2-22-19172/8 - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

K. J. on sündinud 27.03.1988 Tartus. Võlgnik on perekonnaseisult abielus. Abiellumisel on abikaasad valinud nende vaheliseks varasuhteks varalahususe varasuhte. Võlgnik on avaldanud, et faktiliselt ei ela ta juba mõnda aega abikaasaga koos ja nad on abielu lahutamas. K. J. l on kolm alaealist ülalpeetavat. Võlgnik on avaldanud, et elukorralduslikult viibivad lapsed enamuse ajast isa juures. K. J. on põhiharidusega. Võlgniku väitel on ta 2004. aastal lõpetanud põhikooli Tartu Kommertsgümnaasiumis, alates 01.09.2022 on ta asunud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis omandama ka keskharidust. K. J. selgituste kohaselt on ta töötanud perioodil 2009 kuni 2020 erinevates firmades nii kinnisvaramaaklerina, teenindajana kui ka koka abina. Alates 30.06.2020 töötab võlgnik LINDSTRÖM OSAÜHINGUS kliendisuhete spetsialistina. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku ametlikud sotsiaal- ja tulumaksuga maksustatud tulud perioodil 2018 kuni 2020 olnud äärmiselt kesised, olles keskmiselt 2018. aastal 360 eurot kuus, 2019. aastal 420 eurot kuus ja 2020. aastal 660 eurot kuus. Viimasel kahel aastal on võlgniku netosissetulekud sisuliselt kahekordistunud, olles ca 1200 eurot kuus. Vara Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 22.12.2022 oli võlgniku nimele avatud: - Swedbank AS arvelduskontol nr XXX 0 eurot (konto saldo oli negatiivne summas 3,20 eurot). Usaldusisiku nimetamise seisuga 09.01.2023 oli kontol 36,12 eurot; - Coop Pank AS arvelduskontol nr XXX 0 eurot. Usaldusisiku nimetamise seisuga 09.01.2023 oli kontol 0 eurot; - AS LHV Pank arvelduskontol nr XXX 0 eurot. Usaldusisiku nimetamise seisuga 09.01.2023 oli kontol 0 eurot; - Swedbank AS väärtpaberikontol nr XXX väärtpabereid 0 tk; - pensionikontol nr XXX pensioniosakuid 0 tk. Võlgnik töötab tähtajatu töölepinguga LINDSTRÖM OSAÜHINGUS kliendisuhete spetsialisti ametikohal brutotöötasuga (alates 01.05.2021) XXX eurot kuus ehk netos XXX eurot kuus. Faktiliselt on isiku palgatulu olnud keskmiselt netosummas 1200 eurot kuus. Võlgnikul on tuvastatud osaline töövõime ja Eesti Töötukassa maksab talle töövõimetoetust 9,3081 eurot kalendripäevas ehk 279,24 kuni 288,55 eurot kuus. Lisaks maksab Sotsiaalkindlustusamet K. J. le puudega isiku toetust 34,01 eurot kuus. Võlgnikul on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt ka peretoetusi, mille suurus on kolme alaealise lapse puhul 539,18 eurot. Isik on avaldanud, et peretoetused laekuvad abikaasa kontole, sest lapsed elavad enamuse ajast isa juures. Kohustused Seni teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised: - pandiga tagatud nõuded – puuduvad; - pandiga tagamata nõuded 22.12.2022 seisuga: Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnikul võlakohustusi 40 587,17 eurot, millest 10 279,42 eurot on 22.12.2022 seisuga muutunud sissenõutavaks. Igakuised lisanduvad sissenõutavaks muutuvad maksekohustused moodustavad ca 1050 eurot.

Üha enam tekitas see temas depressiooni, kuniks ühel hetkel sai temast ka hasartmängur. Võlgnik on otsinud abi psühhiaatritelt ja nõustajatelt ning tegeleb tugevalt oma vaimse tervisega. Ta on pannud Maksu- ja Tolliametis endale peale hasartmängude keelu, palunud ennast blokeerida Eesti välistest kasiinodest. Lisaks on K. J. pannud ennast nõustamisjärjekorda Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskusesse. Usaldusisik on eeltoodud asjaolusid kontrollinud ja isiku poolt on alates 2019. aastast kiirlaenude jms krediiditoodete kasutamine, samuti perioodil detsember 2021 kuni detsember 2022 massiivne õnnemängude mängimine ning rahaliste panuste tegemiseks ka laenuraha kasutamine tõendatud. Olemasolevaid laenukohustusi on võlgnik üha suuremates summades refinantseerinud uute laenudega. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik jõudis maksejõuetuse olukorda hiljemalt 2022. aasta teises pooles. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik ei suuda kõiki olemasolevaid juba sissenõutavaks muutunud võlakohustusi mõistliku aja jooksul täita ning puuduvad andmed, mis võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal tema majandusliku seisukorra olulist paranemist. Seega võib võlgniku maksejõuetust hetkel olemasolevatel andmetel hinnata püsivaks. Isiku püsiv maksejõuetus on selliseks asjaoluks, mis välistab tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse kohaldamise. Võlgniku püsiva maksejõuetuse korral tuleks isiku suhtes välja kuulutada pankrot. Usaldusisik peab võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks nii võlgniku poolt enda krediidivõimekuse ülehindamist ja tekkinud majandusraskuste ületamiseks ebasobiva meetme (kiirlaenud, järelmaksud) valimist (ehk PankrS mõttes muud asjaolu) kui ka tema hasartmängusõltuvust. Võlgniku poolt laenuks võetud rahaliste vahendite kulutamist hasartmängude mängimisele saab usaldusisiku hinnangul käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisena vara raiskamise kaudu. Eeltoodu on aga selliseks asjaoluks, mille puhul FiMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt kohus võib (st tegemist on kohtu kaalutlusega) jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik on esitanud usaldusisikule andmeid/dokumente, millest nähtuvalt ta jaanuarist 2023 hasartmänge enam ei mängi. Võlgniku väitel on ta pannud Maksu- ja Tolliametis endale peale hasartmängu keelu ning tegeleb oma vaimse tervise ja sõltuvuse ravimisega. Vaatamata keerulisele tervislikule olukorrale jätkab ta aktiivselt töötamist ja teeb endast oleneva, et tema sissetulekud ei väheneks ning oleks võimalik võlausaldajate nõudeid maksimaalsel määral tasuda. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust, on alus jätta võlgniku maksejõuetusavaldus rahuldamata (isik ei ole ainuüksi pankroti väljakuulutamist soovinud).