Määrata ajutise halduri Terje Eipre töötasuks 1426,80 eurot (sisaldab käibemaksu).
6.Menetluskulud jätta OÜ Kokaraamat kanda.
7.Hüvitada riigi vahenditest menetlusabi korras ajutise halduri tasu 870 eurot (sisaldab käibemaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel teostada väljamakse Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.
8.Mõista ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutuste summa 556,80 eurot välja võlgnikult.
9.Avaldada teade OÜ Kokaraamat pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Kohtumäärus saata menetlusosalistele, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
1(4)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.05.01.2023 esitas OÜ Kokaraamat Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kohus võttis avalduse menetlusse 02.02.2023 määrusega ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre.
3.17.02.2023 esitas Terje Eipre ajutise halduri aruande. Aruandest selgub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 20 768, 39 euro ulatuses, kuid vara mille arvelt kohustusi täita võlgnikul puudub.
4.Kohus määras 01.03.2023 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
6.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
7.Aruandest selgub, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 20 768, 39 euro ulatuses. Vara, mille arvelt kohustusi täita, võlgnikul puudub. Kohus tuvastas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Puuduvad võimalused ettevõtte
2(4)
tegevuse jätkamiseks ja juriidilise isiku tervendamiseks. Äriühing on lõpetanud oma tegevuse.
8.Äriühingu majandustegevus on võlgnikul lõppenud hiljemalt 2022.a augustikuus. 2020 aasta kevadest alates sätestati Vabariigi Valitsuse otsusega suured tegevuspiirangud toitlustusettevõtetele. Võlgniku majandustegevus seiskus peaaegu täielikult. Kohviku klientideks olid Tasku kaubanduskeskust külastavad kliendid ja turistid. Turismi olulise vähenemise tõttu kaotas kohvik suure osa oma klientidest. Osaühingu juhatus lootis majandustegevuse taastumist 2021. aastal, kuid viiruse suurest levikust ja kehtestatud piirangutest tulenevalt majandustegevuse taastumist tavapärastele mahtudele ei toimunud. Osaühingu juhatus taotles ka riigipoolseid toetusi töötajate palkade osaliseks tasumiseks. Vaatamata saadud toetustele ei õnnestunud kasumisse jõuda, klientide külastatavus ei taastunud, paljud töötajad lahkusid kuna täiskohaga tööd polnud ettevõttel pakkuda. Vähendati oluliselt kulusid (piirati kohviku lahtioleku aegu, vähendati menüüd, saavutati üürileandjaga kokkulepe üüri osaliseks alandamiseks jne), kuid kahjumiga tegutsemist vältida ei õnnestunud. Samuti teatas üürileandja ootamatult soovist leping lõpetada. Uut sobivat äripinda Tartus leida ei õnnestunud ja ühing oli sunnitud oma tegevuse lõpetama. Võlgniku maksejõuetus on tingitud mõjudest, mida põhjustas 2020. ja 2021.a levinud COVID-19 ehk muust asjaolust PankrS § 22 lg 5 mõttes.
9.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
10.Kohus määras 01.03.2023 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kohtu deposiiti tasutud ei ole.
11.Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. Võlgnik tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kulunud aeg, ülesannete maht, keerukus ja ajutise halduri kutseoskus. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on PankrS § 23 lg 3 kohaselt 145 eurot, lisandub käibemaks. 145 eurot on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (kuupalga alammäär on 2023 aastal 725 eurot). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
13.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 2 on ajutine haldur lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ajalise arvestuse ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on
3(4)
tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelpärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente, vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks.
14.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4: kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on 2023 aastal 725 eurot; tasule lisandub käibemaks 145,00 eurot (725 eurot * 20% =145,00), kokku 870 eurot.
15.Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1426,80 eurot (8,2 tundi x 145 eurot ehk 1189 eurot, tasule lisandub käibemaks 20% ehk 237,80 eurot). Kohus leiab, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri tasu põhjendatud.
16.Kuivõrd võlgniku varast ei jätku halduri tasu väljamakseks ja kohtu deposiiti ei ole tasutud, siis hüvitatakse menetlusabi korras ajutise halduri tasu osaliselt riigi vahenditest. Riigi poolt hüvitamisele kuuluv summa on 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.
17.ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele määrata võlgniku juhatuse liige X.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.