Tiina Kople ja Indrek Saapari avaldus Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kohustamiseks võimaldada dokumentidega tutvuda
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. veebruari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiina Kople ja Indrek Saapari määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitajad (avaldajad) Tiina Kople (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Indrek Saapar (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ülli Kastepõld Puudutatud isik (vastustaja) Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Heinar Saapar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. veebruari 2023. a määrus osas, millega maakohus jättis Tiina Kople ja Indrek Saapari menetluskulud nende endi kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tiina Kople ja Indrek Saapari menetluskulud (v.a pool riigilõivust) Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kanda.
2.Rahuldada Tiina Kople ja Indrek Saapari määruskaebus.
3.Viru Maakohtu 15. veebruari 2023. a määruse resolutsiooni kehtiv terviklik sõnastus on järgmine:
3.1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-18082 (Tiina Kople ja Indrek Saapari avaldus Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kohustamiseks võimaldada dokumentidega tutvuda) seoses avaldajate loobumisega avaldusest.
3.2.Jätta menetluskulud maakohtus (v.a pool avalduselt tasutud riigilõivust) ja ringkonnakohtus Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kanda.
3.3.Tagastada avaldajatele nõuete arvestamise programmi (NAP) kaudu pool riigilõivust ehk 25 eurot, kandes selle MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus pangakontole nr EE174204278616769107, märkides selgitusse tsiviilasja numbri 2-22-18082.
4.Menetluskulude rahalise suuruse, sh määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude suuruse määrab kindlaks Viru Maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tiina Kople ja Indrek Saapar (avaldajad) esitasid 30. novembril 2022 Viru Maakohtule avalduse Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu (puudutatud isik) kohustamiseks võimaldada neil dokumentidega tutvuda. Avaldajad palusid jätta mõlema poole menetluskulud puudutatud isiku kanda viisil, et väljamõistetavate menetluskulude kandmisel avaldajad ei osaleks ja menetluskulud jaguneksid ülejäänud nelja korteriomandi omanike vahel. Avalduse kohaselt kogutakse juba aastaid korteriomanikelt remondifondi raha, kuid korteriühistu pangakontol ei ole endiselt märkimisväärset rahasummat. Avaldajad hakkasid huvi tundma, millele korteriühistu raha kulub ja soovisid sel eesmärgil tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhatuse liige Maie Päädam võimaldas dokumentidega tutvuda
17.novembril 2022, kuid avaldajatele ei esitatud kõiki dokumente.
2.Avaldajad esitasid 10. veebruaril 2023 menetluse lõpetamise taotluse, kuna puudutatud isik oli nende nõude rahuldanud. Loobumisavalduse resolutsioonis palusid avaldajad tagastada neile pool riigilõivust. Avalduse tekstis on ka seisukoht muude menetluskulude kohta ja menetluskulude nimekirjas palusid avaldajad määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõista kulud välja puudutatud isikult.
3.Puudutatud isik oli nõus avaldajate taotlusega jätta menetluskulud avalduses taotletud viisil puudutatud isiku kanda, kuna nõue oli esitatud kõigi korteriomanike huvides. Dokumentidega tutvumise nõude eesmärk oli esitada juhatuse liikme M. Päädami vastu kahjunõue ja saada selgeks, kuidas on korteriomanike vahel jagatud majandamiskulud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus lõpetas 15. veebruari 2023. a määrusega menetluse seoses avaldajate loobumisega avaldusest ja jättis avaldajate menetlusekulud, v.a. pool riigilõivust ehk 25 eurot, avaldajate endi kanda. Puudutatud isiku kulud jättis maakohus tema enda kanda. Maakohus märkis, et puudutatud isik on 12. veebruaril 2023 kinnitanud nõustumist avaldajate menetluskuludega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kommentaarides ei ole välistatud võimalust, et olukorras, kus menetluses osalevad lisaks avaldajale ka puudutatud
isikud, võib kohus jätta iga menetlusosalise kulu tema enda kanda. See kohaldub ka praeguses menetluses, kus asja olemusest tulenevalt nii avaldaja kui ka korteriühistu ühine huvi on saavutada õigusrahu. Sel kombel on õiguskirjanduses jaatatud ka võimalust, et korteriomandiga seotud hagita asjades võetakse kulude jaotamisel arvesse samu põhimõtteid nagu kaasomandi lõpetamisel hagimenetluses (Vt TsMS komm, I osa, § 172, komm 3.3.6.), mis samuti toimub mõlema poole huvides ja kus kulud jäetakse samuti kummagi poole enda kanda. Kulude teistsugust jaotust ei mõjuta ka asjaolu, et tegemist ei ole vaidluse sisulise lahendamisega, vaid menetluse lõpetamisega avaldusest loobumise tõttu. Avaldajate viidatud TsMS § 168 kohta on õiguskirjanduses (vt TsMS komm, I osa, § 168 komm 3.7) mh märgitud, et hagita menetluse lõpetamisel on üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus avaldajate kulud (v.a pool riigilõivust) nende endi kanda, kuid selgitas, et õigusabikulud on käesoleval juhul ka tõendamata ja/või ülemäärased. Maakohus luges avaldajate põhjendatud menetluskuluks kokku 1285 eurot 60 senti. Maakohus määras, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse avaldajatele pool riigilõivust ehk 25 eurot. Maakohus ei rahuldanud avaldajate taotlust jätta teine pool riigilõivust puudutatud isiku kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega avaldajate menetluskulud jäid nende endi kanda. Nad paluvad teha uue lahendi, millega jätta nende menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud paluvad avaldajad jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa kohus TsMS § 168 lg 5 järgi jätta avaldajate menetluskulusid nende endi kanda. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada. Puudutatud isiku tegevus tingis kohtumenetluse.
6.Puudutatud isik palub määruskaebuse rahuldada, kuna lahend on tehtud kõigi korteriomanike huvides. Õiglane ei ole see, kui korteriomanikud, kes soovisid tutvuda dokumentidega eesmärgiga nõuda tagasi omastatud raha, peavad tasuma kõik nõudega seotud kulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis avaldajate menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldajate menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldajad on vaidlustanud menetluskulude jaotuse. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas asja menetluse. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja TsMS § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.
9.Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et menetluskulud oleks tulnud jätta TsMS § 168 lg 5 ja § 477 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda, kuna avaldajad loobusid avaldusest seetõttu, et puudutatud isik rahuldas nende nõude alles pärast avalduse esitamist.
10.Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul reguleerib hagita asjas menetluskulude jaotust TsMS § 172. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 8 lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad ka hagita
menetlust lõpetavate lahendite puhul kohaldada asjakohases ulatuses TsMS § 168 (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08, p 11 ja 20. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11). TsMS § 168 lg-d 4 ja 5 reguleerivad menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja loobub hagist või võtab selle tagasi. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui hageja saavutab pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagiga taotletud eesmärgi, saab lugeda, et kostja on rahuldanud hageja nõude TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 p 13 ja 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Eeltoodu kehtib ka praeguses menetluses, kuna tegemist on hagita asjaga, mida iseloomustab menetlusosaliste vaheline vaidlus.
11.Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud jätta avaldajate menetluskulusid avaldajate endi kanda. Praeguses asjas esitasid avaldajad 30. novembril 2022 maakohtule avalduse puudutatud isiku kohustamiseks võimaldada tutvuda dokumentidega. Avaldajad on avalduses nimetanud dokumendid, millega tutvumist nad on soovinud. Avaldusest nähtuvalt on avaldajad enne kohtusse pöördumist nõudnud dokumentidega tutvumist ka puudutatud isikult ja nad on pöördunud kohtusse pärast seda, kui puudutatud isik ei esitanud kõiki soovitud dokumente. Olukorras, kus avaldajad olid puudutatud isikult dokumentidega tutvumist nõudnud ning puudutatud isik ei võimaldanud neil kõigi dokumentidega tutvuda, ei olnud avaldaja kohtusse pöördumine põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud menetluse lõpetamist avaldajate nõude täitmise tõttu. Samuti ei ole puudutatud isik esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 järgi.
12.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja jätab uue määrusega menetluskulud maakohtus TsMS § 168 lg 5 järgi puudutatud isiku kanda (v.a pool riigilõivust, mis tuleb avaldajatele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada).
13.Kuna avaldajate määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda. Maakohus on määruse resolutsiooniga jätnud menetluskulud (v.a pool avaldajatele tagastatavast riigilõivust) avaldajate kanda. Määruse põhjendavas osas on maakohus võtnud seisukoha ka avaldajate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta. Kuid kuna maakohtu määruse resolutsioon ei sisalda otsustust menetluskulude kindlaksmääramise kohta, siis ei ole maakohus TsMS § 442 lg 61 ja § 463 lg 2 järgi menetluskulusid kindlaks määranud.
14.Kuna maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, siis ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.