Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil ning võlgniku õigustatud huve kahjustamata. Täitemenetluse eesmärgiks ei ole üksnes menetluse kiire läbiviimine. Sissenõudja nõue on osaliselt tagatud hüpoteegiga. Hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks on kohtutäitur arestinud võlgnikule kuuluva kinnisasja XXX hinnaga 150 000 eurot (täiteasi 022/2022/1796). Lisaks on kohtutäitur täiteasja 022/2022/2399 raames sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks arestinud kaaskoormatud kinnisasjad registriosa numbritega 3013102 ja 3490102, määrates nende hinnaks 125 000 eurot. Täiteasja 022/2022/2112 raames vallasvara arestimisel tuli võtta arvesse ka täiteasjades 022/2022/1796 ja 022/2022/2399 saadavat võimalikku tulemit ca 275 000 eurot (kinnisasja arestimise aktide alusel). Täiteasjas nr 022/2022/2112 on täitmisel oleva nõude suuruseks 176 409,89 eurot. Kohtutäitur koostas 20.07.2022 vallasvara arestimise akti, millega arestis võlgnikule kuuluvate äriühingute osad. Aktis on osade turuväärtuseks märgitud 16 100 eurot. Kohtutäitur on korraldanud osade müügiks elektroonilised enampakkumised. Liiklusregistri andmetel kuuluvad võlgnikule avalduses viidatud sõiduk ja haagis. Transpordiameti andmetel on nende registrikanne alates 01.10.2014 peatatud, neil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Võlgnik on 07.09.2022 kohtutäiturile avaldanud, et sõiduk osales 2000. aastal avariis ning seda ei ole enam olemas. Võlgnik lisas enda väite kinnitamiseks ajalehes Õhtuleht avaldatud uudise. Haagist kasutati sõiduki transportimiseks ning haagise olemasolu osas võlgnikul info puudub. Võlgnik kinnitas, et see ei ole tema valduses. Seega ei ole neile võimalik pöörata sissenõuet. Kohtutäitur on vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel võtnud kasutusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Menetluse läbiviimiseks seadus kohtutäiturile tähtaega ette ei kirjuta, sest see ei vastaks tavapärasele täitemenetluse praktikale, kus suure nõude puhul võib menetlus objektiivsetel asjaoludel kauem aega võtta. Kohtutäitur on tuvastanud vara olemasolu ning asunud võlgnikule kuuluvat vara ka enampakkumiste käigus realiseerima. Sissenõudja esitas kohtutäiturile taotluse võlgnikule kuuluva kinnisasja ülevaatamise käigus selguvate asjade arestimiseks alles 20.07.2022 ega ole 28.06.2022 esitatud kaebuses maalide arestimata jätmist vaidlustanud. Seega ei ole kaebus selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Maalide osas on võlgnik kohtutäiturile kinnitanud, et need ei kuulu talle, vaid tegemist on kunstnikult laenatud piltidega. Tegemist ei ole ka originaalide, vaid žikleetehnikas koopiatega.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril oli kohustus arestida registri andmetel võlgnikule kuuluv sõiduauto ja haagis ning millises ulatuses tuleb kohtutäituril teha pingutusi nimetatud varaesemete asukoha ja saatuse väljaselgitamiseks, samuti kas kohtutäitur oleks pidanud arestima täiendavalt võlgniku korteris asuvad maalid ja küünlajala. Käesoleval juhul on kohtutäitur teinud mõistliku aja jooksul kõik põhilised toimingud, mis on vajalikud täitedokumendi täitmiseks täiteasjas nr 022/2022/2112. Kohtutäitur on selgitanud välja võlgniku vara, esitades mh kohtule taotluse võlgniku vara nimekirja esitamiseks kohustamiseks, teinud päringud väärtpaberiregistrisse, pankadele, liiklusregistrisse. Võlgnikule kuuluv kinnisasi on arestitud täiteasjas nr 022/2022/1796 (solidaarne käesoleva täiteasjaga) ja selle hinnaks on määratud 150 000 eurot. Täiteasjas nr 022/2022/2399 on arestitud kaaskoormatud kinnisasjad registriosa nr-tega 3013102 ja 3490102, nende hinnaks on määratud 125 000 eurot. Kohtutäitur on 20.07.2022 vallasvara arestimise akti alusel arestinud võlgnikule kuuluvate äriühingute osad turuväärtusega 16 100 eurot ning korraldanud osade müügiks elektroonilised enampakkumised. TMS § 8 lg 1 tõlgendamisel tuleb kaaluda sissenõudja nõude suurust, nõuet tagavaid hüpoteeke ning kinnisvara, väärtpaberite ja äriühingute osade olemasolu ja vallasvara eeldatavat väärtust. Põhjendatud pole arestida kogu vallasvara. Ka selle vallasvara osas, mille suhtes ei kehti TMS §s 66 sätestatud piirangud, tuleb kaaluda vallasasjade võimalikku väärtust ning kohtutäituri töömahtu nende väärtuse teadasaamiseks ja asukoha määramiseks. TMS § 53 lg 1 keelab arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Kohtutäitur peab oma töös lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest, mis tähendab, et kaaluda tuleb nii sissenõudja kui ka võlgniku õigustatud huve. Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule haagis (registreerimisnumber XXXXX), esmase registreerimise kuupäevaga 18.06.1996. Lisaks auto Mitsubishi Lancer (registreerimisnumber UUUUUU), mille esmase registreerimise kuupäev on 01.01.1997. Sõidukile ja haagisele on seatud 04.10.2022 keelumärge kohtutäitur Eha Nikkeri poolt. Registrisse kantud sõiduki ja haagise arestimise otsuse tegemiseks tulnuks kohtutäituril võlgnikule päring teha enne 05.09.2022. Usutav pole võlgniku väide sõiduauto täieliku hävimise kohta 2000. aastal ralliõnnetuses, kuna sõiduauto on läbinud tehnoülevaatuse 2006. ja 2008. aastal. Samas on transpordiameti väljavõtete alusel tuvastatav, et sõiduauto ja haagise registrikanded on peatatud alates 01.10.2014, millest võib järeldada, et esemed pole sobilikud eesmärgipäraseks kasutamiseks ning nende turuväärtus pole ilmselt suur. Vara asukohta ei tea ei kohtutäitur, sissenõudja ega väidetavalt ka võlgnik. Pole tuvastatud, et sõiduk ja haagis oleksid võlgniku otseses valduses. Kaaludes sõiduki ja haagise tõenäoliselt väikest väärtust ning nende asukoha määramise keerukust, samuti võlgniku muude varade arestimise ulatust, on kohtutäituri otsus jätta liiklusregistris olev vara arestimata siinsel juhul põhjendatud ning kaebus tuleb jätta selles osas rahuldamata. Kuigi avaldaja ei märkinud kohtutäiturile esitatud 28.06.2022 kaebusesse konkreetset nõuet arestida võlgniku maalid, võib selle lugeda hõlmatuks avaldaja kaebuses esitatud taotlusega arestida kogu võlgniku vallasvara. Menetlusökonoomia kaalutlusel poleks maalide osas eraldi kohtueelses menetluses kaebuse esitamine ja menetlemine põhjendatud. Seda enam, et kohtutäitur on nende osas teavet kogunud ja seisukoha kujundanud. Kohtutäitur on maalide arestimata jätmisel tuginenud võlgniku poolt 07.09.2022 e-kirjas ja tsiviilasjas nr 2-22-9625 kohtu eelistungil antud selgitusele, mille kohaselt on maalid väikese väärtusega reproduktsioonid ning need on võlgnikule laenanud kunstnik. Võlgniku väited maalide väärtuse ja omandi osas on napid ja tõendamata. Võlgnik pole täpsemalt selgitanud,

kellelt ja mis tingimustel ta on maalid saanud ning puudub ka igasugune objektiivne kinnitus, et tegemist on reproduktsioonidega. Juhul, kui maalid kuuluvad kolmandale isikule, on tal õigus esitada hagi vara arestist vabastamiseks (TMS § 222). Kohtutäituril on õigus täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt eeldada, et võlgniku korteris olevad asjad kuuluvad talle, ning need arestida. Sellegipoolest jättis kohtutäitur maalid õigesti arestimata, tuginedes TMS § 53 lg-s 1 sätestatud keelule arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks. Kohtutäituri 05.10.2022 tulemi jaotuskavast nähtuvalt on võlgniku suhtes algatatud 14.01.2022 avalduse alusel täitemenetlus nr 022/2022/380, kus sissenõudjaks on Y ja täidetava nõude jääk koos täitekuludega 27 901,15 eurot; 11.03.2022 avalduse alusel täitemenetlus nr 022/2022/2112, kus sissenõudjaks on avaldaja ning võlgnevuse jääk koos täitekuludega 183 069,89 eurot. Täitemenetluste tulemit jaotatakse pandiõiguse tekkimise järjekorras. Võlgnikule kuuluvale kinnisasjale registriosa nr-ga XXXXXXXX on seatud käsutamise keelumärked Y ja avaldaja kasuks. Ekspert on hinnanud kinnisasja turuväärtuseks 285 000 eurot. Arvamuses pole arvestatud kinnisasjal lasuvate hüpoteekidega, millest esimene on seatud 2 200 000 krooni (140 605,63 euro) ulatuses Osahingu TIMARI puit kasuks. Arvestades seatud hüpoteeki, on kinnisasja tegelik müügihind väiksem. Sellegipoolest on kohtutäituri kinnitusel avaldaja võlg tagatud ka hüpoteekidega kinnisasjadele registriosa nr-tega 3012102 ja 3490102, mille realiseerimiseks korraldatud täitemenetluses hindab kohtutäitur laekuva summa suuruseks 125 000 eurot. Arvestades, et 05.10.2022 seisuga on võlgnetav summa koos täitekuludega 183 069,89 eurot, on see ilmselt kaetud kinnisasja ja hüpoteekide realiseerimisest laekuva rahaga. Avaldaja pole kohtutäituri arvutusi kahtluse alla seadnud. Kui edasises täitemenetluses peaks selguma, et arestitud varast ei piisa nõude rahuldamiseks, tuleks kohtutäituril otsida võimalusi täiendava vara arestimiseks. Avaldaja nimetatud täiendav vallasvara, s.o küünlajalg ja relv Glock on kohtutäituri kinnitusel arestitud juba varasemas täiteasjas nr 022/2022/380. Kuna avaldus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikud pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jääb hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks määramata. Määruskaebus

Kohtutäitur Eha Nikker on arestinud teises võlgniku suhtes algatatud täiteasjas sõiduki ja haagise, kuigi tema menetluses olev täitemenetlus on algatatud hiljem. Vaidlustatud kohtumäärusest ei selgu, mis takistas kohtutäituril teha sama. TMS § 64 lg 1 näeb ette, et kõik võlgniku otseses valduses olevad asjad arestitakse, välja arvatud mittearestitavad asjad. Alles end omanikuna väitva kolmanda isiku tõendatud taotluse alusel võib kohtutäitur need aresti alt vabastada (TMS § 77 lg 2). Kohtutäitur ei tõendanud, et tema poolt arestimata jäänud maalidel on nii väike väärtus, et nende müügist jätkuks raha üksnes täitekulude katteks (TMS § 53 lg 2). Tõendamata on maalide kolmandale isikule kuulumine ja need tulnuks arestida. Kohtutäitur ei tõendanud oma väiteid küünlajala ja relva arestimise kohta. Relva on kohtutäitur tõesti teadmata kuupäeval arestinud, jättes sissenõudjale arestimise akti edastamata ja relva võlgniku kätte (rikkudes seeläbi TMS § 71 lg-t 2 ja RelvS § 81 lg-t 1). Relva arestimisega võttis kohtutäitur omaks, et tal oli kohustus see arestida. Relva ja küünlajala arestimine toimus pärast sissenõudja kaebuse kohtusse esitamist ja kaebusest tingituna. Seda kinnitab ka asjaolu, et kohtutäituri poolt eeltäidetud vara nimekirjas neid polnud ja võlgnik kirjutas need sisse omakäeliselt. Sellisel juhul tuleb jätta asja menetluskulud kohtutäituri kanda ka siis, kui kaebus jääb rahuldamata. Menetluse edasine käik

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

nr 022/2022/2112 (dtl 72–75), teavitades võlgnikku, et sissenõutavaks nõudeks selles täiteasjas on võlatunnistusest tulenev põhivõlg 176 409,89 eurot. Võlgnik ei täitnud nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kohtutäitur koostas 16.05.2023 võlgnikule kuuluva korteri (XXX, Tallinn) suhtes kinnisasja arestimise akti, kus määras selle hinnaks 150 000 eurot (dtl 105–113). Lisaks tõi kohtutäitur välja, et ta arestis täiteasja nr 022/2022/2112 raames võlgnikule kuuluvad kaaskoormatud kinnisasjad, määrates nende hinnaks 125 000 eurot. Samuti arestis kohtutäitur 20.07.2022 võlgnikule kuuluvate äriühingute osad, mille turuväärtuseks määratud 16 100 eurot. Kohtutäitur arestis ka võlgniku arvelduskontod ja väärtpaberid. Sissenõudja ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud. Kohtutäitur palus võlgnikul koos täitmisteate edastamisega esitada kohtutäiturile enda vara nimekirja, mida võlgnik ei teinud. Kohtutäitur edastas 26.06.2022 Harju Maakohtule taotluse võlgniku kohustamiseks vara nimekirja esitamiseks ja võlgniku vande andmiseks. Võlgnik esitas tsiviilasjas nr 2-22-9625 vara nimekirja 09.11.2022 (dtl 253–259).

saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi. Kohtutäituri selgituste kohaselt jättis ta võlgniku korteris asunud maalid arestimata, sest võlgniku kinnitusel oli nende näol tegemist žikleetehnikas koopiate, mitte originaalidega. Kohtutäitur märkis, et ta viibis võlgniku korteris ja küsitles teda, võttis tema käest vande all selgitused ning jõudis asjaolusid kogumis hinnates järeldusele, et printeriga paljundatud fotode väärtusest võib jätkuda ainult täitekulude katteks (TMS § 53 lg 2).

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8edd9f33-5b8d-3a9e-8150b1d3614dc245/T%C3%A4itemenetluse%20seadustik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.