Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S. vastu järelmaksuga müügilepingutest tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, endine nimi Osaühing Aktiva Finants) lepinguline esindaja: A. Ž. (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post:
XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: S. S. (isikukood XXX; elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
07.11.2022. a, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi.
2.Mõista välja S. S. lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1913,25 eurot, millest 1363,40 eurot on põhivõlg, 151,83 eurot intressivõlg, 25 eurot võla sissenõudmiskulud ja 373,02 eurot 12.05.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
Mõista välja S. S. lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alates 13.05.2023. a viivis 1363,40 euro suuruselt põhivõllt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude täitmiseni.
4.Jätta kõik menetluskulud kostja S. S. kanda.
5.Mõista välja S. S. lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 1272 eurot.
6.Mõista välja S. S. lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis eelmises punktis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-22-100190 Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kohus ei anna käesolevaga luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja, hagi esitamise ajal kandis ärinime Osaühing Aktiva Finants) esitas 05.01.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. S. (kostja) vastu 2633,39 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohus tegi 07.01.2022. a S. S. le makseettepaneku. Seoses sellega, et võlgnik makseettepanekule seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet ei esitatud, koostas kohus 11.02.2022. a maksekäsu, millega kohustati S. S. a tasuma Osaühingule Aktiva Finants põhinõudeid summas 1692,63 eurot ja kõrvalnõudeid summas 982,21 eurot ning hüvitama riigilõivu 90,95 eurot ja menetluskulu 20 eurot. S. S. esitas 14.03.2022. a maksekäsu määruse peale määruskaebuse. Pärnu Maakohus rahuldas 25.04.2022. a määrusega määruskaebuse, tühistas 11.02.2022. a tehtud maksekäsu määruse ja otsustas anda nõude üle Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Põlvas menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.06.2022. a Tartu Maakohtule oma nõude S. S. vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1363,40 eurot, intressivõlgnevuse summas 151,83 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 25 eurot, 20.06.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlalt summas 263,28 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 24.10.2016. a Telia Eesti AS-iga järelmaksuga müügilepingu nr XXX , mille alusel müüs Telia Eesti AS kostjale kauba netohinnaga 453,99 eurot ja kostja kohustus kauba hinna koos intressiga tasuma igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, lõpptähtajaga 20.10.2020.a. Lisaks sõlmis kostja veel 17.04.2017. a Telia Eesti AS-iga järelmaksuga müügilepingu nr 1184817, mille alusel müüs Telia Eesti AS kostjale kaupu netohinnaga 2235,46 eurot ja kostja kohustus kauba hinna koos intressiga tasuma igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, lõpptähtajaga 20.04.2021.a. Kostja rikkus lepingutest tulenevat maksekohustust ja ei tasunud maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt. Kostjal on lepingute järgi tähtaegselt tasumata kaupade hind kokku summas 1363,40 eurot ja intressimakseid kokku summas 151,83 eurot. Telia Eesti AS loovutas 11.05.2021. a lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o alates 21.01.2020. a, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja 21.11.2022. a täiendavast seisukohast nähtuvalt hageja leiab, et Telia Eesti AS ei rikkunud kostjaga järelmaksuga müügilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja oli aktiivne klient Telia vaates, kes oli ka varasemalt Telia järelmaksu teenuseid korrektselt kasutanud. Kostjal oli positiivne sisemine reiting ning korrektne maksekäitumine Telia arvete tasumisel. Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri andmetel puudusid kostjale lepingute sõlmimise ajal maksehäired. Taotluses avaldatu andmete kohaselt oli kostjal piisav sissetulek
2-22-100190 järelmaksu tasumiseks. Kui kostja esitas taotluste täitmisel laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.
3.Kostja, temale riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu, esitas 08.09.2022. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja, Telia Eesti AS, rikkus temale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei saa temalt võlgnevust välja nõuda. Kostja leiab, et Telia Eesti AS ei teinud vajalikku taustakontrolli ega kinnitanud seeläbi kostja võimalikku krediidivõimekust. Kostja ainsaks sissetulekuks oli lepingute sõlmimiste ajal Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav töövõimetuse pension summas 55 eurot ja töövõimetus summas 276 eurot. Enne tehingute tegemist ei küsitud kostjalt konto väljavõtet ega sissetuleku tõendamist. Lisaks oli tegemist kostja kui otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehinguga. Kostja on sügava vaimse puudega autist. Nähtuvalt kostja töövõime hindamise dokumendist on isikul raske tegutsemispiirang ohu tajumise valdkondades ning täielik tegutsemispiirang inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas ning isiku igapäevaelu toimingute korraldamine on raskendatud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Antud asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja sõlmis Telia Eesti AS-iga kaks järelmaksuga müügilepingut: esiteks 24.10.2016. a järelmaksuga müügilepingu nr XXX , mille alusel müüs Telia Eesti AS kostjale kaupa hinnaga 453,99 eurot ja kostja kohustus kauba hinna koos intressiga tasuma igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, lõpptähtajaga 20.10.2020.a ning teiseks 17.04.2017. a järelmaksuga müügilepingu nr 1184817, mille alusel müüs Telia Eesti AS kostjale kaupu netohinnaga 2235,46 eurot ja kostja kohustus kauba hinna koos intressiga tasuma igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, lõpptähtajaga 20.04.2021.a. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja rikkus lepingutest tulenevat maksekohustust ning lepingute järgi on tal tasumata kokku 1515,23 eurot, sh ostetud kaupade eest 1363,40 eurot ja intressimakseid summas 151,83 eurot. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et esialgne võlausaldaja on lepingutest tulenevad nõuded loovutanud hagejale ja hageja on kohtuväliselt nõudnud kostjalt kohustuse täitmist. Nimetatud väiteid kinnitavad ka hagiavaldusele lisatud tõendid.
6.Kostja põhiline vastuväide hagile on see, et Telia Eesti AS ei järginud temaga järelmaksulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega kontrollinud piisava hoolsusega kostja maksevõimet. Kohus leiab, et kostja ja Telia Eesti AS-i vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 4034 nii lepingute sõlmimise ajal kui ka praegu kehtivas redaktsioonis sätestab krediidiandja kohustuse järgida tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nii peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsima vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutama
2-22-100190 asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
7.Arvestades kostja vastuväiteid peab kohus asja lahendamisel andma hinnangu sellele, kas kostja kui tarbijaga krediidilepingute sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul esialgne võlausaldaja Telia Eesti AS vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kohtule esitatud tõenditest ja hageja seisukohtadest nähtub, et esialgne võlausaldaja on kostjale järelmaksu võimaldamisel lähtunud eelkõige järgnevatest asjaoludest: kostja oli aktiivne klient Telia vaates, kes oli ka varasemalt Telia järelmaksu teenuseid korrektselt kasutanud. Kostjal oli positiivne sisemine reiting ning korrektne maksekäitumine Telia arvete tasumisel. Lepingute sõlmimise ajal 2016. aasta oktoobris ja 2017. aasta aprillis ei olnud kliendil Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri andmetel ei aktiivseid ega varasemalt tasutud maksehäireid. Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang (erakliendi maksejõuetuse tõenäosus nn Delphi skoor) on olnud aktsepteeritav – 9,7 (Telia jaoks aktsepteeritavaks Delphi skoori ülempiiriks on 15%). Kostja täitis ning allkirjastas mõlema järelmaksu taotlemisel enne müügilepingute vormistamist taotluse ning deklareeris oma andmeid. Järelmaksulepingu nr XXX puhul hindas Telia Eesti AS kostja maksevõimet eeskätt isiku enda ütluste alusel, mille kohaselt oli isik riigiametnik/palgatöötaja, tema peamised sissetulekuallikad: palk, pension ja sotsiaaltoetus/alimendid, igakuine netosissetulek vahemikus 501 – 800 eurot ja isiku igakuiste laenukohustuste summa oli 150 eurot (järelmaksud). Järelmaksulepingu nr 1184817 puhul hindas Telia Eesti AS kostja maksevõimet taaskord tema enda ütluste alusel, mille kohaselt oli kostja riigiametnik/palgatöötaja, tema peamised sissetulekuallikad: palk, pension ja sotsiaaltoetus/alimendid, igakuine netosissetulek vahemikus 501 – 800 eurot ja isiku igakuiste laenukohustuste summa oli 81 eurot (järelmaksud). Telia erakliendi maksevõime hindamise eeskirja alusel hinnati kostja maksevõimet, kasutades selleks infot järelmaksu taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta ning muud teadaolevat asjakohast infot kostja krediidivõimelisuse kohta. Seda kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (Telia Eesti AS selgitused, kostja taotlused järelmaksu saamiseks ja maksehäireregistri väljavõte, dtl 189 – 198). Seega on esialgne võlausaldaja kohtu hinnangul omandanud kostja krediidivõimelisuse hindmaiseks vajalikku teabe ning seda analüüsinud. Kostja hinnangul rikkus esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ei küsinud järelmaksu andmisel tema kontoväljavõtet. Kohus möönab, et enamasti on järelmaksu, laenu või muu sarnase lepingu sõlmimisel krediidiasutusel tõepoolest vajalik, mõistlik ja otstarbekas küsida kliendi pangakontoväljavõtet. Praegusel juhul ei too pangakonto väljavõtte küsimata jätmine aga kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Järelmaksude summad ei olnud väga suured, kostja näol oli tegemist Telia pikaajalise kliendiga, kes oli eelnevalt järelmaksu teenuseid korrektselt kasutanud, kostjal puuduseid maksehäired ning kostja esitatud andmed oma sissetulekute kohta olid piisavad õigustamaks järelmaksu andmist.
8.Kohus märgib, et isegi kui esialgne võlausaldaja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, ei viiks see praegusel juhul lõppastmes teistsugusele tulemusele. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega, isegi kui esialgne võlausaldaja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, ei tooks see kaasa hagi täielikku rahuldamata jätmist. Kostja peaks siiski tagasi maksma
2-22-100190 põhivõlgnevuse ning VÕS § 4034 lg 7 alusel oleks võimalik jätta hagi üksnes osaliselt rahuldamata seadusjärgset määra ületava järelmaksuintressi viivise osas. Viivisenõue vähendamisele ei kuuluks, kuna see on nagunii esitatud seadusjärgses määras. Kostja väitel oli kogu tema sissetulek vaidlusaluste järelmaksulepingute sõlmimiste ajal Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav töövõimetuse pension summas 55 eurot ja töövõimetus summas 276 eurot. Kostja ei ole nimetatud väiteid tõendanud, ehkki kohus on 02.02.2023 kirjaliku menetluse määramise määruses kostjale selgitanud vajadust oma väidete tõendamiseks. TsMS § 203 lg 1 kohaselt peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on tegemist tõendamata väitega, mida kohus ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel arvesse võtta. Isegi kui kostja väited tema sissetuleku kohta oleks tõendatud, ei tooks see kaasa nõude osalist rahuldamata jätmist. Järelmaksutaotlustest (dtl 193-196) nähtub, et kostja on ise avaldanud, et tema sissetulek koosneb lisaks sotsiaaltoetusele ja pensionile ka töötasust ning kokku on tema igakuine sissetulek vahemikus 501-800 eurot. Seega on kostja esitanud krediidiandjale oma sissetulekute kohta valeandmeid. VÕS § 4034 lg 3 teise lause kohaselt peab tarbija krediidiandjale esitama õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Sama paragrahvi lg 7 neljanda lause kohaselt ei kaasne vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kaasnevad tagajärjed intressi- ja viivisemäära vähendamise osas juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
9.Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks tehingute tegemise ajal olnud teovõimetu või otsusevõimetuse seisundis. Üksnes see, et isikul on tervisehäire ning talle on määratud puue, ei too ilmtingimata kaasa teovõimetust või otsusevõimetust. Rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjale määratud eestkostet ning kostja teovõimes ei tekkinud kahtlust ei kohtul ega ka kostjat riigi õigusabi korras esindanud advokaadil. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis tõendaks, et kostja tegi tehingu otsusevõimetuna.
10.Hageja põhinõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 402 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 24.10.2016. a järelmaksuga müügilepingu nr XXX ja 17.04.2017. a järelmaksuga müügilepingu nr XXX põhiosade võlgnevuse kokku 1363,40 eurot. Lepingute kohaselt pidi kostja tasuma ka intressi 21,9% aastas ning kostjalt tuleb VÕS§ 94 lg 1 alusel välja mõista intressivõlgnevus 151,83 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi, kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras, viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o 21.01.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.06.2022 summas 263,28 eurot ning samuti edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kindlaksmääratud summas kuni kohtuotsuse tegemiseni. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2023. a oli 0,00% ja alates 1. jaanuarist 2023. a on 2,50%. Viivist 1363,40 euro suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras perioodi eest 21.06.2022. a kuni 12.05.2023. a kujuneb kokku summas 372,96 eurot. Kokku kuulub seega kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o 12.05.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 373,02 eurot (263,28 +109,74). Edasiulatuvalt
2-22-100190 alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. VÕS §-st 1132 sätestab tarbijalt nõutavate võla sissenõudmiskulude piirmäärad. Sama paragrahvi lõige 2 punkti 3 kohaselt saab tarbijalt pärast lepingu lõppemist nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on saatnud hagejale ühe meeldetuletuskirja/võlateatise (dtl 95) ning arvestanud selle kuluks 25 eurot, mistõttu kuulub sissenõudmiskulude hüvitis kostjalt väljamõistmisele. Kokku mõistab kohus kostjalt välja 1913.25 eurot (1363,40 + 151,83 + 25 + 373,02) ning samuti mitte veel sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt edasiulatuvalt alates käesoleva kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel hageja menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks. Hageja menetluskuludeks on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel, kokku 315 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista. Õigusabikulude suuruseks märkis hageja 1320 eurot (11 tundi, tasumäär 120 eurot/tund, käibemaksu ei lisandu). Kohus leiab, et hageja on menetluskulude suuruse esitanud mõnevõrra ülepaisutatult. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks ajakulu hagiavalduse koostamiseks, arvestades, et enne seda on hageja juba hagi asjaolud läbi töötanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks ning samuti kulutanud 1,5 h nõude alusdokumentide tellimise ning nendega tutvumise ja analüüsi peale. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning nõude alusdokumentidega tutvumisel teeb hageja sisuliselt ära suurema osa hagiavalduse esitamiseks vajalikust tööst. Tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, milliste esitamine on hageja esindaja igapäevatööks. Samuti leiab kohus, et arvestades seisukoha sisu ja mahtu on mõnevõrra üle paisutatud hageja ajakulu kostja 08.09.2022 seisukohaga tutvumiseks ja hageja 21.11.2022 seisukoha koostamiseks. Kostja seisukoht, millisele hageja vastas, ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas. Muus osas peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid 8 tunni ulatuses ehk summas 960 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 1272 eurot (960 + 315). TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse ja kohustab kostjat tasuma viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.