Calistex Varahaldus OÜ, OÜ Minu Capital (likvideerimisel) maksejõuetusavaldus R. M. vastu
Menetlustoiming Pankroti väljakuulutamine, kohustustest menetluse algatamise otsustamine Menetlusosalised esindajad
Ärakuulamine
ja
vabastamise
nende Avaldajad/võlausaldajad: Calistex Varahaldus OÜ (registrikood 14879119), OÜ Minu Capital (likvideerimisel, registrikood 14476232) likvideerija K. K. Avaldajate lepinguline esindaja: v/adv Anto Kasak Võlgnik: R. M. (isikukood xxxx) Usaldusisik: Martin Krupp 07.02.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja R. M.`e (isikukood xxxx) pankrot 06.04.2023 kell 16:00.
2.Jätta algatamata R. M.`e kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada R. M.`e (isikukood xxxx) pankrotihalduriks Martin Krupp. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas 25.04.2023 kell 11:00.
5.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. R. M.`e võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Jätta menetluskulud võlgniku R. M.`e kanda.
9.Määrata usaldusisiku Martin Kruppi tasu suuruseks 2400 eurot, millele lisandub käibemaks 480 eurot, kokku 2880 eurot.
10.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
11.Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti välja kuulutamisega.
12.Kohtumäärus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus võttis Calistex Varahaldus OÜ maksejõuetusavalduse R. M. vastu menetlusse 26.10.2022, tsiviilasjas nr 2-22-15303. OÜ Minu Capital (likvideerimisel) maksejõuetusavalduse R. M. vastu võttis kohus menetlusse 19.01.2023, tsiviilasjas nr 2-2218925.
2.25.01.2023 kohus rahuldas OÜ Minu Capital taotluse menetluste liitmiseks. Kohus liitis ühte menetlusse tsiviilasi nr 2-22-15303 ja tsiviilasi nr 2-22-18925. Ühiseks tsiviilasja numbriks jäi 2-22-15303.
3.Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Kruppi.
4.Calistex Varahaldus OÜ tasus 01.11.2022 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot.
5.07.02.2023 kuulas kohus ära võlgniku R. M.. Kohus arutas võlausaldajate, võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid.
6.Usaldusisik esitas 28.03.2023 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja ja seisukoha avalduse osas. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot.
7.Kohus määras võlgnikule tähtaja vastamiseks, kas võlgnik soovib pankroti väljakuulutamisel algatada ka kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
8.Võlausaldajad on seisukohal, et R. M. kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, leiab, et võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule.
2 (8)
10.Alates 1. juulist 2022 sätestab füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korra FiMS.
11.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
12.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik avaldanud, et võlgnikul töökoht puudub. Võlgniku sissetulekuks on OÜ C xxxx tasu summas 584,00 eurot bruto. Äriregistri andmetel omab võlgnik 38 äriühingut. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 225 594,45 eurot ning kohustusi on summas 952 098 eurot. Usaldusisikule võlausaldajate poolt saadetud vastuste kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 1 558 662 eurot ning võlgniku vara moodustab 243 898 eurot. Usaldusisikule võlausaldajate poolt saadetud vastuste kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 1 558 662 eurot ning võlgniku vara moodustab 243 898 eurot. Usaldusisik on tuvastanud võlgniku arvelduskontodelt hulgaliselt tehinguid, mis vajavad täiendavat analüüsimist. Täpsema hinnangu tagasivõitmise võimaluste kohta saab anda järgnevas menetluses. Usaldusisik on seisukohal, et esinevad PankrS § 1 lg 2 sätestatud asjaolud, st võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
13.Kohtule esitatud tõenditega ja usaldusisiku aruandega on leidnud kinnitust, et võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suuda täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.
14.Kohus peab võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks hooletu käitumine advokaadina kui juriidiliste isikute juhtorgani liikmena.
15.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Kruppi, kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku.
16.Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed.
17.Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).
3 (8)
18.Võlgnik on avaldanud, et ta soovib pankroti väljakuulutamisel algatada kohustustest vabastamise menetluse.
19.FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
20.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
21.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, nõustub võlausaldajate seisukohaga, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.
22.Kohtu hinnangul esineb FiMS § 45 lg 3 p 5 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta.
23.Kohus tuvastas, et võlgnik on 9. novembril 2022. a. esitanud pankrotimenetlusele eelnevas täitemenetluses nr xxxx võlgniku vandes (dtl 1744-1750) andmed, mis erinevad oluliselt hiljem käesolevas tsiviilasjas usaldusisikule esitatud andmetest. Seejuures on usaldusisikule avaldatud andmetes kohustuste maht oluliselt kasvanud.
6.Võlgniku vande punktis 20 (dtl 1749) on võlgnik avaldanud, et võlgnikul on järgmised olemasolevad kohustused: 1) Kohustus R OÜ ees summas 90 000 eurot + viivised; 2) Kohustus J. P. ́e ees summas 23 000 eurot; 3) Trahv 1000 eurot + täitekulu.
7.Võlgnik on usaldusisikule 20. märtsil 2023. a. avaldanud (Usaldusisiku 28. märtsi 2023. a. aruande lisa nr 4, dtl 941), et võlgnikul on järgmised olemasolevad kohustused: 1) Võlgnevus R OÜ ees summas 26 392,71 eurot. 4 (8)
2) Võlgnevus OÜ T puit (likvideerimisel) ees summas 135 000 eurot. 3) Võlgnevus J. P. ees summas 23 000 eurot. 4) Võlgnevus Xxxx ees summas 3 000 eurot. 5) Käendusest tulenev kohustus OÜ L ees summas 380 000 eurot; 6) Käendusest tulenev kohustus G OÜ ees summas 387 705 eurot.
8.Lisaks eelnevale tuvastas kohus, et võlgnikul ja võlausaldajatel on erimeelsused võlgnevuste osas. Seda kinnitab A. K. ja võlgniku vahel 10. veebruaril 2023 toimunud e-kirjavahetus (dtl 1752). Võlgnik väidab, et: „ mul pole mingeid täiendavaid võlgnevusi, mis võiksid mulle pärast sinu klientidega kokku leppimist veel probleeme põhjustada“. Sellest järeldab kohus, et võlgnik tunnistab üksnes osaliselt võlgnevusi. Võlgnik käitub viisil, kus kohtule esitab ühed väited, usaldusisikule teised väited ning võlausaldajatele kolmandad väited. Võlgnik esitab väiteid valikuliselt vastavalt hetkeolukorra vajadustele seega ei saa pidada võlgniku väiteid usaldusväärseteks. Võlgnikul peab olema vähemalt maksejõuetuse menetluse ajaks selged kõik tema võlgnevused, see on ka võlgniku enda huvides ja tal on kohustus need täis mahus avaldada kõigile menetlusosalistele ja kohtule, maksejõuetusmenetlus menetleb kohus avalikes huvides.
9.Arvestades, et võlgniku vandes ebaõigete andmete esitamine on karistatav KarS § 320 lg 1 alusel, tuleb eeldada, et 9. novembril 2022. a. võlgniku vandes täitemenetluses nr xxxx andis võlgnik õiged andmed. Kuivõrd võlgnik esitas usaldusisikule 20. märtsil 2023. a. oluliselt erinevaid andmed võrreldes võlgniku vandes antud andmetega, siis on võlgnik esitanud usaldusisikule ebaõigeid andmeid.
10.Isegi juhul, kui võlgnik väidab, et ta andis võlgniku vandes teadvalt valeandmeid ja väidetavalt esitas usaldusisikule õigeid andmeid, siis oleks selline väide vastuolus võlgniku
10.veebruari 2023. a. e-kirjas toodud seisukohtadega.
11.Vajab rõhutamist, et võlgnik on raamatupidamisdokumenti kohta esitanud teadlikult kohtule ebaõigeid andmeid. Seda kinnitavad järgmised kohtu poolt tuvastatud asjaolud: Nimelt väidab võlgnik 21. novembri 2022. a. vastuses: „Seega on selge, et müüja andis ostjale üle kogu vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni, mis puudutas Calistex Varahaldus OÜ’d ja mis oli vajalik ostjale tehingu sooritamiseks.“ Müüjaks oli 15.02.2022 sõlmitud osaühingu müügilepingus R. M. (dtl 543 müügileping). Võlgniku vastusest saab järeldada, et ta on vastavad raamatupidamise dokumendid võlausaldaja ainuosanikule osa omandamise müügitehingus üle andnud.
12.Harju Maakohtu 7. veebruari 2023. a. kohtuistungil väitis võlgnik: „et kõik võlausaldaja I raamatupidamise dokumendid on hävinud, sest võlgniku arvuti emaplaat oli vigane“ (16:31 istungiprotokoll).
13.Kohtu arvates on ebaõigete väidete esitamine piisav põhjus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik, kes soovib kohustustest vabastamist, peab käituma kohtuga heas usus.
14.Võlausaldajad toovad esile, et sarnane valeandmete esitamine kuvab läbi ka kõikide äriühingute raamatupidamisest, mille juhatuse liige on võlgnik olnud. Kõikidel äriühingutel mille juhatuse liige on võlgnik olnud ning mis on täitemenetluses võõrandatud, ei ole olnud raamatupidamist. Uued juhatused on edastanud korduvalt võlgnikule päringuid, aga võlgnik on jätnud süsteemselt kõikidele kirjadele vastamata.
5 (8)
15.Võlgnik ei ole üle andnud tema juhtimise all olevate äriühingute raamatupidamise dokumente. Raamatupidamise kohustuse süsteemne rikkumine ja juhatuse liikmetele vastamata jätmine, samuti võlausaldajatele vastamata jätmine on käitumine, mis on oma olemuselt FiMS § 45 lg p 4 ja 5 kohustuste rikkumine.
16.Arvestades võlgniku senist käitumist, ei ole põhjust uskuda, et võlgadest vabastamise menetluses käituks võlgnik senisega võrreldes teisiti. Seetõttu ei ole võlgadest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud.
17.Kohus asub seisukohale, et võlgnik on esitanud usaldusisikule ja kohtule ebaõigeid andmeid, mis on FiMS § 45 lg 3 p 5 järgi aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
18.Lisaks on võlgnik kohtu hinnangul toime pannud ulatusliku vara raiskamise FiMS § 45 lg 3 p 4 mõttes.
19.Kohus tuvastas, et võlgnik on usaldusisikule 20. märtsil 2023. a. avaldanud (usaldusisiku
28.märtsi 2023. a. aruande lisa nr 4), et võlgnik müüs 29. märtsil 2022. a talle kuuluva korteriomandi asukohaga Xxxx hinnaga 138 000 eurot. Nimetatud tehingust laekunud rahast ei ole võlgnik täitnud võlausaldajate ees lasuvaid kohustusi.
20.Võlausaldajad toovad esile, et võlgnikule kuulunud ning tema juhtimise all olnud äriühingute arveldusarvete väljavõtetelt nähtub, et võlgnik on tasunud endale sadade tuhandete eurode ulatuses põhjendamatuid ja/või ebaseaduslikke väljamakseid, mille arvelt ei ole võlgnik pidanud vajalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid, vaid on ära kulutanud. Nimelt 02.11.2022 esitatud menetlusdokumendis (dtl 71 jj) toob võlausaldaja välja loetelu võlgnikuga seotud äriühingutest, kus võlgnik on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Võlausaldaja viitab sh tõenditele, et võlgniku tegevus ei olnud seotud äriühingute ettevõtlusega.
21.Vastavalt Äriseadustiku § 187 lg-le 2 vastutab oma kohustusi rikkunud juhatuse liige osaühingule tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi lõike üks kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlausaldaja toob esile, et ükski ülekanne ei olnud seotud äriühingu ettevõtlusega, mistõttu on võlgnik rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Ka usaldusisik on tuvastanud võlgniku arvelduskontodelt hulgaliselt tehinguid, mis vajavad täiendavat analüüsimist (aruande p 4. dtl 910).
22.Võlgnikule heidetakse ette, et võlgnik asutab äriühinguid, jättes osakapitali sissemakse tegemata, kuid samal ajal maksab iseendale välja dividende ja selline võlgniku tegevus on vastuolus seadusega. Kohtu hinnangul eelnimetatud väide vastab tõele.
23.Kohus tuvastas, et võlausaldaja omandas 28. novembril 2022. a. OÜ-lt B (registrikood xxxx) nõude võlgniku vastu summas 234 250 eurot. Antud asjaolu tõendab OÜ B ja võlausaldaja vahel 28. novembril 2022. a. sõlmitud nõude loovutamise leping (dtl 645 nõude loovutamise leping). Viidatud lepingu punkti 1 (ii) alusel loovutas OÜ B võlausaldajale nõude võlgniku vastu summas 234 250 eurot. Nimetatud nõue seisnes asjaoludes, et võlgnik maksis OÜ B arveldusarvelt ainuosanikule ehk iseendale dividende summas 234 250 eurot, kuid samas ajal ei olnud tehtud OÜ B osakapitali sissemakset. Vastavalt Äriseadustiku § 140 lg-le 4 ei või osaühing teha osanikule ühtegi väljamakset kuni osakapitali täieliku tasumiseni. Lähtudes eelnevast ei olnud võlgnikul õigust tasuda iseendale dividende summas 234 250 eurot. Kuivõrd võlgnik tasus iseendale ebaseaduslikult OÜ B arveldusarvelt dividende summas 234 250 eurot, siis vastutab 6 (8)
võlgnik juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumise eest või alternatiivselt on õigus nõuda võlgnikult õigusliku alusetu saadud dividendide tagastamist.
24.Lisaks eelnevale võlgnik on oma äriühingute juhatuse liikmena tekitanud tahtlikult kahju temale kuulunud äriühingutele, kes on esitanud tema vastu ka nõuded. Nt OÜ Minu Capital 10.10.2020 nõudeavaldusest (dtl 128 jj) nähtub, et äriühingu arveldusarvelt on võlgnik iseendale üle kandnud ajavahemikul 17.10.2018. a. – 5.09.2018. a. 41 125 eurot. Lisaks on võlgnik iseenda kohustuste täitmise eest kandnud 12.11.2019. a. OÜ-le V 10 000 eurot. 14.10.2020 nõude täienduses (dtl 130) on ilmnenud, et võlgnik on kandnud 13.11.2019. a OÜ-le V täiendavalt 5000 eurot iseenda kohustuste täitmise eest. Seega on võlgnik ebaseaduslikult kandnud äriühingu kontolt üle vähemalt 56 125 eurot. Kuivõrd võlgnikul ei olnud õiguslikku alust vastavate ülekannete tegemiseks, siis on võlgnik kohustatud viidatud summa tagastama.
25.Võlausaldajad leiavad, et võlgnik on kandnud endale erinevatest äriühingutest vähemalt 400 000 eurot, mille ta on ära kulutanud ning ei ole pidanud vajalikuks tasuda võlausaldajate nõudeid. Antud asjaolu tõendab usaldusisiku 28. märtsi 2023. a. aruanne (dtl 903 jj), mille kohaselt puuduvad võlgnikul vabad vahendid ja võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Seega on võlgnik raisanud oma vara ning seeläbi takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist.
26.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd esinevad FiMS § 45 lg-s 3 p-des 4 ja 5 toodud alused, siis ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud ega seaduslik, mistõttu tuleb võlgniku avaldus jätta rahuldamata. Menetluskulud
24.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
25.Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 145 eurot (alates 01.02.2023. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3).
26.Usaldusisik palub tasuks määrata 20 töötunni eest 2400 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 480 eurot, kokku 2880 eurot.
27.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 2880 eurot (käibemaksuga). 7 (8)
28.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda.
29.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.