2-23-168/15 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud MTÜ NÕUSTAMISED (likvideerimisel) esitas 04.01.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused vara väärtust. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 16 196,61, eurot, millest 2849,93 eurot muutub sissenõutavaks 22.01.2023. Avaldusest nähtuvalt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ühtlasi puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid täies ulatuses rahuldada. Võlgniku maksejõuetuse tingisid ebaõigete faktiväidete ja hinnangute avaldamine sotsiaalmeedias. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. Harju Maakohtu 11.01.2023 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Kristjan Aava. 03.02.2023 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgniku raamatupidamine ei vasta raamatupidamisseaduses sätestatud nõuetele. Ajutise halduri hinnangul võib raamatupidamisdokumentide puudumine viidata raamatupidamiskohustuse rikkumise süüteole KarS § 3811 mõistes. Ajutine haldur on märkinud, et ei pea võlgniku poolt avaldatud nõudeid kolmandate isikute vastu perspektiivseteks. Ajutine haldur selgitas, et talle ei ole üle antud dokumente, millest nähtuks kahju õigusvastane tekitamine või lepingurikkumine. Aruande kohaselt olukorras, kus kolmandate isikute vastu suunatud nõuete sissenõudmise perspektiiv on ebaselge, ei saa nõudeid pankrotivara hulka arvata. Ajutine haldur hindab võlgniku vastu suunatud nõuded põhjendatuks ning võtab arvesse võlgniku varade ja kohustuste hindamisel. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on rahalisi vahendeid kokku summas 1,81 eurot, võlgniku suhtes on pooleli üks täitemenetlus, milles menetletava nõude jääk on põhiosas 1530 eurot, liising- ja laenulepingutest on võlgniku vastu nõudeid summas 14 192,61 eurot ja tingimuslikud nõuded võimalikest käsunduslepingu rikkumistest summas 17 736,47 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul võib olla kohustusi 33 459,08 euro ulatuses. Samal ajal võlgnikul varad, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamise osas. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku arveldusarvetelt on võetud välja suures ulatuses sularaha ning on tehtud suures mahus kaardimakseid, millel seost majandustegevusega on väga raske leida, arvestades kaardimaksete selgitusi. Isegi kui osaliselt on võlgniku rahalisi vahendeid kulutatud eesmärgipäraselt kooskõlas MTÜ põhikirjalise tegevusega, siis ei ole juhatus ajutisele haldurile majandustegevuse osas raamatupidamisdokumente esitanud. Eeltoodud asjaolude valguses ei välista ajutine pankrotihaldur, et maksejõuetuse võib olla põhjustanud rahaliste vahendite raiskamine. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. 05.02.2023 ja 06.02.2023 esitas võlgnik kohtule täpsustused ajutise halduri aruandele. Võlgnik selgitas, et võlgniku poolt tehtud kaardimaksed ja sularaha väljamaksed automaadist on seotud võlgniku põhikirjas märgitud eesmärgiga. Võlgnik selgitas, et tal on olemas eelnevat tõendavad arved ja tšekid. Aruandlus on tegemata, kuivõrd võlgniku raamatupidaja lahkus pärast telesaates

Kuuuurija avaldatut. Võlgnik avaldas, et ajutise halduri väide, et tagasivõidetavad nõuded on perspektiivitud, ei vasta tõele. Võlgnik selgitas, et kõik kaardimaksed ja sularaha väljamaksed on tehtud firma huvides ja vastupidist peaks ajutine haldur tõendama. Võlgnik on nõus pankrotimenetluse raugemisega, kuivõrd osade võlausaldajatega on kokkulepped saavutatud ning nõuded võlgnike vastu on loovutamise ootel, seega ei ole vajalik võlgniku likvideerimine ega pankrot. Võlgnik lisas, et sissenõutavaks muutunud võlad on kokku summas 6241,68 eurot ning tagasivõidetav summa 10 311,25 eurot. 07.02.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot hiljemalt 20.02.2023 ning avaldas 07.02.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. 13.03.2023 kirjaga tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 10.04.2023 teavitas maksejõuetuse teenistus kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada MTÜ NÕUSTAMISED (likvideerimisel) pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi. Lisaks teavitati kohut, et puudutatud isikute suhtes on juba algatatud kriminaalmenetlus. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on rahalisi vahendeid kokku summas 1,81 eurot, võlgniku suhtes on pooleli üks täitemenetlus, milles menetletava nõude jääk on põhiosas 1530 eurot, liising- ja laenulepingutest on võlgniku vastu nõudeid summas 14 192,61 eurot ja tingimuslikud nõuded võimalikest käsunduslepingu rikkumistest summas 17 736,47 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul võib olla kohustusi 33 459,08 euro ulatuses. Samal ajal võlgnikul varad, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamise osas. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku arveldusarvetelt on võetud välja suures ulatuses sularaha ning on tehtud suures mahus kaardimakseid, millel seost majandustegevusega on väga raske leida, arvestades kaardimaksete selgitusi. Eeltoodud asjaolude valguses ei välista ajutine pankrotihaldur, et maksejõuetuse võib olla põhjustanud rahaliste vahendite raiskamine. Ajutine haldur tegi kohtule ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725:5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 11 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 145 eurot, mis jääb halduri tasu ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1595 eurot (11 h x 145), millele lisandub käibemaks summas 319 eurot, kokku summas 1914 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 870 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 11 tunni eest (alustatud pooltunde 22 x 33) 726 eurot. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Haldur on taotlenud hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks summas 145 eurot, kokku summas 870 eurot. Kohus selgitab, et PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesolevalt on kuupalga alammäär 725 eurot. Seega kuulub pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 870 eurot (sh käibemaks). Kohus määrab mõista välja pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, võlgniku pankrotivarast. Tasu tuleb kanda Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele nr