Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD
1.XX korteriühistu (avaldaja) esitas 30. detsembril 2022. a Viru Maakohtule avalduse Antonina Toomi (puudutatud isik) vastu tasumata majandamiskulude 2304 euro 40 sendi ning viivise 203 euro 5 sendi väljamõistmiseks. Puudutatud isik on avaldajale teadaolevalt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omaniku Albina Skorokhodova (surnud) seadusjärgne pärija, kes ei ole pärandist pärimisseaduse (PärS) § 116 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi loobunud. Korteriomanik peab päritud korteri eest tasuma majandamiskulusid, sh need, mis tekkisid enne tema omanikuks saamist PärS § 130 lg-te 1 ja 3 järgi.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus keeldus 31. jaanuari 2023. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja palub avalduses välja mõista puudutatud isikult võlgnevuse 2304 eurot 40 senti ja viivise 203 eurot 5 senti. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil Ida-Viru maakond, XX–X. Kinnistusraamatusse kantud omanik Albina Skorokhodova on surnud ning puudutatud isik on avaldajale teadaolevalt tema seadusjärgne pärija, kes ei ole pärandist PärS § 116 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi loobunud. Seega on PärS 4 lg 1 järgi puudutatud isik korteriomanik ning kinnistusraamatu kanne omaniku kohta on ebaõige. Koos omandi üleminekuga omandas pärija ka pärandaja kohustused, sh avaldaja ees. Maakohus leidis, et ükski avaldusele lisatud tõend ei kinnita avaldaja väidet, et puudutatud isik on XXXXXXX surnud A. Skorohodova seadusjärgne pärija. Pärimisregistri andmetel tõestas Jõhvi notar Andrei Lõssenko 30. juulil 2017 A. Skorokhodova pärimismenetluse algatamise avalduse (reg. nr 2329-17). Kohtu järelepärimisele teatas notar, et A. Skorokhodova pärimismenetlus algatati pärandaja üleelanud abikaasa Juri Skorohhodovi (surnud XXXXXXXXXXX) pärimisavalduse (tõestatud
8.märtsil 2017) alusel. Pärimisavalduses teatas J. Skorohhodov, et võtab pärandaja pärandi vastu. A. Skorokhodova poeg Maksim Hatšaturov (koos oma alaealiste laste A.A. ja B.B.) loobusid pärandist seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Pärimisavalduses nimetatud pärima õigustatud teised isikud ei ole pärimismenetluse käigus notariga ühendust võtnud. Pärimismenetluse käigus kogutud andmete kohaselt võivad A. Skorokhodova pärijateks olla tütar Jelena Hatšaturova, surnud XXXXX; tütar Antonina Toom, isikukood XXXXXXXXXXX; üleelanud abikaasa Juri Skorohhodov, surnud XXXXXXXXXXX. Rahvastikuregistris puuduvad andmed, mille alusel saaks järeldada, et puudutatud isik on A. Skorokhodova tütar ja seadusjärgne pärija. Pärimismenetluse käigus ei ole notarile nimetatud asjaolu tõendavaid dokumente esitatud. A. Skorokhodova lapsena on rahvastikuregistrisse kantud vaid poeg Maksim ja eestkostetav Julija Gromova (puudutatud isiku tütar). A. Skorokhodova ainus teadaolev pärija (kes avaldas soovi pärand vastu võtta) abikaasa J. Skorohhodov suri XXXXXXXXXXX. Pärimisregistri andmetel ei ole tema pärimismenetlust algatatud. Avalduse kohaselt on korteri võlgnevus avaldaja ees tekkinud augustist 2020. a, ehk ajast, mil suri J. Skorohhodov. Avaldusest ei tulene, et puudutatud isik valdaks / kasutaks XX korterit, millest tulenevalt oleks võimalik nõude esitamine mõnel muul õiguslikul alusel. Avaldajal tuleb
esmalt selgeks teha, kelle vastu ta nõude esitab / saab esitada. Käesoleval juhul ei ole teada A. Skorokhodova ega J. Skorohhodovi pärijad. Olukorras, kus pärija ei ole teada, sätestab pärimisseadus (PärS) § 110 lg 1 pärandvara hoiumeetmete rakendamise võimaluse.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu 4. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-12055, p 13 koos seal olevate viidetega). Põhimõtteliselt tähendab see seda, et avalduses märgitud eesmärk ei oleks õiguslikult saavutatav, eeldades avalduses esitatud faktiväidete õigsust. Käesoleval juhul avaldas avaldaja talle teadaolevad andmed, et puudutatud isik on A. Skorokhodova seadusjärgne pärija, puudutatud isik ei ole pärandist loobunud. Korter nr X on pärandvaras ning korteri eest on tasumata majandamiskulud. Eelmenetluses avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei saanud maakohus asuda hindama küsimust, kas avaldaja väidetu, et puudutatud isik on A. Skorohodova pärija, on tõendatud. See on sisulise menetluse küsimus. Ka maakohtu enda poolt kogutud andmete kohaselt on notar teinud kohtule teatavaks, et puudutatud isik võib tütrena olla A. Skorokhodova pärija. Maakohus ei ole seadnud kahtluse alla õiguslikku võimalust, et kui korteriomand on puudutatud isikule pärimise teel üle läinud, võib ta olla vastutav avaldaja ees. Seetõttu jättis maakohus avalduse ebaõigesti menetlusse võtmata. Kui avaldajale on teada, kes võib korteriomandi omanik olla, ei saa talle ette heita, et ta ei ole taotlenud pärandi hoiumeetmete rakendamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel ja asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna esitatud avaldusega ei ole võimalik eesmärki saavutada, sest kinnistusraamatusse kantud surnud omaniku pärijad ei ole teada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesolevas asjas ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta ka hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine on TsMS § 371 lg-s 2 sätestatud alustel kohtu õigus, mitte kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist avaldusega, mille rahuldamine oleks õiguslikult võimatu. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 40 lg-st 1 on avaldajal õigus nõuda korteriomanikult ühistu majandamiskulude eest tasumist. Avalduse kohaselt on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omanik A. Skorokhodova surnud ning puudutatud isik on avaldajale teadaolevalt tema seadusjärgne pärija, kes ei ole pärandist
PärS § 116 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi loobunud. Koos omandi üleminekuga omandab pärija ka pärandaja kohustused, sh korteriühistu ees. Menetluses maakohtu enda poolt kogutud andmete kohaselt on notar teinud kohtule teatavaks, et puudutatud isik võib tütrena olla A. Skorokhodova pärija. Maakohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel selles märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsida, kas on olemas õigusnorm, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks.
6.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud väitega, et maakohus ei saanud eelmenetluses ehk avalduse menetlusse võtmise staadiumis asuda hindama küsimust, kas avaldaja väidetu, et puudutatud isik on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omaniku pärija või mitte, on tõendatud. Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu 4. mai 2022. a määrus tsiviilasjas 2-19-12055, p 13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13, p 8). Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada ja tõendeid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt Riigikohtu 6. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-20574, p 9). Maakohus on asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnanud tõendeid selle kohta, kas puudutatud isik on XXXXXXX surnud A. Skorohodova seadusjärgne pärija. Lähtutud ei ole avaldaja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust.
7.Eelmärgitust tulenevalt tuleb asi saata avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Vajadusel saab kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja avalduse täpsustamiseks, nõuda täiendavate tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7 teine lause).
8.Ringkonnakohus ei saa otsustada hagi menetlusse võtmist. Seda saab TsMS § 9 lg-st 3 ja § 372 lg-st 1 lähtudes otsustada maakohus. Seega tuleb asi saata avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.
9.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.