ArborWorks OÜ hagi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 20 korteriühistu vastu 666 euro ja viivise nõudes
Hagihind
1 100,66 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
ArborWorks OÜ (registrikood 14011444, asukoht: Tamme tn 3-16, Mäetaguse, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat Karin Ploom, Advokaadibüroo LINDEBERG, epost: [email protected]
Kostja:
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 20 korteriühistu (registrikood 80095701, aadress: Puru tee 20-25, Jõhvi)
Kostja esindaja:
Juhatuse liige O N, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 20 korteriühistult ArborWorks OÜ kasuks põhinõude katteks 666 (kuussada kuuskümmend kuus) eurot, viivis perioodi eest 26.08.2021. a kuni 22.03.2023. a summas 87 (kaheksakümmed seitse) eurot 48 senti ning kahju hüvitis summas 319 (kolmsada üheksateist) eurot 20 senti.
Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 20 korteriühistult ArborWorks OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (666 eurolt) alates 23.03.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 20 korteriühistult ArborWorks OÜ
kasuks menetluskulude katteks 928 (üheksasada kakskümmend kaheksa) eurot 67 senti.
3.Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 20 korteriühistult ArborWorks OÜ
kasuks viivis menetluskuludelt (928,67 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGIAVALDUS
1.ArborWorks OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 20 korteriühistu vastu põhivõlgnevuse 666 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 20 korteriühistu (tellija) tellis ArborWorks OÜ-lt teenusena avariilise jalaka raie, utiliseerimise ja kännu freesimise. Tööd teostati 11.08.2021. a, mille raames eemaldas hageja tormi käigus kahjustunud kaheharulise suure (22m kõrguse) jalaka. Tööde teostamine nõudis eritehnikat ja tegemist oli erakorralise tööga, kuivõrd see kujutas ohtu (puu oli rippes tänavalaterna ja pärna peal). Pooled on sõlminud kirjaliku üleandmisevastuvõtmise akti, millega tellija on 11.08.2021. a teostatud tööd vastu võtnud ning kinnitanud, et tööd on üle vaadatud ja tööde osas pretensioonid puuduvad. Samuti on aktis märgitud, et akt on aluseks arve esitamisel summas 555 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 666 eurot. Töövõtja väljastas 11.08.2021. a arve nr 123420 summas 666 eurot,
mille maksetähtaeg saabus 25.08.2021. a. Selguse huvides märgib hageja, et kuigi tööde üleandmise akt on formaalselt allkirjastatud 2022. a suvel, anti tööd üle vahetult pärast tööde tegemist. Kirjalikus vormis üleandmise akt allkirjastati töövõtja soovil, kuivõrd arve tasumine oli hilinenud. Kõnealune arve on jäänud käesoleva ajani tasumata, hoolimata korduvatest meeldetuletustest. 22.08.2022. a pöördus hageja lepinguline esindaja tellija poole kohtueelse nõudekirjaga, milles palus võlgnevus tasuda hiljemalt 01.09.2022. a, kuid tellija oma kohustust ei täitnud. Sellest tulenevalt ei ole hagejal muud võimalust kui pöörduda vastava nõudega kohtu poole. Lisaks põhinõudele taotleb hageja kostjalt varalist hüvitist 319,20 eurot (kohtueelsed menetluskulud) ja viivise väljamõistmist alates 26.08.2021. a kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnistanud.
3.Vastuväidete kohaselt kostja ei saa nõustuda hageja väitega, et tegemist oli avariilise puu raidega. Puru tee 20 KÜ kinnistul kasvas kahe tüvega jalakas, millest üks, kaheharuline, kukkus linna kõnniteele ja teine, kõrvalolev tüvi jäi püsti ning sel hetkel kedagi ei ohustanud. Selles olukorras tulnuks lihtsalt kõrvaldada kõnniteele kukkunud puu ja püsti jäänud jalaka teise tüve maha võtmise kohta oleks pidanud R A, kes oli antud ajal Puru tee 20 KÜ juhatuse esimees, võtma Jõhvi Linnavalitsusest raieloa. Selle kohta kirjalikke tõendusmaterjale korteriühistule esitatud ei ole. jalaka teise tüve raiet, kännufreesimist ja puidu utiliseerimist ei saa lugeda avariitööks. Peale kõnniteele kukkunud puu eemaldamist saanuks R A võtta kirjalikud hinnapakkumised antud tööde teostamiseks. Hageja väide, et tormi käigus kahjustada saanud kaheharuline jalakas rippus tänavalaterna ja pärna peal ning selle eemaldamiseks pidi kasutatama eritehnikat ei vasta tõele, sest üks jalaka haru oli juba maha kukkunud ja teine seisis püsti. Hageja esindaja poolt saadetud nõudekirjas 22. august 2022. a on välja toodud, et hageja esitas Puru tee 20 korteriühistule hinnapakkumise. Korteriühistu dokumentatsioonis ja korteriühistule saadetud e-postis väidetavat hinnapakkumist ei ole. Korteriühistu e-posti oli küll saadetud 06.07.2021. a hinnapakkumine, kuid adressaadiks on seal märgitud KÜ Kaare 29 ning selle alusel on esitatud nendele ka arve,11.08.2021. a. See hinnapakkumine ei ühildu kuidagi 11.08.2021. a Puru tee 20 KÜ kõnnitee juures teostatud töödega. Hageja poolt esitatud põhinõude summa suurus, 666 eurot, ei ole põhjendatud, kuna puuduvad raieteatis, tõstuki rendi kinnitus ja jäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid. Kostja esitas omapoolse kompromissettepaneku hagejale kirjalikult 17. juuli 2022. a, summas 165 eurot, millest hageja keeldus. Hageja esindaja poolt hagiavalduses väidab hageja, et on kostjale edastanud korduvaid meeldetuletusi arve mittetasumise kohta. Antud väide pole tõene, kuna hageja esitas meeldetuletuse 09. juuni 2022. a. Hageja nõuab viivist summas 62,18 eurot hagiavalduse esitamise seisuga. Hageja poolt esitatud arvel on märgitud viivise protsendiks 0%. Kostja ei ole nõus esitatud viivisenõudega, kuna töö üleandmisevastuvõtmise akt peab olema aluseks arve esitamisel, kuid antud akt on koostatud ja allkirjastatud formaalselt 13.06.2022. a R A poolt, selleks seaduslikke volitusi omamata. Hageja esindaja edastatud 22.08.2022. a nõudekirjas selgub, et nagu oleks sõlmitud töövõtuleping. Kostja ei nõustu antud väitega, sest töövõtulepingut pole sõlmitud. Kuna tööde üleandmise-vastuvõtu akt allkirjastati formaalselt tagantjärgi ajal, kui R A ei olnud enam korteriühistu seaduslik esindaja. Seoses sellega mõlemad osapooled ei täitnud äriseadustiku § 187 lg 1 ja § 315 lg 1 tulenevaid nõudeid.
HAGEJA SEISUKOHAD
4.16.12.2022. a menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja leiab oma vastuses, et pooled ei ole sõlminud töövõtulepingut ning tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on sõlmitud R Ae poolt, kes ei olnud korteriühistu seaduslik esindaja. Kumbki väide ei vasta tõele. Tööd teostati 11.08.2021. a ja leping sõlmiti sellele eelnevalt. Äriregistrist nähtuvalt oli R A kostja seaduslik esindaja perioodil 07.01.2018-28.06.2022. a. Seega oli kõnealune isik nii tööde tellimise (hinnapakkumise esitamisel ja sellele nõustumuse andmisel VÕS § 9 lg 1 tähenduses), tööde teostamise ja vastuvõtmise (11.08.2021. a), kui ka formaalselt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel (13.06.2022. a) kostja seaduslik esindaja. Vastavalt TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Seega, R. A on seadusliku esindajana sõlminud hagejaga lepingu ning tööd vastu võtnud. Sealjuures on hageja eraldiseisvalt edastanud R. Ae kinnituse e kirja vormis, milles ta selgitab, et tellis tööd, tegemist on lepingulise maksumusega ning tööde kvaliteedi osas pretensioonid puudusid. Arve jäi kostja eelmise juhatuse poolt tasumata ekslikult. Ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis, mis on fikseeritud ka kirjalikul kujul, on ühemõtteliselt tasu suurus välja toodud. Seega on arusaamatud kostja väited, nagu peaks hakkama hindama, kas tegemist oli ikka avariilise tööga, kas hageja on tasunud tellingute rendiarve jne. Kostja uue seadusliku esindaja (tagant järele) antud hinnangud selle kohta, et puu polnud avariiline ja/või pidi kostja enne saama raieloa, ei ole õiged. Just kohalik omavalitsus oli see, kes pöördus kostja poole ja palus viivitamatult ohtlik puu kõrvaldada ning sellises olukorras tuleb ennekõike tagada ohutus ja linn raieluba ei nõua. Vastava asjaolu kohta andis heakorraspetsialist ka kirjaliku kinnituse. arusaamatuks jäävad kostja väited selle kohta, et kostjale ei edastatud e-kirja teel hinnapakkumist. Hinnapakkumine esitati tellijale suuliselt (kostja pidi tegutsema operatiivselt ega kogunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hinnapakkumisi). Olukorras, kus hageja on kiirkorras tööd teostanud, kostja s R Ae tagandamist korteriühistu juhatuse esimehe ametikohalteaduslik esindaja kinnitab ühemõtteliselt, et tööd tehti kokkulepitud hinnaga, need vastasid kvaliteedile ja on tellija poolt vastu võetud, asub kostja otsima arusaamatuid ettekäändeid, et vältida tasu maksmist. Tellitud tööde eest tuleb tasuda, tegemist on juriidilise isiku (kostja) kohustusega, mitte uue juhatuse liikme isikliku küsimusega. Mis puutub viivisenõuet, siis hageja on nõudnud seadusjärgse viivisemääraga viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 on võlausaldajal õigus nõuda viivist ja selle nõude on hageja esitanud. Puuduvad mistahes alused, et jätta viivisenõue rahuldamata.
KOSTJA SEISUKOHAD
5.27.02.2023. a menetlusdokumendid märkis kostja, et jääb varem esitatud asjaolude ja põhjenduste juurde. Nõue tuleb jätta R Ae kanda, kes oli tol ajal korteriühistu juhatuse esimees, kuid ei tegutsenud korteriühistu juhtimises piisava hoolsusega ja korteriühistu huvides, tekitades sellega korteriühistule põhjendamatuid finantsilisi kohustusi. Kõnealune tasumata arve tuli ilmsiks alles pärast R Ae tagandamist korteriühistu juhatuse esimehe ametikohalt. e Kuna hageja ei ole täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega ega teinud omalt poolt kõike endast olenevat võlgnevuse sissenõudmiseks ajal, kui KÜ juhatuse esimees oli R A, siis seoses sellega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUDESD
6.TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) [kehtetu RT I, 21.05.2014,
jõust. 01.01.2015] 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Pooled nõustusid kirjaliku menetlusega.
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille objektiks oli tormi kahjustatud jalaka raie, utiliseerimine ja kännu freesimine. Tööd teostati 11.08.2021. a. 11.08.2021. a esitas hageja kostjale arve nr 123420 summas 666 eurot (koos käibemaksuga) tasumise tähtajaga 25.08.2021. a (tl 9). Arvel on töö kirjeldus: „avariilise jalaka raie, utiliseerimine ja kännu freesimine“. Pooled on 2022. a juunis koostanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 7), mille kohaselt töövõtja annab üle ja tellija võtab vastu 11.08.2021. a tehtud tööd (avariilise jalaka raie, utiliseerimine ja kännu freesimine), tellija kinnitab, et ta on töö üle vaadanud, et töö on tehtud vastavalt ning tal ei ole selles osas töövõtjale mingeid pretensioone. Öö üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks töövõtjale arve esitamiseks summas 555 eurot, millele lisandub käibemaks - 666 eurot koos käibemaksuga. Tellija tasub arve kümne päeva jooksul peale arve esitamist. Tellija ja töövõtja kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt õiged. Töövõtja seaduslik esindaja on akti allkirjastanud 10.06.2022. a ning tellija seaduslik
esindaja 13.06.2022. a (tl 8). Lisaks sellele on kostja esindaja R A oma e-kirjas (tl 10) hagejale selgitanud järgmist: „kinnitan, et olen antud töö (tormi tagajärjel murdunud puu maha võtmise Puru tee 20 KÜ territooriumilt) tellinud Arbor Worksilt vastavalt nende hinnapakkumisele. Töö on teostatud kiiresti ja nõuetekohase kvaliteediga. Minul mingeid pretensioone töö teostamise kohta ei ole. Mul polnud mingit põhjust jätta maksmata arve töö teostamise eest. Mingil arusaamatul põhjusel jäi see korteriühistule saadetud arve minu poolt märkamata“.
9.Mitte ükski kostja poolt esile toodud vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Kostja äriregistri B-kaardi kohaselt oli R A Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 20 korteriühistu (endine Puru tee 20 korteriühistu) juhatuse liige perioodil 01.06.2011. a kuni 28.06.2022. a, seejuures perioodil 27.05.2013. a kuni 28.06.2022. a oli R Ael esindusõigus esindada korteriühistut üksinda (teistel juhatuse liikmetel kahekaupa). Seega ei saa olla mõistlikut vaidlust selles, et R A esindas kostjat töövõtulepingu sõlmimise, töö tegemise, töö vastuvõtmise ja arve saamise ajal. Kostja etteheited hageja endisele juhatuse liikmele (hoolsuskohustuse mittetäitmine) ei anna alust jätta hagi rahuldamata või jätta hageja nõue R Ae kanda. Äriseadusest tulenevalt on kostjal endal võimalik esitada nõue juhatuse endise liikme vastu kahju hüvitamiseks. Asjakohatu on kostja seisukoht, et hageja peab esitama raieteatise, tõstuki rendi ja jäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.
10.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal puudub õigus nõuda viivist, kuna hageja 11.08.20121. a arvel on märgitud „viivis päevas 0%“. Hageja arve on esitatud 11.08.2021. a maksetähtajaga 25.08.2021. a (14 päeva). Hageja arvest võib aru saada nii, et arve ei sisalda viivist. VÕS eristab lepingus kokku lepitud viivist ja seadusjärgset viivist. Hagejal on õigus nõuda seadusjärgset viivist (VÕS § 113 lg 1), kus viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgne viivis perioodil 26.08.2021. a kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.03.2023. a) on 87,48 eurot (kohtuotsusele on lisatud viiviseraport). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võimaldab esitada lisanduva viivise nõuet.
11.Hageja varalise kahju nõue (kohtuvälised õigusabikulud) summas 319,20 eurot on põhjendatud. Kohtueelsed õigusabikulud on hüvitatavad VÕS § 115 lg 1 alusel (Riigikohtu otsus 3-2-1-79-08).
12.Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
15.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 648,67 eurot (õigusabi 4 tunni 38 minuti ulatuses hinnaga 140 eurot tund). Kohtu arvates on hageja õigusabikulud põhjendatud ning kooskõlas asjas tehtud menetlustoimingutega.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.