lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-16164/19

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-16164/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1505
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 638 lg 10, 4, 9Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiPKS § 101PKS § 97PKS § 99TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 217 lg 3Esindamine kohtusTsMS § 442 lg 5Otsuse sisuTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-16164

Tsiviilasi

I.S. hagi K.S. vastu sundtäitmise tunnistamiseks täiteasjas nr 182/2022/2186

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.S. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

645 eurot

Menetlusosalised

Apellant (kostja): K.S. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valli Murde

lubamatuks

Vastustaja (hageja): I.S. (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast K.S. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2023 otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus K.S.le tagastatuks.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus K.S. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.08.20262-25-22148/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20262-25-4523/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-25-17177/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-14672/4
TsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
VÕS § 578Kompromissilepingu mõiste
1.I.S. (hageja) esitas 26. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi K.S. (kostja) vastu. Hageja palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 182/2022/2186 lubamatuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur algatanud hageja suhtes kostja avalduse alusel 19. augusti 2022 täitemenetluse elatise võla sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu
30.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-15880, millega kinnitati poolte kompromiss. Hageja kohustus kompromissiga tasuma kostjale elatist kuni kostja täisealiseks saamiseni või tema õppimiseni põhi-, keskharidus- või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui kostja 21-aastaseks saamiseni. Hageja on tasunud kostjale elatist kuni 1. juunini 2022, st ajani kui kostja enam ei õppinud. Hagejale teadaolevalt lõpetas kostja õppimise XX koka erialal 1. juunil 2022. Seega ei pidanud hageja tasuma kostjale elatist ajal, mil kostja ei õppinud ega olnud ühegi kooli nimekirjas s.o perioodil 1. juuni 2022 kuni 1. september 2022. Kostja jätkab alates
1.septembrist 2022 õpinguid samas õppeasutuses ning hageja on tasunud ka septembrikuu elatisraha kostjale vastavalt kompromissi kinnitamise määrusele.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldata või alternatiivselt läbi vaatamata. Kostja õppis 15. juunini 2022 XX koka erialal ning alates 1. septembrist 2022 jätkas õpinguid samas õppeasutuses pagar-kondiitritoodete tehnoloogia erialal. XX ei ole võimalik õppida kahel erialal samaaegselt, mis tähendab, et enne tuleb omandada üks eriala ja siis on võimalus asuda õppima teisele erialale. Kostja ei saanud mõjutada tekkinud ajavahemikku 15. juunist 2022 kuni 1. septembrini 2022, sest sellel ajavahemikul on õppeasutuses ettenähtud koolivaheaeg nagu ka teistes õppeasutustes. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 2 ei ole ettenähtud võimalust jätta täitmata ülalpidamiskohustus koolivaheajal.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas täiteasjas nr 182/2022/2186 sundtäitmise 537,50 euro osas lubamatuks. Menetluskulud jättis maakohus 83% ulatuses kostja kanda ja 17% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 145,25 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja lõpetas 15. juunil 2022 XX õpingud koka erialal. Kohtule esitatud
15.augusti 2022 XX tõendist (tl 9) nähtuvalt on kostja võetud vastu pagar-kondiitritoodete tehnoloogia erialale ning õpilaste nimekirjad kinnitati 1. septembril 2022. Seega nähtub asja materjalidest, et kostja lõpetas õpingud ühel õppekaval (s.o koka erialal) kevadel ja asus sügisel samas õppeasutuses õppima teisel õppekaval (s.o pagar- kondiitritoodete tehnoloogia erialal). See tähendab, et vahepealsel ajal ei olnud kostja kooli õpilaste nimekirjas, sest lõpetamisega arvati ta kooli nimekirjast välja ning uuele õppekavale sisseastumisega võeti uuesti vastu. Asjaolu, et sel perioodil oli ka koolivaheaeg ei oma antud juhul tähendust, sest kostja oli ühel õppekaval õpingud lõpetanud. Tulenevalt eeltoodust leidis maakohus, et kuna kohtumääruse kohaselt tuli hagejal maksta kostjale elatist kuni õppimiseni põhi-, keskharidusvõi kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, siis ajal mil kostja ei jätkanud katkematult õpingutega, st ei olnud ühegi kooli nimekirjas ega tegelenud õppetööga, ei olnud hagejal kostjale kohustust elatist tasuda. Kohtumääruse järgi pidi hageja tasuma elatist

215 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks ning asjaoludest ja täitmisteatest (tl 10) nähtuvalt oli seisuga 17. augusti 2022 elatise võlg 645 eurot. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kostja ei olnud kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe pooleks. Kuivõrd kostja oli kompromissmääruse kinnitamise ajal alaealine, esindas teda lapsevanem. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et koolide lõpetamised toimuvad tavapäraselt juuni keskpaigas ning hageja ei ole ka esile toonud asjaolusid, millest nähtuvalt saaks lugeda lõpetamise ajaks 1. juuni 2022, leidis maakohus, et ajavahemikul 15. juuni 2022 kuni 31. august 2022 ei olnud hagejal 30. märtsi 2016 kohtumääruse (tsiviilasjas nr 2-15-15880) alusel kohustust kostjale elatist tasuda. Tulenevalt eeltoodust rahuldas maakohus hagi osaliselt ning tunnistas TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise täiteasjas nr 182/2022/2186 lubamatuks 537,50 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja jäi selle juurde, et ta ei ole õige kostja, kuna ta ei olnud kompromisslepingu pooleks. Hageja vaidlustab kompromisslepingut. Seega tulnuks hagi jätta läbi vaatamata. Hageja oli kompromissilepingu sõlmimisel teadlik, et õppeasutustes hariduse saamisel esinevad perioodid, kus õppetööd ei toimu ning ühe eriala lõpetamine on juuni alguses ja teise eriala õppetöö algab septembri alguses. Teiseks, ei ole vaidlust, et alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustuse PKS § 101 järgi otsustamisel eeldatakse, et laps ei saa iseseisvalt enda igapäevasi baasvajadusi rahuldada. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas pidi kostja ajavahemikul 15. juuni 2022 kuni 1. september 2022 tegutsema, et rahuldada enda igapäevased põhivajadused. Kostja leiab, et ülalpidamine ei tohi sõltuda sellest, kas õppimise vahel esinevad vabad ajavahemikud. Seda ei saa mõjutada kostja. Samuti on ebaõiglane kostja koormamine hageja menetluskuludega. Menetluskulud tulnuks jätta poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kaalumisel TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttest lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ning võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetluse etapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
6.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kostja esitab kaebuses eelkõige samu väiteid, mida ta on esitanud maakohtu menetluses. Maakohus on otsuses kostja väidetele põhjalikult vastanud. Maakohtu otsuse resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).
7.PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus 30. märtsi 2016 kompromissmääruses kokku lepitud elatise maksmise kohustust täisealisele õppivale lapsele tõlgendanud põhjendatult kooskõlas PKS § 97 p-ga 2 ning leidnud, et ajal, mil (täisealine) kostja ei omandanud haridust (ei õppinud), ei pidanud hageja talle kompromissmääruse kohaselt ülalpidamist andma. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vaidlusalusel perioodil ei olnud tegemist koolivaheajaga. Kostja oli õpingud kutseõppeasutuses lõpetanud. TsMS § 652 lg 1 ja 2 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks eelkõige esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ning esitatud tõendid. Kostja oli vaidlusalusel perioodil (15. juuni 2022 kuni 31. august 2022) täisealine. Seega on põhjendamatu kostja viide PKS §-le 101. Kostja ei ole kaebuses põhjendanud, et tal oleks olnud takistusi iseenda ülalpidamiseks perioodil, mil ta ei omandanud kutseharidust. Kostja ei väida, et maakohus oleks tõendeid valesti hinnanud.
8.Õiguslikult põhjendatud ei ole kostja viited sellele, et sisuliselt vaidlustatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kompromissilepingut (VÕS § 578) ning kostja ei ole selle lepingu pooleks. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221), milles palub tunnistada täitedokumendi (tsiviilasjas nr 2-15-15880 kinnitatud kompromiss) täitmise lubamatuks osas, mil kostja ei omandanud haridust üheski õppeasutuses. Seega on ebaõige kostja väide, et hageja vaidlustab täitedokumenti (kompromissimäärus) sisuliselt. Lisaks viitas maakohus põhjendatult, et tsiviilasjas olid menetlusosalisteks hageja (isa) ja kostja (laps), kelle vahel kompromiss kinnitati. Asjaolu, et kostjat esindas TsMS § 217 lg 3 alusel tema seaduslik esindaja (ema), ei tähenda, et kostja ei olnud kompromissi pooleks.
9.Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, puudub alus muuta maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas.
10.Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust vastustajale kätte ja see tuleb apellandile tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei lahenda ringkonnakohus kostja menetlusabi taotlust.
11.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-26-7274/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium