Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

märkis 10.03.2023 esitatud seisukohas, et on nõus menetluse lõpetamisega ja kostjal ei ole menetluskulude nõudeid hageja vastu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetab menetluse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-6311 (p. 14) ja nr 3-2-1-28-12 (p. 15) märkinud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab asja menetluse hagist loobumise tõttu. Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud jätta poolte endi kanda, kuivõrd pooled on sedasi kokku leppinud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. TsMS § 386 lg 3 järgi hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. Kohus leiab, et kuna käesolevas tsiviilasjas on pooled kohtuväliselt kokkuleppele jõudnud ja hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, kus on palunud tühistada ka hagi tagamise abinõud, on ära langenud alus hagi tagamiseks. Kohus tühistab Harju Maakohtu 22.11.2022 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras arestida kostjale K K kuuluv C I OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot ning kanda äriregistrisse keelumärge osa käsutamise keelamise kohta OÜ KOHA CAPITAL kasuks.

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamiselt 1680 eurot riigilõivu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust summas 840 eurot. Vastavalt hageja soovile tagastatakse pool riigilõivu hageja arvele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.