Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Määruse tegemise aeg ja koht
05.03.2024.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-3532
Tsiviilasi
W.Q hagi F.C ja W.Z vastu
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmisest keeldumine, taotluste lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: W.Q (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxx) Kostja I: F.C Kostja II: W.Z
elukaaslane on kostja II, kostjad elavad koos, neil on ühine majapidamine. Kinnisasi aadressil Männimetsa tee 2/1 (katastritunnus 65301:001:0974) on kinnistusraamatu kohaselt kostja II ainuomandis. Kostjad elavad seal ühise perena. Eluasemelaenu on võtnud kostja I. Kinnisasi on majanduslikus mõttes kostjate ühisvara, mida saab jagada. Kostjad peale ühise kinnisasja pidamise juhivad veel koos ühiselt erinevaid pereettevõteid, kus kostja II teeb raamatupidamist. Sellest tulenevalt ka mõlemad kostjad vastutavad hageja võlanõude kohustuste täitmise eest. Hageja palub: võõrandada kostjate kinnisasi (katastritunnus 65301:001:0974) sundmüügiga, mille tulemusena rahuldatakse hageja võlanõue summas 83 988.10 eurot ja alates 04.03.2024 lisanduv viivis ja kohtutäiturite kulud. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatust on arusaadav, et hageja soovib tsiviilasjas 2-20-17979 tehtud kohtulahendite täitmist Männimetsa tee 2/1 kinnisasja arvel. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kui kostja II osas täitedokument puudub, siis ei saa kostja II vara arvel ka lahendit sundtäita. TMS (täitemenetluse seadustik) § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda abikaasade ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hagis esitatu kohaselt kostjad abielus ei ole. Tulenevalt AÕS (asjaõigusseadus) § 70 lg 5 saab ühisomand tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel. Hagis viidatud Riigikohtu praktika ei puuduta ka selles endas märgitu kohaselt eseme asjaõiguslikku kuuluvust, vara on käsitletud ühisvarana „majanduslikus mõttes“ võimalike võlaõiguslike hüvitisnõuete kontekstis kooselu lõppemisel seoses kooselu kestel tehtud oluliste rahaliselt hinnatavate sooritustega. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vara on võimalik lugeda teatud tingimustel (majanduslikus tähenduses) ühisvaraks üksnes poolte sisesuhtes (3-2-1109-14, p 19). Ühisvara puudumisel ei saa sissenõudjal ühisvara jagamise nõuet olla. TMS § 15 järgi sissenõude pööramiseks seltsinguvarale on vajalik kõikide seltsinglaste suhtes kehtiv täitedokument. Seega isegi kui asuda seisukohale, et asjassepuutuv kinnisasi on omandatud seltsingulaadse õigussuhte raames, eeldaks ka analoogia alusel seltsingu sätete kohaldamine kinnisasjale sissenõude pööramiseks täitedokumendi olemasolu mõlema kostja vastu. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega jätab kohus taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS (riigi õigusabi seadus) § 7 lg 1 p 2 alusel, leides eeltoodud põhjendustel, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.