lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-14673/8

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-14673/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Põhja-Pärnumaa vald, Vändra alev, Turu tn 16 korteriühistu80034772(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Gea Lepik, Peeter Pällin

Tsiviilasja number

2-22-14673

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2023, Tallinn

Tsiviilasi

X avaldus Põhja-Pärnumaa vald, Vändra alev, Turu tn 16 korteriühistu vastu korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 05.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X 20.10.2022 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Puudutatud isik Põhja-Pärnumaa vald, Vändra alev, Turu tn 16 korteriühistu (registrikood 80034772)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 05.10.2022 määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 372 lg 5). Asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 30.09.2022 Pärnu Maakohtule avalduse Põhja-Pärnumaa vald, Vändra alev, Turu tn 16 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu korteriomanike 31.07.2022 üldkoosoleku otsuste 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt avaldas puudutatud isik 13.07.2022 teadetetahvlil 31.07.2022 toimuva üldkoosoleku kutse järgneva päevakorraga: 1) Rekonstrueerimislaenu kuni 900 000 eurot

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

arutelu ja hääletamine, panga ja Kredexi protseduuriliste küsimuste raames (sh majanduskava kinnitamine); 2) 2021. aastaaruande kinnitamine; 3) jooksvad küsimused. Üldkoosoleku kutsele oli teadetetahvlil lisatud raamatupidamise käibeandmik 01.01.202131.12.2021 kohta, kuid puudus 2021. a majandusaasta aruande vormikohane projekt. Avaldaja esitas juhatusele 22.07.2022 teabenõude, milles palus saata kahe viimase majandusaasta aruanded, kuid neid talle ei saadetud. Juhatus vastas 16.08.2022, et avaldaja võib aruande osta äriregistrist. Avaldaja sai 2021. a majandusaasta aruande äriregistrist alles 17.08.2022. Üldkoosoleku kutse juures puudus majanduskava projekt ja ka viide selle kohta, kus on võimalik majanduskavaga tutvuda, seega oli teade vastuolus KrtS § 20 lg-ga 3. Selliselt avaldatud üldkoosoleku kutse ei võimaldanud arutlusele pandud päevakorra punktides 1 ja 2 otsuseid vastu võtta ning otsused on seetõttu tühised. Maakohtu määrus

2.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Avaldaja esitas 30.09.2022 kohtule avalduse puudutatud isiku 31.07.2022 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. KrtS § 29 lg 3 sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Korteriühistu seaduse seletuskirja kohaselt on KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja näol tegemist materiaalõigusliku õigust lõpetava tähtajaga, mitte aegumistähtajaga, nagu sätestab TsÜS § 38 lg 5 esimene lause. See tähendab, et kohus peab kohaldama seda omal algatusel, mitte ainult juhul, kui sellele tuginetakse. Seletuskirjas leitakse, et tähtaja alguse sidumine otsusest teadasaamisega (nagu see oli varasema KÜS § 13 lg 3 kohaselt) tähendaks liiga suurt ebakindlust kõigile ülejäänud isikutele. Seetõttu on lg-s 4 sätestatud võimalus taotleda kohtult selle tähtaja ennistamist. Seejuures kohaldatakse seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut, st tähtaja möödalaskmiseks pidi olema mõjuv põhjus ja ennistamist tuleb taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest (TsMS § 67 lg 2). Otsused, milliste tühiseks tunnistamist avaldaja taotleb, on korteriühistu vastu võtnud 31.07.2022. Nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõude sai kohtule esitada seega alates 01.08.2022, millest 60 päeva möödus 29.09.2022. Avaldaja on avalduse digiallkirjastanud 30.09.2022 kell 22:58:18 ning esitanud kohtule e-toimiku teel samuti 30.09.2022. Seega on avaldus esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. KrtS § 29 lg 4 sätestab, et kohus võib huvitatud isiku taotlusel ennistada KrtS § 29 lg-s 3 nimetatud tähtaja. Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut. TsMS § 67 lg-st 1 tulenevalt saab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistada, kuid ainult menetlusosalise vastavasisulise avalduse alusel ning tähtaja mittejärgimisel peab olema mõjuv põhjus. Avaldaja ei ole koos 30.09.2022 avaldusega esitanud kohtule menetlustähtaja ennistamise taotlust.

Määruskaebus

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus menetlusse võtta. KrtS § 29 lg 3 sätestab ainult organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja, kuid mitte organi otsuse tühisuse tuvastamise tähtaega. Avaldaja on esitanud tühisuse tuvastamise nõude. Seadus teeb selget vahet juriidilise isiku organite otsuste vahel, mis on tühised (TsÜS § 38 lg 2), ja selliste otsuste vahel, mis on kehtetuks tunnistatavad (TsÜS § 38 lg 1). TsÜS § 38 lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. See tähendab, et tühisuse tuvastamise nõudele ei kehti 60-päevane õigust lõpetav tähtaeg, mis kehtib otsuse kehtetuks tunnistamise nõude puhul. Kui otsuse tühisuse tuvastamise nõuet saaks esitada üksnes 60-päevase tähtaja vältel, ei oleks üheski kohtuvaidluses tegelikult võimalik tühisuse vastuväidet esitada, sest see ei mahuks tähtaja sisse. Tühisuse tuvastamise puhul on tegemist tuvastusnõudega ja avalikku registrisse tehtud kande puhul on nõue ajaliselt piiratud kahe aastaga. Juhul kui kohus mingil põhjusel leiab, et otsused ei ole tühised, kuid esineda võivad kehtetuse alused, taotleb avaldaja alternatiivselt avalduse esitamise tähtaja ennistamist TsMS § 67 alusel. Avalduse varasemat esitamist takistas kaks asjaolu. Puudutatud isik ei teavitanud vastuvõetud otsusest korteriomanikke, kes üldkoosolekul ei osalenud, ning ei teinud neile otsuseid põhikirjas sätestatud korras teatavaks. Kehtiva põhikirja p 54 kohaselt tuleb otsused liikmetele teatavaks teha allkirja vastu. Lisaks on avaldajal olnud takistatud kohtusse pöördumine tervislikel põhjustel. Avaldajale tehti käeoperatsioon, mille tulemusena ei saanud ta oma kätt kasutada ja arvutis dokumente koostada. Avaldaja oli töövõimetu alates 28.06-04.09.2022. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine põhjustab avaldajale negatiivse tagajärje, mis seisneb selles, et vigane majandusaasta aruanne jääb üles avalikesse registritesse ja võib tekitada olukorra, kus ühistu liikmete vara läheb kaduma, kuna kehtestatud korras kinnitamata, kuid äriregistrisse esitatud majandusaasta aruande põhjal pole olulist osa majandustegevusest üldse toimunudki. Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Avaldusest nähtuvalt heidab avaldaja korteriühistule ette korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise seaduses (KrtS § 20 lg-s 3) sätestatud korra rikkumist. Nimelt puudus avalduse kohaselt üldkoosoleku kutse juures majanduskava projekt ja ka viide selle kohta, kus on võimalik majanduskavaga tutvuda.

KrtS § 29 lg 1 järgi, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. TsÜS § 38 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. TsÜS § 38 lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Korteriomanike üldkoosoleku otsused on KrtS § 29 lg-s 1 nimetatud aluste esinemise korral tühised. Selliseid korteriomanike üldkoosoleku otsuseid ei pea korteriomanik vaidlustama, kuid kui ta tahab sellise üldkoosoleku otsuse tühisusele tugineda, peab ta kas kellegi teise algatatud kohtuvaidluses esitama tühisuse vastuväite või siis esitama kohtusse hagita menetluse avalduse sellise üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks (vt TsÜS § 38 lg 2 teine lause ja lg 7). Viimati nimetatud juhul on tegemist hagita menetluses esitatava tuvastusnõudega (TsMS § 368 lg 1 ja § 477 lg 1), mis juhul esineb õigusselguse ja õiguskindluse saavutamise jaoks õigustatud huvi sellise üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise vastu (RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450, p 15). Maakohus käsitas avaldaja väiteid ekslikult otsuse kehtetuks tunnistamise alusena ja kohaldas KrtS § 29 lg-s 3 sätestatut. Nimetatud norm reguleerib korteriühistu otsuse kehtetuks tunnistamise tähtaega ja asjas ei kohaldu, arvestades avalduses esitatud väiteid. Kokkuvõttes ei saa esitatud avalduse põhjal asuda seisukohale, et avaldust ei saa ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. Maakohus keeldus ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

7.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium