Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

seisukohale, et pole lepingut allkirjastanud ja seega lepingut pole sõlmitud. Sel juhul laenulepingust kohustusi ei tulene, kostjal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet ning sundtäitmine hageja vastu on täielikult lubamatu. Kuivõrd kostjal on käesolevas menetluses võimalik lepingu sõlmimise fakti tõendada, võib leping siiski sõlmituks osutuda. Hagejal on kostja nõudele lisaks vastuväiteid. 3.Kostja märgib, et J J rikkus korduvalt laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles Kehtna Hoiu-Laenuühistu 15.11.2021 laenulepingu üles, ning nõudis kogu võlgnevuse (kokku 19 669.10 eurot) tasumist hiljemalt 30.11.2021. Kuna J J kohustust ei täitnud, esitas Kehtna Hoiu-Laenuühistu 28.12.2021 kohtutäitur Õnne Pajurile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks Rapla notar Kille Piiburi 18.04.2019 notariaalse lepingu nr 750 alusel. 4.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 sätestab, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. 5.Füüsilise isiku laenutaotlusest nähtub, et hageja on esitanud 10.04.2019 kostjale laenutaotluse laenusumma 16 000 euro saamiseks kinnisvara ostmiseks ning hageja on laenutaotluse isiklikult allkirjastanud. Laenulepingust nr 10-2019 15.04.2019 nähtub, et pooled sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt hageja sai kostjalt laenu 16 000 eurot kinnisvara ostmiseks ning hageja on laenulepingu isiklikult allkirjastanud. Seega on antud asjas tõendamist leidnud, et poolte vahel on laenuleping nr 10-2019 16 000 euro saamiseks sõlmitud ja allkirjastatud 15.04.2019. 6.Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. Kostja sõnul ei ole hageja lepingut sõlminud tarbijana. Kostja väitel astus hageja kostja liikmeks juba 2008.a ning hageja on kostjalt laenu saanud ka 2008.a ja 2018.a. 7.Tarbijakaitseseaduse § 2 p 1 sätestab, et käesoleva seaduse tähenduses on tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Ühistu liige ei ole klient, vaid ühistu kaasomanik, siis ei ole tegemist tarbija-kaupleja vahelise suhtega tarbijakaitseseaduse mõttes. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija on VÕS-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Erialakirjanduse kohaselt ei ole tarbija mõiste aga universaalne igasuguste lepingute jaoks, mistõttu tuleb igal üksikul juhul kindlaks teha, kas isik konkreetses võlasuhtes vastab tarbija tunnustele või mitte. Tarbija definitsioon on piisavalt lai, et kohaldada tarbijakaitselisi norme paindlikumalt. Kahtluse korral tuleb aluseks võtta tehingu eesmärk. Tarbija definitsioon sisaldab kahte tunnust: tarbija on füüsiline isik ja tarbija on isik, kes teeb tehingu väljaspool iseseisvat majandus- või kutsetegevust. Kohus leiab, et hageja, olles küll kostja kaasomanik, on väga väikses osas seotud kostja majandustegevusega ja hageja puhul tuleb kohaldada tarbija mõiste laiendamist, kuna pooltevahelise laenutehingu näol on tegemist tarbijale tavapäraselt pakutava teenusega. Kuid kostja leiab, et hageja korteriomandite

müügilepingutega on leidnud tõendamist, et hageja poolt on ajavahemikus 11.12.2015 kuni 20.12.2019 omandatud kokku viis korteriomandit ning müüdud on nendest kolm. Nimetatud tehingute tulemusena on hageja teeninud kokku kasumit 34 000 eurot. xxxxxxxx xxx xx-xx korteriomand on omandatud 1000 euroga ja võõrandatud kuus kuud hiljem 28 000 euro eest. Seega teenis hageja kasumit 27 000 eurot. xxx xx-xx korteriomand on omandatud 21 000 eruoga ja võõrandatu 33 000 euro eest, seega teenis hageja kasumit 12 000 eurot. Nimetatud korteriomandid kasutati hageja väidete kohaselt elukohana ligi poolteist aastat ning müügile eelnenud pool aastat ei olnud korter enam hageja ega tema perekonnaliikmete elukohaks. Seega ei olnud korteriomandi müük selgelt seotud elukoha vahetusega. Elukohta vahetati kuus kuud enne korteriomandi müüki. xxxxx x-xx korteriomandi omandas hageja kostjalt võetud laenu arvelt 15 900 euroga ja ajal, mil ta ise juba omas kahte korteriomandit. Hageja võõrandas selle kaheksa kuud hiljem 10 900 euroga, teenides kahjumit 5000 eurot. Korteriomand omandati ajal, mil hagejal ja tema pereliikmetel, sh emal, oli olemas elukoht. Nimetatu viitab üheselt sellele, et hageja omandas korteriomandi eesmärgiga see hiljem maha müüa ning asjaolu, et seda kasutas vahepeal tema ema, ei ole majandustegevuse tuvastamise kontekstis oluline. Kostja arvates ei ole oluline asjaolu, s hageja koos oma pereliimetega on kasutanud ja ka kasutab majandustegevuse raames omandatud kinnisvara ka isiklikuks otstarbeks. Tegemist on levinud skeemiga, millega püütakse vältida maksukohustuse tekkimist, kasutades väidet, et võõrandati oma elukoht. Kui nelja aasta jooksul vahetatakse järjepidevalt elukohti ja sellise järjepideva tegevusega kaasneb kasumi teenimine, on ilmne, et elukoha vahetuste tegelik eesmärk on kinnisvara omandamise ja võõrandamisega kasumi teenimine. 8.Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et xxxxxxxx xxx xx-xx korteriomandi otsustas ema elukaaslane hagejale jätta. Pärast ema venna surma otsustasid hageja ja tema ema xxxxxxxxx kolida, kuna seal elasid nende ainukesed sugulased. Seetõttu müüs hageja xxxxxxxx xxx xx-xx korteriomandi ja ostis xxxxxxxxx korteriomandi xxx xx-xx. xxxxxxxx sündis hageja komas laps ja seetõttu xxxxxxxx asuv korteriomand jäi perele kitsaks. Hageja ema tahtis taas xxxxxxxx elama tulla. Ta asus elama xxxx hageja elukaaslasele kuuluvasse korterisse. Kuna xxxxxxxx nappis töökohti normaalse tööajaga ja hageja oli lastega üksinda, siis soovis ta sealt lahkuda ning ta leidis suurema korteri xxxxxxx, kuhu kogu perekond ära mahtus. Hageja elab seal siiani. Hageja läks laste isast lahku ja seetõttu pidi hageja ema vabastama xxx korteri. Kuna hageja müüs ema elukaaslase korteri maha, oli tal kohustus emale uus korter osta. Alguses hageja üüris emale korteri, kuid kuna ema ei olnud selle korteri asukohaga rahul, otsustas hageja emale elamiseks korteri osta laenu võtmise teel. Hagejal avanes võimalus emale korter odavalt osta kõrvalmajja. Hagejale laenu pankadest ei antud. Ja hageja küsis laenu kostjalt emale korteri ostmiseks. Hageja oli just saanud xxxxxxxx töökoha. Kuna hagejal oli väike laps, ei saanud ta korralikult tööl käia, olles hoolduslehel. Hageja esitas kostjale oma sissetulekud, milleks olid elatis, suure peretoetus ja töötasu 720 eurot. Hageja arvestas, et tema kindel sissetulek on elatis ja peretoetused, millest saab alati laenu tasuda. Reaalsus oli see, et kui ta tööl ei saanud käia, elas pere peretoetustest. Kuid hageja jäi laenu tagasimaksmisega jänni. Kuid siis läks hageja auto katki ja selle eest oli vaja maksta. Siis otsustas hageja korteri maha müüa, see müüdi maha kahjumiga. Pärast auto korda tegemist anti see tagasi liisingufirmale, kuna hagejal ei olnud võimalik autot endale lubada. Hageja laste isa suri 19.12.2020, mis lõi kõik hageja plaanid segi. Elatise kadumine tõi hageja eelarvesse puudujäägi. Hageja poolt võetud laen laekus tema SEB Pank AS-i kontole. Laenusummast oli maha võetud 800 või 900 eurot liikmemaksu, kuna hageja astus ühistu liikmeks. Ühistu kontole tuli igakuiselt tagastada laenumaksed. Laenu võttis hageja tarbijana, mitte majandustegevuseks. Korteri ostis hageja emale, kuid ema ei olnud seal rahul, sest korter asus kõrgel ja seal olid lärmakad naabrid. Hagejale tundus loogiline osta emale korter Kehtnasse, et viibida hageja pere läheduses. Õigem tundus maksta laenu kui üüri. Hageja

asus elama järjest suuremasse korterisse, kuna tema pere suurenes. Hageja elas reaalselt ostetud korterites. 9.Tunnistaja M J ütlustest nähtub, et xxxxxxxx xxx xx-xx korter kuulus tema elukaaslasele ja korter vormistati hageja nimele, kuna tal on mitu last. Seejärel otsustati kolida xxxxxxxxx, kuna seal elasid pere sugulased. Hageja ostis korteri xxxxxxxxx. Seal elasid tunnistaja ja hageja koos lastega. Ka hageja elukaaslane tuli sinna elama. Seetõttu kolis tunnistaja hageja elukaaslasele kuuluvasse korterisse xxxx. Mõne aja pärast kolis ka hageja xxxxxxxxx xxxxxxxxx, kus elab praeguseni. Hagejal oli rakse, kui laste isa suri. xxxxxx, xxxxx x-xx korteri ostuks võttis hageja laenu, korter osteti tunnistajale elamiseks. Tunnistaja elas selles korteris pool aastat. Tunnistaja sõnul oli seal võimatu elada ja ta kolis xxxxxxxx. Seejärel müüdi korter 6000 eurose kahjumiga maha. Mingi osa sai kostja ja osa rahast maksti autoparanduse eest. Hageja korteris ei ole üürnikke. Selles korteris elab ka hageja elukaaslane. 10.Tunnistaja S L ütlustest nähtub, et hagejal on olnud mitu elukohta. Hageja sai omale xxxxxxxx xxx korteri. Peale seda elas tunnistaja koos hagejaga xxxxxx ja xxxxxxxxx kuni lahkuminekuni. Siis elas hageja erinevates üürikorterites xxxxxx ja xxxx. Seejärel kolis ta xxxxxxxxx. xxxxx korter müüdi maha ja osteti korter xxxxxxxxx, et selles elada. Seejärel kolisid nad xxxxxxxxx, kuhu hageja ostis korteri, et perega selles elada. Hageja ostis xxxxxxxxx korteri emale, et viimane selles saaks elada. Hageja emale see korter ei sobinud naabrite tõttu. Korter müüdi maha ja hageja ema kolis xxxxxxxx üürikorterisse. 11.E L kinnituskirjast nähtub, et tema alaliseks elukohaks on olnud tema emale kuulunud või kuuluvad korterid, kus ta elas koos oma perega, sealhulgas vanaema M J, järgmistel aadressidel: xxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx, xxx xx-xx, xxxxxx, xxxxx x-x ja xx, xxxxxx. 01.09.2016 läks E L xxxxxxx esimesse klassi ja õppis seal kuni 27.11.2017, mil pere kolis xxxxxxxxx ja E L jätkas õpinguid xxxxxx xxxxxxxxxx. M J asus hiljem xxxxxxx elama E L perest eraldi naabermajja aadressil xxxxx x-xx, xxxxxx. See toimus 2019.a aprillis. E L on käinud palju kordi vanaemal selles korteris külas. 12.Müügilepingust 11.12.2015 nähtub, et hageja ostis xxxxxxxx xxx xx-xx korteri K I H. Müük teostati tegelikust väärtusest madalama hinna eest, s.o 1000 euro eest. Müügilepingu p-st 2.3. nähtub, et müük vormistati hagejale teadlikult tegelikust väärtusest madalama hinnaga, kuna pooled käsitlesid teineteist ühe perekonna liikmetena. Müügilepingust 06.06.2016 nähtub, et hageja müüs xxxxxxxx xxx xx-xx korteri. Müügilepingu müüja isikuandmete kohaselt oli xxxxxxxx xxx xx-xx hageja elukoht. Müügilepingu sõlmimisel osales hüpoteegi kustutajana ka kostja. Lepingu p-st 1.1.4. nähtub, et hüpoteek seati kostja kasuks kolm kuud varem. Seega pidi olema kostjale teada, et xxxxxxxx xxx xx-xx korter oli hageja elukoht juba hüpoteegi sõlmimise ajal. Müügilepingust 09.06.2016 nähtub, et hageja ostis xxx xx-xx korteri xxxxxxx. Hageja isikuandmete kohaselt on hageja elukohaks märgitud xxxxx korter. Rahvastikuregistri väljavõtted kinnitavad, et xxxxx korter oli enne müüki vormistatud hageja ja tema pereliikmete elukohana ja pärast xxxxxxxxx korteri ostmist xxxxxx korter. xxxxxxxx sündis hagejal kolmas laps, kelle elukohana on vormistatud samuti xxx xx-xx. xxxxxx Põhikooli tõendist nähtub, et E L õppis xxxxxx Põhikoolis ajavahemikul 01.09.206 – 27.11.2017. xxxxxx Lasteaia tõendist nähtub, et M-M P käis xxxxxx lasteaias 28.08. – 06.12.2017. Lisaks tõendavad E L xxxxxxx kooliskäimist I klassi tunnistus 03.03.2017, fotod, hageja pöördumine xxxx Vallavalitsuse poole ranitsatoetuse teemal ja õpetaja teade 04.04.2017 õppereisi kohta. Teise tütre lasteaias käimist tõendab ka xxxx Vallavalitsuse 30.09.2017 arve lasteaia koha ja kulude eest. Poolte 22.08.2016 suhtluse väljavõttest nähtub, et hageja avaldas kostjale, et soovib omale uut suuremat korterit osta, kuna perele jäi olemasolev eluruum kitsaks. Asjaolu, et kostja teadis, et

hageja elas xxxxxxx, xxx xx-xx, nähtub ka poolte vahel varasema laenu tagamiseks 17.01.2018 sõlmitud hüpoteegilepingu omaniku andmetest, milles pooled seadsid kostja kasuks hüpoteegi xxxxxx korterile. xxxxxx, xxx xx-xx korteri müügilepingust 25.07.2018 nähtub, et hageja elukohaks oli xxxxxx, xxxxx x-x. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et hageja elas xxxxxxx vähemalt 20.02.2018 ja hageja ema 30.01.2019. Müügilepingust 14.08.2018 nähtub, et hageja ostis xxxxxx, xxxxx x-x,xx korterid, valdus oli hagejale üle antud alates 05.12.2017. Müügilepingus sisalduv teave ja elektriprojekt kinnitavad, et xxxxx x-x ja xx korterid on kokkuehitatud ja moodustavad ühe elamispinna. Hageja on oma elukohaks märkinud xxxxxx, xxxxx x-x ka xxx korteri müügilepingus. Ka kostja on märkinud esitatud dokumentides hageja elukohaks xxxxxx, xxxxx x-x. xxxxxx Põhikooli tõendist nähtub, et E L õppis xxxxxx Põhikoolis 08.12.2017 – 06.01.2020 ja xxxxxx Lasteaia tõendist nähtub, et hageja teine laps käis lasteaias 02.01.2018 – 29.06.2022. Hageja ja maakleri K G M suhtlusest nähtub, et nende teemaks oli xxxxx x majas pakkumisel olnud korter. Lepingust 18.04.2019 nähtub, et hageja ostis korteri aadressil xxxxxx, xxxxx x-xx. Telia Eesti AS-i 22.04.2019 tööde ja kaupa üleandmise aktist nähtub, et hageja ema M J tellis ja võttis vastu telekommunikatsiooniteenuse saamiseks vajalikke töid ja kaupu. Seega asus M J xxxxx x-xx korterisse elama. Hageja Messengeri suhtlusest S S, kes elas xxxxxx, xxxxx x majas, nähtub, et S S vahendas hagejale teavet, et hageja emal tekkis tervise häire ja talle kutsuti kiirabi. Kiirabi väljastatud kaardi teiselt leheküljelt nähtub, et väljakutse saamise aeg on 01.06.2019 ja sündmuskoht xxxxx x, xxxxxx. Hageja 02.06.2019 Messengeri suhtlusest K S, kes elas xxxxxx, xxxxx x, nähtub, et K S nägi hageja ema xxxxx x-xx korteri akna juures. Lepingust 16.12.2019 nähtub, et hageja müüs xxxxxx, xxxxx x-xx korteri. Korterimüük toimus 5000 euro võrra odavamalt kui see osteti. 13.Hageja on kohtu ette toonud asjaolud, millest nähtub, et xxxxx ja xxxxxx korterid olid ja xxxxxx korterid on hageja ja tema pere elukohaks tänaseni. Seega on kohtuistungil hageja täielikult kummutanud kostja väite, et hageja korteritehingud on ettevõtlusega seotud. Kohus on veendunud, et hageja ei ole kinnisvaratehinguid teinud ärilisel eesmärgil ega laenulepingut sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja vande all antud seletusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja küsis kostjalt laenu kinnisvara ostuks perekondlikel põhjustel, mitte äritegevuseks. Kohus nõustub hagejaga, et pelgalt laenutaotlusest nähtuvast asjaolust, et hageja küsis laenu kinnisvara ostuks, ei saa järeldada tehingu majandus- või kutsetegevusega seotud iseloomu. See on üldteada olev asjaolu, et kinnisvaraturul on kinnisvara hinnad hageja poolt tehingute tegemise perioodil pidevalt tõusnud, kuid see ei tähenda seda, et hageja eesmärk ja tahe oli teha kinnisvaraga müügitehinguid ärilisel eesmärgil. Hageja ja tema pere elukohavahetused ja korteriomandite ostu-müügitehingud on tehtud seoses hageja elus toimunud sündmuste ja hagejat vallanud tunnete tõttu: onu surm, hageja elukaaslastest lahkuminekud, laste sünnid, laste isa surm, töö olemasolu puudumine, väikelaste hooldamine, koduigatsus. Nimetatud asjaolud on mõjuvad põhjused elukoha vahetusteks ja kinnisvara soetamiseks-võõrandamiseks. Kohtuistungil leidis üheselt tõendamist, et kõik hagejaga kinnisvaratehingud on olnud isiklikku elu korraldavat laadi, mitte ei ole seotud majandus- või kutsetegevusega. Kohus loeb hageja vande all antud ütlused usaldusväärseks tõendiks, kuna seda kinnitavad tunnistajate M J ja S L ütlused, E L kinnituskiri ja hageja esitatud dokumentaalsed tõendid. Eeltoodu alusel on poolte vahel sõlmitud laenuleping nr 10-2019 tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses.

Lepingueelne teavitamata ja selgitusteta jätmine 14.Hageja leiab, et kostja on laenulepingu sõlminud vastutustundetult ja teavitamis- ning selgitamiskohustust rikkudes. Hagejale ei ole antud seadusega nõutud teabelehte. Laenuandja ei ole laenu väljastamisel hinnanud erapooletult, kas laenust võib hagejale tekkida raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest laenutaotleja krediidivõimekuse osas ja laenuga seotud riskidest on laenuandjal laenutaotleja teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Kostjale pidi laenulepingute sõlmimise ajal olema selge, et hageja ei suuda nii suurt summat kokkulepitud tähtaja jooksul tagastada isegi ilma kõrvalnõueteta. Kostja ei analüüsinud hageja krediidivõimet finantsteenuse pakkujale kohase hoolega ega tuvastanud võimet laenulepinguid täita. Samuti ei selgitanud ega teavitanud kostja hagejat lepingu sõlmimisega võetavate kohustuste iseloomust, sh eriti lepingu rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest, sh korteriomandite võimalikust müügist täitemenetluses, eriti võimalusest teha seda ilma kohtulahendita. Kostja sõlmis teadlikult laenulepingu, mida ei suudeta täita. Hageja teavitamata jätmine tarbijakrediidilepingule ettenähtud korras rikub VÕS § 4031 lg-s 1 sätestatud tarbija teavitamise kohustust ja VÕS § 4035 sätestatud tarbijale selgituste andmise kohustust. Kostja oleks pidanud tekkivate kohustuste iseloomust ja lepingu rikkumise tagajärgedest hagejat teavitama ja asjakohaseid asjaolusid selgitama ka väljaspool tarbijakrediidi regulatsiooni, kuid kostja ei teinud seda. Vajalike teavituste ja selgituste saamisel ei oleks hageja laenulepingut sõlminud. Sellega ei oleks lepingutest kohustusi, sh kõrvalnõudeid intresside ja viiviste näol tekkinud. Samuti poleks tekkinud täitemenetlusega seotud kulusid. 15.VÕS § 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kostja on hageja teavitamata ja selgituste andmata jätmisega rikkunud VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2, § 4031 lg 1 ja 4035 sätestatud lepingueelset kohustust ja on tekitanud sellega hagejale kahju kõigi tekkinud kohustuste ulatuses, mis ületavad hageja kohustust reaalselt saadud laenusumma tagasi maksta. Kostja on neid kohustusi rikkunud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Hageja on seisukohal, et laenulepingute sõlmimisega tekitati hagejale kahju kõigi lepinguga seoses tekkinud kohustuste ulatuses, mis ületavad kohustust reaalselt saadud laenusumma tagasi maksta. Hageja leiab, et laenulepingu sõlmimisega tekitati hagejale kahju kõigi lepinguga seoses tekkinud kohustute ulatuses, mis ületavad kohustust reaalselt saadud laenusumma tagasi maksta. Alternatiivselt hageja tasaarvestab kõik oma kahju hüvitamise nõuded kostja vastu kõigi reaalselt saadud laenusumma tagastamise nõuet ületavate summade ulatuses kostja laenulepingust tuleneva nõuetega hageja vastu.

16.Kostja selgitab, et annab laenu vaid oma liikmetele ning näiteks tarbimislaenu antakse liikmetele tähtajaga kuni 5 aastat, intressimääraga 18% aastas tagastamata summalt, lepingu sõlmimisel tuleb tasuda lepingutasu 1% laenusummast ning tagatiseks võib olla 2 eraisiku käendus või hüpoteek kinnisvarale. Hageja astus kostja liikmeks juba 2008 ja on enne 15.04.2019 laenulepingu sõlmimist võtnud kostjalt laenu ka kahel korral ning tagastanud laenud tähtaegselt. Seega oli hageja kostja liikmena eelduslikult juba varem kursis kostjalt laenu saamise ja selle tagastamise tingimustega ning kostjal ei tekkinud kahtlust, et hageja neid tingimusi ei mõistaks või puuduks tal võime laenusummat tagastada. Hageja maksevõimet on kostja samuti enne laenulepingu sõlmimist hinnanud. 15.04.2019 laenulepingus olevad tingimused on poolte poolt enne lepingu allkirjastamist ka üle vaadatud ja läbi räägitud. Hagejale on kostja poolt esitatud VÕS § 4031 lg-tes 1 ja 2 ja § 4035 nõutud teave esitatud nii lepingus kui suuliselt ning hageja oli kostja liikmeks saamise järgelt teadlik ka kostja antavat laenude tingimustest, sh laenu kogukulust. Pärast laenulepingu sõlmimist, sõlmisid pooled laenu tagamiseks 18.04.2019 Rapla notar Kille Piiburi juures ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu nr 750, millega seati hageja kinnisomanditele registriosa numbritega xxxxxxx ja xxxxxxx ühishüpoteek kostja kasuks summas 20 800 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (hüpoteegileping nr 750 punkt 3.1.). Hüpoteegilepingu punktis 3.3 on eraldi märgitud, et omanik (s.o hageja) kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegipidaja (s.o kostja) nõuete rahuldamiseks. Lisaks on hüpoteegilepingu lõpus notari märkus, mille kohaselt „käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.“ Tõestamisseaduse § 18 kohaselt on notaril selgitamiskohustus, s.t. et notar selgitab osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Seega, kui hagejale jäi arusaamatuks mõni notariaalse tehingu detail, sh kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe sisu ja tagajärjed, oleks hageja pidanud enne notariaalsele lepingule allkirja andmist küsima notarilt täpsustavaid küsimusi. Samas ei ole usutav, et korduvalt laenu võtnud isik sellest aru ei saanud. Kuivõrd kostja ei ole hageja lepingueelset teavitamiskohustust rikkunud, ei saa hagejale olla tekkinud ka mistahes kahju, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu nõudeid, mida tasaarvestada. Samuti ei ole hageja esile toonud ega tõendanud kahju hüvitamise nõude kohustuslikke komponente. 17.Kohus nõustub hagejaga, et kostja on üldsõnaliselt õigustanud hageja lepingueelsest teavitamises, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Seega on antud asjas tõendamist leidnud, et hagejat lepingueelselt ei teavitatud ja selgitusi ei jagatud ega antud hagejale seaduses nõutud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Kostja on õigustanud oma lepingueelse teavitamiskohustuse täitmata jätmist sellega, et kuna hageja oli hoiu-laenuühistu liige juba 2008.aastast ja hageja on kostjalt varem võtnud laenu juba kahel korral, siis pidi hageja kursis olema laenu saamise ja tagastamise tingimustega. VÕS-i kohaselt on kostjal kohustus täita teavitamiskohustust igakordselt enne uue lepingu sõlmimist. Hageja vande all kinnitas kohtule, et kostja talle mingit teavet suuliselt ei andnud. Suuline teavitamine ja laenulepingus teabe avaldamine ei vasta seaduses imperatiivselt nõutud teavitamise nõuetele (VÕS § 4031 lg 1 ja § 4033 – teabeleht) ning lepingueelne teavitamine peab aset leidma enne laenulepingu sõlmimist ja kirjalikult taasesitatavas vormis VÕS § 404 lg 1 järgi. Kirjalikku lepingueelset teavitamist ei lükka ümber ka kostja kodulehel olev teave laenamise tingimuste kohta. Hageja kohtu ette toodud asjaolude alusel on tõendamist leidnud, et kostja on lepingueelse hageja teavitamise kohustust süüliselt rikkunud. Vastutustundetu laenamine

18.Hageja hinnangul sõlmiti laenuleping kostja vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi (VÕS § 4034) rikkudes, mistõttu lepingule tuleb VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt kohaldada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis lepingu sõlmimisest alates on olnud 0 % aastas. Hageja ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostja hageja krediidivõimet ei kontrollinud, vähemalt mitte professionaalsele krediidiandjale kohase hoolega. Igatahes ei teinud kostja hageja krediidivõime kohta õiget otsust. Hagejal ei olnud laenu taotlemise ajal piisavat sissetulekut, et lepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja oli lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu sees olnud osaliselt töötu, tal olid võlad teiste krediidiandjate ees, makseraskused ja tal oli võlgu täitemenetluses, lisaks tasus hageja makseid ka inkassofirmadele. Kostja ei kogunud hageja krediidivõime hindamiseks andmeid ega kontrollinud piisava põhjalikkusega hageja krediidivõimelisust ja rikkus sellega oma kohustusi vastutustundliku laenamise osas. Kostja ei oleks tohtinud hagejaga laenulepinguid sõlmida. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 13 kohaselt Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 19.Kostja sõnul 10.04.2019 laenutaotluses märkis hageja andmed oma sissetulekute kohta: töötasu klienditeenindajana 720 eurot kuus, lisaks elatisraha 670 eurot ja lastetoetus 540 eurot (laenuavalduse punkt 3). Seega oli laenuavalduse esitamise hetkel hageja sissetuleku suuruseks tema enda avaldatud andmete kohaselt 1 930 eurot (720+670+540). Lahtrisse „tagastamata laenud“ on hageja märkinud, et tal on kohustused järgmiste võlausaldajate ees: Mogo OÜ 232.30€ (4a), Bondora 1500 €, kuumaks 86€ (2a) ja Telia 40€. Seega oli laenuavalduse esitamise hetkel hageja igakuiste kohustuste suuruseks tema enda avaldatud andmete kohaselt 358.30 eurot (232.30+86+40). Avalduse allkirjastamisega kinnitas hageja mh, et „käesolevas avalduses esitatud andmed on õiged ja mul peale ülalmärgitute teisi võlgu, laene ega muid sarnaseid kohustusi ei ole ning pakutaval tagatisel mingeid koormisi ei lasu“. Kui hagejal oli täiendavaid võlgnevusi (millele ta hagis viitab või oli hageja töötu nagu väidetakse hagis), siis kostjale ta seda infot ei avaldanud ehk rikkus VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tulenevat omapoolset teavitamiskohustust. Ebaõigete andmete tahtlik esitamine laenu saamise eesmärgil on ka käsiteletav KarS § 209 lg 1 sätestatud süüteona. Kostja on sunnitud seega hageja hagis esitatud väidete tõele vastavusel esitama hageja tegevuse suhtes vastava kuriteoteate. Lisaks ei vasta tõele hageja väide, nagu ei oleks kostja nõudnud hagejalt pangakonto väljavõtet. Tegemist on järjekordse hageja valeväitega. 10.04.2019 edastas kostja esindaja e-kirja teel hageja laenutaotluse kostja laenukomitee liikmetele. Nimetatud e-kirjavahetusest nähtub laenu andmisele eelnev riskide hindamise protsess iga komitee liikme poolt, sh laenukomitee liikmete esmased kommentaarid. Lisaks toimus 13.04.2019 eraldi laenukomitee koosolek, kus ühe päevakorra punktina oli arutluse all ka hageja laenutaotlus ja laenu andmise tingimused. Enne laenulepingu allkirjastamist tegi kostja hageja kohta päringu ka Creditinfo Eesti AS peetavasse maksehäireregistrisse, mille raportist nähtub, et 15.04.2019 seisuga hagejal kehtivad maksehäired puudusid. Eeltoodust nähtuvalt hindas kostja hageja maksevõimet seega nii hageja enda esitatud avalduses toodud andmete, maksehäireregistri päringu vastuse, hageja pangakonto väljavõtte ja ka hageja enda poolt avaldatud info põhjal (hageja väitis suuliselt, et müüb talle kuuluva sõiduauto ning selle müügist saadud summa arvelt vähendab võlajääki) ning võttis ka arvesse hageja varasemat maksekäitumist (s.o varasemate laenude õigeaegset ja probleemideta tagastamist) ja olemasolevat vara (kinnisvara osas nähtus vara olemasolu avalikust registrist). Lisaks andis hageja nõusoleku seada kahele temale kuuluvale kinnisomandile hüpoteek laenulepinguga seotud nõuete tagamiseks, millel vähemasti hüpoteegi seadmise hetkel puudusid käsutamise keelumärked, mis oleksid kostjale andnud info võimalike täitemenetluste kohta. Kuna hagejal oli laenutaotluse esitamise hetkel piisav sissetulek (ca 1900

eurot kuus) ning igakuiseid kohustusi ca 350 euro ulatuses ja hageja igakuise laenumakse suuruseks oleks kuni 18.03.2024 olnud 288.30 eurot ehk hagejale oleks pärast kostjale teadaolevate kohustuste tasumist jäänud piisav sissetulek elamiseks, ei näinud kostja takistusi hagejaga laenulepingu sõlmimiseks. See, et tarbija satub lepingu kestel makseraskustesse, ei tähenda automaatselt, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimise eel oma kohustusi rikkunud. Sellisel juhul tuleb hinnata eelkõige krediidiandja tegevust krediidivõimelisuse hindamisel ja tarbijaga lepingu sõlmimise üle otsustamisel. 20.Kostja leiab, et puudub alus kohaldada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei kohaldata käesolevas lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastav kohustus tulenes hagejale ka VÕS § 14 lg-test 1 ja 2. Hagis on hageja esitanud väite, et ta ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline ja tal ei olnud laenu taotlemise ajal piisavat sissetulekut, et lepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja oli lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu sees olnud osaliselt töötu, tal olid võlad teiste krediidiandjate ees, makseraskused ja tal oli võlgu täitemenetluses, lisaks tasus hageja makseid ka inkassofirmadele. Sellised hageja väited viitavad aga hageja enda poolt VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 ning § 4034 lg-s 4 toodud rikkumistele ehk hageja kinnitab hagis, et ta on kostjale laenulepingu sõlmimisel esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid. Lähtudes VÕS § 4034 lg 7 neljandast lausest ei ole hageja seega õigustatud nõudma VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaldamist. 21.Kohus leiab, et kostja on tema käsutuses olnud andmed hageja krediidivõime kohta jätnud analüüsimata ja teinud vale järelduse, et võib hagejaga laenulepingu sõlmida. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamine on kostja (krediidiandja) kohustus (VÕS § 4034 lg 13). Kostja töötajate e-kirjavahetusest nähtub, et hageja krediidivõime hindamine viidi läbi ainult laenutaotluse põhjal, kuna 10.04.2019 e-kirjaga edastati vaid laenutaotlus, otsustajad ei küsinud kontoväljavõtet ega lisadokumente ega kontrollinud mingeid andmeid. Seega kostja lähtus laenu andmisel huvist laen tagasi saada ja tulu teenida, mitte kohustusest anda laenu maksevõimelisele isikule, kuna e-kirjavahetusest nähtub, et ainult üks kostja töötajatest 12.04.2019 kirjas pärast kahele laenutaotlusele „OK“ vastamist tundis huvi, „Kas J tuleb välja?“, millele vastati, et „J tänased sissetulekud 1930“. Hageja sõnul ei olnud tema sissetulek 1930 eurot. Laenutaotlusest nähtub, et hageja sissetulek oli 720 eurot, lisaks elatis ja peretoetus E-kirjavahetusest ja protokollist nähtub, et laenuotsus tehti 13.04.2019. Creditinfo hageja maksehäirete raport on hangitud 15.04.2019. Seega laenuotsus tehti kaks päeva enne maksehäirete kontrollimist ja kostjat ei huvitanud hageja maksehäirete seis, mis omakorda kinnitab, et kostja huvitus vaid laenu tagasisaamisest pandi arvelt ja tulu teenimisest, mitte vastutustundlikust laenuandmisest ja hageja võimest oma kohustusi täita. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et kostja ei küsinud küsimusi võimaliku täite- ega pankrotimenetluste, töösuhte kestuse kohta. Hageja sõnul oleks pidanud töösuhtes katseajal olemine positiivse laenuotsuse välistama. Kohus leiab, et eluliselt on usutav, et katseajal olevat töötajat ei saa lugeda krediidivõimeliseks isikuks, kuna tema töösuhe võib lihtsustatud korras lõppeda. Seega oleks pidanud kostja välja selgitama hageja tööaja kestuse, et kindlaks teha hageja sissetuleku jätkumise tõenäosus tulevikus. Kontoväljavõttest nähtub, et hageja sai endiselt tööandjalt lõpparve 08.03.2019 (kanne nr 523), s.o u üks kuu enne laenutaotluse esitamist ja laenulepingu sõlmimist. Seega oli kostjale jälgitav, et hageja on alles alustanud uut töösuhet, mis oleks pidanud tekitama küsimusi katseaja kohta. Samas ei olnud hageja uuelt tööandjalt veel ühtegi palka saanud. Hageja kontoväljavõttelt nähtub ka, et tema varasemad palgalaekumised olid

vahemikus 233,27 – 484,79 eurot. Kostja on arvestanud hageja krediidivõime hindamisel sissetulekuna elatise ja peretoetused. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei oleks tohtinud hageja krediidivõimekuse hindamisel arvestada hageja sissetulekuna elatisraha ja lastetoetusega, kuna need summad on mõeldud laste ülalpidamiseks. Seega on kostja andnud hagejale laenu vastutustundetutult. Perekonnaseadusest tuleneb, et laste ülalpidamine on vanemate kohustus võrdses ulatuses, siis pidi olema kostjale arusaadav, et hagejal lasus samuti kohustus lapsi samas suurusjärgus summaga ülal pidada. Sel juhul jääks tõepoolest hagejale töötasust kätte 50 eurot, mis ei ole piisav lepingus sätestatud igakuise makse (288,30) maksmiseks ega hageja enda äraelamiseks. Kohus nõustub hagejaga, et selliste näitajate juures ei oleks tohtinud hageja suhtes positiivset laenuotsust teha. Lisaks nähtub kontoväljavõttelt, et hageja tasus igakuiselt 150 eurot kohtutäiturile kahe täiteasja alusel (read 15, 125, 204, 288, 433, 570). Laenutaotlusest nähtub, et hagejal olid tagastamata laenudena Mogo OÜ 262,30 eurot, Bondora 1500 eurot, Telia 40 eurot. Samuti maksis hageja korduvalt makseid Castovanni OÜ-le (read 85, 310, 466). See kinnitab, et hagejal olid juba laenutaotluse esitamise ajal makseraskusi ja hagejal puudusid rahalised vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kontoväljavõtte realt nr 617 nähtub, et hageja võttis Bondora OÜ-lt kiirlaenu 1500 eurot 04.04.2019, s.o kuus päeva enne kostjale laenutaotluse esitamist. Samal päeval maksis kostja võla korteriühistule 810,54 eurot, elektrivõla 100 eurot, lasteaiamaksu 53 eurot, sidekulud 135,26 eurot ja 77,73 eurot. Kontoväljavõttest nähtub, ka laenukohustused TF Bank AS-i ees. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et hageja unustas laenutaotluses märkimata laenukohustused TF Bank AS-i ees, ei ole olulise tähendusega, kuna kohustused olid kajastatud kontoväljavõttes kui ka seetõttu, et neil summadel ei ole hageja krediidivõime hindamise seisukohast määravat tähtsust, kuna tegelikult kostja krediidivõimet ei analüüsinud ja tõepoolest hagejal puudus krediidivõime neid kohustusi arvestamatagi. Seega ei ole antud asjas tõendamist leidnud asjaolud, mille kohaselt hageja oleks kostjale andnud teavet, mille tagajärjel kostja hindas hageja krediidivõimekust valesti. VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause eeldused ei ole täidetud. Laenulepingu maksegraafiku viimane makse 18.04.2024 nägi ette, et hageja peab ühekorraga tasuma 11 641,20 eurot. Selline makse ei oleks hagejale jõukohane olnud. Antud asjas on tuvastamist leidnud, et hagejale kuulunud kinnisvara, millele seati kostja kasuks hüpoteek, on hagejale ja tema perele eluks vajalik ja hageja ei oleks saanud oma kohustusi nende arvelt täita. Kohus leiab, et ilmselgelt on kostja, arvestades laenuandmisel, et hageja on varasemad laenud tagasi maksnud ja hageja olemasolevat vara, millele seati kostja kasuks hüpoteek, ülehinnanud hageja krediidivõimet. Kostja oleks pidanud jõudma järeldusele, et hageja ei ole krediidivõimeline. 22.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduses §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Riigikohus on krediidivõime hindamisega seoses leidnud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otselot mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusesse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710; 3-2-1-169-13; 3-2-1-136-12). 23.Hageja kohtu ette toodud asjaolude alusel on tõendamist leidnud, et kostja on jätnud reaalselt hageja krediidivõimekuse analüüsimata ja hindamata ning sõlmis hagejaga laenulepingu

vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes. Kuna hagejaga sõlmiti laenuleping kostja vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi (VÕS § 4034) rikkudes, siis lepingule tuleb VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt kohaldada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis lepingu sõlmimisest alates on olnud 0 % aastas. Lepingu andmete puudulikkus 24.Hageja märgib, et lepingust puuduvad VÕS § 404 lg-s 2 (sealhulgas viitega VÕS § 4031 lgle 1) imperatiivselt nõutud andmed vähemalt krediidi kulukuse määra ja tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kogukulu kohta, samuti andmed viivise aasta- ja päevamära kohta. VÕS § 408 lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Seega ka sel alusel kuulub laenulepingule kohaldamisele intressimäär 0 % aastas, hagejal ei tekkinud kohustust intressi maksta ja kõik hageja maksed tuleb arvestada tegelikult saadud laenusumma tagastamiseks. 25.Kostja sõnul laenulepingus ja selle lisas on ära toodud nii intress (18% aastas tagastamata summalt), lepingutasu suurus (1% laenusummast), lepinguliste maksete kuupäevad, igakuise põhiosa makse suurus, igakuise intressimakse suurus ning kuumakse suurus koos intressidega (18.05.2019 kuni 18.03.2024 igakuiselt 288.30 eurot ning viimane osamakse 11 641.20 eurot), samuti kogu tagasimakstava summa suurus (28 650.90 eurot, millest põhiosa 16 000.00 eurot ning intressid 12 650.90 eurot). Seega on põhjendamatu hageja väide, et ta ei olnud teadlik intressimäärast, krediidi kulukuse määrast või krediidi kulukuse esialgsest määrast või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummast. Kõik nimetatud andmed on hagejale esitatud enne lepingu sõlmimist ning need sisalduvad ka lepingus, mistõttu puudub alus VÕS § 408 lg 4 ja § 94 kohaldamiseks. Hagejale oli antud täielik ja objektiivne info selle kohta, millises suuruses makseid ja millal ta laenulepingu alusel peab tegema, kui ka see, kui palju rahaliselt moodustavad laenulepingu järgsed intressid ja lepingutasu. 26.VÕS § 404 lg 2 sätestab, et tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud järgmine teave: 1)tarbija nimi ja aadress; 2) käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed; 3) tarbija õigus nõuda krediidiandjalt tasuta mis tahes ajal kogu tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul tarbijakrediidilepingu kohta tagasimaksetabelit, milles on põhisumma tagasimakse tähtaeg kindlaks määratud; 4) loetelu, milles on märgitud intressi ning sellega seotud korduvate ja ühekordsete tasude maksmise tähtajad ja tingimused, kui tasusid ja intressi tuleb maksta krediidi põhisummat tagasi maksmata; 5) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada, ja muud taganemisõiguse kasutamise tingimused, sealhulgas teave tarbija käesoleva seaduse § 409 lõike 3 kohase kohustuse kohta maksta tagasi krediidi põhisumma ning põhisumma suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni selle krediidiandjale maksmise kuupäevani kogunenud intress ja intress ühe päeva kohta; 6) majanduslikult seotud tarbijakrediidilepingu puhul käesoleva seaduse §-st 414 tulenevad õigused ja nende kasutamise kord; 7) tarbijakrediidilepingu ülesütlemise kord; 8) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus, krediidi ennetähtaegse tagastamise kord ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja

õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi; 9) pädeva järelevalveasutuse nimetus ja aadress; 10) teave tarbijakrediidilepingust tulenevate vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta; 11) tarbijalt nõutavad tagatised ja kindlustus, kui neid nõutakse; 12) käesoleva seaduse § 4031 lõike 2 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud teave; 13) vajaduse korral muud lepingutingimused. 27.Kohus leiab, et laenulepingu nr 10-2019 15.04.2019 grammatilse tõlgendamisega saab tõendatuks lugeda, et lepingus ei ole märgitud krediidi kulukuse määra, samuti ei ole avaldatud tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat. Maksegraafikus toodud summa tõepoolest ei sisalda lepingutasu 1 % laenusummast, vaid sisaldab laenu põhiosa- ja intressimaksete kogusumma. VÕS § 408 lg 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukusemäära või krediidikulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intessimääraks käesolevaseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad anmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatvaks tegema. Seega kuuulub lepingule kohaldamisele seaduslik intressimäär 0 % aastas. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Laenusummat pole osaliselt välja makstud 28.Hageja vaidlustab laenusumma kättesaamise. Lepingus on märgitud laenusumma 16 000 eurot, mida hageja vähemalt osaliselt kätte ei saanud. Lepingu punkti 2.2. kohaselt toimub laenusumma kandmine laenusaaja arveldusarvele vastavalt lepingu lisas fikseeritud maksegraafikule. Maksegraafik mingeid tingimusi laenusumma väljamaksmise või sellest kinnipidamiste õiguse kohta ei sätesta. Lepingu p-s 2.8. on märgitud lepingutasuks 1 % laenusummast ilma selle tasumise tähtajata. Arvestuslikult oleks see 160 eurot, kuid kostja ei võinud seda laenust kinni pidada. 0 %-lise intressimäära kohaldamisel sellist kohustust ei tekkinudki. Lisaks on kostja teinud suuremaid kinnipidamisi kui lepingutasu ulatuses. Kostjal tuleb tõendada laenusumma väljamaksmist, mis summa ta tegelikult välja maksis, millisel alusel ja mis ulatuses ta laenusummast kinnipidamisi tegi, millal ja mis alusel kinnipeetud summad sissenõutavaks muutusid ning mis summalt võib kõrvalnõudeid arvestada. Hageja ei nõustu, et kõrvalnõudeid võib arvestada kokkulepitud laenusummalt. 29.Kostja märgib, et on hagejale kokkulepitud laenusumma välja maksnud. Kuivõrd VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaldamiseks puudub alus, tuli hagejal vastavalt laenulepingu punktile 2.8 tasuda lepingutasu 1% laenusummast ehk 160 eurot (16000*1%). 18.04.2019 on kostja hagejale laenusumma 16 000 eurot välja maksnud. Lisaks on laenulepingu lisas märge, et laen anti laenusaaja kasutusse 18.04.2019. Hageja on laenulepingu ja selle lisa omakäeliselt allkirjastanud, seega kinnitanud ka väljamakse fakti, mistõttu ei vasta tõele hageja hagiavalduses toodud väide, et „maksegraafik mingeid tingimusi laenusumma väljamaksmise kohta ei sätesta“. Hageja väide, et ta pole kogu laenusummat kätte saanud või, et kostja on teinud sellelt alusetuid kinnipidamisi, on aga tõendamata valeväide. Hageja on aga tõendanud laenusumma väljamaksmise.

30.Laenulepingust nr 10-2019 15.04.2019 nähtub, et hageja arveldusarve numbriks on Kehtna HLÜ konto nr 501 ning lepingu p 2.8. kohaselt oli kokkulepitud lepingutasu suuruseks 1% laenusummast. Maksekorraldusest 18.04.2019 nähtub, et 18.04.2019 kanti hageja lepingus kokkulepitud Kehtna HLÜ kontole nr 501 16 000 eurot. Kostja võtab omaks, et on hagejale makstavast laenusummast mahaarvanud 160 eurot lepingutasu. Kohus nõustub hagejaga, et kuna laenulepingule kohaldub 0 %-line intressimäär, siis hagejal puudub kohustus tasuda kostjale lepingutasu 160 eurot. Seega on kostja saanud hagejalt laenu vähemalt 160 eurot vähem kui 16 000 eurot. Hageja maksed ja võla jäägi sissenõutavus 31.Hageja leiab, et kuivõrd lepingule tuleb eeltoodud alustel kohaldada intressimäära 0 % aastas, piirdusid hageja kohustused kostja ees kõigest põhivõla osamaksetena tagastamise kohustusega maksegraafikus näidatud kuupäevadel. Maksegraafikus toodud igakuiste põhivõla maksete summa on arvestatud laenu nominaalsummalt, mitte tegelikult väljamakstud laenusummalt. Seega on maksegraafiku põhiosamaksete summad suuremad kui õige oleks. Juhul kui kostja on arvestanud viivist, on ka viivise arvestus ebaõige. Nõude koosseisu ja kujunemise esiletoomine on võlausaldaja/kostja ülesanne. Hageja on selgitanud maksegraafikusse märgitud põhivõla summade najal, et lepingu ülesütlemise seisuga puudus hagejal võlgnevus kostja ees. 32.Kohus nõustub hageja seisukohaga. Maksegraafikust nähtub, et 18.11.2021 seisuga pidi hageja tasuma põhivõlamakseid summas 1888,58 eurot. Hageja konto väljavõttelt nähtub, et hageja oli selleks ajaks teinud kostjale makseid 2438,30 eurot ehk rohkem kui kohustus oli. Lisaks oli kostja teinud laenusummast alusetuid kinnipidamisi, mis tuleb samuti kostja kohustuse täitmise/vähenemisena arvesse võtta. Seega ei olnud hagejal kostja ees lepingu ülesütlemise seisuga 15.11.2021 sissenõutavaks muutunud võlga. Võla jääk ei olnud sissenõutavaks muutunud. Hagejal ei olnud kostja ees sissenõutavaks muutunud võlga ka täitmisavalduse esitamise seisuga 28.12.2021. Selleks ajaks oli sissenõutavaks muutunud põhivõla makseid kokku 1965,21 eurot. Hageja esitatud maksekorraldustest nähtub, et hageja on jätkanud põhiosamaksete tasumisega ka kohtumenetluse ajal. Seega on kostja täitmisavaldus täies ulatuses esitatud sissenõutavaks muutumata võla sissenõudmiseks. Ülesütlemise tühisus 33.Hageja märgib, et 15.11.2021 koostas kostja lepingu ülesütlemisavalduse ning leiab, et lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei olnud täidetud, seega on ülesütlemine VÕS § 416 lg 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu tühine. 0 %-lise intressimäära kohaldamisel ei olnud hagejal kostja ees võlga vähemalt kolme kuu makse osas (VÕS § 416 lg 1). Sissenõutavaks muutunud võlga ei olnud üldse (ega ole ka hagi esitamise ajal). Seega ei olnud kostjal alust laenulepingut üles öelda. VÕS § 416 lg 1 ja 2 kohaselt Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. (2) Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja vormistas lepingu ülesütlemise tarbijakrediidilepingu ülesütlemise nõudeid rikkudes. Lisaks ei vasta ülesütlemine protseduurinõuetele. Kostja ei hoiatanud hagejat lepingu ülesütlemisest nõutaval viisil ega

määranud täiendavat 14-päevast tähtaega väidetavalt puudu olnud summade tasumiseks ega pakkunud võimalust läbirääkimisteks. Eeltoodu põhjal võlg ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna kostja ei ole laenulepingut kehtivalt üles öelnud. Seega on kostja andnud täitmisele sissenõutavaks mittemuutunud nõude. Sellise nõude täitmine ei ole lubatud. Hagejal ei ole kostja ees sissenõutavat kohustust. Sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada. 34.Kostja on seisukohal, et VÕS § 94 sätestatud intressimäära (s.o käesoleval hetkel 0%) kohaldamiseks puudub alus. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Laenulepingu punkti 9.1. kohaselt kui laenusaaja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi on laenuandjal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, s.o. lepingust tuleneva kohustise ennetähtaegset täitmist laenusaaja poolt, informeerides laenusaajat sellest eelnevalt kirjalikult. Nagu hageja poolt esitatud konto väljavõttest nähtub, tegi ta viimase makse 28.09.2020 ehk rohkem kui aasta enne kostja 15.11.2021 laenulepingu ülesütlemise teatise saamist. Kostja tasus graafikujärgselt üksnes esimese osamakse 18.05.2019 summas 288.30 eurot, seejärel 25.07.2019 vaid 150.00 eurot ja enne 28.09.2020 makse tegemist, oli kostja poolt tasumata osamaksete summa juba 4 462.80 eurot (288.30*15+288.30-150). Pärast seda ühtegi makset kostja poolt enam kui aasta jooksul ei laekunud. Seega oli kostja olulises viivituses lepingujärgsete osamaksete maksmisega ning kostjal lepingu punkti 9.1. kohaselt ning VÕS § 416 lg 1 alusel õigus laenuleping üles öelda. Kuigi hageja heidab kostjale ette, et laenulepingu ülesütlemisele ei eelnenud kostjapoolset hoiatust ega pakutud võimalust läbirääkimisteks, ei vasta nimetatu jällegi tõele. Enne laenulepingu ülesütlemist edastas kostja hagejale 30.09.2021 e-posti teel meeldetuletuse. Hageja poolt pärast meeldetuletust võlgnevust 10. oktoobriks ei likvideeritud, samuti ei asunud hageja nt tasuma lepingujärgseid osamakseid ega asutud läbirääkimistesse laenu tagastamiseks lahenduse leidmiseks. Lisaks on kostja korduvalt helistanud hagejale ja palunud selgitusi maksete viibimise kohta. Kuigi kostjal puuduvad kõnesalvestised, siis esitab kostja kohtule tõendina kõnede toimumise aegadest ja nende sisust lühikokkuvõtte. Telefonivestluste käigus on hageja andnud korduvalt lubadusi võlgnevus ära maksta ja kostja ei öelnud lepingut üles kergekäeliselt, s.t. kohe kui hageja sattus viivitusse maksete tasumisega vaid on tulnud korduvalt hagejale vastu ja pidanud võla tasumise osas läbirääkimisi ja oodanud võlgnevuse tasumist. Hageja ei ole sõlminud lepingut tarbijana. 35.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõtu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Antud asjas kuulub lepingule kohaldamisel 0 %-line intressimäära kohaldamine, siis kohustus hageja tasuma põhiosamaksed ning seega maksegraafiku ja hageja konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et hagejal puudub võlg kostja ees vähemalt kolme kuu makse osas ning hageja oli ülesütlemisavalduse vormistamise

ajal tasunud kostjale rohkem kui maksegraafiku põhiosa makseid ette nägi. Sissenõutavaks muutunud võlg puudub. Seega puudus kostjal alus laenulepingu ülesütlemiseks. 36.Kohus leiab, et kostja ei ole hagejat laenulepingu ülesütlemise kavatsusest nõuetekohaselt hoiatanud. Kostja 30.09.2021 meeldetuletuskirjast nähtub, et laenulepingu p 9 kohaselt, kui laenusaaja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi, on laenuandjal õigus laenuleping ennetähtaegselt lõpetada ja nõuda lepingust tuleneva kohustuse ennetähtaegset täitmist, kuid ekiri tõepoolest ei sisalda hoiatust, et laenuandja kavatseb laenulepingu ennetähtaegselt lõpetada, kui väidetavat võlga antud tähtajaks ei tasuta, vaid on pelgalt informeeriv. Kohus nõustub hagejaga, et hagejat ei ole võimalikust laenulepingu ülesütlemisest hoiatatud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt tuleb koos ülesütlemishoiatusega anda tarbijale ka vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, kuid ka seda ei ole hagejale antud. Kostja nõudis 30.09.2021 ekirjas võlgnevuse tasumist 10.10.2021, s.o nimetatud ajavahemik oli 10 päeva kirja koostamisest. Kostja ei ole märkinud kirjas, et tegemist on seaduses nõutud täiendava tähtaja andmisega ja tähtaja jooksul tasumata jätmisel ütleb kostja lepingu üles. Hagejat ei ole laenulepingu ülesütlemisest hoiatatud. Eeltoodu alusel on lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täitmata, seega on ülesütlemine VÕS § 416 lg 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu tühine. Viivis 37.Hageja märgib, et lepingu punktis 6.1. on viivise määraks märgitud, et viivitusintress on võrdne lepingu punktis 2.3. märgitud intressimääraga. Intressimäär on märgitud 18 % aastas tagastamata summalt. Seega ei ole lepingus avaldatud viivise määra aasta- ja päevamäärana. Sellest tulenevalt viivise nõude olemasolul ei või viivist arvestada suurema kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusliku viivisemäära alusel. 38.Eeltoodu alusel tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 179/2022/23 lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg 1 alusel, kuna hagejal puudub võlgnevus kostja ees. Hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 39.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 40.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 41.Hageja palub välja mõista menetluskuludena riigilõivud 490 eurot, sõidukulud 60 eurot ja lepingulise esinduse kulud summas 5760 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 48 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

42.Kostja leiab, et hageja menetlusdokumentide sisu ja maht ei õigusta hageja poolt esile toodud ajakulu, see on selgelt ülepaisutatud ning hageja esindaja tegevus teenib üksnes hageja esindaja enda rahalisi huve. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on u 20 töötundi. 43.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tööd on olnud kõik põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on olnud väga põhjalikud, sisukad ja asjatundlikud. Kohus ei nõust kostja vastuväidetega. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 6250 eurot ja viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.