AS A.P. hagi K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
5779,72 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nendeHageja AS A.P. (registrikood 16013522; asukoht A.xxxxxxxxxx xx xx, xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elu- ja asukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K. K.ilt (K.) hageja AS A.P. kasuks põhivõlgnevus summas 3111 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 158,87 eurot, kokku 3267,87 eurot.
3.Välja mõista kostjalt K. K.ilt hageja AS A.P. kasuks viivised alates 14.10.2022 põhinõudelt 3111 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 3111 eurot).
4.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 65% ulatuses K. K.i ja 35% ulatuses AS A.P. kanda.
5.Rahuldada AS A.P. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Välja mõista K. K.ilt hageja AS A.P. kasuks menetluskuludena 419,25 eurot.
7.Välja mõista K. K.ilt hageja AS A.P. kasuks viivis menetluskuludelt (419,25 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse
avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.AS A.P. (hageja) esitas 13. oktoober 2022 K. K.i (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 4049,10 eurot, intress 458,16 eurot, lepingutasu summas 25 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja seisuga 13.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 462,67 eurot ning edaspidi nõuda viiviseid alates 14.10.2022.a põhinõudelt 4049,10 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 21. juuli 2020 I. AS (edaspidi krediidiandja) tarbijakrediidilepingu nr.L89003814285, millega kostja sai laenu summas 5300 eurot. Pooled sõlmisid 09.07.2021 lepingu nr. L89004776128 muutmise kokkuleppe, mis kannab edaspidi numbrit L89006037823. Kostja kohustus tagastama laenuandjale laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Laenult summas 5300 eurot, tuli tasuda intresse 17,90% aastas, lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus ning lepingutasu summas 106 eurot. Laenu tagasimakseperiood oli 36 kuud, kohustusega tasuda alates 20.08.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 20.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja laenuhaldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 36 x 198,26 eurot. Kostja on tasunud esialgse maksegraafiku alusel krediidiandjale 2189 eurot (dtl 101-110). Kostja muudetud maksegraafiku alusel makseid teostanud ei ole. Krediidiandja andis 04. veebruar 2022 kostjale täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Kuivõrd see ei andnud tulemust, ütles krediidiandja 22. veebruar 2022 lepingu üles. Nõude loovutamise kohta edastas I. AS kostjale 23. veebruar 2022 teatise.
3.Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandja palus kostjal täita laenutaotluse, kuhu laenutaotleja märkis sissetuleku suuruse ja kohustuste suuruse. Kostja suhtes kontrolliti ka võimalikke maksehäireid ja maksuvõlgu, mida kostjal ei olnud ning tehti päring Pensioniregistrisse. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja I. AS vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr nr.L89003814285 ning selle muutmise lepingu nr L89006037823. Viimane 2(5)
on oma nõuded loovutanud hagejale.
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja I. AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. I. AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
8.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus viitab, et tulenevalt TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, võib kohus teha otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
9.Samas ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus ning olukorras, kus hagi ei ole õiguslikult põhjendatud hagis toodud asjaolusid arvestades, ei saa kohus tagaseljaotsust teha. Ka peab kohus omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla ebaõiglased.
10.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 403 4 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Kuivõrd hageja on esitanud krediidiandja poolt temale loovutatud nõude, siis tuleb need asjaolud tõendada hagejal.
14.Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
15.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita laenutaotluse, mille hulgas on ka küsimused laenutaotleja netosissetuleku ning olemasolevate finantskohustuste kohta (dtl 63-64). Kostja suhtes tehti päring ka Pensioniregistrisse. Viimase kohta kohtle tõendit esitatud ei ole. Kostja suhtes kontrolliti ka võimalikke maksehäireid ja maksuvõlgu, mida kostjal ei olnud. Viimase kohta on kohtule esitatud Taust.ee väljavõte, mis on aga tehtud hoopis 17.01.2023. Hageja poolt 3(5)
nimetatud laenutaotlusest nähtub ainult, et kostja on märkinud oma sissetuleku suuruseks 900 eurot ning kohustuste suuruseks 300 eurot. Ülalpeetavate ja tööandja kohta ei ole kostja andmeid avaldanud. Samuti ei ole kostja oma sissetuleku suurust kuidagi tõendanud.
16.Kohtu hinnangul ei ole eelnev aga piisav, et krediidiandjat saaks lugeda vastutustundliku laenamise põhimõtet järginuks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just konto väljavõttelt.
17.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks sellele eelnevalt kostja konto väljavõtteid küsinud. Ka ei ole hageja kohtule käesolevas tsiviilasjas esitanud ühtki kostja pangakonto väljavõtet, mille pinnal krediidiandja oleks mõistlikult saanud jõuda järeldusele, et kostja oli laenu saamisel krediidivõimeline. Seetõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 17,90% aastas (vt dtl 24 ja 31). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
19.Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu 5300 eurot, tagasimakseperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda alates 20.08.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 20.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja laenuhaldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 36 x 198,26 eurot.
20.Hageja on kinnitanud, et esialgse maksegraafiku alusel on kostja teinud tagasimakseid summas 2189 eurot (dtl 101-111). Lepingu muudatuse maksegraafiku alusel kostja tagasimakseid sooritanud ei ole.
21.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on täna järelikult 3111 eurot (5300-2189). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
22.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
23.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 23.02.2022 – 13.10.2022 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 158,87 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
25.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt 4(5)
hagi rahuldamise ulatusest 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot ja õigusabikulust summas 380 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
28.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
29.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
30.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena (595 + 50) * 65% = 419,25 eurot.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (419,25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.