peepmaa, e-posti aadress: xxx Kostja: S. M., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, e-posti aadress: [email protected] Kohtumäärus ei ole kaevatav (alus: TsMS § 661 lg 4).
2-22-139490
Viru Maakohtu menetluses on OÜ Jako Trans hagi S. M. vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 18.05.2023 kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-22-139490 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud kompromisstingimustes ning taotlenud kohtul poolte kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, samuti sellest, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda. Hageja on taotlenud poole riigilõivu summas 157,50 euro tagastamist hageja arvelduskontole nr arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Kohtumääruse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-22-139490 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-22-139490 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2(3)
2-22-139490 Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kompromissis, et kostja tasub hagejale 500 eurot. Menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Kompromisslepingus on hageja esitanud taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1/2, so summas 157,50 euro hageja arvelduskontole nr
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.