Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Drop Design Pool OY (edaspidi hageja) esitas 09.05.2022 kohtule hagi OÜ Lingalaid (edaspidi kostja) vastu tööstusdisainilahendusest tuleneva ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, rikkumisest tulevikus hoidumiseks ning rahalise hüvitise saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja Soomes registreeritud ettevõte, mille põhitegevusala on tööstusdisaini-alased tegevused, sh toodab hageja terrassivanne, basseine ja tuleasemeid. Hagejale kuulub Euroopa Liidu registreeritud tööstusdisainilahendus nr 001862442-0001. Registreerimiseks esitamise kuupäev oli 11.05.2011 ning toote kirjelduseks on vannid, vanniahjud, ujumisbasseinid, kraanikausid, vesiravila. Hageja disainilahenduse järgi valmistatud bassein on saanud 2015. aastal Soome Tööliidult „Aasta Disainitegu“ tunnustuse tänu oma kujule. Hageja turustab oma tooteid ka Eestis, mh on hagejal olemas eestikeelne veebileht ja klienditeenindus, samuti tutvustab hageja oma tooteid sotsiaalmeedias alates 2015. aasta algusest. Kostja on Eestis registreeritud juriidiline isik, mille põhitegevusalaks on äriregistri andmetel „muu mujal liigitamata tootmine“ ja asukoht ning tootmine asuvad xxx. Kostjale kuulub domeen www.lingalaid.ee, millest nähtub, et kostja toodab ja pakub müügiks kümblustünne, terrassivanne ja paate sh terrassivanni Lingalaid Fjord, kiites selle ainulaadset ergonoomikat ja pilkupüüdvat disaini. Kostja pakub terrassivanni müügiks baashinnaga 3933.33 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 4720 eurot). Kostja on turustanud oma terrassivanne alates 07.09.2020, mil kostja on avaldanud toote fotod esmakordselt oma Facebooki lehel. Sellele järgnevalt on kostja kõnealust terrassivanni oma Facebooki lehel süstemaatiliselt esitlenud ja reklaaminud. Hageja leiab, et kostja toote disain jäljendab hageja toodet ning rikub hageja Euroopa Liidu disainilahendusest nr 001862442-0001 tulenevaid õigusi. Saades rikkumisest teada, kontakteerus hageja oma esindaja kaudu 27.10.2020 kostjaga, juhtides kostja tähelepanu õigusrikkumisele, põhjendades seda sisuliselt ning nõudes oma toote jäljendamise lõpetamist ja jäljendavate toodete valmistamise- ja turustamisega seotud materjalide hävitamist, jäljendavate toodete edasimüüjatelt ja kolmandatelt isikutelt tagasivõtmist ja nende hävitamist, informatsiooni toodetud, eksporditud, lattu paigutatud ja müüdud jäljendavate toodete arvu ja müügihinna kohta ning samuti informatsiooni ettevõtete ja riikide kohta, kellele jäljendavaid tooteid müüdi, tarniti ja/või eksporditi. Kostja vastas hageja kirjale 06.01.2021, leides, et tulenevalt asjatundliku kasutaja B.R.’i arvamusest, ei ole jäljendav toode üldmuljelt sarnane hageja disainilahendusega. Kostja rikkumist ei lõpetanud ja nõutud andmeid ei esitanud. Hageja selgitas kostjale veelkord 18.06.2021 oma õiguste rikkumist. Kostja vastas hageja kirjale 31.08.2021, milles kostja väidab, et hagejal on kohustus tõendada, et vaidlusalused disainilahendused jätavad asjatundlikule kasutajale sama üldmulje. Hageja esitas 22.03.2022 kohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks tõendite tagamise eesmärgil ja Harju Maakohus algatas eeltõendamismenetluse oma 24.03.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-4221. Eeltõendamismenetluse toimingud viis 07.04.2022 läbi Tartu kohtutäitur A. B.. Täiteasjas 182/2022/928 koostatud menetlustoimingu protokolli nr 1 kohaselt tuvastati kostja tootmishoones xxx kuus terrassivanni Lingalaid Fjord; terrassivanni Lingalaid Fjord valmistamisel kasutatav matriits ja matriitsi valmistamiseks kasutatud vanni mudel. Tootmishoone välialal tuvastati kümme terrassivanni Lingalaid Fjord, millest kaks eksemplari olid pakendatud

saatmiseks kliendile. Kohtutäitur kogus tõenditena terrassivanni Lingalaid Fjord digitaalsed modelleerimisjoonised koos hageja tehtud kuvatõmmistega; terrassivann Lingalaid Fjord digitaalsest modelleerimisjoonisest kostja poolt tehtud kuvatõmmised; terrassivann Lingalaid Fjord müügi koondaruanne, millest nähtub, et ajavahemikus 07.09.2020 – 30.04.2022 turustati Lingalaid Fjord terrassivanne kogusummas 72 975,07 eurot, millele lisandub käibemaks. Müügiaruandest nähtuvalt on terrassivanni madalaim müügihind 2326,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Järelikult on kostja turustanud ajavahemikus 07.09.2020 – 30.04.2022 ligikaudu 28 terrassivanni Lingalaid Fjord. Kohtutäitur A. B. on 07.04.2022 andnud täiteasjas 182/2022/928 kostja vastutavale hoiule ühe eksemplari kostja terrassivannist Lingalaid Fjord, mis vastab Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-224221 kuupäeval 24.03.2022 antud määruse (Lisa 19) digiallkirja konteinerisse lisatud tootefotole Vastutavale hoiule antud toode asub aadressil xxx Euroopa Üldkohus on selgitanud, et ühenduse disainilahendus on varasema disainilahendusega vastuolus, kui võttes arvesse disainilahenduse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus, ei jäta see disainilahendus asjatundjale varasema disainilahendusega võrreldes erinevat üldmuljet. Disainimääruse artikkel 10 (1) kohaselt hõlmab ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse kõiki disainilahendusi, mis jätavad asjatundlikule kasutajale ühesuguse üldmulje. Asjatundlik kasutaja on disainilahenduse järgi valmistatud objekti/eseme reaalne kasutaja, kes kasutab disainilahenduse järg valmistatud objekti/eset vastavalt selle kasutusotstarbele. Asjatundlik kasutaja võrdleb võimalusel asjaomaseid disainilahendusi otseselt, kuid see ei ole vannide/basseinide valdkonnas üldiselt võimalik – erinevaid vanne/basseine ei paigaldata üldjuhul kõrvuti ning enamasti müüakse erinevate tootjate toodangut ka erinevates kauplustes/veebilehtedel. Käesoleval juhul on asjatundlikuks kasutajaks inimesed, kes kasutavad vanne / basseine vastavalt nende otstarbele ning kellel on teataval määral teadmisi vannide / basseinide disainilahenduste tavaliste detailide kohta ning kes tulenevalt huvist asjaomaste toodete vastu on neid tooteid kasutades suhteliselt tähelepanelikud. Vaidluse asjaomane tootesektor on piiritletud vannide / basseinidega. Registreeritud disainilahendusel on vann üldkujult ruudu kujuline ning selle siseosa ülemine pool tilga kujuline selliselt, et tilga teravast osast/vanni nurgast/ kulgeb vanni siseserv kahele poole paralleelselt vanni välisservaga ning pöördub vanni välisserva pikkuse 1⁄2 peal kaarjalt ringikujuliselt tagasi, moodustades tilga kuju. Registreeritud disainilahenduse siseosa alumine pool koosneb kahest, üksteise sees paiknevast ringikujulisest tasapinnast, mis asetsevad tilgakujulisest tasapinnast allpool ja mille kõige alumisel tasapinnal/põrandal paikneb ümar valgusti. Kostja turustatav terrassivann on samuti üldkujult ruudu kujuline ning kui jagada vann mõtteliselt diagonaalis pooleks, siis selle kuju on kokkulangev registreeritud disainilahendusega: kostja jäljendav toode erineb hagejale kuuluvast registreeritud disainilahendusest üksnes selle poolest, et selles on peegelpildis kopeerinud registreeritud disainilahenduse ülalkirjeldatud kuju ka vanni teisele poolele. Kostja toode erineb hagejale kuuluvast registreeritud disainilahendusest üksnes selle poolest, et selles on peegelpildis kopeerinud registreeritud disainilahenduse ülalkirjeldatud kuju ka vanni teisele poolele. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja tööstusdisainilahendusest 001862442-0001 tuleneva ainuõiguse rikkumine ning keelaks kostjal toote terrassivann Lingalaid Fjord tootmine, müük, müügiks pakkumine ja eelnimetatud eesmärkidel nende import, eksport ja ladustamine ning hoiduma sellest tulevikus. Hagejal on õigus nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel kahju ja nõuda hüvitada tulu, mis jäi hagejal saamata seoses kostja rikkumisega kas saamata jäänud tuluna või saamata jäänud litsentsitasuta ehk nõuda rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist.

Saamata jäänud tulu nõue. Hageja turustab oma tooteid ka Eestis, mh on hagejal olemas eestikeelne veebileht XXX ja klienditeenindus. Eestis tegutseb hageja toodete edasimüüjana ettevõte X OÜ. Kostja jäljendav toode terrassivann Lingalaid Fjord roostevaba ahjuga on kõige sarnasem hageja disainilahenduse nr. 001862442-0001 järgi valmistatud tootega Drop Pisara. Toote juurde kuulub puukütteahi, korsten ja korstnakaitse. Toote müügihind on 5750,00 eurot koos käibemaksuga, so 4370,00 eurot ilma käibemaksuta. Vanne toodab hageja tellimusel soome ettevõte Oy X Ltd ning selle vanni omahinnaks on 2600,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega teenib hageja ja hageja turustusvõrgustikku kuuluv ettevõte igalt müüdud Drop Pisara vannilt 1770 eurot (4370 – 2600). Hageja arvestab kahju suurust järgmiselt: Kostja poolt ajavahemikus 07.09.2020 – 30.04.2022 turustatud toodete arv (23 eksemplari) korrutatuna kasumiga (1770 euro) teeb saamata jäänud tulu suuruseks 40 710,00 eurot. Saamata jäänud litsentsitasu nõue. Hageja esitab selle nõude alternatiivselt. Kui kostja oleks saanud hagejalt registreeritud disainlahenduse nr 001862442-0001 kasutamiseks loa. Kostja on tootnud vähemalt 39 toodet terrassivann Lingalaid Fjord, millest 16 vanni asusid 07.04.2022 seisuga tootmishoones ja selle territooriumil ja 23 vanni, mis olid kuupäeva 07.04.2022 seisuga müüdud. Kostja kogu tegevus eelviidatud 49 toote tootmisel on olnud osa kostja majandustegevusest, mille eesmärgiks on kasu saamine. Majandustegevuses kolmandatele isikutele kuuluva intellektuaalomandi kasutamine eeldab selleks vastava õiguse saamist õiguste omanikult. Kostja on hageja registreeritud tööstusdisainilahenduse nr. 001862442-0001 omavolilise kasutamisega kokku kulu, mis kostjal oleks tulnud teha hagejalt 39 toote valmistamiseks litsentsi saamiseks. Hageja hüpoteetilise litsentsitasu suurus on otseselt seotud hageja registreeritud disainilahenduse nr. 001862442-0001 järgi valmistatava originaaltoote eksklusiivsuse- ja atraktiivsusega. Hageja disainilahendus on selle loomisel 2015. aastal saanud Soome Tööliidult „Aasta Disainitegu“ tunnustuse ja toote eksklusiivsusele on üles ehitatud kogu hageja majandustegevus. Hageja hindab disainilahenduse nr. 001862442-0001 litsentsitasuks 15% jäljendavate toodete keskmisest müügikäibest. Seega on kostja valmistatud jäljendavate toodete kogu müügihind 39 X 3172.82 = 123 739.98 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja 15% litsentsitasu nimetatud summalt on 18 560.99 eurot. Õiguste maksmapanekuks kantud kulude nõue. Otsese varalise kahjuna käsitleb hageja kulu seoses kahju ärahoidmiseks 18.06.2021 kostjale edastatud nõudekirja koostamisega. AAA Patendibüroo OÜ arvest nr. 20211624 nähtuvalt on nimetatud kulu 1 040,00 eurot. Hageja esitas 09.03.2023 haginõude suurendamise taotluse, milles palub välja mõista kahjuhüvitis saamata jäänud tuluna summas 288 135.00 eurot või alternatiivselt 88 866. 48 eurot või alternatiivselt kohtu poolt määratud õiglane hüvitis ning õiguste maksmapanekuks tehtud kulude nõudelt 1040.00 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja esitas 27.06.2022 kohtule hagivastuse ja vastuhagi, milles palus tunnistada Drop Design Pool OY ühenduse tööstusdisainilahendus nr 001862442-0001 kehtetuks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 3648 eurot. Hagi on kantud pahast usust ja soovist kuritarvitada tööstusdisainilahendust selleks, et pärssida konkurentsi ja siseneda uutele turgudele Euroopas Kostja leiab eeskätt, et tema toodetud ja turustatud Lingalaid Fjord vann ei ole identne ega äravahetamiseni sarnane hageja tööstusdisainilahendusega kaitstud Drop Design vanniga, mistõttu ei ole kostja Lingalaid Fjord vanni tootmisel ja turustamisel hageja õigusi rikkunud. Madalmaade

Kuningriigis tegutsev Welvaere B.V. turustab samuti Lingalaid Fjord terrassivanni nime all Ducktub Fjord ning ka kõnealustele kostja partneritele on hageja enda tööstusomandi rikkumist ette heitnud. Selle valguses tellis Welvaere B.V. patendiagentuurilt EP&C analüüsi hagejale registreeritud disainilahendusele nr 001862442-0001. Analüüsis jõuab EP&C patendivolinik R.R. järeldusele, et hageja disainilahenduses moodustavad joogitopsikuhoidikud olulise osa väliskujunduses ning hageja on enda disainilahendust pärast kaitse taotlust 11.05.2011 muutnud selle sisu laiendades ja eemaldades trepi. Hageja terrassivannil on valge astmetega ja tilgakujuline süvend, ruudukujuline välimine äär, mida ümbritsevad pruunist materjalist horisontaalsed plangud külgedel ja vertikaalsed liistud nurkades, helesinine ring keskel põhjas, mida ümbritseb tume ring, mis omakorda sisaldab helesiniseid täppe, ja ca 90-kraadine süvendatud segment, mis asub esimesel astmel tilga täisnurkse kujuga poolel. Kostja leiab, et toote tehnilise otstarbe erand laieneb istumist võimaldavale astmelisusele koos seljatoega ja ümarale kujule. Kostja tootel on hageja tootest eristavad omadused, sest sel on silmakujuline reljeef, millest keskmine jalgade osa moodustab pupilli, istumisosa silmaiirise ja nurgad silmanurgad. Asjatundlik kasutaja saab kostja tootest teistsuguse üldmulje, kui hageja omast. Lisaks erinevale reljeefile on kostja vanni külgedel olev materjal selgelt puust, millel on vastav muster; kostja vannil puuduva joogianumate süvendid, vanni põhi on valge ja sile ning puudub 90-kraadise segmendi osas istumisalal süvend. Hageja disainilahenduse keskmes asub kukkuva tilga kuju – sellele vihjab ka hageja ärinimi Drop Design OY. Tegemist on ühe lihtsaima ja äratuntavaima geomeetrilise kujundiga, mille disainis kasutamise vaid ühele ettevõttele lubamine oleks võrreldav südame, rombi või võrdkülgse kolmnurga kui kujundi vaid ühel ettevõttel kasutamise lubamisega. Hageja tööstusdisainlahendus kaitseb hageja disain vaid mittetehnilises osas, sest ühenduse disainilahendus ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest, mis ei tähenda, et disainilahendusel peavad olema esteetilised omadused. Samuti ei tohi takistada eri tootjate valmistatud toodete koostalitlusvõimet kaitse laiendamisega mehaaniliste ühenduskohtade disainilahendustele. Sellest tulenevalt tuleb disainilahenduse need omadused, mis eespool nimetatud põhjustel kaitsmisele ei kuulu, jätta disainilahenduse teiste omaduste kaitsekõlblikkuse hindamisel arvesse võtmata. Hageja vannil on kuus topsihoidjat, mis asuvad vanni kolmes nurgas kahekaupa; vanni keskel põhjas asuv valgusti või ring, mis moodustab diameetrilt ca 1/10 vanni vett mahutava osa diameetrist, mida omakorda ümbritseb tumedam ring, mille sisse on paigutatud 8 valgustit või ringi; vanni vett mahutavas osas olevat kolm eri sügavusega tasapinda, millest üks asub vaid ühes vanni nurgas; vanni põhjast teisel tasapinnal (istumisalusel) asuv ca 90- kraadisel sektoril asuv süvend, kusjuures vastav sektor asub vanni vett mahutava osa 90-kraadise nurga moodustava väliskülje pool; ruudukujuline väliskorpus; vanni suue, mis moodustub ringist ja täisnurksest kolmnurgast selliselt, et see näeb pealtvaatest välja nagu stiliseeritud kukkuv tilk; vanni sisemuse ümar kuju; väliskorpuse külgedel olevad ühtlaselt pruunid plankudest seinad. Algselt oli lisaks vannile ja selle väliskorpuse külgedel olevatele seintele disaini osana täheldatav ka trepp, mis viib maapinnalt tilga täisnurga tippu. Kõnealusest kohast on lihtsam vanni siseneda, sest vastavas nurgas on vannikorpuse äär vanni väliskülje suhtes õhukesem, kui teistes korpuse nurkades. Sellest järeldub, et hageja Drop Design vanni tilgakujuline suue on eeskätt tehnilise tulemusega lahendus. Sellist ühest küljest hõlpsamale sisenemisele orienteeritud tulemust ei ole üldiselt ümara sisemusega ja ruudukujulise väliskorpusega vanni puhul võimalik teisiti saavutada, kui täisnurkse sektori loomisega. Drop Design vanni stiliseeritud tilga kuju on kõrvalnähtus, mis johtub selle funktsioonist. See, kas kõnealuse tehnilise tulemuse (hõlpsama sisenemise) saaks ka

mõne teistsuguse lahendusega saavutada, ei oma tegelikkuses ka tähtsust. Eelnevale tuginedes tuleb hageja tööstusdisainilahenduse välisomaduste hindamisel jõuda järeldusele, et ainsad vanni välisomadused, mis ei ole prima facie tingitud tehnilisest otstarbest on vanni põhjas olevad ringid. Kõikidel teistel Drop Design vanni välisomadustel on tehniline otstarve. Kuus topsihoidjat võimaldavad kümblejatel nendes hoida joogianumaid ilma, et need kummuli kukuks. Kolm eri tasapinda ehk astmelisus võimaldab kümblejatel olla vannis istuvas asendis koos seljatoega. Ruudukujuline väliskorpus võimaldab vanni paigutada vastu seinu ja nurki, samuti tagab korpuses alad topsihoidjate süvendamiseks. Vanni tilgakujuline suue moodustab korpuses 90-kraadise nurga, mis võimaldab kümblejatel vanni hõlpsamini siseneda, kuivõrd vastavas kohas on vanni välisäär õhem. Vanni sisemuse ümar kuju võimaldab selles võimalikult mugavalt istuda ja minimeerida veekulu. Vanni välist äärt toetavad seinad tagavad vanni püstises asendis püsimise. Drop Design vanni istumisalas olev süvend on mõeldud selleks, et vanni tühjendamisel istumisala ja seljatoe vahelisse nurka kogunevat vett vanni põhja suunas juhtida, kuna Drop Design vanni istumisala on seljatoe poole kaldu. Lähemal vaatlusel ilmneb, et Drop Design pooli põhjas asuva valgustit võiks käsitleda tehnilist funktsiooni täitvana, kuivõrd see valgustab vanni sisemust pimedal ajal kasutamisel ja võimaldab kümblejatel näha, kuhu nad astuvad. Kostja vanni puhul ei ole võimalik täheldada selliseid välisomadusi, mida hageja vanni puhul oleks tööstusdisainiga võimalik kaitsta (ringid/valgusti põhjas ja süvend istumisalas), ei ole võimalik ka nende toodete puhul täheldada selliseid sarnasusi, mille pinnalt saaks hagejale kuuluvate ainuõiguste rikkumist jaatada. Asjatundlik kasutaja saab vaadelda vanne otseselt ja ka kõrvutades. Vaidlusaluseid disainilahendusi on võimalik otseselt kõrvutada vaadeldes nende fotosid ja jooniseid, samuti lugedes nende kirjeldusi, kõneledes nende erialaste asjatundjatega või eelnevate kasutajatega või tutvudes nende graafiliste materjalide või kasutusjuhenditega. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ainus autori vabadusastet piirav omadus, mis vannil on, on selle veemahutavus. Selline käsitlus teadlikult ja põhjendamatult redutseerib vaidlusalused tooted veeanumateks. Vanni peab saama siseneda, selle sees mugavalt olla ja selle sees olemise ajal teatud toiminguid teha. On vanne, mis on ette nähtud hügieenitoiminguteks, ja basseine, mille eesmärk on võimaldada ujuda, või käesolevas vaidluses asjassepuutuvalt terrassivanne, mille eesmärk on võimaldada mitmel inimesel üheaegselt mugavas asendis nautida kümblemist. Terrassivannide puhul ei ole ilmselgelt tegemist pelgalt veemahutitega, mille disaini ainuüksi vastav vee mahutavus piiraks. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et toote funktsiooni sisustamisel saab disainitava asja funktsioone hinnata vaid selle kõige algelisema võimaliku iteratsiooni funktsioonidega kõrvutades. Disainilahenduse osaks oleva välise omaduse funktsiooni tuleb kui sellist hinnata. Kui vanni funktsioon seisneb ühtlasi ka selles mugavas istumises, ei saa asuda väitma, et vanni sisule astmelisuse ette nägemine oleks autori vaba tahte väljendus; tegemist oleks sellise asja funktsionaalsust dikteeriva valikuga. Hageja kahjuarvestus ei ole põhjendatud ega tõendatud. Tõendamata on müüdud vannide arv. Mitte ükski tõend ega asjaolu ei kinnita, et kostja oleks 27 Lingalaid Fjord/Ducktub Fjord vanni Hollandis müünud. Hageja kirjeldatud andmed iga kostja müüdud toote pealt kahju saamise kohta on paljasõnalised. Hageja litsentsitasu nõude alused on niisamuti tõendamata. Hageja ei saa nõuda 15%-list litsentsitasu lähtuvalt müüdud ühiku müügihinnast, kuivõrd see ei vasta hageja hüpoteetilise litsentsi turuväärtusele ja hageja ei ole tõendanud oma hüpoteetilise litsentsi turuväärtust. Hageja väide, et kostja on tootnud 68 ühikut Lingalaid Fjord vanne on paljasõnaline ja väär. Hageja ei saa nõuda kostjalt saamata jäänud tulu hüvitamist lepinguvälise võlasuhte

raames. Omandi rikkumise korral kuulub hüvitamisele asja kaotsiminekust või hävimisest tulenev väärtus. Samuti leiab kostja, et hageja tööstusdisainilahendus tuleb kehtetuks tunnistada ja esitab käesolevaga selleks vastuhagi. Samuti on hageja kostjale tekitanud põhjendamatuid kulutusi hagimenetlusele eelneva õigusabi näol, mistõttu nõuab kostja hagejalt vastavate kulutuste hüvitamist. Drop Design vann ei ole uudne ega eristatav sellele eelnenult registreeritud või avalikustatud disainilahendustest. Hageja tööstusdisainilahendus ei koosne sellistest unikaalsetest disainivalikutest, mis vääriks kaitset ja mis õigustaks vastavate disainilahenduste kasutamise piiramist kolmandatel isikutel. Hageja vann ei ole üldiselt eristatav ümara kujuga ja istumisalustega kümblusvannidest, mis on hageja disainilahendusest vanemad. Ümara kujuga vannid ei ole uudne nähtus – tegemist on sisuliselt standardse kümblustünni kujuga. Samuti ei ole uudne nähtus ruudukujuline väliskorpus. Sellisele kirjeldusele vastab Jochen Schmiddemi disainitud kümblusvann Blue Moon, mis nomineeriti Saksa Disainiauhinna ja Chicago Good Design Award auhinna laureaadiks 2008. aastal. Drop Design vanni ja Blue Moon vanni erisused on kas funktsionaalsed või ebaolulised. Vannid on pruunide külgseintega, valge ringikujulise siseosaga ja ruudukujulise väliskorpusega. Hageja Drop Design vanni ümar ja ühe täisnurkse nurgaga kujundus ei ole samuti uudne ega eristatav. Näiteks on 2004, 2005 ja 2006 aastatel esitatud tööstusdisainilahenduse kaitsmise taotlused samuti esitatud tilgakujuliste siseosadega vannide disainide kaitsmiseks (09.01.2004 disainilahendus; 17.10.2005 disainilahendus; Jacuzzi 25.09.2006 disainilahendus). Hageja tööstusdisainilahenduse keskne väline omadus seisneb selle tilga kujulises vanni suus, st selles kujundis, mis joonistub vanni pealt vaadates. Selline tilga kuju, kui see saab sootuks olla kaitstud intellektuaalomandi ese, on ilmselgelt kellegi kolmanda eelneva autoriõigusega kaitstud või mõne kaubamärgi oluline osa ning kohtul tuleb seda kontrollida ex officio. Tilgakujund on 15.04.2008 registreeritud V H20 TURBO kaubamärgil registreerimisnumbriga 0962013; 01.10.2009 registreeritud X kaubamärgil registreerimisnumbriga 1032740; 20.09.2013 registreeritud V kaubamärgil registreerimisnumbriga 1184280 ja 15.03.2019 registreeritud LYVECAP kaubamärgil registreerimisnumbriga 146542. Samuti on selline tilk täheldatav AS Valga Vesi logol. Hageja tööstusdisainilahendust uuendati viimati 07.12.2020. Hageja peab kostjale tekitatud kahju hüvitama. Põhjendamatu nõudeavaldustega on kostjale tekkinud kohtueelse õigusabi saamiseks õigusabi kulu. Kostja on püüdnud lahendada vaidlust hagejaga kohtuväliselt ning on esitanud hageja nõudekirjadele vastused koos analüüsiga, millest lähtumise korral oleks hageja saanud käesoleva hagimenetluse alustamata jätta. Kostjale osutab õigusabiteenust advokaadibüroo Levin OÜ. Kostja esindajad on hageja nõudekirjadele analüüsimiseks, tõendite ja hinnangute kogumiseks ning vastuste koostamiseks enne hagimenetluse algust kulutanud kokku 22,4 tundi kokku maksumusega 3648 eurot. Kostjale on tekkinud õigusabikulu mis on otsene varaline kahju, mille hüvitamist kostja hagejalt nõuab. Kostja leiab, et hageja 09.03.2023 menetlusdokumendi puhul on tegemist hagi muutmisega, sest on esitatud uus kahju hüvitamise nõue. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul ei ole hagi ega vastuhagi põhjendatud ja need tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Hagi muutmise väite osas märgib kohus, et TsMS 376 lg 4 p 1 ja 2 alusel ei loeta hagi muutmiseks nõude asjaolude täpsustamist ja põhinõude suurendamist. Hageja ei ole oma 09.03.2023 toonud välja uusi asjaolusid, mis puudutaks nõude alust. Hageja tugineb endiselt väitele, et kostjad on

rikkunud hageja õiguseid. See, kas ja kui mitme vanni toomisega seda väidetavat tehtud on, ei saa pidada hagi aluse muutmiseks või asjaolude märkimisväärsekslisamiseks, mida võib käsitleda hagi muutmisena. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on Euroopa Ühenduse tööstusdisainilahendus nr 001862442-0001 omanik (I kd tl 21-24) ning õiguskaitse alguseks on 11.05.2011, mil esitati esmane taotlus tööstusdisainlahenduse registreerimiseks. Hageja toodab terrassivanne nagu Drop X, Drop Vuolle, Drop Lampi, Drpo Pisara jne Soomes ja turustab ka Eestis (I kd tl 18-20, 26-29). Samuti puudub vaidlus, et kostja toodab ja turustab terrassivanni Lingalaid Fjord (I kd tl 32-44). Hageja ja kostja vahel on vaidlus selles, kas kostja terrassivanni disainlahendus on äravahetamiseni sarnane hageja omaga ning seega rikub hageja registreeritud tööstusdisainlahendusest tulenevad õiguseid. Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas asjatundlikule kasutajale jätavad mõlemad disainlahendused ühesuguse mulje. Õiguste rikkumise lõpetamise nõue Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (määrus) artikkel 10 (1) kohaselt hõlmab ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse kõiki disainilahendusi, mis jätavad asjatundjale/informeeritud kasutajale ühesuguse üldmulje. Sama artikli (2) kohaselt võetakse kaitse ulatuse hindamisel arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus. Määruse artikli 19 (1) kohaselt annab ühenduse registreeritud disainilahendus selle omanikule ainuõiguse kasutada disainilahendust ning takistada kolmandat isikut seda loata kasutamast. Nimetatud kasutamiseks loetakse eelkõige sellise toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi, eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote säilitamist, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Tööstusdisaini kaitse seadus (TDKS) § 16 lg 1 kohaselt on tööstusdisainilahenduse omanikul ainuõigus valmistada tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid. TDKS § 16 lg 2 ja 3 kohaselt on tööstusdisainilahenduse omanikul õigus keelata kolmandatel isikutel loata identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse järgi toodete valmistamine, levitamine ja turustamine ning nõuda oma õiguste rikkumise lõpetamist, rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ja rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Määruse artikli 88 (1) ja (2) järgi kohaldavad ühenduse disainilahenduste kohtud disainimääruse sätteid ning määrusega reguleerimata küsimustes riigisisest õigust. Määruse artikkel 8 (1) sätestab, et kaitset ei saa toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest. Koosmõjus määruse artikli 89 (1) sätetega on kohtul TDKS § 84 punktide 1 ja 3 järgi on tööstusdisainilahenduse omanikul õigus nõuda tööstusdisainilahenduse õigusvastase kasutamise korral kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043 ja õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039. Disainilahenduse eristatavuse hindamisel tuleb tuvastada esiteks sektor, mille toodetes või toodete puhul kasutamiseks on disainilahendus ette nähtud ja seejärel nende toodete asjatundlik kasutaja vastavalt nende otstarbele. Arvesse tuleb võtta autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus ja viimaseks üldmuljet, mis jääb vastava ala asjatundjale vaidlusalusest disainilahendusest ja kõigist varasematest disainilahendustest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Asjatundlik kasutaja ja asjaomane valdkond Rikkumise olemasolu tuleb tuvastada läbi asjatundliku kasutaja prisma määruse artikli 10 (1) alusel. Asjatundliku kasutaja läbi saam analüüsida nii disainilahenduse eristatavust, kui ka varasemate õigustega vastuolus olekut.

Asjatundlik kasutaja käesolevas vaidluses on isik, kes on võimeline lisaks terrassivannide välimusele süüvima ka kasutamise tehnilistesse üksikasjadesse. Selliseks isikuks võib olla näiteks sisekujundaja või projekteerija, samuti võib olla asjatundlik kasutaja ka isik, kes soovib endale terrassivanni soetada. Tegemist on esemega, mis ei ole tarbekaup ja mille soetamiseks on lisaks terrassivanni enda soetamisele teha ka investeeringuid või toiminguid selle paigaldamiseks, nagu näiteks terrassialuse pinna süvistamine, veevarustuse tagamine, terrassi ehitamine või kohandamine. Kohtu hinnangul ei tehta selliseid otsuseid hetkeajel vaid planeerides. Planeerimine muuhulgas tähendab ka erinevate tootjate terrassivannide tehniliste andmete ja välimuse võrdlemist, et see sobituks oma mõõtmetelt (sügavus, diameeter), tehniliselt varustuselt (veehulk, vee sisse- ja väljajooks, soojendus) ja ka esteetiliselt planeeritavasse asukohta. Kohtu hinnangul võib sõltuda toote valik just nimelt toote geomeetrilisest kujundist, et see sobiks esteetiliselt ja kujunduslikult planeeritavasse asukohta (näiteks ringikujuline bassein nelinurksele terassile ja vastupidi). Võrdlemine saab toimuda näiteks kataloogi, piltide, tehnilise kirjelduse ja veebilehtede abil, seega ei pea olema terrassivannid võrdlemiseks kõrvuti samas füüsilises asukohas. Tarkvaralahendused (näiteks SketchUp) võimaldavad paigutada ka terrassivanni foto või joonis kinnistu plaanile või hoone projektile ning võrrelda erinevate terrassivannide visuaalset sobivust. Pooltel pole vaidlust, et asjaomane valdkond on vannide ja kümblustünnide ning välibasseinide tootmine ja turustamine. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal lisada ka asjaolu, et tuleb silmas pidada, et eelkõige on hageja ja kostja tooted suunatud siiski tarbijale, kuigi neid on võimalik kasutada ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute poolt (väikesed hotellid, turismitalud), kuid eelduslikult suuremad majutusasutused ja veekeskused kasutavad teistsuguseid tooteid. Toodete võrdlus Toodete võrdlusel lähtub kohus nii esitatud toodete joonistest (I kd tl 23, 65-68), fotodest (I kd tl 18-19; 26-29; 35-37; 38-44; 72-73; 162-165) ja 13.12.2022 toimunud vaatluse käigus tajutust (I kd tl 101-106). Hageja tööstusdisainilahendus nr 001862442-0001 on kandilise ruudukujulise põhiplaaniga, milles on tilgakujuline süvistatud osa. Tilga kuju on sõõr, mille ühe sektori väliskülg moodustab täisnurkse nurga. Vann on seest reljeefne, selle on kolm tasapinda. Vannil on olenevalt varustusastmest kuus joogianuma hoidjat ja vanni põhjas on sõõrjas valgusti. Vanni sisekülgedel on ülemises servas kuue kaupa ülevalt alla sümmeetriliselt massaažielemendid ning vanni alumises servas sümmeetriliselt kahekaupa vee sisselaskeavad. Vanni tilgakujuline osa on kasutatav vanni sisenemisel astmena, astet on võimalik kasutada ka käe või esemete asetamiseks. Vanni astmelisus võimaldab kasutada ühte astet istumiseks ning vanni serva seljatoena. Istumiseks kasutataval astmel on tilga kuju ulatuses ka madalam sakk, mis muudab istumisel seal mugavamaks. Vannil puuduva väljavoolu avad, vesi suunatakse vannist välja pumbaga. Vannil puudub ka ahi. Kostja terrassivann on ruudukujulise põhiplaaniga, milles on silmakujuline süvistatud osa. Vann on seest reljeefne, selle on kolm tasapinda. Vannipõhjas on sõõrjas äravooluava, mis rõhutab vanni silmakuju. Vanni ühel laugjal serval on ruudukujuline skimmer. Vanni sisekülgedel on ülemises servas kahe kaupa sümmeetriliselt massaažielemendid ning vanni alumises servas sümmeetriliselt kahekaupa vee sisselaskeavad. Vanni silmakujulised osad on kasutatav vanni sisenemisel astmena. Vanni astmelisus võimaldab kasutada ühte astet istumiseks ning vanni serva seljatoena. Silmakuju astet on võimalik kasutada ka käe või esemete asetamiseks. Istumiseks kasutatav aste on sile ja kerge kaldega sissepoole. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja vannid asjatundlikule kasutajale üldmuljelt erinevad. Kõige olulisemana eristub võrdluses vanni üldkuju. Ruudukujuline põhiplaan aitab rõhutada vanni sisemist süvistatud kuju ning toob väga selgelt välja tilga ja silmakuju. Tegemist on väga konkreetsete geomeetriliste kujunditega, mis on ka tavainimesele selgelt äratuntavad. Nii tilga kui ka silma kuju esineb looduses ja see on ka tavapärane disainielement nii sisekujunduses kui ka

arhitektuuris. Mõlemal vannil on astmeline reljeef, mille on nii funktsionaalne kui ka kujunduslik funktsioon. Astmete abil saab vanni siseneda ja astmel saab istuda, ülemisele astmele on võimalik toetada esemeid. Keskmisel astmel eristub selgelt hageja vannil tilga otsa juures asuv madalam sakk, mis rõhutab sisemist sõõri tilga sees. Hageja vanni pealtvaates on seega kolm kujundit justkui üksteise peal: sisemine sõõr, keskmine tilgakuju ja välimine ruut. Kostja vannil on keskmine aste ühtlane ja seetõttu on kostja vannil ka kolm, justkui üksteise peal asetsevat kujundit: sisemine sõõr, keskmine silmakuju ja väline ruut. Mõlemal vannil on vee sisselaskeavad ning massaažielemendid. Hageja vannil on massaažielemendid vanni nn seljatoe osal kuuekaupa ülevalt alla asetatud, kostja vannil kahekaupa kõrvuti. See on visuaalselt erineva ja kohtu hinnangul mõjutab massaažielementide arv ka vanni funktsionaalsust. Mõlemal vannil on põhjas sõõrjas detail- hageja vannil valgusti ja kostja vannil äravool. Visuaalselt on need sarnased, kuigi funktsionaalsus on erinev. Mõlemal vannil on ka teatud hulk erisusi- skimmeri rõhutatud asukoht kostja vannil, hageja vannil topsihoidjad. Kohtu hinnangul on suurim tehniline erinevus vannide vahel vee väljavool ja vee soojendamise võimalus. Hageja vannil on äravool ja ahi, kostja vannil toimub vee eemaldamine pumbaga ja vee soojendamiseks ahju ei kasutata. Kohtu hinnangul on ahju olemasolu visuaalselt väga hästi eristatav ka tavakasutajale. Autori vabadusaste ja tehnilised omadused Kohtu hinnangul on toote tehnilised omadused ja disaini autori loomevabadus omavahel seotud. Loomevabadus on piiratud toote funktsiooniga, sest tööstusdisain on mõeldud just nimelt erinevate toodete funktsionaalsuse jaoks. Samuti on autori loomevabadus piiratud toote tehniliste omadustega, mis on omakorda seotud toote funktsionaalsusega. Kohtu hinnangul on vanni tehniliseks omaduseks ja ilmselgelt vajalikuks osiseks veemahuti olemasolu ehk siis vettpidava õõnsuse olemasolu kuhu saab vett sisse panna. Samuti on tehniliseks omaduseks teatud mahutavuse olemasolu, sest kui tegemist on vanni või kümblustünniga, siis peab see mahutama inimest selliselt, et tal on piisavalt ruumi kümblemiseks. Kohus nõustub kostja väitega, et vannil võib olla mitu funktsiooni. Pelgalt hügieenitoiminguteks kasutatava vanni mahutavus võib olla oluliselt väiksem kümblemiseks ja ajaveetmiseks mõeldud terrassivannist. Kohtu hinnangul ei ole vanni kuju ja seal istumise võimalus, vee sissevool ja vee väljavool, massaažielementide asukoht ja arv pelgalt tehnilised elemendid, sest neid võib tehniliselt lahendada mitmel moel ja see sõltub disaineri loomevabadusest. Vee sissevool saab toimuda näiteks voolikuga või läbi torustikuga ühendamise; vee väljavool saab toimuda äravoolu avause või pumba abil, istumisvõimalus võib olemas olla või võib olla lahendatud mitte ühtlase astme vaid eraldi istmetega. Massaažielemendid võivad kümblusvannil olla, kuid ei pea olema. Seega kõikige nende valikute puhul on disaineril vabadus valida tehnilise lahenduse ja esteetilise tulemuse vahel (vrdl massaažielementide asetus vannidel). Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul tegemist erinevate disainlahendustega ning hageja õiguste rikkumist ei esine. Kahju hüvitamise nõue Kuna õiguste rikkumist ei esine, ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks kahjunõude analüüsimist. Vastuhagi Vastuhagis on kostja esitanud nõude hageja tööstusdisainlahenduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas hageja toote disain on uudne ning eristatav ega riku kolmandate isikute varasemaid intellektuaalomandiõiguseid.

Määruse artikkel 4 (1) järgi kaitstakse disainilahendust ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav. Määruse artikli 5 (1) b järgi on disainilahendus uudne, kui identset disainilahendust ei ole tehtud avalikkusele kättesaadavaks ühenduse registreerimata disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil disainilahendus, millele kaitset taotletakse, esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti ja ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva. Määruse artikkel 6 (1) a ja b sätestavad, et disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud ühenduse registreerimata disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil disainilahendus, millele kaitset taotletakse, esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti ja ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva. Määruse artikkel 24 (1) ja TDKS § 85 lg 3 järgi tunnistatakse disainilahendus kehtetuks ühenduse disainilahenduste kohtu poolt vastuhagi alusel, mis on esitatud rikkumise suhtes algatatud menetluses. Määruse artikli 25 (1) b järgi võib ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistada kui disainilahendus ei vasta määruse artiklite 4–9 tingimustele. Uudsus ja eristatavus Uudsuse analüüsimisel tuleb tuvastada disainlahenduste identsus ning eristatavuse puhul tuleb lähtuda asjatundja üldmuljest. Kostja on esitanud võrdluseks J. S. disainitud ümmarguse kümblusvanni Blue Moon, mis avalikustati 2008. aastal. Samuti tilgakujuliste siseosadega vannide disainlahendused. Disainlahendus nr 000124797-0011, mis avalikustati 09.01.2004 (disainlahendus ei ole käesoleval ajal kehtiv), Villeroy & Boch AG disainilahenduse, mis avalikustati 17.10.2005 ja Jacuzzi 25.09.2006 avaldatud disainilahenduse (dtl 320-328). Kohtu hinnangul on kostja esitatud nn tilgakujulised disainlahendused selgelt erinevad hageja omadest. Esiteks ei ole tegemist tilga kujuga. Disainlahendus nr 000124797-0011 on kolmnurga kujuga, mille alumine äär on kaarjas. Sellisel kujundil puudub täpne geomeetriline nimetus erinevalt tilga kujust, mis on tavakeeles väga täpselt arusaadav. Vannil eristub sees selgelt ovaalne madalam osa. Ka puudub vannil ruudukujuline põhiplaan, mis rõhutab sisemist kujundit. Vannil on vaid üks istumisala kolmnurga teravas tipus. Villeroy & Boch AG disainilahendus on viisnurkne ja sirgete servadega ning seda ei saa kindlasti pidada tilga kujuks. Vanni siseosa on ümarate nurkadega kolmnurk. Kolmnurk viisnurga sees on erinev sõõrist tilga sees. Disainlahendus Jacuzzi disainilahendusel on samuti viisnurkne sirgete servadega põhikujund, mille sees on ümarate nurkadega ja lainja servaga kolmnurk, mis meenutab rohkem kolmelehelist ristikulehte, ja selgelt eristuv ovaalne kujund vanni põhjas. Blue Moon on kahe selge geomeetrilise kujundi- ruudu ja sõõri kombinatsioon. Ka ei nähtu esitatud fotodest, et vannil oleks astmelist reljeefi. Kohus on eelnevalt hinnanud tilga ja silmakuju eristatavus. Samale järeldusele saab tulla ka tilga ja sõõri erisuste analüüsis. Mõlemad on looduses esinevad ning ka kujunduses tavapäraselt kasutatavad geomeetrilised kujundid, mis on ka tavainimesele arusaadavad ja selgelt eristatavad. Ei saa üldiselt järeldada, et sõõrist saab ilmselgelt tilk ja vastupidi. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul hageja vann uudne ja eristatav võrreldes varasemalt avaldatud disainlahendustega eelkõige just erinevate geomeetriliste kujundite kasutamise poolest. Varasema õiguse olemasolu Kostja on esitanud tõendid väidetavate varasemate õiguste kohta. Kostja hinnangul on tilgakujund 15.04.2008 registreeritud V H20 TURBO kaubamärgil registreerimisnumbriga 0962013; 01.10.2009 registreeritud X kaubamärgil registreerimisnumbriga 1032740; 20.09.2013 registreeritud V kaubamärgil registreerimisnumbriga 1184280 ja 15.03.2019 registreeritud

LYVECAP kaubamärgil registreerimisnumbriga 146542. Samuti on selline tilk täheldatav AS Valga Vesi logol. Hageja tööstusdisainilahendust uuendati viimati 07.12.2020. Kohtu hinnangul ei saa pärast hageja disainlahenduse registreerimist registreeritud kaubamärgid olla käsitletavad varasema õigusena, millel saaks üldse kehtivuse vaidlustamisel tugineda, sest need ei ole hageja disainlahendusest varasemad. Varasemad sisaldavad küll tilga kuju, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja disainlahenduse puhul tegemist ju vaid tilgakuju kaitsmisega vaid disainlahendus on oluliselt mitmetahulisem, kui tilga kuju. Ka siin peab lähtuma sellest, kas kaubamärk on identne või äravahetamiseni sarnane. V H20 TURBO kaubamärgil on sinine tilgakuju ja tekst. Tegemist on täiesti erinevates kaubaklassides ja sektorites registreeritud õigustega ning tilga kuju kasutamine kaubamärgis ei seostu visuaalsel vaatlusel kuidagi hageja vannikujuga. X kaubamärgil on tilga kuju soos noorkuuga, mis moodustab kujundliku terviku, koos sõnamärgiga. Kohtu hinnangul on kostja varasema õiguse vastuväited otsitud ja asjakohatud. Kohus peab vajalikuks ka välja tuua, et varasema õiguse alusel on igal isikul õigus esitada kehtetuks tunnistamise taotlus määruse artikli 52 alusel kaks kuud pärast ühenduse disainlahenduse registreerimisotsuse tegemist. Selliseid kaebuseid kohtule teadaolevalt esitatud ei ole. Kahju hüvitamise nõue Kahjuna saab nõuda VÕS § 128 lg 1 järgi otsest varalist kahju, mis oli võlgnikule ettenähtav. Pole vaidlust, et hageja saatis kostjale 27.10.2020 nõudekirja, kostja vastas sellel 06.01.2021 ning veelkord nõudis hageja samasisulise nõudekirjaga oma õiguste rikkumiste lõpetamist augustis 2021, millele kostja vastas. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendid kahju tekkimise kohta usaldusväärsed ning ka kahjusumma on ülepaisutatud. Esitatud on tehtud toimingute/teenuse nimekiri, kus on muuhulgas märgitud ka hagiavalduse tõlkimine ja kohtualluvuse küsimuste lahendamine. Tegemist on väidetavalt kohtuväliste kuludega, mis ei saa sisaldada endas kohtualluvuse analüüsi ja hagiavalduse tõlget. Kuna üks kulurida tekitab kohtus kahtluseid on kahtlus kogu nimekirja õiguspärasuses olgugi, et teenuse pakkumine korrespondeerib hageja nõudekirjale vastamise ajaga. Kohtu hinnangul ei saanud hageja ette nähta, et kostja hakkab koostama asjatundja hinnangut oma vastuväidete formuleerimiseks. Kohtu hinnangul ei vasta ka esitatud vastuskirja sisu töö mahu poolest esitatud teenuse nimekirjale. Kostja teine vastuskiri ei sisalda uut informatsiooni võrreldes esimesega ja on sisuliselt esimese kirja tsiteering. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja seisukoht, et intellektuaalomandiõiguse rikkumise korral ei saa nõuda deliktiõiguslikult saamata jäänud tulu hüvitamist, ei ole õige. Selline õigus tuleneb isikule rahvusvahelisest õigusest, eelkõige TRIPS lepingust, Euroopa Liidu õigusest ja ka Eesti erinormidest, eelkõige määruse artikli 89 (1) sätetest tulenevalt ja TDKS § 84 punktide 1 ja 3 järgi. Tsiviilasja hinna määramine Hageja tööstusdisainilahenduse rikkumise lõpetamise ja jäljendavate toodete hävitamise nõue ning rikkumisest tulevikus hoidumise nõue mittevaralised nõuded, mille suuruseks on TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot, kokku 7000,00 eurot. Suurendatud haginõude hind on 319 309,00. Saamata jäänud tulu 288 135.00 eurot ning 1040,00 eurot õiguste maksmapanekuks kantud kulu, mis teeb kokku 289 175,00 eurot, millel lisandub viivise nõue hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 133 lg 2 arvestatakse hagi hinnana ühe aasta jooksul lisanduv viivis 23 134,00 (289 175 * 0,08) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks tehakse kohtulahend. Kohus jätab nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, seega tuleb jätta kulud poolte kanda.

Kai Härmand /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.