1.Jätta K. T. i maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud K. T. i kanda.
3.Määrata K. T. i usaldusisiku E. S. i tasuks 1890 eurot.
4.Määratud usaldusisiku tasu 1890 eurot maksta K. T. i poolt 13.09.2022, 14.10.2022, 15.11.2022, 14.12.2022 kohtu deposiidina tasutud summa arvel XXX (registrikood XXX, AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX).
5.Määrus toimetada kätte avaldajale ja usaldusisikule ning saata võlausaldajatele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.K. T. (avaldaja, võlgnik) esitas kohtule 19. augustil 2022 avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse ja selgituste kohaselt on võlgnikul erinevaid laenukohustusi üle 124 000 euro, kuid vara on 1400 eurot (sõiduauto). Võlgnik töötab Sotsiaalkindlustusametis, kus tema sissetulek on 1968 eurot kuus, ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik saab tasu lisatöödest. Võlgnik on abielus ja tema vara on abikaasaga ühisvara. Võlgnik märkis, et täitemenetlusi veel alustatud ei ole, kuna ta pole laenumakseid võlgu jäänud. Võlgniku hinnangul on tõenäoline, et makseraskused võivad tekkida. Võlgnik selgitas, et 2013. a ostis ta koos abikaasaga maja, mis vajas remonti. Kuna kodulaenu ei olnud võimalik saada, võeti erinevaid laene. Nende tagasimaksmine käis üle jõu ja ta võttis laenude tagasimaksmiseks uusi laene. Maja müüdi 145 000 euro eest, kuid müügist saadud raha ei katnud laenukohustusi. Võlgnik märkis, et plaanib makseraskuste ületamiseks suurendada sissetulekut ja müüa tulevase pärandvara, milles saab minimaalselt 70 000 eurot.
2.08.09.2022 määrusega võttis maakohus menetlusse K. T. i avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja määras usaldusisikuks E. S. i.
3.Usaldusisik E. S. esitas 14.11.2022 kohtule ümberkujundamiskava. Kavale lisatud selgituste kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 137 944 eurot, sh põhikohustusi 134 481 eurot. Ümberkujundamise abinõud on võlgniku rahaliste kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, kohustuse vähendamine ja osadena täitmine. Ümberkujundamiskava kohaselt vähendatakse kõrvalkohustused nullini, põhikohustused täidetakse 65% ulatuses. Makseid sooritatakse 60 kuu jooksul igakuiselt 1456,92 eurot. Kokku tasub võlgnik võlausaldajatele 87 415,20 eurot. Pankrotimenetluse korral tuleks võlgnikul tasuda võlausaldajatele ca 48 000 eurot, seega oluliselt vähem, kui ümberkujundamiskava alusel.
4.Ümberkujundamiskavale esitasid seitse võlausaldajat vastuväited. Üksteist võlausaldajat vastuväiteid ei esitanud.
5.21.12.2022 määrusega kinnitas maakohus ümberkujundamiskava. Võlausaldaja, S. A. esitas maakohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada või muuta maakohtu määrus selliselt, et võlgnik tasub võlausaldajatele tagasi kogu laenu põhiosa.
6.09.03.2023 määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.12.2022 määruse ja saatis K. T. i maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruses ringkonnakohus selgitas, et seaduse kohaselt esitab füüsiline isik kohtule ühe maksejõuetusavalduse, mille alusel võib algatada füüsilise isiku pankrotimenetluse, pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse (FiMS § 11 lg 1). Avaldaja maksejõuetusavaldus peab sisaldama kõiki FiMS §-s 11 toodud andmeid ning olema esitatud seaduses sätestatud vormi
kasutades. Avaldaja esitas küll vormikohase avalduse, kuid täitis seda formaalselt viisil, mida ei saa lugeda piisavaks. Avaldajal on osalus mitmes äriühingus, kuid avalduses puudub põhistus ettevõtete majandustulemuste ja jätkusuutlikkuse kohta. Avaldaja märkis, et makseraskused tekkisid ühisvarale võetud kohustustest. Avaldaja väitis ka, et viimased kohustused ei ole seotud ühisvara ega isikliku tarbimisega, vaid on võetud äriühingute pankroti ärahoidmiseks. Avaldaja on abielus, kuid esitas maksejõuetusavalduse üksi, seetõttu pidi ta avalduses esitama andmed, millised kohustused on ühiskohustused, mis suuruses ja milliste võlausaldajate ees täidab kohustusi abikaasa, samuti lisades põhistuse, millistest vahenditest ja kui suures summas abikaasa igakuiselt kohustusi täidab, kas abikaasal on makseraskusi ja avalduses tuli põhjendada, miks ei esitata avaldust ühiselt (FiMS § 11 lg-d 3 ja 4). Ringkonnakohus leidis, et avaldus tuleb maakohtule tagasi saata maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise staadiumis. Maakohtul on õigus anda esmalt avaldajale võimalus oma avaldust täiendada.
7.Kohus jättis 21.03.2023 määrusega K. T. i maksejõuetusavalduse käiguta ning andis tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja avalduse täiendamiseks: esitada põhistus maksejõuetusavalduse esitamise kohta, esitada andmed võlgnikule kuuluva vara kohta ja hinnanguline väärtus, märkida võlgnikuga koos elavad isikud, täiendada selgitust, mis põhjustel abikaasad ei esita ühist maksejõuetusavaldust. Asja materjalidest nähtub, et määrus on avaldajale 23.03.2023 kätte toimetatud. Seega oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg 06.04.2023. Avaldaja ei ole kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul määruses märgitud puudusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 K. T. i maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata.
8.TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 21.12.2022 kohtumääruse K. T. i võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise kohta. Nimetatud määrusega määras Tartu Maakohus usaldusisiku tasu suuruseks 1890 eurot. Ringkonnakohtu 08.03.2023 määruse kohaselt tuleb menetluskulude jaotus määrata maakohtul kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Usaldusisik esitas 14.04.2023 usaldusisiku tasu määramise taotluse, milles jääb oma 20.12.2022 esitatud taotluse juurde. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega kuni 31.12.2022 130,80 eurot (654 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 27 tunni eest 1890 eurot (70 eurot/tund). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks
deposiidina ette tasutud vahenditest. Kuivõrd avaldaja ei kõrvaldanud avalduses esinenud sisulisi puudusi, ei saa kohus menetlust jätkata. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.