Pankrotiõigus

isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt kanti Accounting & Advisory Services OÜ (likvideerimisel) äriregistrisse 20.07.2015. Vastavalt äriregistri andmetele on võlgniku põhitegevusalaks märgitud raamatupidamine ja maksualane nõustamine. Registripidajale majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ka võlgniku endisele juhatuse liikmele teabenõude (xxx), milles palus muuhulgas esitada bilansid ja kasumiaruanded, pearaamatu väljavõtted, juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku otsused, 5 aasta tehingud põhivaraga ja muud suuremad tehingud, kassa dokumendid, andmed kinnisvara, töötajate, teistele isikutele kuuluva vara jms kohta. Endine juhatuse liige A S teabenõudele vastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur teostas päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab AS-is LHV Pank arvelduskontot nr xxx, mille saldo 27.03.2023 seisuga oli 0 eurot. Kohustused panga ees puuduvad. Päringute vastuste kohaselt teistes krediidiasutustes võlgnikul kontod puuduvad. Kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Liiklusregistri, äriregistri ja kinnistusraamatu andmetel võlgnikul vara puudub. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul vara puudub. Kohustusi on vähemalt 342,91 eurot. Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 teatise kohaselt on võlgnikule tehtud trahv äriseadustiku alusel summas 198,91 eurot. Nimetatud trahv on maksmata. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 27.03.2023 vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas täitemenetlus xxx, sissenõudja Maksu- ja Tolliamet, nõude suurus 216,91 eurot, kohtutäitur E V . Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud raamatupidamisdokumente, millest tulenevalt ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik koostada finantsanalüüsi, esitada seisukohta vara tagasivõitmise võimaluste kohta ega anda pädevat hinnangut maksejõuetuse aja ega põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuna võlgnik ei ole likvideerijale ega ajutisele pankrotihaldurile üle andnud raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnuseid. Võlgniku suhtes on algatatud Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel täitemenetlus 20.02.2023. Tulenevalt eeltoodust võib lugeda maksejõuetuse tekkimise ajaks 2023. aasta algust. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 342,91 eurot ja teadaolev vara puudub. Ajutine haldur tegi kohtule ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 5 kohaselt kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 esimese ja teise lause kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 13 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 120 eurot, mis jääb halduri tasu ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1560 eurot (13 h x 120), millele lisandub käibemaks summas 312 eurot, kokku summas 1872 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr XXX. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 870 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi

lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lõike 51 kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus oleks 13 tunni eest (alustatud pooltunde 26 x 33) 858 eurot. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Haldur on taotlenud hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks summas 145 eurot, kokku summas 870 eurot. Kohus selgitab, et PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesolevalt on kuupalga alammäär 725 eurot. Seega kuulub pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise pankrotihalduri poolt taotletud määras, s.o summas 870 eurot (sh käibemaks). Kohus määrab mõista välja pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, võlgniku pankrotivarast. Tasu tuleb kanda Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr XXX. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumente hoitakse Eestis. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kantakse dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. ÄS § 219 lg 3 kohaselt vastutab dokumentide hoidja hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Dokumendid jäävad võlgniku likvideerija vandeadvokaat J U (U ) vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.