1.Osaühing MNR GRUPP (avaldaja) esitas 14. veebruaril 2023 kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale äriühingu kande taastamiseks. Avaldusele oli lisatud avaldaja osanike 13. veebruari 2023 otsus tegevuse jätkamise kohta äriseadustiku (ÄS) § 2171 alusel. Avaldaja kustutati 11. jaanuaril 2023 äriregistrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Seoses osa võõrandamise tehinguga jäi ühingu e-posti aadress pikemaks ajaks tähelepanuta ning hoiatused ühingu kustutamise kohta ei jõudnud juhatuseni. Tegemist on tegutseva ühinguga, millele kuulub kaks kinnisasja koos nendel asuvates ärihoonetes sõlmitud rendilepingutega. Ühingul on pangakontod, millel on raha ja ühingul on ka muu jaotamata vara ning kohustused. Vastavalt ÄS §-s 2171 sätestatule võivad osanikud olukorras, kus äriühing on registrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatud, otsustada osaühingu tegevuse jätkamise. Avaldaja leiab, et käesoleval juhul on kõik eeldused osaühingu tegevuse jätkamiseks täidetud ning osanikud on vastava otsuse ühehäälselt 13. veebruaril 2023 vastu võtnud.
2.Registriosakond tagastas dokumendid avaldajale põhjendusega, et registrisse saab ennistada juriidilise isiku vaid juhul, kui juriidiline isik on kustutatud registrist äriregistri seaduse (ÄRS) §-de 61 või 62 alusel (ÄRS § 64). ÄRS jõustus 1. veebruaril 2023 ja seadust ei saa kohaldada tagasiulatuvalt.
3.Kohtunikuabi saatis 17. veebruaril 2023 avaldajale e-kirja, milles märkis, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6). Kohtunikuabi selgitas avaldajale, et kui ühing kustutati registrist muul alusel kui ÄRS § 61 ja § 62, siis registrisse ennistamist ÄRS § 64 alusel läbi viia ei saa. Avaldaja kustutati registrist 11. jaanuaril 2023 ÄS § 60 lg 3 alusel. Kohtunikuabi oli seisukohal, et registriosakonna kirjad, mis on informatiivsed ega ole lahendiga seotud, ei ole kohtumäärused. Kaebevõimalus jäeti avaldaja otsustada. Registriosakonna kohtunikuabi oli seisukohal, et avaldaja esitatud kandeavaldust ei saa käsitleda dokumendina, mille kohta saab teha lahendi registriosakonna kohtunikuabi. Enne
1.veebruari 2023 kustutatud ühingute registrisse taastamise täiendavaks likvideerimiseks saab otsustada kohus ÄRS § 65 lg 1 järgi.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldaja esitas registriosakonnale määruskaebuse, millega palub võtta tema 14. veebruari 2023 kandeavaldus menetlusse ja taastada ühingu registreering äriregistris vastavalt
13.veebruari 2023 tegevuse jätkamise otsusele. Avaldaja märgib, et 17. veebruari 2023. a e-kirjas asus registriosakonna kohtunikuabi seisukohale, et kehtiva menetlusseaduse alusel ei ole võimalik avaldaja taotlust rahuldada, samas ei selgitatud missugustel asjaoludel on võimalik vastavat õiguslikku küsimust lahendada e-kirjaga, mitte kohtumäärusega. E-kirjas jäeti edasikaebevõimalused avaldaja otsustada, kaebuse esitamise tähtaegu ega korda e-kirjas esitatud ei ole. Avaldaja käsitleb registriosakonna kohtunikuabi e-kirja menetlusse võtmisest keeldumise määrusena, millele saab TsMS § 599 lg 1 kohaselt esitada määruskaebuse. Kohtunikuabi
17.veebruari 2023. a määrus ei ole kooskõlas kehtiva menetlus- ega materiaalõigusega.
Avaldaja hinnangul on ekslik registriosakonna seisukoht, et ÄRS § 64 ei ole võimalik kohaldada olukorras, kus äriühing on registrist kustutatud enne 1. veebruari 2023. Vastavat rakendussätet seaduses ei leidu, mistõttu tuleb registritoimingute tegemisel siiski juhinduda kehtivast seadusest. ÄRS regulatsiooni näol on tegemist menetlusõigusega, mida ei kohaldata tagasiulatuvalt. ÄRS § 64 reguleerib juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks registrisse ennistamise võimalusi olukorras kus juriidiline isik on kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu (ÄRS § 61) või kontaktisiku puudumise tõttu (ÄRS § 62). Käesoleval juhul on avaldaja registrist kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu, mis vastab ÄRS §-s 61 sätestatud materiaalõiguslikule alusele. Avaldaja leiab, et ainetu on e-kirjas esitatud selgitus, et enne 1. veebruari 2023 kustutatud ühingu registrikande taastamiseks tuleks läbi viia täiendav likvideerimine. Uus regulatsioon näeb ette võimaluse juriidilise isiku tegevust jätkata. Avaldaja leiab, et kandeavaldust ei ole võimalik lahendada e-kirjaga. Vastavalt TsMS § 596 lgle 1 lahendatakse avaldus kandemäärusega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi annab kohus puuduste korral täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudust ei kõrvaldata, jätab kohus avalduse kandemäärusega rahuldamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Registriosakonna 14. märtsi 2023. a määrusega Ä 40016312 / M12 jäeti määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule. Kohtunikuabi leiab, et nii ÄRS § 64 lg 1 kui ka ÄS § 2171 lg 1 viitavad ühingu kustutamise õiguslikule alusele, s.o kustutamisele registrist ÄRS § 61 või § 62 alusel. Koos registrisse ennistamise avaldusega tuleb esitada puuduolevad dokumendid, st majandusaasta aruanded ning tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele. Kohtunikuabi tugineb oma määruses ÄRS-i seletuskirjale, mille kohaselt on uue ÄRS-i alusel võimalik ühing kiiremini registrist kustutada ja selle tasakaalustamiseks võimaldab seadusandja juriidilise isiku registrisse ennistada tegevuse jätkamiseks. Kohtunikuabi hinnangul on avaldaja õiguskaitse tagatud ÄRS § 65 lg-s 1 nimetatud abinõuga.
6.Maakohus jättis 18. märtsi 2023. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse ringkonnakohtule.
7.Avaldaja esitas 21. märtsil 2023 seisukoha registriosakonna 14. märtsi 2023 määruse kohta. Avaldaja ei nõustu kohtunikuabiga, et avaldaja kui tegutseva ja õigusvõimelise juriidilise isiku registrikande ennistamine ei ole põhjendatud. Selline järeldus ei ole kooskõlas alates
1.veebruarist 2023 kehtiva ÄS, ÄRS ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttega. Kehtiv seadus ei näe ette korda, mille kohaselt peaks eksisteerima eraldi juriidiliste isikute kogum, mis on küll õigusvõimelised ja tegutsevad, kuid millel puudub kehtiv registreering äriregistris.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja avaldaja kandeavaldus tuleb saata tagasi registriosakonnale menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Käesoleval juhul esitas avaldaja registriosakonnale kandeavalduse äriühingu registreeringu taastamiseks äriregistris. Kohtunikuabi keeldus e-kirja teel kandeavalduse menetlusse võtmisest ning ja tagastas kandeavalduse põhjendusel, avaldaja registrisse ennistamist ei saa läbi viia ÄRS § 64 alusel. Kohtunikuabi on avaldajale selgitanud, et registriosakonna kiri ei ole kohtumäärus ja kaebevõimalused sellele on avaldaja otsustada.
Ringkonnakohtu hinnangul on 14. veebruari 2023 kandeavalduse formaalsed nõuded täidetud. Kui avaldus vastab formaalselt kandeavalduse nõuetele, tuleb seda menetleda seaduses ettenähtud korras. Kandeavaldus tuleb lahendada lähtudes ÄRS §-st 41. Jääb arusaamatuks, miks kohtunikuabi ei ole avaldust nõuetekohaselt menetlenud (määrust avalduse rahuldamata jätmise kohta ei ole tehtud, puudub edasikaebamise kord). Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda menetluslikke otsuseid teha kirjaga (vt Riigikohtu
17.jaanuari 2012. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-145-11 p 14). Ringkonnakohus käsitleb kohtunikuabi 17. veebruari 2023 e-kirja vaidlustatava määrusena, kuivõrd sellega põhjendati kandeavalduse tagastamist. Asja materjalide põhjal on näha, et ka kohtunikuabi on 14. märtsi 2023. a määruses selle vaidlustamist ka lubanud. Ka maakohus on e-kirja pidanud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruseks. Ringkonnakohus märgib, et lubamatu on kohtunikuabi seisukoht, mis jätab kaebevõimalused avaldaja enda otsustada.
10.Avaldaja kustutati äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu 11. jaanuaril 2023 ÄS § 60 alusel. Nimetatud säte tunnistati kehtetuks alates 1. veebruarist 2023. Samasisuline säte (kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu) on kehtivas ÄRS-s § 61. ÄRS § 64 lg 1 võimaldab ennistada juriidilise isiku registrisse kui juriidiline isik on kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. ÄRS eelnõu seletuskirja (lk 29) järgi on eelnõus on loobutud lähenemisest, et kustutatud ühingu registrisse ennistamine on võimalik vaid likvideerimiseks, seega näeb eelnõu registrisse ennistatud ühingule ette võimaluse ka n-ö normaalselt edasi tegutseda. Seletuskirja mõjude hindamise osas (lk 91-92) on märgitud, et registrist kustutatud juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks registrisse ennistamise sihtrühmaks on kõiki juriidilisi isikuid. Kui mingil põhjusel kustutatakse registrist ka tegelikult tegutsev juriidiline isik, siis saab selle registrisse ennistada. Seega võimaldab kavandatud muudatus paindlikult oma tegevust jätkata neil juriidilistel isikutel, kes seda tegelikult ka soovivad. Selleks tuleb esitada registripidajale vastav taotlus koos puuduvate andmetega, kas puuduvate majandusaasta aruannetega või kontaktisikuga, ja maksta riigilõiv. Kui need nõuded on täidetud, saab registripidaja isiku registrisse ennistada ning juriidiline isik saab tegevust jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja kandeavaldus perspektiivitu. Äriühingu registrisse ennistamise avalduse esitamise võimalus on selgelt sätestatud ÄRS §-s 64. Puuduvad rakendussätted, et ÄRS §-i 64 ei ole võimalik kohaldada olukorras, kus juriidiline isik on registrist kustutatud aruande esitamata jätmise tõttu enne 1. veebruari 2023. Samuti ei ole seletuskirja järgi seaduse muudatus seotud üksnes nende juriidiliste isikutega, kes kustutatakse äriregistrist pärast ÄRS-i kehtima hakkamist. Normid, mis reguleerivad aruande esitamata jätmise tõttu juriidilise isiku äriregistrist kustutamist, on alates 1. veebruarist 2023 ÄRS-is, kuid nende eesmärk ja sisu on sama, mis oli ÄS §-s 60, ning seadusandja ei ole uute sätete rakendamisel mingeid ajalisi piiranguid ette näinud. Registritoimingute tegemisel tuleb juhinduda kehtivast seadusest (ÄRS § 4 lg 1, TsMS § 6). Lähtuvalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et ÄRS § 64 kohaldub kõigile majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu äriregistrist kustutatud juriidilistele isikutele.
11.Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabiga, et koos ennistamise avaldusega tuleb avaldajal esitada puudu olevad andmed, st esitada majandusaasta aruanded. Samuti tuleb ennistamise avalduse esitamisel tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele. Kui kandeavaldus on esitatud puudustega või ei ole esitatud kõiki nõutavaid lisadokumente, tuleb kohtunikuabil määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 596 lg 2), avaldajale tuleb anda tähtaeg puuduolevate majandusaasta aruannete esitamiseks. Puuduste esinemine
(aruannete esitamata jätmine, riigilõivu tasumata jätmine) ei ole aluseks menetlusse võtmisest keeldumiseks või kandeavalduse rahuldamata jätmiseks. Kui registrist kustutatud ühingul ei ole enam võimalik esitada aruanded tavapärasel viisil (juurdepääsu puudumise tõttu), peab ta saama esitada need registripidajale kandevalduse lisadena. Kui puudusi ei kõrvaldata, siis tuleb jätta avaldus rahuldamata.
12.Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja tagasi registriosakonnale, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.