2-22-12210/72 - Muud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Maakohus määras, et avaldaja on kohustatud alustama maksete tegemisega võlausaldajatele määruse jõustumisele järgneva kalendrikuu 13. päeval ning on kohustatud esitama hiljemalt määruse jõustumise järgneva kuu 25. kuupäevaks kohtule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi tuleb avaldajal esitada aruanne iga aasta maikuus. Maakohus määras usaldusisiku tasu suuruseks kokku koos maksudega 1890 eurot, jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning usaldusisiku tasu ja kulud avaldaja kanda. FiMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus kinnitada võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui sellega on nõustunud vähemalt pool võlausaldajatest nii arvuliselt kui summaliselt ja kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Kava on kõikidele võlausaldajatele kätte toimetatud, vastuväited on esitanud vähemus võlausaldajatest. Võlausaldajad on võlgnikule teinud kergelt kättesaadavaks krediidi saamise ning ei ole piisava hoolsusega kontrollinud võlgniku maksevõimet, samuti on laenud väljastatud täiendavate tagatisteta. Seni ei ole võlausaldajad pidanud vajalikuks rakendada seaduses sätestatud meetmeid hilinenud laenude tagasisaamiseks hagide esitamise, nõuete võõrandamise või pankrotiavalduse esitamise abil. Võlgnik on kasutanud õigust pöörduda võlakaitse saamiseks kohtu poole, käesolev menetlus ongi seadusandja poolt kujundatud võlgnikukeskseks ning mõeldud alternatiivina füüsilise isiku pankrotimenetlusele. Võlgnik on kava kinnitamisel kohustunud tasuma kindla perioodi jooksul võlgade katteks oluliselt suurema summa, kui see tuleks tasuda kohustustest vabastamisel pankrotijärgselt. Võlgnikul puudub vara, samuti ei ole millegagi kinnitatud arvamus selle kohta, et võlgniku sissetulekud lähitulevikus oluliselt suureneksid või oleks võlgnik võimeline muul viisil nõudeid rahuldama suuremas ulatuses. Võlausaldajate vastuväited kavale on kantud pigem soovist saada võimalikult suures ulatuses makseid. Võlausaldajad ei ole analüüsinud võlgniku tegelikku maksevõimet ega põhjendanud, kuidas või mil viisil suudaks võlgnik teha suuremaid makseid. Ettepanekud kava tähtaja pikendamiseks ei ole kohtu hinnangul mõistlikud, kuna sellega ületatakse oluliselt võrreldav ajaperiood pankrotimenetluses. Kava täitmise periood on 60 kuud, mis on piisav aeg. Kava täitmisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremal määral, kui pankrotimenetluses, samas säilib võlgnikul motivatsioon teenida igakuist sissetulekut ning tema elukorraldus ei muutu oluliselt. FiMS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning usaldusisiku kulud võlgniku kanda.

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse (FiMS § 11 lg 1). Avaldaja maksejõuetusavaldus peab sisaldama kõiki FiMS §-s 11 toodud andmeid ning olema esitatud seaduses sätestatud vormi kasutades. Avaldaja esitas küll vormikohase avalduse, kuid täitis seda formaalselt viisil, mida ei saa lugeda piisavaks. Avaldajal on osalus mitmes äriühingus, kuid avalduses puudub põhistus ettevõtete majandustulemuste ja jätkusuutlikkuse kohta. Avaldaja märkis, et makseraskused tekkisid ühisvarale võetud kohustustest. Avaldaja väitis ka, et viimased kohustused ei ole seotud ühisvara ega isikliku tarbimisega, vaid on võetud äriühingute pankroti ärahoidmiseks. Avaldaja on abielus, kuid esitas maksejõuetusavalduse üksi, seetõttu pidi ta avalduses esitama andmed, millised kohustused on ühiskohustused, mis suuruses ja milliste võlausaldajate ees täidab kohustusi abikaasa, samuti lisades põhistuse, millistest vahenditest ja kui suures summas abikaasa igakuiselt kohustusi täidab, kas abikaasal on makseraskusi ja avalduses tuli põhjendada, miks ei esitata avaldust ühiselt (FiMS § 11 lg-d 3 ja 4). Ringkonnakohus selgitab, et kui vaid üks abikaasa esitab maksejõuetusavalduse, siis nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks PKS § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt, samuti abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest jääb teine abikaasa kui solidaarvõlgnik kolmandate isikute ees vastutavaks oma lahusvaraga ja ühisvaraga kogu kohustuse ulatuses (PKS § 33 lg 1 p-d 1 ja 2). Maakohus kuulas 6. septembril 2022 võlgniku ära, kuid ei selgitanud avaldajale, et avaldus on puudustega. Ringkonnakohus ei välista võimalust, et maakohus võtab menetlusse puudustega avalduse, kuid seda erandjuhtudel ja sellisel juhul peab maakohus selgitama avaldajale, mis puudused avalduses on ning andma talle võimaluse edasise menetluse käigus puudused kõrvaldada. Samuti on kohtul võimalik saada puuduolev info võlgniku vara ja kohustuste kohta usaldusisikule FiMS §-de 17 ja 18 sätete alusel korralduste andmisega.

14.Usaldusisik peab FiMS § 17 alusel esitama kohtule võlgniku nimel võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja (edaspidi varanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga eseme eeldatava väärtuse ning eraldi võlgniku osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses. Vara nimekirjast peab näha olema võlgniku netosissetulek põhitöökohal, lisatasud ja igakuine netosissetulek ettevõtlusest. Asja materjalide kohaselt väitis avaldaja, et tal on oluline sissetulek ettevõtlusest, kuid maakohtule esitatud vara nimekiri seda ei kajasta. Vara nimekirjas puudub märge, et avaldaja omab väärtpabereid, samas avaldaja väitis, et ta omab Eleringi aktsiaid. Vara nimekirjas tuleb märkida aktsiate arv ja väärtus, samuti, kas tegemist on ühis- või lahusvaraga. Ebaõige on ka varanimekirjas märgitud ettevõtte väärtus osakapitali suurusena. Ettevõtte väärtust ei väljenda osakapital, nimekirjas tuleb märkida ettevõtete hüpoteetiline võõrandamise väärtus. Täitmata on jaotis selle kohta, kas võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses. Eraldi tuleb märkida neile tingimustele vastavad tehingud, mis on tehtud lähikondsetega pankrotiseaduse § 117 lõike 1 tähenduses. Usaldusisik peab nimetatud asjaolusid kontrollima ja kui võlgnik ei ole tehinguid teinud, tuleb seda vara nimekirjas märkida. Kuna tegemist on ühe abikaasa poolt eraldi esitatud maksejõuetusavaldusega, siis tuleb võlanimekirjas eraldi märkida kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa, samuti teise abikaasa kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik. Märkida tuleb, milliste kohustuste eest abikaasa vastutab. Kes on võlausaldajad ja kui suured on kohustused. Ringkonnakohtu arvates ei olnud usaldusisiku esitatud võlgniku varanimekiri ka piisavas ulatuses täidetud ja andmete puudumine ei võimaldanud maakohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitada.