Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, asukoht Turu tn 2, Tartu) Hageja esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli (e-post [email protected]) Kostja: P. L.(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja esindajad: vandeadvokaat Kristjan Nõges (e-post [email protected]) ja advokaat Charlotta Rebecca Zobel ([email protected]) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu sissenõudekulu nõude 37 euro osas loobumine. Lõpetada sissenõudekulu nõude osas menetlus.
2.Jätta P. L. taotlus vaheotsuse tegemiseks rahuldamata.
3.Rahuldada PARKIT OÜ hagi P. L.vastu osaliselt.
4.Välja mõista P. L. PARKIT OÜ kasuks võlgnevus 875 eurot ja viivis 197 eurot.
5.Välja mõista P. L. PARKIT OÜ kasuks viivis põhinõudelt (875 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.10.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni.
6.Jätta menetluskulud 66% ulatuses P. L. kanda ja 34% ulatuses PARKIT OÜ kanda.
7.Välja mõista P. L. PARKIT OÜ kasuks menetluskulu 629,63 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb P. Linal tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.PARKIT OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 21.09.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse P. L.(kostja) vastu 1702 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 02.10.2022 vastuväite. Pärnu Maakohtu 12.10.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14.10.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 1 295 euro, sissenõudmiskulu 37 euro, viivise 305,29 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Sõiduk oli pargitud KÜ X, Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ X, Tallinn territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Sõidukil XXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot.
3.Sõiduk pargiti KÜ X, Tallinn territooriumile parkimistingimuste vastaselt ajavahemikul 15.04.2019-31.01.2020. Kostjale on koostatud nimetatud ajavahemikul 37 leppetrahvi. Kostjat oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki XXX kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 1 295 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Kuna kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses, nõuab hageja kostjalt ka viivist perioodi 01.05.201913.10.2022 eest summas 305,29 eurot, edasiulatuvat viivist alates 14.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning sissenõudmiskulu 37 eurot, mis on tekkinud seoses liiklusregistrist sõiduki omaniku andmete saamisega. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
4.05.04.2023 esitas hageja kohtule sissenõudekulu 37 euro osas nõudest loobumise avalduse (dtl 303). Kostja vastuväited
5.Kostja esitas 02.11.2022 vastuse hagiavaldusele. Kostja leiab, et ta ei ole mitte kunagi sõlminud hagejaga parkimislepingut. Hageja ei ole tõendanud, et parkimistingimusi sisaldavad infotahvlid olid nõuetekohaselt paigaldatud ka kostjale etteheidetavate tegude toimepanemisel. Vaidlus puudub, et KÜ X, Tallinn territooriumi parkla on läbisõidetav, st parklasse on võimalik siseneda ja väljuda kahelt poolt – x poolsest otsast ja x poolsest otsast. Kostja on kasutanud KÜ X, Tallinn territooriumi parklasse sisenemiseks ja väljumiseks x poolset ligipääsu ja ei ole seal kunagi näinud mingisuguseid parkimistingimusi. Kui hageja jättis x poolse sissesõidutee juurde
nõuetekohaselt paigaldamata parkimistingimusi sisaldava infotahvli, siis ei saa lugeda, justkui oleks hageja esitanud pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ja kostja sellega nõustunud. Kui poolte vahel pole sõlmitud parkimislepingut, siis ei saa nõuda sellise lepingu rikkumisest tulenevat leppetrahvi.
6.Kostja leiab, et isegi juhul, kui hageja ja kostja oleksidki sõlminud hageja poolt kirjeldatud tingimustel parkimislepingud ja kostja oleks neid lepinguid rikkunud, siis oleks 1/3 hageja leppetrahvinõuetest aegunud, s.o trahvikviitungid, mis on koostatud 6. oktoobril 2019. a või varem. Kostja leiab, et leppetrahvinõuded nr 82080001109; 82080002001; 82080002632; 82080002975; 82080005257; 82080005613; 20440000210; 20440002098; 20440002328; 20440002807; 20440003220; 20440003893 on aegunud. Järelikult on samuti aegunud kõik eelnimetatud leppetrahvidest tulenevad viivisnõuded. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada nõude osas, millest hageja on loobunud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
8.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse sissenõudekulu nõude 37 euro osas.
9.Kostja on 04.04.2023 seisukohas esitanud taotluse vaheotsuse tegemiseks (dtl 313). Kostja leiab, et hageja poolt väidetavalt jäädvustatud lepingurikkumised on sedavõrd puudulikult fikseeritud ja kehva kvaliteediga, et kostjal ei ole nende pinnalt võimalik veenduda hageja poolt esitatud väidete paikapidavuses, seda ennekõike just väidetava lepingurikkumise fikseerimise asukoha suhtes. Kuivõrd väidetavad lepingurikkumised pärinevad 3 aasta tagusest ajast, ei ole kostjal käepärast informatsiooni, kus ta täpselt viibis ja kes tema autot kasutas. Selliste asjaolude väljaselgitamine 37 erineva episoodi osas oleks keerukas ja kulukas, mistõttu taotleb kostja vaheotsuse tegemist küsimuses, kas poolte vahel oli üldse lepinguline suhe ning kui, siis millised leppetrahvinõuded on aegunud.
10.TsMS § 449 lg 1 kohaselt kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kohus jätab kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks rahuldamata. Kohtul ei ole kohustust vaheotsuse tegemiseks. Vaheotsuse tegemise eesmärk saaks olla menetlusökonoomia, st kui vaheotsuse tegemine aitaks vaidlust kiiremini ja säästlikumalt lahendada. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii ei ole. Poolte vaheline vaidlus on oma olemuselt pigem lihtne ning vaheotsuse tegemine venitaks kohtumenetlust asjata. Kohus on seisukohal, et poolte poolt esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt on võimalik asi tervikuna lahendada käesoleva otsusega.
11.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
12.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 227-263).
12.2.X KÜ parklas olid nähtavad parkimistahvlid parkimistingimustega, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist parkimisalaga, kus parkimisõiguse annab üksnes sõidukil nähtaval kohal eksponeeritud parkimisluba ja parkimistingimuste rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 187-189).
12.3.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 15.04.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 40-42).
12.4.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 04.05.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 44-46).
12.5.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 13.05.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 48-50).
12.6.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 17.05.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 52-54).
12.7.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 30.06.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 56-58).
12.8.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 08.07.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 60-62).
12.9.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 03.08.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 64-66).
12.10.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 18.08.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 68-70).
12.11.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 21.08.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 72-74).
12.12.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 26.08.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 76-78).
12.13.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 30.08.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 80-82).
12.14.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 04.09.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 84-86).
12.15.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 07.10.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 88-90).
12.16.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 16.10.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 92-94).
12.17.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 21.10.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 96-98).
12.18.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 25.10.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 100-102).
12.19.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 27.10.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 104-106).
12.20.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 30.10.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 108-110).
12.21.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 04.11.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 112-114).
12.22.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 10.11.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 116-118).
12.23.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 13.11.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 120-122).
12.24.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 18.11.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 124-126).
12.25.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 22.11.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 128-130).
12.26.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 24.11.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 132-134).
12.27.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 06.12.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 136-138).
12.28.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 08.12.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 140-142).
12.29.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 20.12.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 144-146).
12.30.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 22.12.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 148-150).
12.31.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 25.12.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 152-154).
12.32.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 30.12.2019 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 156-158).
12.33.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 03.01.2020 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 160-162).
12.34.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 08.01.2020 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 164-166).
12.35.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 13.01.2020 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 168-170).
12.36.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 17.01.2020 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 172-174).
12.37.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 22.01.2020 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 176-178).
12.38.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 27.01.2020 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 180-182).
12.39.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 31.01.2020 pargitud X KÜ parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 184-186).
13.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
14.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
15.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel nõutud kirjaliku loa puudumist ja kirjaliku loa parkival sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
16.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet parkimistingimusi väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus parkimisõiguse annab üksnes parkimisluba, ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parkimisalale sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolu kohta mõlema sissepääsu juures (dtl 188-189). Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Seega hageja on tõendanud infotahvlite olemasolu parkimisala sissepääsude juures. Kostja oli korduvatest leppetrahvinõuetest nähtuvalt X KÜ parklas korduv parkija ja seega pikaajaline X KÜ parkla kasutaja, mistõttu kostja pidi olema teadlik parkimisalal kehtivast parkimiskorrast.
17.Kostja väitel ei võimalda kostja ja hageja vahel parkimislepingu sõlmimist järeldada ükski hageja esitatud pilt, mille on kujutatud kostja sõidukit parkimas, kuna kõik pildid on tehtud selliselt, et nendelt ei ole võimalik näha pildil kujutatud auto tegelikku asukohta. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud piltide alusel on võimalik tuvastada kostja sõiduki parkimine X KÜ parkimisalal. Leppetrahvinõuete juures olevatelt piltidelt (dtl 40-186) on tuvastatav, et auto on pargitud ja leppetrahvid on koostatud samasuguse maja juures sõiduki parkimise eest, kuhu on paigaldatud parkimistahvlid (dtl 187-189). Hageja poolt esitatud fotodega on tõendatud, et parkimistahvlid on paigaldatud x parkimisala sissepääsude juurde. Seega hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel hagiavalduses märgitud kuupäevadel X KÜ parklas parkimisel.
18.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Parkimislepingute täitmise eest vastutab kostja kui sõiduki omanik seni, kuni kostja ei ole vastutusest vabanemiseks välja toonud ega tõendanud, kes konkreetselt kolmanda füüsilise isikuna sõiduki parkimisalale parkimistingimusi rikkudes parkis ja seega leppetrahvinõuete tasumise eest vastustab. Kohus tuvastas, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal pargitud sõiduki omanik (dtl 227-263). Seega parkimislepingute täitmise eest vastutab kostja kui sõiduki omanik, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
19.X KÜ (dtl 188) parkimisalade tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi teine konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
20.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 35 eurot. Lepingute kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud eksponeerima parkival sõidukil nähtaval kohal kirjaliku loa KÜ X parkimisalal parkimiseks. Kostja sõiduk oli pargitud 37 korral hageja parkimisalale, kuid sõidukil puudus nähtaval kohal vajalik kirjalik luba. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti parkimisalale ilma vajalikku kirjalikku luba sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud 37 parkimislepingut, jättes kirjaliku loa sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
21.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 216-18005, p 13 esimene lõik).
22.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
23.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist kõigil 37 korral. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatiste sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kõikidel juhtudel teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumiste avastamist.
24.Kostja väidab, et isegi juhul, kui hageja ja kostja oleksidki sõlminud parkimislepingud ja kostja oleks neid lepinguid rikkunud, oleks 1/3 hageja leppetrahvinõuetest aegunud. Hageja on seisukohal, et leppetrahvinõuded ei ole aegunud, kuivõrd leppetrahvinõue ei hakka TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 147 lg 3 kohaselt aeguma enne selle aasta lõppemist, mil leppetrahvinõue on muutunud sissenõutavaks. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus ei nõustu hagejaga käsitlusega, et leppetrahvinõude aegumine algab selle aasta lõpust, mil trahvinõue on muutunud sissenõutavaks. Parkimistingimuste rikkudes parkimise eest saadud leppetrahvi puhul ei ole tegemist kokkulepitud tasu või arve alusel tekkiva (TsÜS § 147 g 2) või perioodilise leppetrahvinõudega (TsÜS § 154). Seega iga leppetrahvinõue aegub iseseisvalt alates selle sissenõutavaks muutumisest.
25.Parkimistrahvis märgitu kohaselt tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul leppetrahvi nõude määramise päevast alates (dtl 83). Seega hageja poolt kostjale väljastatud leppetrahvide sissenõutavaks muutumise ajad olid järgmised:
15.04.2019 leppetrahvi nr 82080001109 tasumistähtaeg 29.04.2019; 04.05.2019 leppetrahvi nr 82080002001 tasumistähtaeg 18.05.2019; 13.05.2019 leppetrahvi nr 82080002632 tasumistähtaeg 27.05.2019; 17.05.2019 leppetrahvi nr 82080002975 tasumistähtaeg 31.05.2019; 30.06.2019 leppetrahvi nr 82080005257 tasumistähtaeg 14.07.2019; 08.07.2019 leppetrahvi nr 82080005613 tasumistähtaeg 24.07.2019; 03.08.2019 leppetrahvi nr 20440000210 tasumistähtaeg 17.08.2019; 18.08.2019 leppetrahvi nr 20440002098 tasumistähtaeg 01.09.2019; 21.08.2019 leppetrahvi nr 20440002328 tasumistähtaeg 04.09.2019; 26.08.2019 leppetrahvi nr 20440002807 tasumistähtaeg 09.09.2019; 30.08.2019 leppetrahvi nr 20440003220 tasumistähtaeg 13.09.2019; 04.09.2019 leppetrahvi nr 20440003893 tasumistähtaeg 18.09.2019; 07.10.2019 leppetrahvi nr 20440007611 tasumistähtaeg 21.10.2019; 16.10.2019 leppetrahvi nr 20440008649 tasumistähtaeg 30.10.2019; 21.10.2019 leppetrahvi nr 20440009075 tasumistähtaeg 04.11.2019; 25.10.2019 leppetrahvi nr 20440009347 tasumistähtaeg 08.11.2019; 27.10.2019 leppetrahvi nr 20440009855 tasumistähtaeg 10.11.2019; 30.10.2019 leppetrahvi nr 20440009952 tasumistähtaeg 13.11.2019; 04.11.2019 leppetrahvi nr 20440010255 tasumistähtaeg 18.11.2019; 10.11.2019 leppetrahvi nr 20440010967 tasumistähtaeg 24.11.2019; 13.11.2019 leppetrahvi nr 20440011186 tasumistähtaeg 27.11.2019; 18.11.2019 leppetrahvi nr 20440011571 tasumistähtaeg 02.12.2019; 22.11.2019 leppetrahvi nr 20440011937 tasumistähtaeg 06.12.2019; 24.11.2019 leppetrahvi nr 20440012402 tasumistähtaeg 08.12.2019; 06.12.2019 leppetrahvi nr 20440013168 tasumistähtaeg 20.12.2019; 08.12.2019 leppetrahvi nr 20440013595 tasumistähtaeg 22.12.2019; 20.12.2019 leppetrahvi nr 20440014484 tasumistähtaeg 03.01.2020; 22.12.2019 leppetrahvi nr 20440014837 tasumistähtaeg 05.01.2020; 25.12.2019 leppetrahvi nr 20440015234 tasumistähtaeg 08.01.2020; 30.12.2019 leppetrahvi nr 20440015577 tasumistähtaeg 13.01.2020; 03.01.2020 leppetrahvi nr 20440015991 tasumistähtaeg 17.01.2020; 08.01.2020 leppetrahvi nr 20440016563 tasumistähtaeg 22.01.2020; 13.01.2020 leppetrahvi nr 20440016864 tasumistähtaeg 27.01.2020; 17.01.2020 leppetrahvi nr 20440017122 tasumistähtaeg 31.01.2020; 22.01.2020 leppetrahvi nr 20440017698 tasumistähtaeg 05.02.2020; 27.01.2020 leppetrahvi nr 20440018008 tasumistähtaeg 10.02.2020; leppetrahvi nr 20440018477 tasumistähtaeg 14.02.2020.
31.01.2020
26.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 21.09.2022. Kuivõrd nõue muutus sissenõutavaks leppetrahvi tasumise tähtaja saabumisega ning TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on leppetrahvi nõuete aegumistähtaeg 3 aastat, mis hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega, on kõik leppetrahvid, mis muutusid sissenõutavaks enne 21.09.2019, aegunud, s.o aegunud on perioodil 15.04.201904.09.2019 väljastatud leppetrahvid.
27.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele
lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et kostja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahvid kuni 35 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suured. Parkimistingimuste täitmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt leppetrahvi sissenõudmiseks. Mõistlik leppetrahv katab parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 35 euro suurune leppetrahv kõnealuse parkimisala puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Ka kohtupraktikas on peetud leppetrahvinõuet kuni 35 eurot mõistlikuks ja seda ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes vastav parkimisluba (vt nt Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, p-d 14-15.2; Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146 jpt).
28.Poolte vahel oli sõlmitud 37 lepingut, mida kostja rikkus. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et perioodil 15.04.2019-04.09.2019 väljastatud leppetrahvid on aegunud, on hagejal kostja vastu KÜ X parklas perioodil 07.10.2019-31.01.2020 parkimise eest 25 leppetrahvinõuet. Kuivõrd iga leppetrahvi nõude summaks on 35 eurot, on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 875 eurot.
29.Hageja nõuab kostjalt ka viivist kogusummas 305,29 eurot järgnevalt: Leppetrahvi nr
Leppetrahvi summa
Viivise Viivise arvestamise algus arvestamise lõpp
Viivise summa
82080001109
01.05.2019
13.10.2022
9,67
82080002001
20.05.2019
13.10.2022
9,53
82080002632
29.05.2019
13.10.2022
9,46
82080002975
02.06.2019
13.10.2022
9,43
82080005257
16.07.2019
13.10.2022
9,09
82080005613
24.07.2019
13.10.2022
9,03
20440000210
19.08.2019
13.10.2022
8,83
20440002098
03.09.2019
13.10.2022
8,71
20440002328
06.09.2019
13.10.2022
8,69
20440002807
11.09.2019
13.10.2022
8,65
20440003220
15.09.2019
13.10.2022
8,62
20440003893
20.09.2019
13.10.2022
8,58
20440007611
23.10.2019
13.10.2022
8,33
20440008649
01.11.2019
13.10.2022
8,26
20440009075
06.11.2019
13.10.2022
8,22
20440009347
10.11.2019
13.10.2022
8,19
20440009855
12.11.2019
13.10.2022
8,18
20440009952
15.11.2019
13.10.2022
8,15
20440010255
20.11.2019
13.10.2022
8,12
20440010967
26.11.2019
13.10.2022
8,07
20440011186
29.11.2019
13.10.2022
8,05
20440011571
04.12.2019
13.10.2022
8,01
20440011937
08.12.2019
13.10.2022
7,98
20440012402
10.12.2019
13.10.2022
7,96
20440013168
22.12.2019
13.10.2022
7,87
20440013595
24.12.2019
13.10.2022
7,86
20440014484
05.01.2020
13.10.2022
7,76
20440014837
07.01.2020
13.10.2022
7,75
20440015234
10.01.2020
13.10.2022
7,72
20440015577
15.01.2020
13.10.2022
7,69
20440015991
19.01.2020
13.10.2022
7,66
20440016563
24.01.2020
13.10.2022
7,62
20440016864
29.01.2020
13.10.2022
7,58
20440017122
02.02.2020
13.10.2022
7,55
20440017698
07.02.2020
13.10.2022
7,51
20440018008
12.02.2020
13.10.2022
7,47
20440018477
16.02.2020
13.10.2022
7,44
KOKKU
305,29
30.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
31.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et leppetrahvid nr 82080001109, 82080002001, 82080002632, 82080002975, 82080005257, 82080005613, 20440000210, 20440002098, 20440002328, 20440002807, 20440003220 ja 20440003893 on aegunud, ei ole põhjendatud hageja viivisenõue nimetatud leppetrahvide osas. Seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas põhjendatud summas 197 eurot (305,29-9,67-9,539,469,43-9,09-9,03-8,83-8,71-8,69-8,65-8,62-8,58). Kohus leiab, et kuivõrd kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 197 eurot ning ka edasiulatuv viivis põhinõudelt alates 14.10.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus
rahuldab hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 1 142 eurot, so ca 66% hagihinnast 1 740,89 eurot, jätab kohus menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses hageja kanda.
33.Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1131,25 eurot (käibemaksuta) (dtl 305-306, 307-308, 323, 324). Hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu käibemaks talle TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ei kuulu.
35.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Toimingud
Aeg (h)
10.11.2022: hagiavalduse ja selle tõenditega tutvumine, samuti kostja 02.11.2022 vastuväidetega tutvumine
1,5
11.11.2022: X parkimisala ja selle piiridega tutvumine
03.-04.04.2023: hageja lõplike seisukohtade ja menetluskulu nimekirja 1,5 koostamine ning kohtule esitamine
05.-12.04.2023: kostja 04.04.2023 seisukohaga tutvumine, nõupidamine 2,5 kliendiga, kostja 04.04.2023 seisukohale vastusesisukoha koostamine, menetluskulu nimekirja täiendamine ja menetlusdokumendi kohtule esitamine Kokku
8,25
37.Kohus on seisukohal, et kostja 04.04.2023 seisukohaga tutvumisele ja sellele vastuseisukoha koostamise ajakulu on ülemäärane. Võttes arvesse, vaidluse lihtsat olemust ning et tegemist on hageja lõplike seisukohtadega, võis kohtu hinnangul põhjendatult kuluda nende toimingute tegemisele kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega.
38.Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt osutas hageja esindajale talle õigusabiteenust 2022. aastal tunnihinnaga 125 eurot ning 2023. aastal tunnihinnaga 150 eurot. Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 125 eurot ja 150 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 1 056,25 eurot (4,25x125 + 150x3,5). Hageja menetluskuluks kokku on seega 1 371,25 eurot (315 + 1 056,25).
39.Kostja on välja toonud, et kostjal on tekkinud õigusabikulu 1 184,40 eurot (dtl 313). Kostjale on osutatud õigusabi 6 tunni ja 35 min ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta), hõlmates hagimaterjalidega tutvumist, esmast konsultatsiooni kliendiga, hagiavaldusele vastuse koostamist, suhtlust kohtuga, hageja 17.11.2022 seisukohaga tutvumist, täiendavat
konsultatsiooni kliendiga, 04.04.2023 dokumendi koostamist ja selles viidatud kohtupraktika analüüsi.
40.Kostja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kui palju aega on kostja esindajal konkreetse toimingu tegemisele kulunud, mistõttu hindab kohus ise, kui palju aega võis kostjal põhjendatult kuluda iga toimingu tegemisele. Kohus leiab, et võttes arvesse asja keerukust ja mahtu võis hagimaterjalidega tutvumisele, sh konsultatsioonile kliendiga ja hagivastuse koostamisele kuluda kokku 2 tundi. Hageja 17.11.2022 dokumendiga tutvumisele võis kostjal põhjendatult kuluda 1 tund ning täiendavale konsultatsioonile kliendiga 0,5 tundi. Põhjendatud ajakulu 04.04.2023 menetlusdokumendi, sh menetluskulude nimekirja koostamisele on 1 tund. Seega on kostja põhjendatud ajakuluks kokku 4,5 tundi (2+1+0,5+1).
41.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud tunnihind ei ületa oluliselt keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega kujuneb kostja põhjendatud õigusabikuluks 675 eurot (4,5x150).
42.Vastavalt TsMS § 174 lg 10 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud talle hüvitada koos käibemaksuga. Kostja põhjendatud õigusabikuluks on seega 810 eurot (675+675x20%).
43.Hagejal tekkis põhjendatud menetluskulu 1 371,25 eurot ning kostjal 810 eurot. Võttes arvesse menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 905,03 eurot (1 371,25 x 66%) ning hagejalt kostja kasuks 275,40 eurot (810 x 34%).
44.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 629,63 eurot (905,03-275,40).
45.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
46.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.