Muud

58 kuud/110.-

Täitmise lõpptähtaeg

Kord kuus/59 kuud/ 15.kp

15.04.2023

Kõrvalkohustuse vähendamise ulatus

11231,07/9947,92

arv/suurus

Aktiva Finants OÜ/Julianus Inkasso OÜ

Kord kuus/59 kuud/ 15.kp

Osamaksete EUR

13144,86/6435,66

15.04.2023

kuupäev

PlusPlus Capital AS

tasumise

4319,41/3800,56

Kohustuse sagedus/periood

Coop Finants AS

alates millest Aeg, hakatakse kohustust tasuma

Võlausaldaja

Kohustuste kogusumma/ põhiosa EUR/k

58kuud/65.-

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/3800,56

100%

15.03.2028

Põhiosa100%/6435,66

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/9947,92

1kuu/95,56 eurot

1kuu/55,66 eurot

1kuu/87,92 eurot

Aktiva Finants OÜ/Julianus Inkasso OÜ

784,55/784,55

15.04.2023

Kord kuus/59 kuud/ 15.kp

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/784,55

Aktiva Finants OÜ/Julianus Inkasso OÜ

5600,21/5600,21

15.04.2023

Kord kuus/59 kuud/15. kp

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/5600,21

Aktiva Finants OÜ/Julianus Inkasso OÜ

1653,90/1183,34

15.04.2023

Kord kuus/59 kuud/ 15.kp

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/1183,34

Aktiva Finants OÜ/Julianus Inkasso OÜ

2086,47/1491,21

15.04.2023

Kord

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/1491,21

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/88,61

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/960,86

kuus/59 kuud/15. kp

Aktiva Finants OÜ/Julianus Inkasso OÜ

1105,94/888,61

15.05.2023

Kord kuus/59 kuud/ 15.kp

OK Incure OÜ

1008,30/960,86

15.04.2023

Kord kuus/59 kuud/15. kp

Järgmisi ridu kokkuvõttev nõue

58kuud/16.1kuu/32,86euro t

OK Incure OÜ

876,96//829,52

15.04.2023

Kord kuus/59 kuud/15. kp

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/829,52

OK Incure OÜ

131,34/131,34

15.04.2023

Kord kuus/59 kuud/15. kp

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/131,34

Bondora AS

2720,52/2246,12

15.04.2023

Kord kuus/59 kuud/15. kp

58 kuud/38.-

100%

15.03.2028

Põhiosa 100%/2246,12

kuud/15. kp

59kuud ehk 4,9 aastat

Kokku

32424,16/23391,12

15.04.2023

1kuu/42,12euro t Kogusummas 100%/23391,12

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse võib esitada ka võlausaldaja, kui ta on esitanud ümberkujundamiskava kinnitamisele eelnevalt vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Axxx Kxxxxx esitas 24.08.2022. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik töötab Bxxxxx OÜ-s giljotiini operaatorina ning tema sissetulek on ligikaudu 1100-1200 eurot kuus (tükitöö). Varaks on mugavusteta korter aadressil xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxalevik, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond, mis on ühtlasi ka võlgniku elukohaks. Korteri hinnanguline väärtus on 1200 eurot. Esitatud andmete kohaselt on võlgniku igakuised väljaminekud ligikaudu 650 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääv summa 400-500 eurot. Võlgnevuste kogusumma 41 785,87 eurot. Võlausaldajaid on kokku 5. Võlgnevused on tekkinud laenude võtmisest (sh on võetud laene eelmiste laenude tasumiseks). Võlgnik on pidanud korduvalt olema haiguslehel. Käesolevalt on laenude igakuised tagasimaksed nii suured, et ületavad võlgniku sissetuleku ning võlgnikul ei jää raha elamiseks. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist ning võlgnevused tasuda 3 aasta jooksul. Kohus nimetas usaldusisikuks Evelin Laanemäe ja tegi talle ülesandeks FiMS §-s 17 nõutu esitamise. Kohtule esitati võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks vajalikud andmed ja kohus algatas Axxx Kxxxxx võlgade ümberkujundamise menetluse 03.01.2023, määras usaldusisikule ja võlgnikule tähtaja ümberkujundamiskava esitamiseks. Võlgade ümberkujundamiskava esitati kohtule. Ümberkujundamiskava kohaselt täidetakse kõigi võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses, kõrvalnõuded jäävad kogu ulatuses täitmata. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 32424,16 eurot, millest põhinõudeid 23391,12 eurot. Kõik põhinõuded rahuldatakse 59 osamaksega (1 kuu vähem kui 5 aastat). Axxx Kxxxxx tasub igakuuliselt võlgnevusi 399 euro ulatuses, viimasel kuul 314,12 euro ulatuses. Ümberkujundamiskava selgitustes on märgitud, mille alusel jaguneb igakuiselt tasutav summa erievate võlausaldajate vahel. Kavasse on kokku võetud võlausaldajate Aktiva Finants OÜ ja OK Incure OÜ nõuded (kava tabelis on need näidatud nii kokkuvõetuna kui ka iga nõue eraldi real) ja need äriühingud otsustavad ise, millise nõude katteks ja millises järjekorras laekuvad summad kantakse. Ühtki nõuet ümberkujundamiskavast välja jäetud ei ole. Usaldusisik on saatnud ümberkujundamiskava kõigile võlausaldajatele FiMS § 24 lg.1 korras. Kolm võlausaldajat (OK Incure OÜ, Bondora AS ja Coop Finants AS) teatasid nõustumisest ümberkujundamiskavaga. Võlausaldajad PlusPlus Capital AS ja Aktiva Finants OÜ/Julianus Inkasso OÜ määratud aja jooksul oma seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused

FiMS (Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus) § 18 järgi vaatab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg.2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule (p.3). Usaldusisik Evelin Laanemäe esitas kohtule kava koostamise eelselt hinnangu võlgnik Axxx Kxxxxx varalise seisundi, maksejõulisuse ja väljavaadete kohta, missugune on selle võlgniku jaoks sobivaim menetluse liik. Võlgnik töötab, keskmine netopalk on 1100 eurot kuus. Võlgnik elab üksi temale endale kuuluvas korteris Avinurme alevikus, korter mugavusteta, vajab kapitaalremonti. Axxx Kxxxxx soovib säilitada oma korteri eluasemena. Muud vara võlgnik ei oma. Võlgnik hindab oma vajalikke väljaminekuid 660 eurole kuus, kohustuste tasumiseks jääb igakuiselt 400-450 eurot. Kohustusi on võlgnikul 32 424,16 euro ulatuses, kohustused tagamata. Usaldusisiku hinnangul on Axxx Kxxxxxxx sobilik võlgade ümberkujundamise menetlus ja ta suudab koostatud kava täita eeldusel, et säilib töö. Usaldusisik ei ole nõus võlgniku väitega, et suudab tasuda kohustused kolme aasta jooksul. Usaldusisiku hinnangul tuleb kohustuste tasumise periood jaotada viie aasta peale. Võlgniku ärakuulamisel oli Axxx Kxxxxxx kindlal seisukohal, et pankrotti ta ei soovi ja soovib võlgade ümberkujundamist. Ta saab ja tahab kohustusi tasuda saadava palga arvel. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. FiMS § 19 lg.1 sätestab: Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et võlgnik Axxx Kxxxxx enda hinnang ja soov, et kohus algataks tema võlgade ümberkujundamise menetluse ja kinnitaks kohtule esitatud võlgade ümberkujundamiskava, on kohases vastavuses võlgniku enda varalise olukorra ja võimalustega. Võlgnikul on üks varaese- korteriomand xxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx eriomandi nr x, kinnistusregistriosa number xxxxxxx, mida võlgnik soovib säilitada oma elamispinnana. Arvestades korteriomandi hinnangulist väärtust (umbes 1200 eurot), ei annaks selle realiseerimine tulemust, mille arvel tasuda võlad ja võlgnikul tuleb igal juhul tasuda valdav osa oma kohustustest saadava sissetuleku arvel. Samas tooks korteriomandi realiseerimine kaasa vajaduse võlgnikul leida elamispind, millega kaasnevad ilmselt uued kulud. Seetõttu ei ole otstarbekas seada eesmärgiks võlgniku vara realiseerimist võlgade katteks, vaid mõistlik ja täidetav eesmärk on tasuda kohustused võlgnikul saadava sissetuleku arvel. Võlgnik töötab aastaid OÜ-s Bxxxxx giljotiini operaatorina, töösuhe on stabiilne. Võlgniku sissetulek sõltub olemasolevast töömahust, mistõttu lähtuda tuleb keskmisest sissetulekust 1100 eurot kuus. Selline sissetulek võimaldab tasuda kohustusi ümberkujundamiskava alusel nii, et igakuine makse on 400 eurot. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Axxx Kxxxxx on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid nõuete suurusele ega võlgade ümberkujundamise viisile. FiMS § 25 lg.1 teise lause kohaselt kui võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suurusele ja ümberkujundamise viisile, loetakse, et ta on nõude suurusega nõustunud. Seega nõude suuruse kindlaksmääramist FiMS § 25 alusel ei toimu.

FiMS § 21 lg.1 sätestab: Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (edaspidi isiklikud võlad) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava koostamisel kasutatud kõiki FiMS § 21 lg.1 loetletud ümberkujundamise viise. Kõik võlgniku kohustused liigituvad tarbijakrediidi hulka ja sellest lähtuvalt tuleb hinnata ka kõrvalkohustuste kujunemist ja põhjendatust. Kohus märgib, et kõrvalnõuete olulisest erinevusest ja kujunemise võrreldamatusest annavad aimu kohtule esitatud ümberkujundamiskavas märgitud suhtarvud (kava viimane veerg), milles usaldusisikul on ära näidatud, millise osa moodustab võlausaldaja põhinõue kogu nõudest. Ühel võlausaldajal moodustab põhinõue kogu nõudest 49% ehk kõrvalnõudeid on 51% kogu nõudest. Samas on võlausaldajaid, kellel kõrvalnõuded puuduvad hoopis. Selles menetluses ei ole võlgniku kohustusi ühelgi võlausaldaja puhul kontrollitud kohtumenetluses. Võlgnik on esitanud õigeaegselt võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule, pole toimunud võlga sisse nõudvaid kohtumenetlusi ega täitemenetlusi. Ringkonnakohus on oma lahendis 19.12.2022 asjas nr. 222-118076 olnud seisukohal, et kohus peab omaalgatuslikult kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. See tähendab, et võlausaldaja ei saa olla kindel, et kohtumenetluses või ka pankrotimenetluses tema kogunõue, s.h. kõrvalnõuded, kogu ulatuses tunnustatud saab. Seetõttu peab kohus kohaseks lähenemist, et kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse kogu ulatuses (100%) ja kõrvalnõuded jäävad rahuldamata. On ilmne, et võlgnik ei suuda temal käesolevaks ajaks tasumata jäänud kohustusi tasuda võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata ja FiMS § 21 lg.1 loetletud võimalusi kasutamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine on põhjendatud ja Axxx Kxxxxx võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. Võlgniku Axxx Kxxxxx puhul ei esine FiMS § 19 lg.3 loetletud eeldusi, mille puhul oleks alust kaaluda võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmist. FiMS § 26 lg.4 alusel kohus hindab, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Võlgnik käib tööl ja tema igakuised sissetulekud ei ole suuremad kui 1100 eurot, millest ta on valmis eraldama oma võlgade tasumiseks 400 eurot kuus. Tema mittearestitav sissetulek on menetluse ajal 725 eurot kuus (miinimumpalk). Võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga xxxxxxxx alevikus (kinnistusregistriosa numberxxxxxxxx), mille võlgnik soovib säilitada. Võlgniku sissetulekust kuuluks võrreldavas pankrotimenetluses TMS § 132 alusel arestimisele 375 eurot kuus, millest pankrotimenetlusele järgneval kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada 281,25 eurot kuus. (FiMS § 47 lg 4 alusel tuleb võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75% arestitavast sissetulekust). Võlgnik on hinnanud temale kuuluva kinnistu väärtust 1200 eurole. Pankrotimenetluses lisanduksid võlgniku kohustustele võlausaldajate ees ka pankrotimenetluse kulud ja oleks prognoositav, et võlgniku pankrotimenetluses koguneks võlausaldajate nõuete katteks oluliselt vähem vahendeid kui käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses. Nimelt on pankrotimenetluse kestus FiMS § 49 lg.1 järgi kolm aastat, mille kestel koguneks võlausaldajatele võlgniku sissetulekust makstavaid vahendeid umbes 10 000 euro ulatuses ehk siis oluliselt vähem kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldab vältida

võlgniku pankrotimenetlust, säilitada võlgniku eluasemena kinnistu ja tasuda võlausaldajatele võlgasid. Võlgade ümberkujundamise menetlus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ettenähtud korras on seadusandja poolt võlgnikele loodud võimalus ületada makseraskusi ja sellega on sellise menetluse kasutamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides (FiMS § 2 lg 1, lg.3). Seadusandja ongi pidanud omaette väärtuseks võimalust vältida võlgniku pankrotimenetlust. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik kõigile võlausaldajatele nende põhinõuetele vastava summa 23391,12 eurot, säilitab eluaseme ja välditakse pankrotimenetlust. Käesolevas menetluses on tagatud võlausaldajatele nende põhinõuete laekumine kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava alusel ja tähtaja jooksul. Kohus kinnitab Axxx Kxxxxx võlgade ümberkujundamiskava FiMS § 26 lg.1 alusel. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärgi. FiMS § 30 lg.1 järgi Ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. FiMS § 30 lg.4 järgi Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. FiMS § 35 järgi järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik, võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. FiMS § 53 sätestab usaldusisiku ülesanded, § 54 sätestab tasu määramise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 3 kohaselt kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FiMS § 54 sätestab: (4) Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. (5) Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

Usaldusisik taotleb kava kinnitamisel tasu 4,5 töötunni eest määraga 75 eurot tund, kokku 337,50 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist Mittetulundusühing Nõutuba arvelduskontole nr EE142200221049196550. Kohus kontrollis, et Mittetulundusühing Nõutuba, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa lõikes 5 ettenähtud piirmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasu taotletud ulatuses ehk 337,50 eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tasu kava täitmise üle järelevalve teostamisel määratakse ja makstakse välja järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel (FiMS § 54 lg.3). Usaldusisikule märatud tasu tuleb mõista välja võlgnikult Axxx Kxxxxxxx ja tasu tuleb välja maksta võlgniku poolt selleks otstarbeks kohtu deposiidikontole usaldusisiku tasu katteks ette makstud vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.