Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

XXX).

viiekümne tuhande (450 000) euro võrra, millest nelisada nelikümmend kaks tuhat viissada eurot (442 500) eurot jääb ülekursiks. Peale osakapitali suurendamist on ainuosanik osaühing Hausman & Toran osa MILJON + MILJON OÜ osakapitalis 10 000 eurot.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 420 eurot ja esindajakulu summas 1535,99 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Hageja ja I. N. sõlmisid abielu XXX (dtl 7).

I. N. asutas 28.11.1997 osaühingu Hausman & Toran (dtl 8-12).

I. N. võttis 25.11.2021 vastu osaühingu Hausman & Toran ainuosaniku otsuse (dtl 14), millisega otsustati:

Kiita heaks osaühing Hausman & Toran (registrikood 10332973) ( Jagunev ühing) ja MILJON + MILJON OÜ (registrikood 16348018) (Omandav ühing) 11.11.2021.a sõlmitud jagunemisleping.

viiekümne tuhande (450 000) euro võrra, millest nelisada nelikümmend kaks tuhat viissada eurot (442 500) eurot jääb ülekursiks. Peale osakapitali suurendamist on ainuosanik osaühing Hausman & Toran osa MILJON + MILJON OÜ osakapitalis 10 000 eurot. Uus suurendatav osa annab osanikule kõik põhikirjast tulenevad õigused. Osa ei anna eriõigusi.

Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostja osaühing Hausman & Toran osa on ühisomandis ning kas 25.11.2021 osaniku otsus on tühine, kuna hageja ei ole otsust allkirjastanud ega heaks kiitnud.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt olid hageja ja I. N. abielus xxx kuni xxx ning nende abielu jooksul tekkinud ühisvara jagamise osas on algatatud kohtumenetlus (tsiviilasi nr 221-13231). I. N. asutas kostja abielu ajal, s.o 28.11.1997 (dtl 8). Hageja ja I. N. kui endiste abikaasade vahelised varalised suhted olid allutatud varaühisuse varasuhtele, millisel puhul varem kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kui ka kehtiva PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Hageja ja I. N. ühisvara režiimi ei ole tänaseni muudetud.

PKS kuni 30.06.2010 kehtinud redaktsiooni (edaspidi PKS v.r.) § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Riigikohus on 08.10.2008 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 punktis 28 selgitanud PKS v.r. kohta, et osaühingu osa nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara kuulub perekonnaseaduse § 14 lg 1 järgi eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Seejuures ei oma tähtsust osanike nimekirja kanne ega osa ühisvaras olemisest osaühingule teatamine.

Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 210 lg 1 laienes see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Kehtiva PKS § 28 lg 1 järgi teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara ühise valitsemise korral võivad abikaasad teha ühisvaraga tehinguid ja pidada varaga seotud õigusvaidlusi PKS § 29 lg 1 esimese lausel järgi üldjuhul samuti üksnes ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui abikaasad ei soovi ühisvara ühiselt valitseda, saavad nad selles kokku leppida abieluvaralepingus. PKS § 28 lg 2 järgi võivad abikaasad anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-77-12 punktis 14 kirjutanud, et kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale andmise kohta, peavad abikaasad üldjuhul ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostama ühiselt ning et see kehtib ka ühisvara hulka kuuluva osaühingu osa kohta (samas, punkt 15).

Osa ühised omajad võivad ÄS § 165 lg 1 esimese lause järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Seega on hääletamiseks osanike koosolekul vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus, ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks. Osanik võib ÄS § 170 lg 3 järgi osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kusjuures esindajale antud volikiri peab olema antud kirjalikus vormis. Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes üks abikaasa ega esinda seejuures teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda muu isik, peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. See kehtib sõltumata sellest, et ÄS § 165 lg 3 kohaselt võib osanike koosolekule kutsuda ka üksnes ühe abikaasa.

Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et osaühingu osast vähemalt osa nimiväärtusega 2500 eurot kuulus poolte ühisvarasse (vt 04.04.2023 istungi protokoll, 00:09:21 ja 00:12:28). Vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli osakapital 10 000 eurot ning pooled vaidlevad selle üle, kas suurendatud osa 7500 eurot on poolte ühisvara või mitte. Kohus leiab, et selle asjaolu tuvastamine käesolevas menetluses määravat tähtsust ei oma. Kohus tuvastab vaidluse lahendamiseks olulise asjaoluna, et kostja I osa nimiväärtusega 2500 eurot oli hageja ja I. N. ühisvara.

Isegi kui ühisvara jagamise vaidluses tuvastatakse, et ülejäänud (s.o. 7500-eurose nimiväärtusega osa) omanik oli I. N. ainuisikuliselt, ei muuda see vararežiimi ühisomandisse kuulunud osa suhtes. Seega võis teoreetiliselt olla kostjal kaks osa, üks nimiväärtusega 2500 eurot, kuuludes hageja ja I. N. ühisomandisse ning teine nimiväärtusega 7500 eurot kuuludes I. N. omandisse.

Seega kohus leiab, et vähemalt kostja osa nimiväärtusega 2500 eurot oli hageja ja I. N. ühisomandis. ÄS § 165 lg 1 alusel kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja.

Kohtu hinnangul oli kostja läbi oma ainuosaniku ja juhatuse liikme I. N. osa ühisest kuuluvusest teadlik ning antud asjas ei saa lähtuda ÄS § 165 lg 1 teisest lausest.

Vaidlustamata asjaoludel oli I. N. kostja tegelik juht ja ainuisikuline juhatuse liige alates selle asutamisest. TsÜS § 31 lg 5 alusel loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega kostja kui juriidilise isiku teadmiseks on TsÜS § 31 lg 5 järgi tema juhatuse liikme I. N. teadmine. Seega saab kõik asjaolud, mis olid teada I. N.le ka kostja teadmiseks. I. N.le oli teada, et kostja on asutatud tema ja hageja abielu ajal, seega pidi I. N. olema teadlik ka sellest, et vähemalt kostja osa nimiväärtusega 2500 eurot kuulub I. N. ja hageja ühisvara hulka ehk hageja ja I. N. on osa ühisomanikud.

Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Seega on hääletamiseks osanike koosolekul vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus, ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-65-08, p 28).

Vaidlustatud otsuse puhul ei nähtu, et see oleks vastu võetud osanike koosolekul. Kuna I. N.on otsuse sissejuhatuse sõnastuse kohaselt lähtunud sellest, et ta on kostja ainuosanik, siis ilmselt on otsuse vastuvõtmisel silmas peetud ÄS § 173 lg 6 sätestatud korda. See sätestab, et kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning käesoleva paragrahvi 1.–41. lõikes sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg.

Kohus eelnevalt tuvastas, et vähemalt kostja osa nimiväärtusega 2500 eurot oli hageja ja I. N. ühisomandis. ÄS § 173 lg 7 alusel kohaldatakse ÄS § 173 lg-s 6 sätestatut ka juhul, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. Vaidlus puudub antud juhul selles, et hageja ei ole vaidlustatud otsust allkirjastanud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks vaidlustatud otsusega nõustunud.

ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Riigikohus on 14.10.2014 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14 punktis 21 asunud seisukohale, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada.

Kostja 25.11.2021 osaniku otsuse puhul on rikutud ÄS § 173 lg 6 ja lg 7 sätestatud nõuet, et osanike koosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmisel peab see olema vormistatud kirjalikult ning sellega peavad olema nõustunud ja selle allkirjastanud kõik osanikud. Osa kuulumisel ühisomanikele peavad ÄS § 165 lg 1 kohaselt allkirja olema andnud kõik ehk antud juhul mõlemad ühisomanikud – nii hageja kui I. N.. Kuna vaidlustamata asjaolu kohaselt ei ole hageja otsust allkirjastanud, on 25.11.2021 osaniku otsus tühine ÄS § 1721 alusel.

Kostja väitel oli abikaasadel praktika, et ei sekkuta teise abikaasa äriühingu majandustegevusse. Kohus leiab, et antud juhul ei ole antud vastuväide kohane, kuivõrd PKS § 28 lg 2 alusel saab ühisvara valitsemise õiguse anda ühele abikaasale abieluvaralepinguga, mis PKS § 60 järgi peab olema sõlmitud notariaalses vormis. Sellist abieluvaralepingut pole olemas. Samuti ei ole võimalik praktikaga muuta ÄS § 165 lg-s 1 sätestatud nõuet õiguste üksnes ühise teostamise kohta. Tõendatud ei ole, et hageja oleks volitanud ennast I. N. esindama vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel või et hageja oleks selle vastuvõtmise heaks kiitnud.

Eelneva alusel tuleb tuvastada osaühing Hausman & Toran 25.11.2021 osanike otsuse tühisus.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

saab sellest aru, et hageja esindaja kirjeldab seda, mitte ei võta tingimata omaks kostja faktiväiteid. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulu summas 1535,99 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastu ei ole vaielnud.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 420 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

Hageja esindaja tunnitasu määr on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 160 eurot, millisele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 8 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 8 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud tsiviilasjas on 04.04.2023 toimunud kohtuistung. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 1536 eurot (koos käibemaksuga).

Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 1956 eurot, millest riigilõiv summas 420 eurot ja esindajakulu summas 1536 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.