Muud

KxxxxxLxxxxx

osalema

võlausaldajate

esimesel

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, saata usaldusisikule Urmas Trossile ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Kxxxx Lxxxxx esitas 15.12.2022. a kohtule maksejõuetusavalduse (tl 2-5). Võlgnik on vallaline ning tal on kaks alaealist ülalpeetavat (sündinud xxxx. a ja xxxx. a). Võlgnikul on kutseharidus, mis omandatud Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis abikoka erialal. Kxxxx Lxxxxx töötab xxxxxxxxxxxxOÜ-s lüpsjana ning tema töötasu on 1200 eurot. Lisanduvad ülalpidamismaksed 60 eurot ning igakuised sotsiaaltoetused 626 eurot (120+506). Kokku laekub võlgnikule igakuiselt 1886 eurot. Igakuised väljaminekud on 1200 eurot ning kohtutäiturid teevad igakuiselt kinnipidamisi 686 euro ulatuses. Igasugune vara puudub. Võlgnevuste kogusumma on vähemalt 15 254,65 eurot. Võlgnevused on tekkinud pettuse ohvriks langemise tõttu, mistõttu tuli võlgnikul võtta laene. Võlgnikul on rasketest töötingimustest tingituna tekkinud terviseprobleemid. Kui võlgnik suudab jätkata tööl käimist, soovib ta võlgade ümberkujundamist. Töökohta vahetada ei soovi, sest vastasel juhul väheneb sissetulek. Olukorras, kus tervis peaks veelgi halvenema ning võlgnik tööl käimist jätkata ei suuda, tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus võttis 06.01.2023. a määrusega (tl 11) Kxxxx Lxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Urmas Trossi. Usaldusisik Urmas Tross esitas 25.01.2023. a kohtule usaldusisiku hinnangu (tl 13-16). Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgnikul puudub vara, mida kasutada menetluses nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude katmiseks. Võlgniku sissetuleku moodustab töötasu summas ligikaudu 1200 eurot (töötab xxxxxxxxxxx OÜ-s), mis laekub ühe ülalpeetava arvelduskontole. Võlgnikule laekub lisaks töötukassast 404,98 eurot ja Sotsiaalkindlustusametist 161 eurot. Kokku sissetulek ligikaudu 1766 eurot. Võlgniku tööandjat on informeeritud täitemenetluste peatamisest. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, seega peaks talle töötasust alles jääma 725 eurot ja ülalpeetavatele kokku 483,33 eurot (2x241,66). Kokku peab seega avaldajale töötasu arvelt jääma 1208,33 eurot. Võlgnik on lahutatud ning lastele on välja mõistetud elatis kokku 451,32 eurot. Ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täidetud ei ole. Elamiskulud on 500-1200 eurot. Võlgnik kasutab elamiseks korterit, mille omanikuks on Rxxx Lxxxxxxx. Usaldusisik leiab, et võlgnikul on küll sissetulekud summas ligikaudu 1766 eurot, millele ei saa aga täies ulatuses sissenõuet pöörata. Ülalpidamismaksete laekumise korral võiks kaaluda võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, seda tingimusel, et võlgnik säilitab töökoha. Igakuistest väljaminekutest (1200 eurot) üle jääv summa, s.o ligikaudu 566 eurot kulub ülalpeetavate õppekuludeks ning hobidele. Võlgnik on kaalumas töökoha vahetust, mis toob aga kaasa sissetuleku vähenemise. Sõiduvahendit võlgnikul ei ole. Võlgniku kohustuste kogusumma on 18 475,20 eurot (lisanduvad kohtutäiturite tasud) ning seda nelja võlausaldaja ees. Seega saab järeldada, et võlgniku varaline seis ei võimalda võetud kohustusi täita. Võlgnik on kinnitanud, et kohustused tekkisid seetõttu, et ta langes pettuse ohvriks (avaldus politseisse esitatud). Võlgnik on pettuse tagajärjel muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgniku puhul eeldaks sissetulekute suurendamine täiendõpet või töötamist

mitmel töökohal. Maksejõuetuse avaldus on objektiivselt põhjendatud ja kujunenud maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole käesoleval juhul sobiv maksejõuetusmenetlus. Võlgniku kohustused summas 18 475,20 eurot on kõik kohtulahenditega tunnustatud, mistõttu ei ole alust eeldada kohustuste vähenemist. Maksejõuetus võis tekkida aastatel 2021/2022. Usaldusisik tagasivõitmise võimalusi otseselt tuvastanud ei ole. Kriminaalmenetluse tulemusena võib toimuda laekumisi ning taotleda tuleb ka ülalpidamismakseid. Kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus pidas 22.03.2023. a tsiviilasjas kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Võlgnik Kxxxx Lxxxxx on nõus pankrotimenetlusega. Võlgnik tuli töölt ära laste pärast (lapsehoidjat ei ole) ning käesolevalt ei tööta. Tal on tuvastatud puuduv töövõime. Sissetulekuks on käesolevalt töövõimetoetus ligikaudu 506 eurot ja lastele makstav riiklik peretoetus kokku 120 eurot. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et välja tuleks kuulutada Kxxxx Lxxxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlus käib võlgnikule üle jõu.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas 22.03.2023. a toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Kxxxx Lxxxxx on nõus pankrotimenetlusega. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade

juurde ning leiab, et välja tuleks kuulutada Kxxxx Lxxxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlus käib võlgnikule ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku sissetulek koosneb käesolevalt üksnes töövõimetoetus ligikaudu 506 eurot ning lastele makstav riiklik lastetoetus kokku 120 eurot. Kutseharidus abikoka erialal. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat. Vara võlgnikul puudub. Võlgnik ise on selgitanud, et langes pettuse ohvriks, kui pakuti soodsalt müüa kahte autot. Võlgnik võttis autode ostmiseks laenu, kuid autosid vaatamata tehtud maksetele ei saanud. Võetud laenukohustused on võlgnikule üle jõu käivad. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 18 475,20 eurot, lisanduvad kohtutäiturite tasud. Kohus loeb tuvastatuks, et Kxxxx Lxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Urmas Tross andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Kxxxx Lxxxxx pankroti välja 3.aprillil 2023. kell 13.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 24.04.2023. a algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste

kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.04.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usalduslikule Urmas Trossile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Urmas Tross esitas 25.01.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 9 töötunni eest määraga 145 eurot tund, kokku 1305 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Konkurss arvelduskontole nr EE462200001120023445. Kohus kontrollis, et OÜ Konkurss, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa lõikes 5 ettenähtud piirmäära. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Ajutine haldur on taotlenud temale tasu määramist pankrotiseaduses sätestatud tasu ülemmääras, s.o. 145 eurot tund. Kohus ei pea seda põhjendatuks. Käesoleva menetluse keerukus, mis on ajutise halduri tunnitasu määramise aluseks, on olnud minimaalne. Ajutise halduri tegevused on moodustanud minimaalse, mis on vajalik tulemuseni jõudmiseks ehk siis välja on selgitatud võlgniku vara, võlad ja antud hinnang võimaliku maksejõuetusmenetluse valiku osas. Võlgnikul on neli võlausaldajat kuue nõudega. Selline minimaalselt vajaliku tegevuse koosseis ei tingi tasu kohaldamist võimalikus ülemmääras. Ka on võlgnik koostöövalmis ega ole lisandunud muid asja keerukust ja mahtu suurendavaid asjaolusid. Seetõttu ei ole tunnitasu rakendamine ülemmääras õigustatud ja kohus peab põhjendatuks tunnitasuks 100 eurot tund. Kohus määrab usaldusisiku tasu lähtudes ajakulust 9 tundi ehk 900 eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata PankrS § 23 lg 4 alusel.

Usaldusisik on taotlenud tasu määramist temale riigi vahenditest PankrS § 23 lg.4 alusel kuupalga ühekordse alammäära ulatuses ja puudujäävas osas võlgniku Kairi Lillaku vara arvelt. Kohus peab usaldusisiku tasu sellist finantseerimist põhjendatuks ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest 725 euro ulatuses ja ülejäänud osas ehk 175 eurot mõista välja võlgnikult Kxxxx Lxxxxxxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.