Määruse tegemise aeg ja koht 31.1.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-128078
Kohtuasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi X ja MTÜ Nõustamised (likvideerimisel) vastu krediidilepingust ja käenduslepingust tuleneva võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind ringkonnakohtus
8626,08 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.12.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Päivi Margna Kostjad MTÜ Nõustamised (likvideerimisel) ja X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda X apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 28.12.2022 otsusele menetlusse võtmisest.
2.Jätta X menetlusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud X kanda.
4.Kindlaksmääratavad apellatsioonimenetluse kulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
2-22-128078 määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 27.7.2022 maksekäsu kiirmenetluses avalduse MTÜ Nõustamised (likvideerimisel; laenusaaja, kostja I) ja X (käendaja, kostja II) vastu solidaarselt 5068,09 euro saamiseks. Kostjad tunnustasid nõuet 4527,36 euro ulatuses ja vaidlesid ülejäänud osas nõudele vastu, mistõttu anti asi lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 1.9.2022 kostjate vastu hagi (täpsustatud 5.9.2022 ja 17.10.2022 avaldustega), milles palus kostjatelt solidaarselt tema kasuks välja mõista põhivõlg 4439,71 eurot, intress 1860,81 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 606,15 eurot ja alates 2.9.2022 viivis 0,2% päevas põhivõla tasumata osalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3093,33 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja laenusaaja 6.1.2022 laenulepingu nr Ci201723112, mille alusel anti laenusaajale laenu 5000 eurot kohustusega tasuda laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus (60% aastas). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 7.1.2022. Laenusaaja ja kostja II (kostja I juhatuse liige) sõlmisid 6.1.2022 laenusaajale laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017231121, mille kohaselt vastutab käendaja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete (eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise) eest kuni 10 000 euro ulatuses. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 18.7.2023. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut, ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 22.7.2022, millega muutus kogu laenulepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Hagi esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 6906,67 eurot, sealhulgas põhinõue 4439,71 eurot, intress 1860,81 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 606,15 eurot. Laenulepingu p 6.3 järgi tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaks tähtajaks tasumata laenu katteks. Kostja I on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 1505,46 eurot. 26.7.2022 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega laenuandja loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval.
3.Kostjad teatasid 2.10.2022 avalduses, et tunnustavad hageja nõudeid 5000 euro ulatuses ja vaidlevad ülejäänud osas hagile vastu.
4.Hageja vähendas 17.10.2022 avaldusega nõudeid, paludes kostjatelt välja mõista 5385,09 eurot (põhivõlg 4439,71 eurot, intress 540,73 eurot ja 1.9.2022 seisuga arvestatud viivis 404,65 eurot) ning alates 2.9.2022 kuni põhivõla tasumiseni viivis 0,2% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4614,91 eurot.
5.Kostjad teatasid 20.11.2022 avalduses, et nõustuvad hageja nõudega 5385,09 euro ulatuses tingimusel, et saavad võlga tasuda 100-euroste igakuiste osamaksetena.
2-22-128078 Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus lõpetas menetluse 1521,58 euro väljamõistmist puudutavas osas hagist osalise loobumise tõttu, rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 5385,09 eurot ning viivise (arvestatuna põhinõudelt 4439,71 eurot) määraga 0,2% päevas alates 2.9.2022 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 4614,91 eurot. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1517,88 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.1.Kostjad on võtnud omaks kõik hagi aluseks olevad faktiväited. Kostja I on saanud krediidilepingu alusel hageja nimetatud ulatuses ja tingimustel rahalise laenu ning kostja II on taganud krediidilepingust tulenevaid nõudeid käendusega, vastutuse piirsummaga 10 000 eurot. Hageja väitel on lepingute alusel makstud tagasi 1505,46 eurot, kostjate väitel vähem. Kostjad ei ole kohtu selgitustele vaatamata põhjendanud, et tagasimakseid tuleks arvestada kohustuste täitmiseks teisti, kui seda on teinud hageja. Kostjate etteheited hageja soovimatusele neile maksepuhkust anda ei mõjuta hagi õigsust.
6.2.Kostjatel ei ole vastuväiteid hageja nõudele 5385,09 euro ulatuses. Vaidluse all on seega hageja nõue alates 2.9.2022 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. Viivise määr 0,2% päevas vastab lepingule. Tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue on esitatud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostjad esitanud põhjendusi ega taotlusi, mis annaksid aluse viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada hageja viivisenõude õigusvastasust või mille alusel saaks nõuet vähendada.
6.3.Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg-st 3 ning arvestades hagist loobumist ca 22% ulatuses, tuleb 78% hageja menetluskuludest jätta solidaarselt kostjate kanda ja 22% kostjate menetluskuludest hageja kanda. Apellatsioonkaebus
7.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 28.12.2022 otsuse (vaidlustatud otsus) tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja taotleb menetlusabi korras apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise võimaldamist osamaksetega.
7.1.Kohtuotsuse tegemise järel on muutunud faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei ole maakohtu otsust enam võimalik täita. Harju Maakohus 11.1.2023 algatas määrusega tsiviilasjas nr 2-23-168 kostja I suhtes pankrotimenetluse. Maakohtu määruse kohaselt on kostjal I keelatud ajutise pankrotihalduri nõusolekuta oma vara käsutada. Seega ei ole kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võimalik vaidlustatud otsust täita. Eeldatavasti ei täida kostja I otsust, kuna tal puudub vara. Kuivõrd kostja II vastutab laenulepingust tulenevate kohustuste eest kuni 10 000 euro ulatuses, kuid kohtuotsusega on kostjatelt välja mõistetud oluliselt suurem summa (koos menetluskuludega 11 517,88 eurot, millele lisandub veel viivis menetluskulude tasumata osalt), siis ei ole kohtuotsus enam praegusel kujul täidetav.
7.2.Vaidlustatud otsuse põhjendava osa kohaselt jättis maakohus 78% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ja 22% kostjate menetluskuludest hageja kanda, kuid otsuse resolutsioonis ei ole märgitud, et 22% ulatuses jäävad menetluskulud hageja kanda.
2-22-128078
7.3.Maakohus on vääralt tõlgendanud hea usu põhimõtet. Kohus märkis, et kõrvalnõuded võivad olla vastuolus hea usu põhimõttega, kuid ei ole selles osas mingeid põhjendusi esitanud. Viivis 0,2% päevas on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus pole märkinud alates 2.9.2022 väljamõistmisele kuuluva viivise arvestamise lõpukuupäeva.
7.4.Kostjad pakkusid välja kompromisslahendusi (sh hagi osalist tingimuslikku omaksvõttu), kuid kohus ei teinud midagi selleks, et suunata pooli lõpetama asi kompromissiga. Samuti ei arvestanud kohus kostjate väiteid selle kohta, kuidas nad püüdsid laenuandjaga kohtuvälist kokkulepet saavutada, taotledes maksepuhkust ning muid võimalusi laenulepingu muutmiseks.
7.5.Kohtuotsuse kohaselt lahendati asi kirjalikus menetluses, kuid maakohus pidas arusaamatul põhjusel asjas kohtuistungi. Kohtuistungil püüdis kohus mõjutada kostjaid hagi õigeks võtma ning esitas hulgaliselt subjektiivseid seisukohti seoses kostjate tegevusega laenulepingu täitmisel. Selline kohtuniku tegevus annab aluse kahelda tema erapooletuses.
7.6.Kohus ei selgitanud kostjatele vajadust esitada asjaolusid, mis võiksid olla viivisenõude vähendamise aluseks. Kostjad ei olnud teadlikud, et ilma asjaomase taotluseta kohus viivisenõuet vähendada ei saa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
9.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24.4.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
10.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsuse resolutsioon on vastuolus põhjendustega. Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 5 määranud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuid otsuse põhjendustest nähtub, et seoses hagist osalise loobumisega jättis kohus 22% kostjate menetluskuludest hageja kanda. Menetluskulude jaotuse ebaõige kajastamine resolutsioonis ei mõjuta siiski kostjatelt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa suurust, kuna kostjatelt on otsuse punktis 15 toodud arvutuskäigust lähtuvalt välja mõistetud 78% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest. Kuivõrd kostjad ei esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja, puudusid neil kulud, mida hagejalt oleks saanud välja mõista. Seega ei oleks alust apellatsioonkaebust menetluskulusid puudutavas osas rahuldada.
11.Asjaolu, et kostja I suhtes on algatatud pankrotimenetlus, ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust ning ei välista ka selle täitmist. Käendajana vastutab apellant solidaarselt kostjaga I ehk põhivõlgnikuga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest (VÕS § 142
2-22-128078 lg 1 ja § 145 lg 1). See tähendab, et hageja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kostjatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1).
12.Apellandi ja laenuandja vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping (VÕS § 143 lg 1). Käendusleping vastab VÕS § 143 lg-s 2 sätestatud nõudele, kuna selles on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 10 000 eurot. Ringkonnakohus märgib, et piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Seega ei ole maakohtu otsus ebaõige selle tõttu, et kostjatelt välja mõistetud summa ületab koos menetluskuludega 10 000 eurot.
13.Maakohus tõi 2.11.2022 määruses välja, et kostjad pole esitanud põhjendusi, millest saaks järeldada, et hageja nõue on 5000 eurot ületavas osas alusetu. Maakohus selgitas, et intressinõue määraga 60% aastas ja viivisenõue määraga 0,2% päevas võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 2; VÕS § 6) ja kokkulepped nende määrade kohaldamiseks võivad osutuda tühiseks, kui tegemist oli tüüptingimustega (VÕS § 42), samuti võivad esineda õigustused nende nõuete vähendamise nõudmiseks (VÕS § 113 lg 8). Maakohus märkis, et kostjatel tuleb esitada oma seisukohad ja taotlused kohtule selgelt sõnastatuna. Kostjad tegid 15.11.2022 vastuses etteheiteid laenuandjale, kes ei võimaldanud majanduslikesse raskustesse sattunud kostjale I maksepuhkust ega soovinud kokku leppida uues maksegraafikus. Samuti märkisid kostjad, et hageja soovib kõrge intressimäära kaudu kostjate arvelt rikastuda ning see on kostjate arvates nõuete vähendamise aluseks. Hageja märkis maakohtu 16.12.2022 istungil, et kuivõrd laenuleping on sõlmitud seoses kostja I majandus- ja kutsetegevusega, ei ole põhjust lepingu tingimusi arvestades pidada viivise määra 0,2% päevas ebamõistlikuks. Kostjad ei toonud kohtuistungil välja asjaolusid, mis annaks alust viivist hea usu põhimõttele tuginedes vähendada. Seda märkis ka maakohus kohtuistungil. Kostja I majanduslikud raskused ja nende tekkimise põhjused ei ole viivisenõude vähendamise aluseks. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Edasiulatuva viivisenõude puhul sõltub viivisenõude arvestamise lõppemine põhivõla tasumise ajast. Kohtuotsuse resolutsiooni järgi on (käendaja vastutuse piirsummat arvestades) edasiulatuva viivisenõude maksimaalne summa 4614,91 eurot.
14.Ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus oleks olnud erapoolik, mõjutanud kostjaid hagi omaks võtma või takistanud kompromissi sõlmimist. Maakohus võimaldas pooltel võrdselt esitada seisukohti ja taotlusi ning selgitas, milliseid asjaolusid ja tõendeid kumbki pool peab esitama. Menetlusosalised said esitada oma kompromissiettepanekud ning maakohus korraldas kohtuistungi, et soodustada kompromissi sõlmimist (TsMS § 4 lg 4). Kompromissi sõlmimise otsustavad pooled (TsMS § 4 lg 3), kohus ei saa seda neile peale sundida. Hagejal ei olnud kohustust nõustuda kostjate pakutud maksegraafikuga, mille kohaselt tasutakse 100 eurot kuus. Samuti ei olnud maakohtul alust rahuldada hagi vaid osaliselt ning määrata nõude tasumise tingimused selliselt, nagu on kostjad kompromissina välja pakkunud.
15.Asjaolu, et vaidlustatud otsuses on märgitud asja lahendamise vormiks kirjalik menetlus, kuigi asi lahendati kohtuistungil, ei ole otsuse tühistamise aluseks. Üldjuhul lahendatakse
2-22-128078 tsiviilasi kohtuistungil. Poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1) või TsMS § 404 lg-s 1 sätestatud juhul võib kohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asja lahendamine kirjalikus menetluses on kohtu kaalutlusotsus ning vajadusel võib kohus asja lahendamiseks määrata kohtuistungi ka juhul, kui pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega.
16.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
17.Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et apellandi kavandatav menetluses osalemine on edukas, ei ole alust rahuldada ka apellandi menetlusabi taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et apellandi menetluses osalemine oleks edukas. Kuigi praeguses asjas ei ole apellant riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandil riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
18.TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Apellandil apellatsiooniga seonduvaid kulusid ei tekkinud, mistõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
19.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
20.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.