Menetlusosalised ja nende Hageja: HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217, Ahtri tn 6a, esindajad Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: Viktor Särgava (e-post: xxx); Kostja: E-M S (isikukood xxx, xxx; e-post xxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt E-M Slt (isikukood xxx) hageja HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217) kasuks välja 15 679,11 (viisteist tuhat kuussada seitsekümmend üheksa eurot ja 11 senti) eurot, millest 5 150,25 eurot on põhivõlgnevus, 464,27 eurot on intress, 52,50 eurot on leppetrahv, 4511,62 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 5500,47 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks (16.05.2023) sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt E-M Slt (isikukood xxx) hageja HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuselt 5 150,25 eurolt määraga 0,4% päevas alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (17.05.2023) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt E-M Slt (isikukood xxx) hageja HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217) kasuks menetluskuludena välja 3658 (kolm tuhat kuussada viiskümmend kaheksa) eurot.
3.Mõista kostjalt E-M Slt (isikukood xxx) hageja HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3658 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluses solidaarse nõude avalduse P OÜ (registrikood xxx), S J (isikukood xxx) ja kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 22.04.2022 määrusega kohustati võlgnikud solidaarselt tasuma hagejale põhinõue summas 5 150,25 eurot, kõrvalnõudeid summas 2 532,55 eurot ning hüvitama riigilõivu summas 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Samuti kohustati võlgnikke tasuma viivist määraga 0,4% päevas põhinõudelt edasiulatuvalt alates 23.04.2022 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kostja esitas määrusele määruskaebuse ning maksekäsk tühistati kostja osas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 17.08.2021 hageja ja P OÜ kui põhivõlgniku vahel krediidileping nr xxx. Krediidilepingu p 1.1 alusel kohustus hageja andma põhivõlgnikule laenu 5 250 eurot. Krediidilepingu punktis 2.1 lepiti kokku, et laenult tuleb maksta intressi. Intressi määraks on 37% aastas. Krediidilepingu p 5.1 alusel oli viivise määraks 0,4% päevas. Krediidilepingu p 3.1 alusel kohustus põhivõlgnik tagastama laenu perioodil 17.09.2021 kuni 17.08.2025, tehes igakuiselt võrdse suurusega makseid vastavalt maksegraafikule.
3.17.08.2022 sõlmiti kostjaga krediidilepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste tagamiseks käendusleping. Käenduslepingu p 1.2 alusel pidi kostja vastutama käendatavate kohustuste eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt oli kostja vastutuse maksimumsummaks 10 000 eurot. Kostja on põhivõlgniku ainuosanikuks.
4.17.08.2021 maksis hageja põhivõlgnikule krediidilepingu alusel laenu summana välja 5 000 eurot. Krediidilepingu p 1.3 alusel oli lepingutasuks 250 eurot, mis laenu väljamaksmisel laenusummast maha arvestati. Seetõttu maksti põhivõlgnikule reaalselt välja 5 000 eurot.
5.Maksegraafiku järgi pidi põhivõlgnik teostama igakuiselt hiljemalt 17.-ndaks kuupäevaks laenu tagasimakseid perioodil 17.09.2021 kuni 17.08.2025. summas 210,99 eurot. Põhivõlgnik tegi laenu katteks ainult kaks makset vastavalt 06.10.2021 makse summas 210,99 eurot ja 31.10.2021 makse summas 210,99 eurot. Rohkem makseid ei tehtud. Kuivõrd põhivõlgnik on teinud laenu tagastamiseks ainult kaks makset, saatis hageja 14.01.2022 põhivõlgniku ja kostja eposti aadressile teatise krediidilepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Teatise kohaselt oli seisuga 14.01.2022 põhivõlgniku võlgnevuseks maksmata laenu põhiosa 5 150,25 eurot,
maksmata intress 448,37 eurot, maksmata viivis määraga 0,4% päevas kokku 18,13 eurot ja leppetrahv 51,50 eurot.
6.Teatises hageja teatas, et ütleb krediidilepingu p 3.3 alusel üles ilma täiendava etteteatamistähtajata, kuivõrd põhivõlgnik jättis maksegraafiku järgi makseid tegemata ja samuti jättis hagejat teavitamata olulistest muutustest põhivõlgniku juhtimises vastuolus krediidilepingu p-ga 7.3. Samuti hageja teatas, et ta nõuab põhivõlgnikult leppetrahvi suuruses 1% laenusummast krediidilepingu p 5.3 alusel.
7.Pärast krediidilepingu sõlmimist vahetus 18.10.2021 põhivõlgniku ainuke juhatuse liige. S J kutsuti tagasi ja uueks juhatuse liikmeks sai äriühinguga varasemalt mitteseotud J V. Uue juhatuse liikme ametisse astumisel tehti vaid üks laenu tagasimakse ja seejärel maksed lõppesid. Kuivõrd juhatuse liige esindab äriühingut, sh otsustab väljamaksete üle, oli põhivõlgnikul kohustus sellest krediidilepingu p 7.3 alusel hagejat teavitada. See jäeti tegemata ja rikuti krediidilepingut.
8.Hageja 14.01.2022 e-posti teel saadetud krediidilepingu ülesütlemise teatis tuleb lugeda põhivõlgniku poolt kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval ehk 15.01.2022. Kuivõrd krediidilepingu ülesütlemise teatis tuleb lugeda kätte saaduks 15.01.2022, siis krediidileping lõppes hageja erakorralise ülesütlemisega hiljemalt 15.01.2022. Krediidilepingu ülesütlemisega muutusid kõik põhivõlgniku võlgnetavad summad koheselt sissenõutavateks. Põhivõlgnik võlgnevust ei tasunud.
9.Hageja palus kostjalt välja mõista krediidilepingu ja käenduslepingu alusel tagastamata laenu põhisumma, tagastamata intressid, ühekordse leppetrahvi 1% laenusummalt ja hagi esitamise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise. Hageja viitas VÕS § 401 lõikele 1. Hageja ja põhivõlgniku vahel oli sõlmitud krediidileping, mille alusel sai põhivõlgnik laenu 5 250 eurot. Hageja viitas VÕS §-e 142 ja §-le 143. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 1 mõttes. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustus kostja tagama ja käendama kõiki põhivõlgniku krediidilepingust tulenevaid kohustusi.
10.Hageja viitas VÕS § 339 lõikele 1. Krediidilepingu p 3.1 ja 2.1 alusel kohustus põhivõlgnik tagastama talle väljastatud laenu koos intressidega perioodil alates 17.09.2021 kuni 17.08.2025 igakuiste maksetega summas 210,99 eurot igaks 17.-ndaks kuupäevaks vastavalt maksegraafikule. Põhivõlgnik ei ole maksegraafiku alusel laenu põhiosa ega intressi makseid alates novembrist 2021. a teinud. Sellest tulenevalt oli põhivõlgnik krediidilepingut rikkunud. Seega lisaks krediidilepingu p 7.3 kohustuse rikkumisele oli hageja õigustatud krediidilepingu p 3.3 ja VÕS § 399 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel erakorraliselt üles ütlema.
11.Põhivõlgnik on sõlminud krediidilepingu juriidilise isikuna oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb 14.01.2022 e-posti teel saadetud krediidilepingu ülesütlemise teatis lugeda põhivõlgniku poolt kätte saaduks hiljemalt 15.01.2022. Krediidileping lõppes hageja erakorralise ülesütlemisega 15.01.2022. Seoses krediidilepingu erakorralise ülesütlemisega muutus laenu põhisumma koos võlgnetava intressiga laenusummalt tervikuna sissenõutavaks.
12.Käenduslepingu p 1.2 alusel olid põhivõlgnik ja kostja solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõttes. Krediidilepingu p 1.1 alusel sai põhivõlgnik laenu kogusummas 5 250 eurot. Laenu tagastamiseks tegi põhivõlgnik kaks makset 06.10.2021 ja 31.10.2021. Seega on põhivõlgnik tasunud maksegraafiku alusel laenu põhiosa katteks summas 49,12 eurot + 50,63 eurot ehk
kokku 99,75 eurot. Krediidilepingu järgi on põhivõlgniku laenu tagastamata põhiosa 5 250 eurot – 99,75 eurot ehk kokku 5 150,25 eurot. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 401 lg 1, VÕS § 145 lg 2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel tagastamata laenu põhiosa väljamõistmist summas 5 150,25 eurot.
13.Hageja viitas VÕS § 397 lõikele 1. Krediidilepingu p 2.1 alusel pidi põhivõlgnik tasuma maksegraafiku kohaselt igakuiselt laenu põhiosalt intressi. Intressi määraks oli 37% aastas. Põhivõlgnik ei ole krediidilepingu maksegraafiku järgi ühtegi intressimakset teinud alates novembrist 2021. a kuni krediidilepingu ülesütlemisega lõppemiseni 15.01.2022.
14.Vastavalt maksegraafikule on tasumata intressimaksed 17.11.2021 summas 158,80 eurot ja 17.12.2021 summas 157,19 eurot. Alates 18.12.2021. kuni 15.01.2022 (st kuni krediidilepingu ülesütlemiseni) ehk 29 päeva eest laenusumma osalt 5 044,26 eurolt intress päevas on (5 044,36 eurot x 37% aastas/365 päeva) 5,113359 eurot. Seega on laenu osamakselt 5 044,26 eurolt sissenõutava intressi summaks (5,113359 eurot x 29 päeva) 148,28 eurot.
15.Krediidilepingu ülesütlemise seisuga jättis põhivõlgnik tasumata intressi 158,80 eurot + 157,19 eurot + 148,28 eurot ehk kokku 464,27 eurot. Hageja nõuab kostjalt krediidilepingu p 2.1, VÕS § 379 lg 1, VÕS § 145 lg 2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel intressivõlgnevuse väljamõistmist summas 464,27 eurot.
16.Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1. Krediidilepingu p 5.3 alusel hagejal on õigus nõuda lepingu igakordse rikkumise eest ühekordset leppetrahvi suurusega kuni 1% laenusummalt. Põhivõlgnik rikkus krediidilepingu p 7.3, sest ei teavitanud oma juhatuse liikme vahetamisest. Hageja nõuab kostjalt krediidilepingu p 5.3 ja VÕS § 145 lg 2 alusel leppetrahvi suuruses 1% laenusummalt 5 250 eurolt summas 52,50 eurot (s.o 5 250 x 1%).
17.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Krediidilepingu p 5.1 alusel lepiti viivisemääraks 0,4% päevas. Hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,4% päevas laenu tagastamata põhisummalt on 4511,62 eurot. Krediidilepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 16.01.2022 kuni hagi esitamise päevani 22.08.2022 on 219 päeva. Hageja põhinõudelt 5 150,25 eurolt on viivise summa päevas (5 150,25 eurot x 0,4%) 20,601 eurot. Seega hagi esitamise päevaga on sissenõutava viivise summaks on 20,601 eurot x 219 päeva = 4 511,62 eurot.
18.Hageja viitas TsMS §-le 367. Hageja palus välja mõista kostjalt hagi esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis viivisemääras 0,4% päevas põhinõude summalt alates 23.08.2022 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest kuni tasumiseni.
19.Käenduslepingu p 1.3 kohaselt on kostja kui käendaja vastutus 10 000 euroga ära piiratud. Samas kaitseb käenduslepingus ettenähtud piirmäär käendajat vaid võla suurenemise eest, kuid mitte viivitusest tekkivate viivisnõuete eest. Viivisenõude või menetluskulunõude saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas. Kui kostja oleks ise võlgnevuse krediidilepingus ettenähtud ajal tasunud, ei oleks põhivõlale 5 150,25 eurot viivisnõuet lisandunud. Selleks hetkeks ei olnud hageja nõue veel koos kõrvalnõuetega kokku 10 000 eurot. Sellises summas nõude suurus saabus alles augustikuu alguses 2022. Kostja nõuet ei tasunud.
20.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 5 150,25 eurot, intressina 464,27 eurot, leppetrahvina 52,50 eurot ja hagi esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivisena 4 511,62 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuse
summalt 5 150,25 eurolt viivisemääraga 0,4% päevas alates 23.08.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
21.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja allkirjastas käenduslepingu 17.08.2021. 14.01.2022 ütles hageja krediidilepingu p 3.3 alusel erakorraliselt üles, kuivõrd põhivõlgnik jättis laenu tagasimakseid tegemata ega teatanud põhivõlgniku juhatuse liikme vahetusest. Krediidileping lõppes hageja ülesütlemisega seisuga 15.01.2022, millega kõik põhivõlgniku krediidilepingu järgi võlgnetavad summad muutusid sissenõutavaks.
22.Kostja vastuväited ei ole tõsiseltvõetavad ja on paljasõnalised. Tõesed ei ole kostja väited selle kohta, et kostjal puudub põhivõlgnikuga seos ja ta pole põhivõlgniku kasusaajaks kunagi olnud. Juba hagiavalduses on hageja välja toonud, et kostja on põhivõlgniku ainuosanikuks. Samuti on põhivõlgniku ajaloolise äriregistri väljavõte kohaselt kostja olnud põhivõlgniku juhatuse liige perioodil 11.12.2020 kuni 07.04.2021. Põhivõlgniku ainuosanikuks kostja on olnud alates 11.12.2020 kuni käesoleva hetkeni.
23.Samuti on äriregistri andmetel on kostja põhivõlgniku ainuosanikuna võtnud vastu ja allkirjastanud põhivõlgniku 07.04.2021 ja 11.10.2021 otsused juhatuse liikmete vahetamise kohta. Hageja selgitab, et äriregistri andmetest nähtuvalt omab kostja põhivõlgniku üle ainuosanikuna täieliku kontrolli alates 11.12.2020 kuni käesoleva hetkeni, mistõttu ei ole tegelikkusele vastavad ega usutavad kostja väited põhivõlgnikuga mitteseotuse ja mittekasusaajaks olemise kohta.
24.Hageja pidas ebausutavaks kostja väidet, et teda sundis põhivõlgniku kohustusi käendama J V. Isegi kui see nii oli, siis kostjat see käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest ei vabasta, sest puudub seaduslik alus. Kostjale sai juba 14.01.2022 krediidilepingu ülesütlemise teatise saatmisel teatavaks, et põhivõlgnikul on krediidilepingu alusel tekkinud võlgnevus. Kostja on käenduslepingu digitaalselt allkirjastanud. Kostja ei ole väitnud, et tal ei olnud võimalik käenduslepingu sisuga enne allkirjastamist tutvuda. Ei oma tähtsust, kas kostja lootis või kergekäeliselt uskus, et ta ei pea kunagi käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitma ja nõustus lepingu sõlmimisega vaid seetõttu. See ei ole lepingust tulenevate kohustuste täitmise vabastamise aluseks.
25.Kostja pidi aru saama, millised kohustused ta endale käenduslepinguga võttis. Käenduslepingu p 1.1 alusel kohustus kostja tagama kõiki põhivõlgniku kohustusi VÕS § 145 lg 2 mõttes. Käenduslepingu p 1.2 alusel kostja vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga VÕS § 145 lg 1 mõttes. Käenduslepingu p 1.3 alusel on kostja vastutuse maksimumsummaks 10 000 eurot (VÕS § 143 lg 2 tingimus). Samuti on kostja käenduslepingu p 4.1.1 alusel andnud kinnituse, et ta on piisava tähelepanelikkusega tutvunud käenduslepingu tingimustega, talle on arusaadavad sellest tekkivad kohustused ning see vastab tema tahtele. Kui kostja ei soovinud endale käenduslepinguga kohustusi võtta, tulnuks see sõlmimata jätta.
26.Kostja etteheited, et hageja tema tausta ei kontrollinud, ei ole põhjendatud. Põhivõlgnik sai krediidilepingu alusel laenu üksnes 5 250 eurot ning pidi laenu tagastama perioodil 17.09.2021 kuni 17.08.2025, igakuise makse suuruseks maksegraafiku järgi oli 210,99 eurot. Seega ei olnud põhivõlgniku kohustused ebamõistlikult suured ega sellised, mida põhivõlgnik ei olnud ilmselgelt suuteline igakuiselt täitma. Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada ülalnimetatud muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte käenduslepingule. Käenduslepingu
sõlmimisel ei pidanudki eelnema kostja krediidivõimekuse kontroll.
27.Krediidilepingust tulenevate nõuete osas on maksekäsud põhivõlgniku ja S J suhtes kehtivad, mistõttu kostja taotlus mõista välja võlgnevus koos menetluskuludega põhivõlgnikult, S J ja J V tuleb jätta tähelepanuta. Kostja tunnistaja ülekuulamise taotlus on asjakohatu. Tunnistaja ülekuulamisel selguda võivad asjaolud ei vabasta kostjat käenduslepingu täitmisest. Kostja pakutud kompromissettepanekuga hageja ei nõustunud.
28.15.02.2023 seisukohtades leidis hageja, et kostja 02.02.2023 esitatud tõendid ja väited on asjakohatud. Hageja on juba vastanud kostja väitele, mille kohaselt ta sõlmis käenduslepingu vaid eeldusel, et ta kohustusi täitma ei pea. I V kirjalik tunnistus on sisuliselt tunnistaja ütlus, mida ei saa TsMS § 251 ja § 253 kohaselt koguda selliselt, et kostja esitab omaalgatuslikult kolmanda isiku lihtkirjaliku selgituse. Hageja palus selle vastu võtmata jätta. I V tunnistus on ka sisu poolest asjakohatu, sest see sisaldab kostja enda varasemalt esitatud etteheiteid J V ja kirjeldusi kostja ema tervisliku seisundi kohta. Need asjaolud ei anna seadusliku alust leida, et käendusleping ei kehti või kostja on kohustuse täitmisest vabastatud.
29.Samuti on asjakohatu kostja esitatud OK Incure OÜ-ga sõlmitud võlgnevuste maksegraafikud ning palgatõend. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all asjaolu, kas kostjal on teiste võlausaldajate ees võlgnevusi ja millised on kostja sissetulekud. Kostja väited sissetulekute vähesuse kohta ei anna alust hagi osaliselt ega täielikult rahuldamata jätta. Kostja ei ole hageja poole pöördunud võimalike lahenduste leidmiseks ja võlgnevuse likvideerimiseks võimaliku kompromissi sõlmimiseks.
30.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja riigilõivu. Materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulus 0,75 h. Hagi koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks kulus 6,75 h. Menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 h. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 140 eurot ilma käibemaksuta ja 168 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, palus ta kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja kulud õigusabile on 8 h x 140 eurot ehk kokku 1120 eurot ilma käibemaksuta. Antud summale lisanduvad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 1050 eurot.
31.Hageja esitas ühtlasi täiendava menetluskulude taotluse. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 0,5 h. Kostja 02.02.2023 vastusega tutvumiseks ja lisade analüüsiks kulus 0,5h ning 15.02.2023 vastuse koostamiseks 2 h. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 160 eurot ilma käibemaksuta ja 192 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja ei ole enam käibemaksukohustuslane, palus ta kulud välja mõista koos käibemaksuga. Kulud olid 7,75 h x 192 euroga ehk kokku 1 488 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
32.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei seo miski P OÜ-ga. Kostja ei olnud laenu taotlemise ajal kuidagi antud ettevõttega seotud, juhatuse liige oli S J. Kostja ei ole hetkeseisuga kasusaaja ega ole kunagi P OÜ-st kasu saanud. Kostja oli käendajaks hakkamise vastu ja teda sunniti selleks vastu tahtmist. P OÜ tolleaegne tegevjuht ja praegune juhatuse liige ning kasusaaja J V sundis kostjat hakkama käendajaks. J V lubas kostjale, et tal ei teki probleeme ja kostjalt ei nõuta P OÜ võlgnevuse tasumist.
33.Hageja Hoovi Rental OÜ ei küsinud kostjalt täiendavat infot tema sissetulekute kohta, näiteks panga väljavõtet. Kostja sissetulekud ei olnud sellised, et ta oleks saanud käendada laenu nii suures summas. Laenuandja tegi vea, sest ta ei ole käendaja tausta põhjalikult kontrollinud ja on teinud kergekäelise otsuse laen P OÜ-le anda. Kostjal oli sel ajal endal piisavalt kohustusi ja kostja ei oleks saanud kuidagi käendada.
34.Kostja palus kõik võlanõuded ja muud kulud välja mõista P OÜ-lt, S Jlt ja J Vlt. Kostja soovis, et tema suhtes menetlus lõpetataks ja võlgnevus mõistetaks solidaarselt välja praeguselt juhatuse liikmelt ja kasusaajalt J Vlt, kes kostjat ära kasutas. Kostja ei ole nõus tema ja tema ettevõtte võlgu tasuma. Kohtukulusid ei olnud kostja nõus maksma.
35.02.02.2023 seisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kõik kostja sundimised ja ähvardused toimiks kas telefoni teel või kohtumistel, mistõttu on seda raske tõestada. Telefonikõnede ja kohtumiste juures viibis kostja ema I V, kes saab kinnitada, et need juhatuse liikmeks astumised ja käendajaks hakkamised ei olnud kostja vaba tahe. Kostja ema oli sellele kategooriliselt vastu, kuid kostjaga manipuleeriti. Kõik kostja kohustused on tekitanud J V.
36.Kostja netosissetulek on ligikaudu 1050 kuni 1150 eurot. Kostjal tuleb tasuda üüri, telefoni, toidu- ja esmatarbekaupade eest. Hinnatõuse arvestades kulub selleks ühes kuus 400 kuni 500 euro. Kõik võlad on kostjale tekitanud J V, kes sundis teda võtma laene, et tema ärilisi ettevõtmisi kinni maksta. Kokkulepe oli, et ta tasub igakuiselt kuumakseid kostjale. Esialgu see nii toimiski, kuid alates 2022. aasta algusest ei ole kostja saanud J Vlt ühtegi eurot. Kostja ei saa tasuda rohkem kui 50 eurot kuus, sest pool tema palgast läheb võlgade tagasimaksmiseks ja need kestavad 2-4 aastat. Kinnisvara ega vallasvara kostja ei oma.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
38.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) 17.08.2021 sõlmisid hageja ja P OÜ krediidilepingu, mille alusel andis hageja P OÜ-le kui põhivõlgnikule laenu 5 250 eurot; 2) põhivõlgnik pidi laenult tasuma intressi 37% aastas ning viivise määraks lepiti kokku 0,4% päevas; 3) krediidilepingu alusel pidi põhivõlgnik tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetega ajavahemikul 17.09.2021 kuni 17.08.2025; 4) krediidilepingu p 5.1 alusel oli viivise määraks 0,4% päevas; 5) hageja ja kostja sõlmisid 17.08.2022 põhivõlgniku kohustuste tagamiseks käenduslepingu; 6) kostja vastutas käenduslepingu alusel solidaarselt koos põhivõlgnikuga; 7) käenduslepingu punkti 1.3 järgi oli kostja vastutuse maksimaalseks summaks 10 000 eurot; 8) hageja maksis krediidilepingu alusel põhivõlgnikule välja 5000 eurot, sest laenu summast arvestati maha lepingutasu 250 eurot; 9) põhivõlgnik tegi laenu tagastamiseks ainult kaks makset; 10) hageja saatis 14.01.2022 põhivõlgnikule ja kostjale e-posti teel laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatise, milles palus tasuda maksmata laenu põhiosa 5 150,25 eurot, maksmata intressi 448,37 eurot, viivise 18,13 eurot ja leppetrahvi 51,50 eurot, sest põhivõlgnik rikkus lepingut ega teavitanud hagejat juhatuse liikme muutumisest 18.10.2021; 11) hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluses solidaarse nõude põhivõlgniku P OÜ, S J ja
kostja suhtes; 12) Pärnu Maakohus koostas põhivõlgniku ja S J suhtes maksekäsu määruse.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab käendajana tasuma hagejale põhivõlgnevusena 5 150,25 eurot, intressina 464,27 eurot, leppetrahvina 52,50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 4511,62 eurot ning alates hagiavalduse esitamises 23.08.2022 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,4% päevas põhivõlgnevuselt 5 150,25 eurolt ning edasi kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
40.Hageja leidis, et põhivõlgnik sõlmis krediidilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Laenu summa oli vaid 5 250 eurot, mis ei ole ebamõistlikult suur kohustus. Käendaja krediidivõimelisust hageja kontrollima ei pidanud ning kostja väited selle kohta, et teda sunniti lepinguid sõlmima, on ebausutavad. Kostja on põhivõlgniku ainuosanik ja oli ka juhatuse liige 11.12.2020 kuni 07.04.2021. Käenduslepingu on kostja digitaalselt allkirjastanud.
41.Kostja väitis hagile vastu vaieldes, et teda ei seo miski põhivõlgnikuga. Kostja ei ole kunagi ettevõttest kasu saanud. Kostja ei soovinud saada käendajaks ning teda sundis selleks J V, kes lubas, et kostjalt ei nõuta võlgnevuse tasumist. Hageja ei ole kontrollinud kostja krediidivõimelisust ning hageja andis kergekäeliselt laenu. Kostjal oli piisavalt juba kohustusi. Kostja ei ole nõus võlgnevust ega menetluskulusid tasuma.
42.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja põhivõlgniku vahel oli sõlmitud laenuleping. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
43.VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lõikest 3 tuleneb, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
44.Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtet tuleb kohaldada krediidilepingutele, kuid see kohustus ei laiene laenulepingu tagamiseks sõlmitud lepingutele, sealhulgas käenduslepingutele.
45.Riigikohus on leidnud (RK TKo 3-2-1-157-14, p 11), et käenduslepingut ei saa pidada vastuolus olevaks heade kommetega ainult seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingustest tulenev käenduskohustuse piirsumma, ega seetõttu, et hageja jättis väidetavalt kontrollimata käendaja krediidivõimekuse ega järginud seega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käendaja nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS §-st 14 ja eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidades avaldanud talle olulist informatsiooni. Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu
sõlmimisel ei anna alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada ülalnimetatud muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule. Seega ei saa kostja väita, et tal ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi, sest hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega kontrollinud, millised on kostja kui käendaja sissetulekud ja kohustused.
46.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku ehk põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Seejuures näeb VÕS § 142 lg 2 ette, et käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Eeltoodust tulenevalt ei oma iseenesest tähtsust see, kas kostja on põhivõlgnikuga seotud või mitte ning kas ta on saanud laenu andmisest kasu või mitte.
47.VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostja ei ole väitnud, et selline kokkulepe puudus ning käendaja vastutuse maksimumsumma on lepingus ka märgitud.
48.VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuserikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
49.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kui laenuandja ja P OÜ kui laenuvõtja sõlmisid krediidilepingu (toimiku lk 45-49). Laenuvõtjat esindas lepingu sõlmimisel S J. Hageja andis laenuvõtjale laenu 5250 eurot. Lepingu punkti 1.3 järgi tuli laenuvõtjal tasuda lepingutasu 250 eurot. Leping punkti 2.1. järgi pidi laenuvõtja tasuma hagejale välja makstud ja tagastamata laenu summalt intressi. Punkti 2.3. järgi tuli intressi tasuda laenuandjale koos igakuise põhiosa maksega. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 17.09.2021 kuni 17.08.2015 igakuiste võrdse suurusega maksetega hiljemalt iga kuu 17.-ndaks kuupäevaks. Lepingu kohaselt pidi laenuandja esitama lepingu alusel maksegraafiku, milles on kajastatud laenu tagasimaksed ja intressimaksed.
50.Lepingu punkti 3.3 järgi oli laenuandjal õigus leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on osaliselt või täielikult viivituses mistahes laenu tagasimakse tasumisega ega ole vastavat laenu tagasimakset täielikult tasunud talle selleks laenuandja antud täiendava 10 pikkuse perioodi jooksul, kui laenuvõtja majanduslik olukord on oluliselt halvenenud või kui lõpeb käendajate seotus laenuvõtjaga või laenuandjale on esitatud muid valeandmeid. Lepingu punkti 4.1 järgi tagasid laenulepingust tulenevaid kohustusi kaks käendust: kostja käendus ja S J käendus.
51.Lepingu punkti 5.1. järgi tuli laenusaajal tasuda viivist viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest määraga 0,4% päevas. Lisaks nägi punkt 5.3. ette, et laenuandjal on õigus nõuda lepingu igakordse rikkumise eest ühekordset leppetrahvi suurusega kuni 1% laenusummast. Lepingu punkti 7.3 järgi pidi laenusaaja teavitama laenuandjat viivitamatult olulistes muutustest laenusaaja struktuuris ja juhtimises, sealhulgas muutustest laenusaaja osanike, juhatuse liikmete
ja nõukogu liikmete seas. Lepingu osaks oleva maksegraafiku järgi tuli laen tasuda igakuiste maksetega, mille suuruseks oli 210,99 eurot, mis sisaldas laenu põhiosa makset ja intressi. Igakuiseid makseid tuli tasuda alates 17.09.2021 kuni 17.08.2025.
52.Hageja ja kostja sõlmisid 17.08.2021 käenduslepingu (toimiku lk 50-52). Lepingu punktis 2 kinnitas kostja, et on teadlik krediidilepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste alustest, suurusest ja ulatusest. Punktis 3 ta kinnitas, et on täielikult teadlik põhivõlgniku finantsseisust. Seega kinnitas kostja ise käenduslepingus, et ta on teadlik põhivõlgniku majanduslikust olukorrast ega esitanud vastuväiteid tulenevalt sellest, et laenulepinguline kohustus ei ole põhivõlgnikule jõukohane.
53.Kostja kohustus punkti 1.1.1. järgi käendama krediidilepingust tulenevaid kõiki põhivõlgniku kohustusi. Lepingu punkti 1.2 järgi vastutas ta solidaarselt koos põhivõlgnikuga. Punkti 1.3. järgi oli vastutuse maksimumsumma 10 000 eurot. Lepingu punkt 2.3. nägi ette, et kui käendaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi võlausaldaja ees tähtaegselt, on võlausaldajal õigus nõuda viivitusintressi määras 0,4% päevas tasumata nõudelt iga täitmisega viivitatud kalendripäeva eest. Eeltoodust tulenevalt kohustus kostja enda kohustuste rikkumise korral tasuma viivist.
54.Lepingu punktis 4.1.1. kinnitas kostja, et ta on piisava tähelepanelikkusega tutvunud lepingu tingimustega ja talle on üheselt arusaadav, et sellest tekkivad õiguslikud kohustused on mõistetavad ning vastavad täielikult tema tahtele. Eeltoodud kinnituse kohaselt ei saa järeldada, et käenduslepingu sõlmimine ei vastanud kostja tahtele ning kostja võis eeldada, et ta käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitma ei pea.
55.Äriregistri andmetest (toimiku lk 53-54) nähtub, et kostja oli laenusaaja P OÜ juhatuse liige ajavahemikul 11.12.2020 kuni 07.04.2021 ning alates 04.12.2020 kuni 11.12.2020 esindama volitatud usaldusosanik. Alates 11.12.2020 oli kostja ettevõtte osanik. Laenusaaja juhatuse liikme muudatuse tegemiseks esitati äriregistrile avaldus 07.04.2021 (toimiku lk 94-96) ning kostja kui ainuosaniku otsusega kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi ning tema asemel sai juhatuse liikmeks S J. Kostja kui ainuosaniku 11.10.2021 otsusega kutsuti tagasi juhatuse liige S J ja juhatuse liikmeks määrati J V (toimiku lk 97-100). Eeltoodust tulenevalt on ebaõiged kostja väited, et tal puudub laenuvõtjast juriidilise isikuga mistahes seos. Kas kostja isiklikult sai laenu võtmisest kasu või mitte, ei oma tema kui käendaja kohustuste tekkimisega seost. Laenu saajaks oleva juriidilise isiku tegevus oli kostja kontrolli all.
56.Laenusaaja tasus hagejale kaks lepingujärgset makset (pangakonto väljavõte toimiku lk 5556) ning tasus seega kokku 421,98 eurot. 14.01.2022 edastas hageja laenusaajale lepingu ülesütlemise teatise (toimiku lk 57-62). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et laenuvõtja jättis lepingulised kohustused täitmata ning hageja ütles lepingu üles.
57.Kohus selgitas kostjale 02.01.2023 pöördumises (toimiku lk 101-102), et viimasel tuleb oma vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et kostja on paljasõnaliselt ja ebausutavalt väitnud, et teda sunniti käenduslepingule alla kirjutama. Kostja ei olnud välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis sellised väited usutavaks muudaksid. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada, kuidas need väited vabastavad teda käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt sisuliselt ei põhistanud ega tõendanud.
58.Kohus osundab, et kostja kopeeris enda koostatud menetlusdokumenti Ferratum Bank võlgnevuse tasumise kokkuleppe ja väljavõtte Julianus Inkasso kodulehelt oma võlgnevuste
kohta, kuid sellisel viisil esitatut ei saa kohus pidada tõendiks. Menetlusdokumenti kopeeritu tõele vastavust ei saa kohus hinnata ega tuvastada, kas või millist algallikat on kostja kasutanud. Kopeeritud võlgnevuse tasumise kokkuleppe pooli ei ole võimaliku tuvastada ning võlgnevuste andmetest ei nähtu, kelle võlgnevusi kopeeritud on.
59.Kostja esitas kohtule „tunnistuse“ pealkirja kandva dokumendi, mille koostajaks on tema ema I V (koos lisadega toimiku lk 107-112). Kohus ei nõustu hageja väitega, et esitatud dokumenti ei saa tõendina hinnata, sest tegu on lubamatu tunnistaja kirjaliku ütlusega. Kohtu hinnangul saab tõendit pidada dokumentaalseks tõendiks. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on J V survestanud ja ähvardanud kostjat saama P.ee juhatuse liikmeks. Kostja ei olevat olnud tegelik ettevõttest kasu saaja ja laenu võtmiseks temalt nõusolekut ei küsitud. I Vlt olevat samuti J V raha välja pressinud, kuid ei ole tagasi maksnud. I V leidis, et tema tütrelt on väga ebaõiglane nõuda kogu võlgnevust.
60.Kohus osundab, et esitatud dokumendis ei ole konkreetselt välja toodud ühtegi asjaolu, mis oleks seotud käenduslepinguga ning millised välistaksid kostja vastutuse käenduslepingu alusel. Väited survestamise ja ähvardamise kohta on üldsõnalised ja eluliselt ebausutavad, sest need on vastuolus äriregistri andmetega. Äriühingu osanikuna oleks kostjal alati olnud võimalus ennast juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsuda või jätta käendusleping sõlmimata. Kostja ega tema ema ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu saaks kohus lugeda inimlikult usutavaks, et kostja oli olukorras, kus ta pidi väidetavale survestamisele ja ähvardamisele alluma. Kostja ema koostatud dokumendile on lisatud väljavõtted kahe isiku vahelistest vestlustest. Kes täpselt on omavahel vestelnud ning mille üle on vesteldud, kohtule esitatud tõendist selgelt järeldada ei saa. Vestlusest ei ole võimalik järeldada mistahes kostja survestamist või ähvardamist seoses käenduslepingu sõlmimisega.
61.Kohtule on esitatud ka käsikirjaline J V võlakiri, kus J V on tunnistanud I V ees võlgnevuse olemasolu summas 9550 eurot ning on lubanud võlgnevuse tasuda. Tõendist ei ole võimalik järeldada seost hagi aluseks olevate asjaolude ega kostja sõlmitud käenduslepinguga. Tõendist ei saa järeldada, et kostjat oleks survestatud käenduslepingut sõlmima ning kostjal puudus kohustus käenduslepingut täita.
62.Täiendavalt esitas kostja kohtule OÜ H palgasedeli (toimiku lk 113), mille kohaselt oli kostja töötasu 2022. a detsembri eest 1119,20 eurot. 21.12.2022 oli kostja allkirjastanud OK Incure OÜ-le kaks võlatunnistust (toimiku lk 114-117). Üks oli koostatud võlgnevuse 2489,88 euro kohta. Võlgnevus tuli tasuda maksegraafiku alusel igakuiste maksetega kuni 15.12.2025. Teine võlgnevuse 1307 euro kohta, mis tuli tasuda maksegraafiku alusel kuni 16.12.2024.
63.Kohus leiab, et tõendid kostja sissetuleku ja kohustuste kohta detsembris 2022 ei ole asjakohased ega välista kostja kohustusi käenduslepingu alusel. Käendusleping sõlmiti 17.08.2021 ehk enam kui aasta varem. Hagejal laenuandajana ei olnud kohustust kontrollida, millised on kostja sissetulekud ja kohustused käenduslepingu sõlmimise ajal. Kokkuvõttes ei ole kostja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis välistaks hagi rahuldamise tema suhtes osaliselt või tervikuna. Kohus ei saa jätta hagi rahuldamata pelgalt seetõttu, et kostja ei soovi kohustust täita ning peab kohustuse täitmist ebaõiglaseks. Kohus osundab, et hageja nõude arvestusele ega viivisenõudele kostja eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Viivise vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel kostja ei taotlenud ja kohus ei saa viivist vähendada omal algatusel.
64.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 5 150,25 eurot, intressina 464,27 eurot, leppetrahvina 52,50 eurot ning hagi
esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 4511,62 eurot. Alates hagiavalduse esitamisest 23.08.2022 kuni otsuse tegemiseni tuleb kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 5500,47 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 17.05.2023 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuselt 5 150,25 eurolt määraga 0,4% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
65.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
66.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja riigilõivu. Materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulus 0,75 h. Hagi koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks kulus 6,75 h. Menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 h. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 140 eurot ilma käibemaksuta ja 168 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, palus ta kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja kulud õigusabile on 8 h x 140 eurot ehk kokku 1120 eurot ilma käibemaksuta. Antud summale lisanduvad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 1050 eurot. Täiendava menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista kulu 7,75 h õigusabi osutamise eest ning tunnitasu 192 euro alusel koos käibemaksuga. Täiendav kulu oli 1 488 eurot.
67.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Hageja esindaja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena kogumis 1120 eurot + 1050 eurot + 1488 eurot = 3658 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 3658 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.