Xi (K) hagi Yi (S) vastu 52 250 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
56 463,96 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja X (isikukood xxx), määratud esindaja Natalia Lausmaa Kostja Y (isikukood xxx), määratud esindaja Andres Lusmägi Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi.
2.Välja mõista Y X kasuks 52 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9988,22 eurot ja viivis põhinõudelt (52 250 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud Yi kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.03.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 04.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 17.11.2022) Y (kostja) vastu 52 250 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palus kostja 28.09.2017 hagejal kanda laenusumma 65 800 eurot kostja pojale kuuluvale S A OÜ kontole. Kostja tegigi 28.09.2017 ülekande. S A OÜ laenas raha edasi T G OÜ-le, mille asutajaks ja juhatuse liikmeks oli kostja. Hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt T G OÜ tunnistas oma kohustust hageja ees, mis tulenes S A OÜ-le hageja poolt laenatud rahasumma tagastamise kohustusest, võttes endale kohustuse tasuda see võlg otse hagejale sularahas. Kostja, olles T G OÜ juhatuse liige, oli äriühingu viidatud kohustuse ka osaliselt äriühingu vahenditest täitnud, makstes hagejale sularahas 30 000 eurot. Pooled sõlmisid 28.09.2017 konstitutiivse võlatunnistuse, millega kostja tunnistas hageja nõuet 52 250 eurot. Dokumendis märgitud summa on T G OÜ-le võimaldatud laen. Võlatunnistuse allkirjastamisega lõid pooled kostjale iseseisva kohustuse tasuda hagejale 52 250 eurot. Dokumendis leppisid pooled kokku raha tasumise graafikus. Kostja pidi võlatunnistusega võetud kohustust isiklikult täitma. Dokumendis puuduvad viited juriidilisele isikule, mistõttu on asjakohatu kostja väide, et dokumendi eesmärgiks oli sõlmida raha tagastamise graafik T G OÜ jaoks. Hageja ei ole kostjat survestanud, kiirustanud ega muul viisil sundinud võlatunnistust allkirjastama. Kostja ei ole osamakseid tähtaegselt maksnud. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud. Hageja saatis 21.11.2020 kostjale lepingu/võlatunnistuse ülesütlemise teatise, millega muutus sissenõutavaks võlgnevus kogusummas 52 250 eurot. Hageja 21.11.2020 avalduse eesmärgiks oli mitte nõuda võlatunnistuses kokkulepitud maksegraafiku täitmist, vaid kogu rahalise kohustuse täitmist korraga. Hageja tõi välja, et võlatunnistusest nähtub selgelt, et kostja nõustus hageja ees võtma enda kanda kostja juhatuse all oleva T G OÜ võlakohustus. Järelikult on võlatunnistuse puhul tegemist OÜ T G kohustuse ülevõtmisega kostja poolt. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt võlgnevuse 52 250 eurot ning sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt seaduses sätestatud määras.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et hageja ja kostja vahel ei ole kunagi võlasuhet olnud. Kostja ei ole hagejalt saanud raha, mille tagastamise kohustus tal oleks. Ekslik on ka hageja väide, et tal oli võlasuhe S A OÜ-ga, kellele hageja olevat laenu andnud. Tegelikult sai S A OÜ 28.09.2017 laenu 65 800 eurot N OÜ-lt. S A OÜ laenas raha edasi T G OÜ-le, mille juhatuse liikmeks oli kostja. Kostja allkirjastas 28.09.2017 võlatunnistusena pealkirjastatud dokumendi T G OÜ juhatuse liikmena äriühingu nimel hageja maksegraafiku osas, millega oleks saavutatud selgus T G OÜ tulevase võla tagastamise osas OÜ S A ees. Tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega, millega kinnitati, et hageja oli N OÜ kaudu raha samal päeval üle andnud S A OÜ-le ja kinnitati üle kantud raha tagasimaksmise graafik. Hageja ei ole kunagi andnud raha üle T G OÜ-le ega kostjale. Kostjal ega T G OÜ-l ei ole kohustust tasuda OÜ S A väidetavat võlga hagejale. Hageja teadis, et võlg tasutakse sularahas T G OÜ rahaliste vahendite arvel. Ebaõige on hageja väide, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse. Kostja ei ole õigusteadmistega isik ja ta ei saanud aru konstitutiivse
võlatunnistuse sisust, mõttest ja tagajärgedest. Pooltel ei ole kunagi olnud tahet luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus, kas senise võlasuhte alusel või selle kõrvale. Meelevaldne on hageja väide, et 28.09.2017 dokumendi allkirjastamisega on kostja võtnud üle T G OÜ kohustuse. T G OÜ-l ei lasunud kohustust hageja ees. Kostja ei võtnud kunagi üle T G OÜ kohustust S A OÜ ees. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja allkirjastasid 28.09.2017 kuupäeva kandva dokumendi pealkirjaga võlatunnistus nr xxx. Dokumendi punkti 1 järgi tunnistab kostja hageja põhinõuet tema suhtes summas 52 250 eurot. Punkti 2 kohaselt kohustub kostja võlgnevuse tasuma hagejale maksegraafiku alusel. Punkti 3 järgi on kostja teadlik, et käesoleva võlatunnistusega luuakse uus iseseisev kohustus (konstitutiivne võlatunnistus), mis ei ole sõltuvuses võlatunnistuse punktis 1 nimetatud hageja nõude tekkimise alusest (tl 5).
5.Pooled vaidlevad 28.09.2017 dokumendi tähenduse üle ja selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 52 250 euro tasumist märgitud dokumendi alusel. Kohus toob välja, et pooltevahelise suhte kvalifitseerimisel ei ole ainumäärav dokumendi pealkiri ja selles sisalduvad väited. Selleks, et anda dokumendile ja pooltevahelisele suhtele õiguslik hinnang, tuleb tuvastada poolte tahe õigussuhte loomisel ja selle kehtivusel. Selleks tuleb poolte tahet ja sõlmitud dokumendi sisu tõlgendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 reegleid järgides. Kohus on 28.10.2021 korraldustes ja 12.10.2022 istungil selgitanud, et vaidluses tuleks asuda poolte tahet tõlgendama ja on teinud pooltele ettepaneku esitada enda seisukohad ja neid kinnitavad tõendid (tl 72-73, tl 182–186).
6.Pooltevahelise suhte tõlgendamisel tuleb arvestada faktilisi asjaolusid ja poolte käitumist. Järgnevalt käsitleb kohus vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid ja poolte käitumist.
6.1.Hageja on esitanud väite, et tema andis 28.09.2017 kostja pojale kuulunud äriühingule S A OÜ laenu 65 800 eurot ning viimane laenas hagejalt saadud raha edasi T G OÜ-le, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks oli kostja. Kostja on menetluses tunnistanud seda, et kostja pojale kuulunud S A OÜ on saanud laenu 65 800 eurot ja et märgitud äriühing on laenanud saadud raha edasi T G OÜ-le, kus kostja oli osanik ja juhatuse liige.
6.2.Kostja on vaidlustanud 08.12.2022 menetlusdokumendis hageja väite selle kohta, et hageja isiklikult on andnud laenu S A OÜ-le. Kostja väitel oli laenuandjaks N OÜ. Oma väite kinnitamiseks esitas kostja S A OÜ pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt laekus osaühingu kontole 28.09.2017 N OÜ-lt 65 800 eurot selgitusega „Laenuleping xxx“. S A OÜ laenas N OÜlt saadud summa 29.09.2017 ja 02.10.2017 ülekannetega edasi T G OÜ-le (tl 194). Hageja ei ole esitanud tõendit enda väite kinnitamiseks, et tema isiklikult laenas 28.09.2017 raha S A OÜ-le. Kohus loeb kostja poolt esitatud S A OÜ pangakonto väljavõttega tõendatuks, et N OÜ laenas 28.09.2017 S A OÜ-le 65 800 eurot. Asjaolu, et tegemist oli laenuga kinnitab rahaülekande selgitus. Asjaolu, et vaidluse keskmes on N OÜ poolt S A OÜ-le makstud raha kinnitab ülekande suurus 65 800 eurot, mis riimub poolte seisukohtades esitatud summaga ja ülekande kuupäevaga 28.09.2017. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid selle kohta, et S A OÜ oleks viidatud kuupäeval saanud veelkord 65 800 eurot teiselt isikult, näiteks hagejalt. Kohus möönab, et kostja andis hagejale juhise kanda raha üle S A OÜ pangakontole. Seda kinnitab hageja poolt kohtule esitatud kirjavahetus, mille järgi saatis kostja 28.09.2017 hagejale S A OÜ pangakontonumbri ja
sellele järgneb hageja sõnum: „Peaks laekunud olema 65 800 eurot“ (tl 132). Kostja juhis ei kinnita aga seda, et hageja ise laenas raha S A OÜ-le.
6.3.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et S A OÜ-le laenu andnud N OÜ on seotud hagejaga. Seda kinnitab see, et N OÜ tegi ülekande S A OÜ-le kooskõlas kostja 28.09.2017 juhisega hagejale kanda raha üle viimati märgitud osaühingu pangakontole (tl 132). N OÜ poolt ülekantud summa kattub ka hageja 28.09.2017 sõnumis kostjale avaldatud summaga 65 800 eurot (tl 132, tl 194). Kostjale endale oli teada, et N OÜ on seotud hagejaga. Seda kinnitab kostja seisukoht 08.12.2022 menetlusdokumendis, kus ta avaldas, et tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega, millega kinnitati, et hageja oli N OÜ kaudu raha samal päeval üle andnud S A OÜ-le /.../ (tl 191192).
7.Järgnevalt hindab kohus vaidlusaluse dokumendi tähendust. Kostja esitas 04.05.2022 menetlusdokumendis väite, et võlatunnistuse puhul on tegemist õigusliku sidumise tahteta antud kinnitusega. Dokumendis fikseeriti maksegraafikus kajastatud asjaolud, kuid ei soovitud kostja sõnul õiguslikku siduvust. Võlatunnistuse sisuks olid varasemate kokkulepete alusel T G OÜ võla osas kohustuse täitmise korra kokku leppimine.
7.1.Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.1). Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalune dokument hinnatav ühepoolse mittetehingulise tunnistusena. Esiteks ei ole tegemist ühepoolse dokumendiga, vaid see on kahepoolne. Teiseks ei konstateerinud võlgnik dokumendis võla olemasolu või teatud asjaolu, vaid selle järgi tunnistab võlgnik võlausaldaja nõuet ja pooled lepivad kokku raha tasumise graafikus. Seega nähtub poolte tahe tuua kaasa kahepoolsele tehingule omased siduvad õiguslikud tagajärjed. Kohtu hinnangul on 28.09.2017 dokument hinnatav tehinguna, mille sisu hindab kohus allpool.
8.Hageja leidis, et vaidlusaluse dokumendi puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja on kohtumenetluses hageja väite vaidlustanud. Kostja on järjekindlalt olnud seisukohal, et tal ei olnud kohustust hageja ees ning et tal ei olnud tahet luua iseseisvat ja algsest kohustusest sõltumatut nõudealust.
8.1.Kohtupraktikas tuuakse välja, et seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.2 ja selles viidatud kohtupraktika).
8.2.Selleks, et hinnata seda, kas vaidlusalune dokument on konstitutiivne võlatunnistus tuleb kohtu hinnangul arvestada järgmiseid asjaolusid ja poolte käitumist:
8.2.1.Otsuse p-s 6.2 esitatud asjaoludest nähtub, et 65 800 eurot jõudis kostja kontrolli all olnud T G OÜ-ni järgmise ahela järgi: hagejaga seotud N OÜ laenas raha S A OÜ-le ja see laenas raha edasi T G OÜ-le. Hageja 07.10.2020 e-kirjast kostjale nähtub, et raha oli laenatud T G OÜ-le kostja äritegevuse arendamise eesmärgil (tl 6). Kostja esitas 12.10.2022 istungil väite, et hageja ise palus kostjal võtta hageja firmalt laenu, sest hagejal oli vajalik tema firmalt raha kiirelt ära saada, kuna tal oli kohus teise firmaga ning hageja tahtis seda raha hiljem sularahas tagasi saada (tl 182–186). Kostja ei ole enda väidet tõendanud. Kostja väite usaldusväärsust vähendab ka see, et ta ei ole sellele oma kirjalikes seisukohtades enne istungit ja pärast seda tuginenud. Kostja versiooni usaldusväärsuse seavad kahtluse alla ka kostja enda väited, et ta pidas ennast vastutavaks T G OÜ ebaõnnestumise eest, mistõttu otsustas ta tagastada hagejale raha sularahas (vt otsuse p 8.2.2). Kui hageja oleks palunud kostja abi viia raha üle hageja äriühingu kontolt teisele äriühingule, puudunuks kostjal alus tunda ennast vastutavana T G OÜ ebaedu eest ja tagastada hagejale raha vastutustunde tõttu. Kohus jääb seisukoha juurde, et T G OÜ-le laekunud raha oli mõeldud kostja äritegevuse jaoks.
8.2.2.Kostja on menetluses eitanud võlasuhet tema ja hageja vahel, kuid ta on nõustunud, et laenusuhe on olnud hageja või N OÜ ja S A OÜ vahel ning viimasena märgitud osaühingu ja T G OÜ vahel. 31.03.2021 menetlusdokumendis avaldas kostja, et T G OÜ äritegevus ebaõnnestus, mistõttu oli ta sunnitud ettevõtte võõrandama. Kostja selgitas, et ta tundis end tema juhitud ettevõtte ebaedu eest mingil määral vastutavana, mistõttu nõustus ta hagejale tasuma võlga sularahas, sest ettevõtte kontol raha puudus. Kostja maksiski hagejale ettevõtte võlast ära 30 000 eurot sularahas (tl 37-38). Kostja avaldas 04.05.2022 menetlusdokumendis, et ta maksis hagejale raha selleks, et täita T G OÜ kohustust, nimetades seda olematuks kohustuseks (tl 103-104). Ka 12.10.2022 istungil selgitas kostja, et ta maksis hagejale 30 000 eurot selleks, et täita T G OÜl lasunud kohustust tagastada laen (tl 182–186). Arvestades asjaolu, et T G OÜ sai 65 800 eurot kostja äritegevuse arendamise eesmärgil (otsuse p 8.2.1) ja kuivõrd kostja enda väitel tema osaühingu äritegevus ebaõnnestus, on mõistlikult seletatav, et kostja tundis isiklikku vastutust äriühingu tegevuse ebaõnnestumise eest. Raha maksmine kostja poolt näitab ka seda, et kostja ise soovis maksta raha hagejale tagasi ja teha seda sõltumata äriühingu kohustusest raha tagastada.
8.2.3.Vaidlusalune dokument kannab numbrit xxx (tl 5). Sama number on ka laenulepingul, mille alusel andis N OÜ laenu S A OÜ-le (tl 194). Kohtu hinnangul näitab kattuv number poolte tahet siduda vaidlusalust dokumenti laenulepinguga.
8.2.4.Hageja on menetluses olnud seisukohal, et tema sooviks on kogu aeg olnud saada tagasi raha, mille on saanud kostja äriühing T G OÜ. Hageja on menetlusdokumentides olnud ka seisukohal, et tema sooviks on olnud luua kostja jaoks iseseisev kohustus tagastada T G OÜ-le võimaldatud raha sõltumata äriühingu vastutusest. Kostja 31.03.2021 ja 04.05.2022 seisukohtadest (tl 37-38, tl 103-104) ning 12.10.2022 istungil antud seletustest nähtub, et hageja tahe oli kostjale teada. Kostja selgitas istungil, et hageja kirjutas dokumenti võlgnetava summa 52 250 eurot. Kostja avaldas istungil, et ta ei tea viidatud summa täpset arvutuskäiku, kuid tema hinnangul kujunes summa järgmiselt: hageja lahutas 65 800 eurost kostja poolt makstud 30 000 eurot, lisas intressi juurde ja sai 52 250 eurot (tl 182–186).
8.2.5.Kostja tahte vaidlusaluse dokumendi sõlmimisel aitab välja selgitada kostja seletus 12.10.2022 istungil. Kohus tõi istungil välja, et T G OÜ võlausaldajaks võis olla S A OÜ, mitte hageja. Tekib küsimus, miks kostja soovis sõlmida maksegraafikut T G OÜ nimel (ajalõik 00:55:18). Selle peale vastas kostja, et see oli hageja nõue minu vastu, et mina pean maksma S A OÜ laenu sularahas tagasi. Võtsin kohustuse, et tagastada raha hagejale isiklikult (ajalõik 00:55:38). Kostja repliigist nähtub, et tema tahe oli suunatud sellele, et maksta T G OÜ poolt saadud raha hagejale tagasi isiklikult. Lisaks näitab kostja vastus tema tahet võtta enda peale
kohustus tagastada hagejale T G OÜ poolt saadud raha sõltumata äriühingu kohustusest raha tagasi maksta.
8.3.Vaidlusaluses dokumendis puuduvad igasugused viited äriühingutele, mis olid seotud kostja äriühingule T G OÜ laenu võimaldamisega (tl 5). Viidatud asjaolu näitab, et poolte tahteks ei olnud reguleerida suhteid äriühingute vahel. Dokumendis on välja toodud hageja ja kostja nimed. Dokument on allkirjastatud hageja ja kostja poolt. See näitab poolte tahet reguleerida suhteid hageja ja kostja vahel.
8.4.Tõlgendades eelviidatud tahteavaldusi TsÜS § 75 lg 1 alusel ning poolte käitumist VÕS § 24 lg-te 4 ja 5 alusel asub kohus seisukohale, et pooled soovisid vaidlusaluse dokumendi sõlmimisel leppida kokku selles, et kostja vastutab hageja ees isiklikult ja sõltumata äriühingust T G OÜ. Poolte viidatud tahet kinnitab järgmist: T G OÜ-le laekunud raha oli mõeldud kostja äritegevuse jaoks; kostjale oli teada hageja tahe saada raha tagasi muu hulgas kostjalt endalt; kostja tundis ennast vastutavana T G OÜ äritegevuse ebaõnnestumise eest; kostja tagastas hagejale osa T G OÜ-ni jõudnud rahast; vaidlusaluse dokumendi allkirjastamisel soovis kostja võtta enda peale kohustuse tagastada hagejale raha isiklikult ja sõltumata äriühingu vastusest; dokumendis puuduvad viited pooltega seotud äriühingutele; dokumendil on poolte nimed ja allkirjad. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusalust dokumenti tõlgendada selliselt, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse (VÕS § 30 lg 1), mille järgi kohustus kostja isiklikult ja sõltumata äriühingust T G OÜ vastutama hageja ees summas 52 250 eurot.
9.Kohus on tuvastanud, et pooled on sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse, mistõttu puudub vajadus käsitleda poolte muid väiteid dokumendi tähenduse kohta (st kas dokument on deklaratiivne võlatunnistus; kas dokumendi allkirjastamisega on kostja võtnud üle T G OÜ kohustuse).
10.Kostja esitas 31.03.2021 menetlusdokumendis ja 12.10.2022 istungil väited, mis võiksid anda alust kontrollida tehingu tühisust või seda, kas esinevad tehingu tühistamise alused (tl 37-38, tl 182–186). Kohus palus 28.10.2021 korraldustes kostjal täpsustada tehingu võimalikku tühisust (tl 72-73). Kohus palus 12.10.2022 istungil kostjal täpsustada, kas tehing võis olla tühine või tühistatav ning kas kostja on tehingu tühistanud (tl 18–186). Kostja ei ole täpsustanud ega tõendanud enda väiteid, mis annaksid alust kontrollida tehingu tühisust. Kostja ei ole toonud kohtu ette ka asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid tehingu tühistamise kohta. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus, mis kannab 28.09.2017 kuupäeva on kehtiv tehing.
11.Kostja on esitanud väite, et vaidlusaluse dokumendi allkirjastamisega on ta soovinud leppida kokku T G OÜ poolt saadud laenu tagastamise graafikus. Kohus on otsuse punktides 8-9 jõudnud seisukohale, et pooled on sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse. Dokumendis on küll välja toodud maksegraafik, kuid dokumendi sisu ei viita sellele, et maksegraafik võiks olla seotud raha maksmisega T G OÜ poolt. Dokumendis leppisid pooled kokku selles, et kostja maksab raha graafiku järgi. Seega reguleerib graafik raha maksmist kostja poolt.
12.Konstitutiivne võlatunnistus loob võlatunnistusega lubatud sooritusele iseseisva, st selle aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu nõude aluse ning võla sissenõudmiseks ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid peale. Kui hageja tugineb nõuet esitades konstitutiivsele võlatunnistusele, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlatunnistuse aluseks olevast õigussuhtest tulenevale nõudele VÕS §-del 1028 ja 1032 põhineva alusetu rikastumise tagasinõude esitamisel (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.2 ja selles viidatud kohtupraktika). Kohus selgitas 28.10.2021 korraldustes kostjale õigust esitada alusetust rikastumisest tuleneva
vastuväite, et tagatavat kohustust ei ole olemas, kohustust ei tekkinud või see on hiljem ära langenud (tl 73-73).
12.1.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tagatavat kohustust ei ole olemas, kohustust ei tekkinud või see on hiljem ära langenud.
12.2.Kostja avaldas 04.05.2022 menetlusdokumendis, et olematut kohustust, mida kostja tahtis täita, on T G OÜ-l lasuv laenukohustus S A OÜ ees, kellele hageja laenas raha. Kostja tahtis hageja rikastumiseks täita olematut kohustust (tl 103-104). Kohus leiab, et viidatud vastuväide ei vabasta kostjat võlatunnistusega võetud kohustuse täitmisest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejaga seotud N OÜ-lt laekus S A OÜ vahendusel kostja äriühingule T G OÜ raha. Raha oli mõeldud kostja äritegevuse jaoks. Raha liigutamine äriühingute vahel oli vormistatud laenuna, mistõttu võisid võlasuhted olla eelkõige äriühingute vahel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pärast T G OÜ äritegevuse ebaõnnestumist on kostja asunud T G OÜ poolt saadud raha otse hagejale tagastama. Kostja viidatud tegevus näitab, et kostja enda hinnangul oli T G OÜ-l kohustus raha tagastada. Raha tagastamine otse hagejale näitab ka seda, et kostja ise möönis, et hagejal on õigus saada tagasi T G OÜ-le teiste äriühingute vahendusel laekunud raha. Seetõtu ei ole õige kostja väide, et ta tahtis täita olematut kohustust.
13.Kostja ei ole tõendanud, et ta on maksnud hagejale võlatunnistuse alusel 52 250 eurot. Kostja on väitnud, et ta on maksnud hagejale 30 000 eurot. Kostja seletusest 12.10.2022 istungil nähtub aga see, et kostja on maksnud hagejale 30 000 eurot enne võlatunnistuse sõlmimist, mistõttu ei saa viidatud summat lugeda tasutuks võlatunnistusega võetud kohustuse täitmiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 52 250 eurot. Hagi rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 30 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1.
15.Hageja saatis 21.11.2020 kostjale e-kirja, milles ta ütles võlatunnistuse üles. E-kirjale lisas hageja 21.11.2020 ülesütlemise avalduse, mille järgi luges hageja ennast lepingust taganenuks, kuna kostja on rikkunud võlatunnistust, jättes tasumata graafikujärgsed osamaksed. Avalduses teatas hageja, et ta ütleb võlatunnistuse üles ja palub tasuda 52 250 eurot hiljemalt 01.12.2020 (tl 10–13).
15.1.Hageja 21.11.2020 e-kirjast ja 21.11.2020 avaldusest nähtub, et hagejal puudus tahe lõpetada võlatunnistuse alusel tekkinud võlasuhe (st kostja kohustus maksta hagejale 52 250 eurot) lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise teel. Viidatud dokumentide järgi oli hageja tahe suunatud võlatunnistuses kokkulepitud maksegraafiku lõpetamisele. Hageja sooviks oli see, et kostja tagastaks hiljemalt 01.12.2020 kogu võlgnetava summa 52 250 eurot. Hageja selgitas sama ka 12.10.2022 istungil (tl 182–186).
15.2.Kohtu hinnangul on võlatunnistuses kokkulepitud maksegraafik suunatud korduvate kohustuste täitmisele, mistõttu on see sarnane kestvuslepinguga. Kuivõrd kostja ei ole osamakseid kokkulepitud tähtajaks maksnud, on ta rikkunud kohustust tagastada raha graafiku alusel. Hageja 21.11.2020 avalduse järgi on hageja määranud kostjale ka täiendava tähtaja osamaksete tasumiseks, kuid kostja ei ole määratud ajaks kohustust täitnud. Kostja kohustuse rikkumise tõttu oli hagejal õigus öelda 21.11.2020 avaldusega maksegraafik erakorraliselt üles VÕS § 196 lg-te 1 ja 2 alusel.
16.Järgmiselt lahendab kohus hageja viivise väljamõistmise nõude. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt seadusjärgse viivise põhinõude tähtaegselt tasumata osamaksetelt ja põhinõude kogusummalt. Hageja palus välja mõista viivise kuni põhinõude täitmiseni.
16.1.Kostja ei tagastanud hagejale osamakseid võlatunnistuse maksegraafiku järgi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järgmiselt (kohus järgib 04.12.2020 hagis esitatud arvestust): − viivis 25.09.2020 summas 7,32 eurot;
osamakselt
eurot
perioodi
eest
26.09.2020–01.12.2020
− viivis 25.10.2020 summas 0,66 eurot.
osamakselt
eurot
perioodi
eest
26.10.2020–01.12.2020
16.2.Kohus mõistab kostjalt viivise põhinõudelt 52 250 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.12.2020 (hageja 21.11.2020 avalduses määratud kogu võlgnevuse tagastamisele järgnev päev) kuni 26.03.2023 (otsuse kuulutamisele eelnev päev) summas 9980,24 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu). Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis kokku 9988,22 eurot (7,32 eurot + 0,66 eurot + 9980,24 eurot).
16.3.Kohus mõistab hageja taotlusel TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 52 250 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
17.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18.Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
19.Kohus selgitab, et TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi osutavate esindajate riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaks eraldi kohtumäärusega, mõistab riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 alusel esindajate tasu ja kulud riigilt välja ning käesoleva kohtulahendi jõustumisel mõistab kohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames menetluskulusid kandma kohustatud isikult riigituludesse välja ka riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.