Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2 (8)

Kostja põhivõlg on 1992,60 eurot. T E AS loovutas 12.05.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (Lisa 6). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist kogu põhivõla summalt 1992,60 eurot viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o 21.12.2019 kuni hagiavaldus esitamise kuupäevani 29.06.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 402,23 eurot (Lisa 7). Kostja ärilised raskused, ei vabasta teda lepinguliste kohustuste täitmisest (21.10.22). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1992,60 eurot, viivist 402,23 eurot, alates 30.06.2022 võlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 1992,60 eurot täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Menetluskuludelt palub välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (05.09.22, 12.01.23, 01.02.23). Kostja ei saa võla tasumiseks raha teenida. Kostja ei saa vara müüa, kuna seda ei ole olemas (eriti kui nõuded ületavad reaalset võlga kordades). Kostja nõustub pärast pangakontode avamist ja raha teenimist tasuma põhisumma 1992,60 €. Pangad ei ava kostjale kontosid ja seetõttu ei tule ka raha. See on äriline ummik, kostja ei ole selles süüdi. Kõik pangad sulgesid kostja arvelduskontod, ilma nendeta on võimatu töötada, sealhulgas jooksvate arvete tasumine. 3 (8)

Kohtu põhjendused I VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõua VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist, viivist. VÕS § VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi saab võlausaldaja nõuda viivist võlalt protsendina alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks ning lg 3 sätestab, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas ning lg 4 sätestab, et seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Rahalise kohutuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. VÕS § 208 lg 1 tähenduses, mille kohaselt kohustus müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku, ostja aga kohustus müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu, lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Elektroonilise side seaduse § 91 lg 1 järgi toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu aluse, lg 2 järgi on sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping, lg 3 kohaselt kohaldatakse sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. 4 (8)

VÕS § 164 lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), lg 2 järgi asub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. II Vaidlustamata asjaolud E E AS ja AS Talveaed sõlmisid kliendilepingu nr xxx, mis on poolte poolt digitaalselt allkirjastatud 09.04.13 (Lisa 1, dtl 31). 06.06.2013 sõlmisid pooled IT-teenuste erilahenduse lepingu nr XXX (digitaalselt allkirjastatud, Lisa 2, dtl 33). Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi (dlt 45, Lisa 4). Kostja võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda T E AS-le osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. T E AS on endale võetud kohustusi täitnud, teenust osutanud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest tasumiseks (Lisa 5, dtl 56 jj). Kostja tasus T E AS-le osutatud teenuste eest järgmiselt:

5 (8)

E E AS ühines AS-iga E T, kelle ärinimi on 20.01.2016. alates T E AS (Lisa 3, dtl 44, registriandmete väljavõte ). T E AS loovutas 12.05.21 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (Lisa 6, dtl 86). Viivis on võlalt hagi esitamise aja seisuga seadusjärgses määras 402,23 eurot. Kuna kostja sõlmis 09.04.2013 T E AS-i õiguseellasega kliendilepingu nr xxx ja 06.06.2013 ITteenuste erilahenduse lepingu nr XXX, siis on poolte vahel sõlmitud Elektroonilise side seaduse § 91 lg 1, 2, 3 ja VÕS § 208 lg 1 järgi vastavate teenuste osutamise müügilepingud. III Vaidlus Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja täitnud tasu maksmise kohustust osaliselt ja jäänud teenuste eest võlgu 1992,60 €. Kohus märgib, et rahalise kohustuse mittetäitmine ei ole reeglina vabandatav VÕS § 103 lg 1 – 3 järgi, sellele on kohus juhtinud poolte tähelepanu 10.03.23 kirjas (dtl 194). Kohus kontrollib, kas ja milline seos on kohustuse rikkumisel ja sellel kostja väitel, et pangad ei võimalda tal kontosid avada ja ärisuhteid pankadega pidada. Kostja on kohtule esitanud erinevate pankade kirjad, e-kirjad. Cidatele Pank on kostjale vastanud 05.11.2015, et pank ei ole valmis projekti rahaliselt toetama, kuid seda, millise projekti lahendamiseks soovis kostja raha saada, ei nähtu. Kohtu hinnangul ei ole e-kirjal mingit seost lepinguteaga, mille kostja sõlmis T E AS-i õiguseellasega 2013. a. (kliendileping nr xxx ja IT6 (8)

teenuste erilahenduse leping nr XXX), mida kostja ei saa väidetavalt rahaliste raskuste tõttu täita alates 2018.a oktoobrist kuni 2019.a detsembrini (nähtub vaidlustamata asjaoludest). LHV Pank on vastanud 16.02.18 kostjale, et ei pea võimalikuks kliendisuhteid luua, Coop Pank on vastanud 31.01.2018, et ei pea võimalikuks kostjale kontot avada. Luminor Pank on vastanud kostjale 12.02.18, et tal ei ole võimalik ärisuhet kostjaga luua. TBB pank on vastanud kostjale 03.10.2018, et kostja avaldus arve avamiseks pangas on tagasi lükatud (kostja 01.02.23 vastuste lisad, dtl 156190). Viidatud tõendistest on näha, et pangad on eitanud kostjaga ärisuhteid ning keeldunud kontot avamast ajaliselt varem kui kostja jäi võlgu hagiavalduses märgitud teenuste eest arvete tasumisega. Samas ei ole need pankadega seotud ärisuhete loomise raskused takistanud kostjal siiski hagetaval võlaperioodil (alates 2018.a oktoobrist kuni 2019.a detsembrini) osaliselt teenuse eest tasumast. Nimelt pole vaidluse all (vt vaidlustamata asjaolud) see, et kostja on näiteks tasunud arve, mille tasumise aeg oli 20.11.19, vastavalt 1133,92 €, arve, mille tasumise aeg oli 20.12.18, vastavalt 1997,94 €, arve, mille tasumise aeg oli 20.02.2021, vastavalt 2031,57 € jne. Kostjal tuli tasuda näiteks 20.01.19 1041 € ja 20.02.21 1041,14 € ning kostja tasus korraga 2031,57 €. Ka edaspidi, alates 20.03.19 – 20.12.19, on kostja tasunud periooditi osutatud teenuste eest saadetud arvete järgi osaliselt ning on tasunud näiteks korraga 3554,02 € 2019.a. septembris. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankade kirjade järgi oli kostjal küll raskusi sõlmida pankadega lepinguid enne võlaperioodi, ent märgitu pole tal taksitanud täita T E AS-i ees tasu maksmise ehk rahalist kohustust osaliselt hagetaval võlaperioodil. Seega ei ole kostjal kohustuste täitmine olnud takistatud vastuses toodud põhjustel. Eeltoodu alusel ei ole kostja poolt lepingutest ja VÕS § 208 lg 1 tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkumine vabandatav VÕS § 103 lg 1-3 järgi ning kostjal on kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 208 lg 1 järgi lepingut täita ja võlga tasuda. Kostja jäi võlausaldajale võlgu 1992,60 € ja on tasumisega viivituses, millega on kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes. Kuna T E AS loovutas oma nõuded hagejale, siis on hageja vaidlusaluses võlasuhtes uus võlausaldaja vastavalt VÕS § 164 lg 1 I lausele ja lg 2. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause, TsMS § 367 järgi kohustuse täitmist ja viivist kuni põhivõla tasumiseni kuid mitte enam kui põhivõla summa. Hageja nõue on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga 1992,60 eurot, viivist 402,23 eurot, alates 30.06.2022 võlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 1992,60 eurot täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa. IV Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kohus rahuldas hagi ja nii jäävad poolte menetluskulud eelviidatud sätte järgi kostja kanda ning kostja menetluskulude rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata. TsMS § 144 p 1 § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi on menetluskuluks riigilõiv, lepingulise esindaja kulud 04.04.23 ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 €.

7 (8)

Hageja on tasunud lõivu kokku 385 €. Esindaja õigusabikulud on arvestuse järgi 840 € (ilma käibemaksuta) 6 tunni ja 50 minuti eest. Tasu määr on 120 € tunnis. Kostjale on kätte toimetatud menetluskulude nimekiri 04.04.23, kostja ei ole vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust, sõltumata kostja vastuväidetest või nende esitamata jätmisest. Hageja esindajal kulus käesolevas asjas töö tegemiseks 6 tundi ja 50 minutit, mis on 8- tunnise tööpäeva arvestuse juures alla 1 tööpäeva. Käesolevas asjas ei olnud esitatud palju väiteid ega vastuväiteid ning tõendeid. Seega oli tegemist lihtsama vaidlusega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja esindaja põhjendatud tööaeg on 6 tundi ja 50 minutit ja sellele vastav tasu TsMS § 175 lg 1 järgi 840 € (käibemaksuta). Lisaks on põhjendatud maksekäsu kirimenetluse kulu TsMS § 484.1 järgi 20, kiuna hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Seega tuleb kostjalt TsMS § 162 lg 1, 2, § 175 lg 1, § 144 p 1 § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks lõivu 385 € ja esindaja kulude katteks 840 eurot (käibemaksuta) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 €. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja mõista võlgnetavatelt kuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.