OÜ Satnet hagi Saareste Eesti OÜ vastu viiviste summas 1658,59 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1658,59 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OÜ Satnet (rg-kood 11447187, asukoht Loopealse tee 3, Sõrve küla, Harku vald, 76908 Harju maakond, e-post [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige Jelena Fedjajeva (isikukood xxxxxxxxxxx). Kostja Saareste Eesti OÜ (rg-kood 12024282, asukoht Mahlamäe tn 10-23, Rapla linn, Rapla vald 79514 Rapla maakond e-post [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige Ülle Seervald (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Kalda (Advokaadibüroo NOVE, asukoht Estonia pst 9, Tallinn, 10143 Harju maakond, e-post [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
9. märts 2023
Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ Satnet hagi Saareste Eesti OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Saareste Eesti OÜ-lt viivised summas 84,87 eurot OÜ Satnet kasuks.
3.Jätta menetluskuludest 95% OÜ Satnet ja 5% Saareste Eesti OÜ kanda.
Mõista OÜ-lt Satnet Saareste Eesti OÜ kasuks välja menetluskulu 570 eurot.
5.Mõista Saareste Eesti OÜ-lt OÜ Satnet kasuks välja menetluskulu 15,75 eurot.
6.Tasaarvestada OÜ Satnet ja Saareste Eesti OÜ vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista OÜ-lt Satnet Saareste Eesti OÜ kasuks välja menetluskulu summas 554,25 eurot.
7.Tasaarvestada OÜ Satnet ja Saareste Eesti OÜ kohtuotsusega väljamõistetavad nõuded ning mõista OÜ-lt Satnet Saareste Eesti OÜ kasuks välja 469,38.
8.Välja mõista Saareste Eesti OÜ-lt tunnistajatasu 0,79 eurot riigituludesse. Summa tuleb tasuda riigi tuludesse kohtulahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.
9.Välja mõista OÜ-lt Satnet tunnistajatasu 14,96 eurot riigituludesse. Summa tuleb tasuda riigi tuludesse kohtulahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.
10.Menetluskulude riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub mõista Saareste Eesti OÜ-lt OÜ Satnet kasuks hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1658,59 eurot ning jätta kõik menetluskulud Saareste Eesti OÜ kanda. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kohtuotsuse põhjendus
1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Hagi kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline tööjõu rendileping, mille alusel kohustus hageja varustama kostjat töötajatega. Kostja kohustus tasuma töötajate kasutamise eest 13 eurot tunnis iga töötaja poolt töötatud tunni eest, millele lisandus käibemaks. Kostja jaoks tegid hageja töötajad tööd novembris 2021 – 302 tundi ja detsembris 2021 – 66 tundi. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest kaks arvet nr 20211203 maksetähtajaga 14.12.2021.a (lisa 1, edaspidi ARVE1) ja nr 20211219 maksetähtajaga 30.12.2021.a (lisa 2, edaspidi ARVE2), mida kostja maksis kinni väga suure viivitusega ning pärast korduvaid meeldetuletusi. ARVE1 summas 4711,20 tasumine kostja poolt toimus alljärgnevalt: I laekumine hageja pangakontole
toimus 25.12.2021 summas 4000 eur; II laekumine 11.04.2022 summas 711,20 eur. ARVE2 summas 1029,60 tasumine toimus alljärgnevalt: I laekumine hageja pangakontole toimus 10.06.2022 summas 529,60 eur; II laekumine 23.08.2022 summas 500 eur. Vaatamata sellele, et mõlemad arved on kostja poolt tasutud, leiab hageja, et esineb viivisenõue, mida kuulub rahuldamisele. Hageja tegeleb tööjõurendiga, mis tähendab, et tema arvel on töötajad, kes igakuiselt peavad saama töötasud teostatud tööde eest. Inimesed töötasid kostja tööobjektidel ning pidid teostatud tööde eest oma palgad kätte saama. Venitades arvete tasumisega, pani kostja hagejat ebameeldivasse olukorda, kus pidi hageja leidma lisaresursse palkade väljamaksmiseks/maksude tasumiseks. Seega on igati põhjendatud küsida viivised iga viivitatud päeva eest. Hageja esitab viivise nõude. Viivise määr tuleneb VÕS § 113 lg 1 teisest lausest. ARVE1 tasumise tähtaeg oli 14.12.2021. a ja seega arvestab hageja viivist alates 15.12.2021. Käesoleval ajal esineb viivisenõue perioodi eest 15.12.2021 – 25.12.2021 summas 259,12 eur ja perioodi 26.12.2021 – 11.04.2022 eest summas 380,49 eur. Kokku summas 639,61 eur. ARVE2 tasumise tähtaeg oli 30.12.2021. a ja seega arvestab hageja viivist alates 31.12.2021. Käesoleval ajal esineb viivisenõue perioodi eest 31.12.2021 – 10.06.2022 summas 833,98 eur ja perioodi 11.06.2022 – 23.08.2022 eest summas 185 eur. Kokku summas 1018,98 eur. Hageja lisab viivise arvutuse (lisa 3,4,5 ja 6). Seega kokku on sissenõutavaks muutunud viivis summas 1658,59 eurot. Hageja leiab, et kui kohus siiski leiab, et viivisemäära tuleb alandada, siis palub seda alandada kuni 0,2% päevas, arvestades Riigikohtu seisukohta tsiviilasja nr 3-2-1-5-13. Selles asjas oli Riigikohus leidnud, et äriühingute vahelistes suhetes on mõistlik viivisemäär 0,2%. Hageja on seisukohal, et viivisemääras kokku leppimine on tõendatud, kui arve läheb teisele poolele ja teine pool seda ei vaidlusta, siis see on poolte kokkulepe.
3.Kostja hagiavaldusega ei nõustu. Kostjani ei ole jõudnud ühtegi dokumenti, kus oleks ära näidatud kahju, mida on hagejale tekitanud seoses arve ( arve nr 20211219) tasumisega hiljaks jäämisega. Kostja on olnud hagejaga ühenduses seoses arve tasumise viibimisega. Kuni viimase hetkeni ei ole olnud sõnagi viivistest. Kostja ja hageja vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud, kus oleks kirjas viivise määr, mida kostjalt küsitakse. Kostja tellis hagejalt vaid töölised. Hageja esitas arve. Muid leppeid hageja ja kostja vahel ei olnud. Seadusega on ette nähtud viivis 10% aastas. Kostja teadmist mööda arvestatakse viivist ainult maksmata summalt, mitte kogu esitatud arve pealt. Riiklikult on lubatud maksimaalne viivise määr 0,06% päevas. Hagejad küsivad aga 0,5% päevas, mis on seaduse vastane. Kostja esitab omapoolsed tõendid: Swedbank maksed Satnet OÜ-le: Arve nr 20211219, summa 1029,60 eurot, tähtaeg 30.12.2021, makse kuupäev: 10.06.2022 makstud 529,60 eurot 23.08.2022 makstud 500,00 eurot. Kostja on teavitanud hageja töötajat sellest, et maksed viibivad ning on olnud nendega nii telefoni teel vestluses, kui ka sõnumite teel. Kostja saab seda vajadusel tõestada. Hageja poolt on tulnud kirjalikult e-mailile vaid arve väljastamine ( 20.12.2021) ja nõue viivisele 23.08.2022 (emaililt:). Hageja poolt pole olnud mingit huvi üles näitamist, et jõuda mõistlikule kokkuleppele. Kostja on nõus tasuma viivised, mida seadus ette näeb. Küsimus ei ole olnud viiviste mitte maksmises, vaid viiviste suuruses, mida küsitakse. Need on vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid kehtiva tööjõu rendilepingu, mille kohaselt hageja kohustus varustama kostjat töötajatega ja kostja kohustus maksma hagejale selle eest tasu 13 eurot tunnis iga töötaja poolt töötatud tunni eest, millele lisandus käibemaks. Pooled ei vaidle, et kostja kohustus maksma hagejale lepingu ja arve nr 20211203 alusel 4711,20 eurot
maksetähtajaga 14.12.2021 ning arve nr 20211219 alusel 1029,60 eurot maksetähtajaga 30.12.2021. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja tasus viivitusega arve nr 20211203 25.12.2021 summas 4000 eurot ning 11.04.2022 summas 711,20 eurot. Arve nr 20211219 tasus kostja viivitusega 10.06.2022 summas 529,60 eurot ning 23.08.2022 summas 500 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates arvete maksetähtpäevadest kuni nende tasumiseni.
5.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist saab seega nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivise määras. Samas juhul, kui pooled on lepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivise määrast kõrgemas viivise määras, saab viivist nõuda lepingus kokkulepitud viivise määra järgi.
5.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Pooled on VÕS § 9 lõikest 1 tulenevalt sõlminud seadusjärgsest viivise määrast kõrgema viivise määra kohaldamise osas kokkuleppe, kui poolte vastastikuste tahteavalduste vahetamise tulemusena on piisavalt selge, et kokkulepe on sõlmitud. Tahteavaldus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 ja 3 järgi olla nii otsene, s.o sõnaselge, kui ka kaudne, s.o väljenduda teos, millest võib vastavat tahet järeldada (vt lisaks Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09).
5.2.Poolte vahel oli seega töötajate vahendamise ja selle eest tasu maksmise kohta suuline kokkulepe. See aga ei tähenda, et neil oli ka töötajate eest tasu maksmisega viivitamise eest viivise kokkulepe seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras viivise tasumiseks. Kohus selgitas 02.03.2023 toimunud eelistungil, et hageja peab tõendama, et poolte vahel oli viivise tasumiseks seadusjärgsest määrast kõrgemas määras, kuna arvel märgitud viivis ei tõenda viivise kokkulepet. Kohus leiab, et arved nr 20211203 ja 20211219 ei ole asjakohased tõendid, millega saaks tõendada hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Kohtupraktika kohaselt ei teki arve koostamisest ja esitamisest arve tasumise kohustust. Arve vastuvõtmine (aktsepteerimine) ei tähenda ka lepingu sõlmimist, s.o pakkumusega nõustumust. Seega ei saa hageja tugineda sellele, et kostja oli arvetest teadlik ja aktsepteeris arvel märgitud viivise määra 0,5% päevas, mistõttu tuleks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1658,59 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
5.3.Kohus leiab, et hageja ei esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja ja kostja oleksid sõlminud viivise kokkuleppe vahendatud töötajate eest tasu maksmisega viivitamise puhuks. Hageja märkis vahendatud töötajate eest tasu kohta esitatud arvetele viivise määraks 0,5%, kuid kostja tegevusest ei tulene kostja tahteavaldus sellise viivise määraga nõustumise kohta. Arvete tasumist ei saa selliseks nõustumiseks pidada. Kohus leiab, et ka tunistajate M S ja N T ütlustega ei ole tuvastamist leidnud asjaolud, mille kohaselt on pooled kokku leppinud vahendatud töötajate eest tasu maksmise viivitamisel viivise määras 0,5% päevas. Tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et suusõnalise töötajate vahendamise lepingu sõlmimisel ei lepitud kokku töötajate eest tasu maksmisega viivitamise eest viivise suurust. Viivisenõue määras 0,5% päevas oli märgitud esmakordselt kostjale esitatud arvetel nr 20211203 ja 20211219. Seega eeltoodust lähtuvalt ei sõlminud hageja ja kostja tööliste vahendamise eest tasu maksmisega viivitamise eest viivise kokkulepet seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras viivise tasumiseks. Selle tasu maksmisega viivitamise puhul kohaldub seega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise määr.
6.Hageja võib eeltoodust tulenevalt nõuda kostjalt viivist alljärgnevalt: • arvel 20211203 kajastatud 4711,20 euro 20 sendi tasumisega viivitamise eest alates
15.detsembrist 2021 kuni 25. detsembrini 2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise määras, s.o 8% aastas summas (4711,20 eurot x 8% : 365 päeva x 11 päeva) 11 eurot 36 senti; • arvel 20211203 kajastatud 711,20 euro tasumisega viivitamise eest alates
26.detsembrist 2021 kuni 11. aprillini 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivise määras, s.o 8% aastas summas (711,20 eurot x 8% : 365 päeva x 107 päeva) 16 eurot 68 senti; • arvel 20211219 kajastatud 1029 euro 60 sendi tasumisega viivitamise eest alates
31.detsembrist 2021 kuni 10. juunini 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivise määras, s.o 8% aastas summas (1029,60 eurot x 8% : 365 päeva x 162 päeva) 36 eurot 56 senti; • arvel 20211219 kajastatud 500 euro tasumisega viivitamise eest alates 11. juunist 2022 kuni 23. augustini 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivise määras, s.o 8% aastas summas (500 eurot x 8% : 365 päeva x 185 päeva) 20 eurot 27 senti. Kohus rahuldab hageja viivise nõude seega summas 84 eurot 87 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 176 lg 5 alusel tuleb menetlusosalisel kinnitada,
et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 177 lg 3 järgi toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
8.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitatud nõude hagihind on 1658,59 eurot, mis koosneb viivisenõudest summas 1658,59 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude 84,87 euro, s.o ligikaudu 5% (84,87 : 1658,59 x 100 = 5,12) ulatuses.
9.Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, s.o 5% ulatuses, on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades hagi rahuldamise ulatust oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Seega kohus jätab 5% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 95% kostja menetluskuludest hageja kanda.
8.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 315 eurot ning juriidilisest konsultatsioonist 1 tund summas 180 eurot, kokku 495 eurot.
9.Kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskuludele, mille kohaselt ei ole kostja hinnangul hageja juriidilise konsultatsiooni kulu põhjendatud, kuivõrd hageja esindas ennast menetluses ise. Kostja palub mõista kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Hageja on esitanud põhjendused juriidilise konsultatsiooni kulule, mille kohaselt sai ta juriidilist konsultatsiooni enne kohtu menetlust hagiavalduse koostamise küsimuses. Hageja leiab, et antud kulu on igati põhjendatud, vaatamata sellele, et juhatuse liige osales kohtuistungil ise. Hageja jääb oma menetluskulude nimekirja juurde, kokku summas 495 eurot.
11.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kulud: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud; 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud; 41) menetlusdokumentide väljastamise kulud; 6) tsiviilasja hinna määramise kulud. TsMS § 144 kohaselt on kohtuvälised kulud: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 51) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest; 52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest ja Euroopa arestimismääruse
täitmise kulud, samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tasu sama määruse alusel esitatud teabe hankimise taotluse läbivaatamise eest; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud; 8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4.
12.Tsiviilasja hind käesolevas asjas on 1658,59 eurot. Hageja kohustus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 315 eurot.
13.Kohus leiab, et hageja menetluskulu nimekirjas märgitud enne kohtu menetlust hagiavalduse koostamiseks saadud juriidilise konsultatsiooni kulu summas 180 eurot ei ole põhjendatud menetluskulu. Nimetatud kulu on kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu, mis ei ole TsMS §-de 138 lg 1 ja 2, 143 ja 144 kohaselt menetlusosaliste menetluskulu. TsMS ei reguleeri kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist.
14.Kohus märgib, et hageja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud võivad hüvitamisele kuuluda kahju hüvitamise sätete VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda, kuid selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (Riigikohtu 5. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 18). Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud nõuet kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel.
15.Eeltoodust lähtuvalt on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jäävad kostja kanda hageja õigusabikuludest 5%, s.o 15,75 eurot.
16.Kostja palub hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulud summas 600 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal õigusabile kulunud 3 tundi tunnihinnaga 160 eurot asja materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning 09.03.2023 kohtuistungil osalemise ja sõidukulu 120 eurot ilma käibemaksuta, s.o kokku 600 eurot ilma käibemaksuta.
17.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja lepingulise esindaja ajakulu, s.o 3 tundi, asja materjalidega tutvumiseks ning kohtuistungiks ettevalmistamisel on vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti on põhjendatud kohtuistungil osalemise ja sõidukulu 120 eurot. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot, TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude suuruse peale.
18.Eeltoodust lähtuvalt on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu lepingulise esindaja õigusabikulud summas 600 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt menetluskulude jaotusele jäävad hageja kanda kostja lepingulise esindaja õigusabikuludest 95% , s.o 570 eurot.
19.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu summas 554,25 eurot. (570-15,75).
20.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 7 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
21.Pärnu Maakohtu 22.03.2023 määrusega kohus rahuldas N T taotluse tunnistajatasu väljamõistmiseks ning määras välja maksta tunnistaja N T tunnistajatasu 15,75 eurot N T pangakontole.
22.Nimetatud summa tuleb pooltelt menetluskulude jaotuse alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista TsMS § 179 lg 1 alusel. Seega jääb tunnistajatasust 5% kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista 0,79 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Tunnistajatasust 95% jääb hageja kanda ning hagejalt tuleb välja mõista 14,96 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulude riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.