Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Kostja on valmistanud kleiti vähemalt perioodil juuni – september 2022. Kahju suuruseks nimetasid hagejad 500 eurot nii autoriõiguse kui ka tööstusdisainlahenduse õiguse rikkumise eest. Hageja I palub kohtul välja mõista mittevaralise kahju hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele, sest hagejal I on tekkinud hingelised kannatused, nähes oma loomingu kopeerimist. Sellise tegevusega võib hageja kaotada klientide usalduse. Saades teada oma teose kopeerimisest, mõjutas see hageja und ja meeleseisundit, mis olid pikaajalised. Ka on selline tegevus kahjustanud hageja kaubamärki. Kliendid ei usalda enam hageja tegevust ning see on mõjutanud ka hageja majandustegevust. Hageja käitumine on odavdanud hageja kaubamärki, pakkudes kleiti erinevates värvitoonides. Kleidi lõigete analüüs ei vii õigele kohtulahendile, sest tuleb lähtuda lõpptoote välimusest, mitte lõigetest. Hageja on kaitsnud tööstusdisainlahendusena toote välimuse, mitte lõike. Vaidluse kontekstis tuleb arvestada ka selle kahjuga, mis tekkis hageja kliendil, kes loovutas oma nõude hagejale. Kostja on hagejate arvelt alusetult rikastunud. Kostja on kinnitanud ajalehe „Postimees“ artiklis, et tema kleidid ostetakse enne ära, kui ta jõuab neid ostukeskkonda üles panna. Ei ole usutav kostja väide, et ta on saanud tulu vaid sellest, et kostja valitud turundusmeetodid on tulemuslikud olnud, tõendavad kostja kaubamärgi Nora Isle sotsiaalmeediakonto. Hagejad eeldavad, et kostja on võõrandanud vähemalt viis kollast kleiti, kuid see võib olla ka kuni kakskümmend kleiti. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja liitus 2021.a kevadel Amanjeda by Katrin Kuldma moekoolitusega, kus õppis mõõtude järgi konstrueerimist, õmblemist ja lõppviimistlust. Õppimise ajal katsetas kostja žakard tüüpi kangaga, kus on mustal taustal mustad ja lillad karvad. Sellise kanga puhul on pintsaklõike puhul ainsaks loogiliseks disainiks jätta karvane äär kleidi seelikuossa, kuna kostja disainitud kleidid ei ole vöökohalt läbilõigatud. Kostja esimene kleit (jakk-kleit) valmis juulis – augusti alguses 2021. Perioodil jaanuar 2022 - aprill 2022 avalikustas kostja oma sotsiaalvõrgustiku Facebook profiilis enda loodud kleidid, mis kõik on õmmeldud sama lõike alusel. Hageja kleit ei ole autoriõigusega kaitstav, sest tegemist ei ole originaalse loominguga. Materjalide tellimine, kleidi valmistamine ja selle reklaamimine ei muuda hageja kleiti teoseks. Jakk-kleit on moes kasutusel eelmise sajandi 1970.-ndatest Yves Saint Laurent poolt looduna, mis on aktiivses kasutuse ka tänapäeval, mida tõendab näiteks Valentino brändi 2019.a kollektsiooni jakk või jakkkleit. Kostja looming ei põhine hageja teosel. Kostja sai oma inspiratsiooni mainitud Valentino jakist, mis on loodud varem kui hageja I kleit. Hageja I kleidi kontseptsioon ei ole ideena autoriõigusega kaitstud, seetõttu on võimatu piirata "karvase seelikuosaga jakk-kleidi" mudeli kasutamist kleididisainis ega jätta endale ainuõigust toota taolisi jakk-kleite. Karvasest kangast õmmeldud jakkkleidid on tänagi trendis ja selliseid kleite leidub veebipoodides kõigis hinnakategooriates. Hageja I kinnitusel oli kleit loodud ainueksemplaris kliendi tellimusel, mistõttu on ebatõenäoline, et hageja I oleks seda aktiivselt reklaaminud. Sotsiaalmeedia postitus sai vaid kolm reaktsiooni. Hageja I brändi Heartina jälgijate arv Facebook suhtlusvõrgustikus 12.12.2022 seisuga on kõigest 33, mis ei viita kuidagi hageja I moeloomingu üldtuntusele. Tööstusdisaini omaniku õigusi võivad rikkuda vaid sellised kopeeritud teosed, mis on kaitse saanud teosega identsed või äravahetamiseni sarnased. Kostja kleidid ei ole hageja kleidi koopiad. Isegi pealiskaudsel vaatlusel on näha, et kleidid erinevad olulistes konstruktiivsetes detailides, mitte üksnes teostuse poolest. Erinev on kangamuster- ühel lillekujulised detailid ja teisel lehekujulised detailid. Erinev on kleidi lõige- ühel pikk klassikaline pintsak ja teisel läbilõikega ja tagant volditud seelikuosaga. Kostja

kleidil on täisvooderdus ja hagejal osaline vooderdus, ühel on varrukad voodriga, teisel karvased voodrita. Erinevused on veel revääris, nööpides, revääri ja sisekülje töötluses, õlakute ja varrukajoone paigutuses. Seega on täiesti alusetu hageja väide justkui oleks kostja teinud hageja kleidist variatsioone erinevates värvitoonides, veel vähem, et kostja kasutab hageja teosest tehtud mugandatud versioone. Kostja kasutab keerulisemaid ja aeganõudvamaid tehnoloogiaid. Toote kanga valikul lähtus kostja aktuaalsetest moetrendidest, kanga puhul ei ole tegemist kopeerimise, vaid sarnase moe-ja stiiliajaga. Kostja valmistas 2022.a oktoobris teda inspireerivast materjalist oma „the signatuur“ komplekti. Kaubanduses on selline materjal samuti väga populaarne. Näiteks suurketi Zara hiljutised tooted on narmaskangast valmistatud. Samuti on kasutavad sama kangast Tallinn Dolls toodetel ja Ted Bakeri kollektsioonis. Kostja ei riku tööstusdisainilahenduse autori õigusi. Hagejad ei ole selgelt välja toonud, kas oma nõuetes käsitlevad nad hageja I kleiti autoriõiguse või tööstusdisainilahenduse objektina. Vastavalt Patendiameti tööstusdisainilahenduste andmebaasi andmetele ja hagejate poolt kohtule esitatud tööstusdisainilahenduse tunnistusele nr 02251 on tööstusdisainilahenduse (registreeringu nr 02251) autoriks hageja I. TDKS § 13 lg 1 sätestab, et tööstusdisainilahenduse autori isiklikud mittevaralised õigused on: 1) õigus nõuda enda kui autori nime avalikustamist; 2) õigus keelata enda kui autori nime avalikustamine; 3) õigus tühistada igal ajahetkel oma nime avalikustamise keeld. Kostja kleit selgelt erineb hageja kleidist ning tegemist ei ole hageja I kleidi koopia ega äravahetamiseni sarnaste kleitidega, seega ei pea kostja oma kleidi autorina avalikustama hagejat I ning vastav haginõue tuleb selgelt jätta rahuldamata. TDKS § 13 lg 3 sätestab, et tööstusdisainilahenduse autori varaline õigus on õigus õiglasele osale tööstusdisainilahendusest saadavast tulust. Hagejal I ei ole õigust nõuda kostjalt õiglast osa tööstusdisainilahendusest saadavast tulust TDKS § 13 lg 3 alusel, kuna kostja hageja I registreeritud tööstusdisainilahendust ei kasuta. Hagejatele ei kuulu tööstusdisainilahenduse omaniku õigusi. TDKS § 15 sätestab, et tööstusdisainilahenduse omanik on isik, kellel on täielik õiguslik võim (ainuõigus) registreeritud tööstusdisainilahenduse üle ja kes on tööstusdisainilahenduse omanikuna kantud registrisse. Vaidlusaluse tööstusdisainilahenduse omanikuks on hagi esitamise seisuga A. A., seega puudub hagejal I ja hagejal II õigus esitada tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste rikkumisest tulenevaid nõudeid ning keelata teistel isikutel tööstusdisainilahenduse kasutamist. Hagejatel ei ole õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kostjale on täiesti arusaamatu hageja II staatus ja õigused käesolevas menetluses. Hageja II koos hagejaga I on väidetavalt saanud mingisugused kahju hüvitamise nõuded kleidi omanikult 23.08.2022 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel, kuid nõuete maht on ebaselge. Samuti ei selgu esitatud dokumentidest seda, millises ulatuses olid autori varalised nõuded kleidi omanikule üldse üle läinud. Veelgi enam – lepingu punktist 3.1 nähtub üheselt, et loovutaja ei näe kleidi kopeerimises oma õiguste rikkumist. Hageja enda koostatud ja kohtule esitatud nõude loovutamise lepingu kohaselt on “kahju” suuruseks 0 eurot, tuleb asuda järeldusele, et nõnda hindavad kahju nii hageja I kui ka tööstusdisainilahenduse omanik. Kostja hinnangul ei ole hageja I kliendile väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ka loovutatav, kuna see on lahutamatult seotud kliendi isikuga ja sellele ei saa pöörata sissenõuet. On ilmne, et kostja ei saa olla hagejale I kahju tekitamises süüdi, sest oma kleitide disainimisel ei olnud ta teadlik hageja I loodud kleidist, st ühtegi VÕS § 104 lg-s 2 loetletud süü vormi käesoleval juhul ei esine.

Menetluse käik Kohtu korraldaval istungil leppisid pooled kohtu algatusel kokku, et nii hageja kui ka kostja kleidid on teosed autoriõiguse seaduse mõttes. Kohus korraldas kohtuistungi käigus kleidi lõigete ja kleitide vaatluse. Kohus võttis lõiked dokumentaalse tõendina asja juurde. Kleidi vaatles ja tagastas need pooltele. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb solidaarselt jätta hagejate kanda. Hageja I ja kostja vahel on vaidlus autoriõigusega kaitstud teose Hageja tugineb oma nõudes väitele, et kostja on hageja loata kasutanud tema teost ärilisel eesmärgil ning rikkunud sellega hageja I varalisi ja mittevaralisi õiguseid, eelkõige õigust autorsusele ja teose puutumatusele, samuti õigust teose reprodutseerimisele. Kostja on esitanud vastuväite, et tegemist on tema originaalse loominguga. Järelikult on vaja välja selgitada, kas tegemist on nn plagiaadiga ehk kas hageja kleidi puhul on tegemist originaalse loomingu tulemusega, kas kostja kleidi puhul on tegemist iseseisvalt loodud teosega ning kas kostja kasutab hageja teost loata ärilisel eesmärgi. Hageja II ja kostja vahel on vaidlus registreeritud tööstusdisainlahenduse õiguse rikkumisest tuleneva nõude osas. Hageja II tugineb oma nõudes väitele, et kostja on loata kasutanud tema registreeritud tööstusdisainlahendust ärilisel eesmärgil. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja II hagi esitamisel ei olnud registreeritud tööstusdisain lahendus hageja II nimele ja tegemist on üldmuljelt erineva disainlahendusega. Järelikult on vaja välja selgitada, kas hageja II esitas ennatlikult hagi ning kas disainlahendused on äravahetamiseni sarnased asjatundlikule kasutajale. Pole vaidlust, et hageja I on loonud kleidi ja see on registreeritud Eesti Patendiametis ning selle kohta on välja antud tööstusdisain lahenduse tunnistus nr 02551. Registreerimistaotlus esitati 09.06.2022 ning registreerimine toimus 01.08.2022. Registris on omanikuna märgid A. A. ning alates 06.02.2023 on omanikuks A ja O Consulting OÜ. Pole vaidlust, et kostja on loonud jakkkleidi. Hageja I nõuded kostja vastu Teoseks autoriõiguse (AutÕS) § 4 lg 2 tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. AutÕS § 13 lg 1 järgi kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. AutÕS § 13 lg 1 p 1ja p 5 järgi kuulub autorile õigus lubada oma teose reprodutseerimist ja muutmist. AutÕS § 12 lg 1 p 1 kuulub autorile isiklik õigus autorsusele. Pole vaidlust, et hageja ja kostja loodud kleidid on objektiivselt tajutavas vormi. Kohtumenetluse käigus nõustusid pooled kohtu ettepanekul asjaoluga, et mõlemad kleidid on käsitletavad teosena AutÕS § 4 lg 2 tähenduses. Autoriõigus teosele tekib selle loomisega AutÕS § 4 lg 1 järgi. Autoriõiguse kaitse ulatus Autoriõigus kui intellektuaalomandiõigus ei vaja registreerimist, kuid vaidluse lahendamisel on oluline välja selgitada, millal kleidi on loodud. Õiguste rikkumise seisukohast on oluline tuvastada, kas kostja jakk-kleit on hageja I kleidi koopia või on kostja loonud selle iseseisvalt oma originaalse loomingu tulemusena. Inspiratsiooni ja ideede kaitsmine ei ole autoriõiguse alusel võimalik. Loomevarguseks saab pidada nii teose kui ka selle osade kasutamist. Loomevarguseks saab tegevust

pidada siis, kui esineb äratuntav sarnasus teoste või selle osade vahel, sarnasus ei ole juhuslik ja puudub viide varasema teose kasutamisele. Autoriõiguse kaitse on üldjuhul kergemini saavutatav, sest ei vaja registreerimist, kuid selle kaitse on võrreldes registreeritud intellektuaalomandõigustega kitsam, sest kaitse loomevarguse eest laieneb üksnes teose kopeerimisele. Teoste võrdlemisel autoriõiguse vaatenurgast tuleb kohtu hinnangul analüüsida nii kleidi üldist välimust kui ka nende lõikeid, sest see on just juhislikkuse hindamisel oluline. Kleidi loomisel on olulised nii lõike konstrueerimine, mis annab riideeseme põhikuju, kui ka kanga ja detailide (kinnised, äärised jne) valik, mis annab riideesemele konkreetse välimuse. Õige on hageja I väide, et sama lõike järgi saab erinevat kangast kasutades luua väga erineva välimusega, kuid sama põhikujuga riideesemeid. Teoste võrdlus Hageja I kleidi lõikest nähtub, et kleidi ülaosa on kahes esitükist ning kahest tagatükist ning küljetükkidest koosnev. Kleidi seelikuosa on võrreldes kehaosaga läbilõigatu st on eraldi kaheksast paanist juurdelõigatud tükkidest koosnev. Kleidi seelikosa on tagant volditud. Kleit ise on valmis kujul lühike, reie ülaosani ulatuv kaherealine kolmnurksete revääridega kleit, mille seelikuosa all-äär on karvane. Kleit on läbikumav, sest sel puudub vooder, kangas on lehemustriline ja kollakasrohelist värvi. Varrukad on läbikumavad. Kostja jakk-kleidi lõikest nähtub, et sellel on kaks esitükki ja kaks tagaosa ning küljetükid ehk jakkkleit on sisselõike tulemusel pihast kitsenev ning seelikuosa on kehaosaga ühes tükis. Kleit ise on valmiskujul põlve pealmise osani ulatuv kaherealine kolmnurksete revääridega kleit, mille seelikuosa on karvane. Kleit on voodriga, kangas on lillemustriline ja kollakasrohelist värvi. Varrukad ei kuma läbi ja käsivarre osas on karvane. Jakk- kleidil on taskud. Kohtu hinnangul on kleidi ja jakk-kleidi lõiked, seega ka teoste põhikuju, erinevad. Mõlemad teosed on kaherealised, mis tähendab, et esiosa hõlmad kattuvad üksteisega ligikaudu 1/3 osas ehk siis samas määras, kui on nööbiridade vahe. Teoste keha seljaosa, varrukad ja kolmnurksed reväärid on lõigete kõrvutamisel sarnased. Märkimisväärne konstruktiivne erinevus on seelikuosas. Hageja kleidil on seelikuosas läbilõigatud ja kostja jakk-kleidil on seelikuosa tekitatud läbi sissevõtte. Kohtu hinnangul tagavad mõlemad võtted selle, et keldi seelikuosa on kaharam, kuid teose loomise seisukohalt on tegemist olulise erinevusega. Sellise konstruktiivse erinevuse saavutamiseks on vaja erialaseid teadmisi ning oskuseid, sest see konstruktiivne erinevus mõjutab ka kleidi õmblemiseks kuluvat aega ja õmblemise võtteid. Läbilõike puhul õmmeldakse valmis kehaosa ja sellikuosa eraldi ning seejärel ühendatakse need ja viimasena õmmeldakse külge varrukas, jakk-kleidi puhul õmmeldakse esmalt valmis selja – ja esiosad, seejärel ühendatakse õla-osa ja küljed ning õmmeldakse külge varrukas. Kohtu hinnangul on konstruktiivsed erinevused piisavalt suured, et kleitide üldmulje ei oleks sarnane. Konstruktsiooni erinevsute tõttu on erinev ka üldmulje. Kostja jakk-kleit on kehasse töödeldud, mis muudab toote silueti näivalt pikemaks. Hageja I kleit on sirge ülaosaga ja alt laienev, läbilõige rõhutab laienevat alaosa ning muudab sellega kleidi näivalt lühemaks. Üldmulje loob eelkõige kleitide kanga ja värvi valik. Pooled ei vaidle, et kanga puhul on tegemist jaekaubanduses tavapäraselt kättesaadava kangaga. Pole kahtlust, et kleidid on ühte värvi. Kohtuistungil toimunud vaatluse käigus tuvastas kohus kleitide värvi samades valgustingimustes. Kohtu hinnangul ei ole tõenditena esitatud fotodelt võimalik kleitide värvi tõsikindlalt tuvastada, sest valgustingimused on erinevad, osad fotod on tehtud õues ja osad siseruumides, kus on värviline valgus. Kleitide kanga muster on detailis erinev, hageja kleidil lintidena lehemuster ja kostja jakk-kleidil õiemuster. Hageja kleidil on muster hõredama asetusega ja aluskangast mitte väga palju kõrgem.

Kostja jakk-kleidil on muster tihedama asetusega ja tugevama koega, justkui tikutud ning aluskangast reljeefselt kõrgem. Üldmuljes domineerib ka mustri puhul värv, kuid hageja kleidi kangas on õhulisem ning läbikumavam, aluskanga osa on pindalalt suurem. Kostja jakk-kleidil on aluskanga osa vähesem. Kohtu hinnangul on kangaste muster selgelt eristatav. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta avalikustas sotsiaalvõrgustikus Facebook juunis 2021 oma uue kollektsiooni ning augustis 2021 fotosessiooni kleidi pildistamisest (tl 8-9). Kohtu hinnangul on sellega tõendatud, et hageja kleiti oli hiljemalt 25.juunil 2021 loodud ning see oli ka avalikkusele teada antud. Kauba tellimine hageja poolt märtsis 2021 (tl 7) ei ole kohtu hinnangul asja lahendamisel oluline, sest see ei saa olla avalik toiming, mis oleks mõjutanud kostja teadmist hageja loomingust. Kostja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et ta õppis mais 2021 Katrin Kuldma korraldatud kursusel rõivaste konstrueeriti ja õmblemist, mille käigus konstrueeris ta jakk-kleidi lõike (kostja 12.12.2022 vastuse lisa 1 fotod, tl 59-62). Samuti on kostja tõendanud, et juulis 2021 kujundas ta esimese žakard mustriga karvase jakk-kleidi (kostja12.12.2022 vastuse lisa 2 fotod, tl 63-64). Kohtu hinnangul võib olla hageja I ja kostja loometegevuse kokkulangevus autoriõiguse mõttes juhuslik. Kohtule esitatud tõendites saab järeldada et žakard kanga kasutamine ja nn sulgedega rõivaste valmistamine on erinevate moekaupade puhul tavapärane ning üksnes sama värvi ja sarnase mustriga kanga kasutamine ei muuda kostja teost veel hageja I teosega identseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja jakk-kleidi puhul tegemist hageja teose kopeerimisega ehk loomevargusega. Hageja ja kostja teosed on oma detailsusese niivõrd erinevad, alates teose aluseks olevatest lõigetest, teose valmimiseks tehtud tööoperatsioonidest kuni üldise välimuseni välja. Kohtuhinnangul on kleitide sarnasus autoriõiguse seaduse mõttes juhuslik ning sarnasuse üldisus ei anna alust arvata, et kostja on kopeerinud hageja loata tema teost. Hageja I varaline ja mittevaraline kahju Kohtu hinganul ei ole vajalik varalise ja mittevaralise kahju nõudeid menetlusökonoomi põhimõttest lähtuvalt analüüsida, sest puudub õigusrikkumine, mille eest kahjunõudeid esitada. Kohus ei analüüsi ka nõude loovutusega seotud väiteid, sest kuna rikkumist ei ole tuvastatud, siis ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalik ka nõude loovutuse analüüs. Hageja II nõuded kostja vastu Kohtu hinnangul on hagejal II õigus esitada hagi kostja vastu. Kostja on oma vastuväidetes välja toonud, et hagejal II puudub nõudeõigus, sest hagi esitamise hetkel ei olnud hageja II registreeritud tööstusdisainlahenduse omanik. Kohtule esitatud Eesti Patendiameti tööstusdisainlahenduse tunnistusest nr 02251 nähtub, et registreerimistaotlus esitati 09.06.2022 ning registreerimine toimus 01.08.2022. Registris on algselt omanikuna märgid A. A. ning alates 06.02.2023 on omanikuks A ja O Consulting OÜ. Kohus möönab, et hagi esitamise eelduseks on õigusrikkumise kui sellise olemasolu TsMS § 3 lg 1 alusel. Käesolevas kohtuasjas on küsimus selles, kas olukorras, kus hagi esitamise ajal hagejal puudus õigus kohtulikule kaitsele ja see tekkis alles menetluse käigus, on kohtul õigus jätta hagi läbivaatamata. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda siinkohal menetlusökonoomia põhimõttest. Hageja väitel on tegemist kestva õiguse rikkumisega kostja poolt. TsMS § 369 lubab hagi esitamist ka tulevaste õiguste kaitseks. Säte annab avatud loetelu olukordadest, kus näiteks omandiõiguse rikkumine võib toimuda alles tulevikus, kuid selle aitseks on võimalik kohtusse pöörduda enne nõude sissenõutavaks muutumist. Intellektuaalomandiõigus on asja omandiõigusega sarnane oma kaitse eripärade osas,

sest mõlemad on absoluutsed õigused, mille puhul peab õiguste rikkuja tõendama asjaolu, et ta ei riku hageja õiguseid. Kohtu hinnangul on võimalik lahendada vaidlus hageja II nõuete osas sisuliselt. See teenib eelkõige õigusrahu saavutamise eesmärki, mis ongi ju kohtu kohustus. Samuti hoiab see kokku menetlusosaliste ressursse, sest puudub vajadus uueks, dubleerivaks kohtumenetluseks ja kultuste tegemiseks. Hageja II nõuded kostja vastu Tööstusdisainilahenduse omanikul ainuõigused on sätestatud tööstusdisaini kaitse seaduse (TDKS) § 16 lg 1-3. Ainuõiguseks on toote valmistamine ja levitamine/müümine; teiste isikutel identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse järgi toodetud toote kasutamise keelamine ning õigus rikkumine lõpetada ja kahju hüvitada. Kohtu hinnangul on registreeritud tööstusdisaini lahenduse puhul kaitse ulatus piiratud võrreldes autoriõigusega, tegevuste osas, mida hageja II saab keelata kolmandatel isikutel teha, kuid toodete võrdluses on registreeritud disainlahenduse puhul võrdlusbaasiks üldmulje, mitte loomevargus autoriõigus mõistes. Õiguse rikkumise tuvastamisel tuleb võrrelda tooteid asjatundlik kasutaja pilgu läbi. Käesoleval juhul on asjatundlik kasutaja isik, kes kasutab kas oma enda rõivastuses teadlikult disainrõivaid, pakub neid müügiks või soovitab neid teistele isikutele kasutamises nagu näiteks stilistid või disainrõivaste jaemüüjad. Tööstusdisainlahenduse võrdlemisel asjatundliku kasutaja poolt ei ole kohtu hinnangul oluline hinnata toote lõikeid, sest kasutaja üldjuhul ei lasku rõivaeseme üldmulje määratlemisel toote konstruktsiooniliste detailide uurmisse. Kasutamisel kaalutakse toote üldmuljet, sobivust kehakujuga, värvi, kanga materjali ja mustri valikut. Kohus möönab, et konstruktsioonilised eripärad võivad mõjutada toote sobivust erinevatele kehakujudele, kuid mitte niivõrd olulisel määral et see vajaks lõigetele tuginevat kasutaja analüüsi. Seega on oluline hinnata, kas kleit ja jakk-kleit on üldiselt välimuselt sarnased. Kohtu hinnangul ei erine asjatundliku kasutaja üldmulje toote kanga materjali, värvi ja mustri tajumise osas autoriõigusega kaitstud teose sarnasuse kriteeriumites. Seega ei korda kohus eelnevalt esitatud analüüsi ja jääb samale seisukohale. Samuti ei analüüsi kohus suuliselt kohtuistungil esitatud väidet, et hageja I oli vahepeal hageja II töötaja. Iseenesest võib tööandjale üle minna varalised õigused autoriõigusega kaitstud teose loomisel töösuhtes, seega võib see puudutada hageja I õigust esitada varalisi nõudeid kolmandate isikute vastu, kuid käesoleval juhul ei tuvastanud kohus õiguste rikkumist, seega puudub ka varalise nõude maksmapanemise eelduste kontrolli vajadus. Ka ei ole hageja II seda asjaolu hagivalduses välja toonud. Hageja II varaline kahju Kohtu hinganul ei ole vajalik varalise kahju nõudeid menetlusökonoomi põhimõttest lähtuvalt analüüsida, sest puudub õigusrikkumine, mille eest kahjunõudeid esitada. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 132 lg 1 järgi on hageja I ja hageja II nõuded õiguste rikkumiste lõpetamiseks mittevaralised nõuded ehk kokku 7000 eurot (3500+3500). Hageja I mittevaralise kahju nõue on samuti TsMS § 132 lg 3 järgi 3500 eurot. Hageja II varalise kahju suurus kohtu õiglase äranägemise järgi saab hinnata samuti kui mittevaralise hagi nõuet TsMS § 132 lg 3 järgi. Kohtul on TsMS 136 lg 4 alusel õigus hagi hinda muuta kuni asja arutamise lõpuni selles kohtuastmes sh teha seda kohtulahendiga. TsMS § 134 lg 1 järgi nõuded liidetakse. Kohtu hinnangul on hagi hind käesolevas asjas 4*3500 eurot ehk 14000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjus tehti kohtlahend. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulud kindlaks kohus kohtulahendis. TsMS § 177 lg 4 järgi

määratakse kindlaks menetluskuludelt ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku on osutatud õigusabiteenus 44,62 tunni eest summas 10 910,88 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulu niivõrd suures mahus põhjendatud ja mõistlik. Tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega, milles oleks vaja olnud kahe esindaja kasutamine. Tõendite esitamine ja kogumine piirdus kostja enda poolt tehtud fotode ja veebilehekülgede väljavõtete esitamisega. Kostja taotlus menetluskulude tagatise saamiseks jäi kohtu poolt rahuldamata ja seda kulu, ligikaudu 4 tunni ulatuses, ei saa panna hagejate kanda. Kostja on nimetanud oma nimekirjas ka hagiavalduse koostamist 4,75 tunni eest, mida kostja siiski teinud ei ole. Kohus ei sea kahtluse alla, et kostja esindajad on nimekirjas märgitud mahus kostjale teenust osutanud, kuid kogu õigusabikulu panemine hagejatele ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabiteenuse osutamine 30 tunni ulatuses, sarnaselt hagejatele osutatud teenusega. Seega tuleb hagejatel solidaarselt kostja kasuks välja mõista õigusabikulu 6000 eurot (200*30), millel lisandub käibemaks, seega 7200 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 179 lg 1 järgi mõistab kohus lahendiga välja riigi kasuks senini kohtumenetluses välja mõistmata summad, sealhulgas vähem tasutud riigilõivu. Hagejad on tasunud riigilõivu 420 eurot. Hagihinnalt 14 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 650 eurot. Seega tuleb hagejatel tasuda lisaks riigilõivu 230 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.