Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-127330 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi I H vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1347,65 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Renovum OÜ (reg nr 14042462, asukoht Tartu mnt 50, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); kostja I H (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, e-post:) Kohtuistungi toimumise aeg 09.03.2023 Resolutsioon 1.Välja mõista I H põhivõlgnevus 679,18 eurot, intress 69,76 eurot, hooldustasu 8,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 118,67 eurot Renovum OÜ kasuks. 2.Välja mõista I H viivis 37% aastas põhinõudelt 679,18 eurot alates 23.11.2022 kuni täitmiseni Renovum OÜ kasuks. 3.Välja mõista I H põhivõlgnevus 129,64 eurot, intress 7,02 eurot, hooldustasu 3,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 20,86 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot Renovum OÜ kasuks. 4.Välja mõista I H viivis 30% aastas põhinõudelt 129,64 eurot alates 23.11.2022 kuni täitmiseni Renovum OÜ kasuks. 5.Jätta Renovum OÜ menetluskulud I H kanda. 6.Välja mõista I H menetluskulud 660 eurot Renovum OÜ kasuks. 7.Välja mõista I H väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Renovum OÜ kasuks. 8.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Renovum OÜ apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. IH võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Ühisraha OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 10.05.2021 laenulepingu nr Y210509004, millega võimaldati kostjal võtta laenu 1000 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Ühisraha OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 25.05.2021 laenulepingu nr Y210525121, millega võimaldati kostjal võtta laenu 500 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja palub: 1. Välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 679,18 eurot, intress 69,76 eurot, hooldustasu 8,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 118,67 eurot hageja kasuks; 2.välja mõista hagejalt viivis 37% aastas põhinõudelt 679,18 eurot alates 23.11.2022 kuni täitmiseni hageja kasuks; 3.välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 129,64 eurot, intress 7,02 eurot, hooldustasu 3,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 20,86 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot hageja kasuks; 4.välja mõista kostjalt viivis 30% aastas põhinõudelt 129,64 eurot alates 23.11.2022 kuni täitmiseni hageja kasuks; 5.jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 6.välja mõista kostjalt menetluskulud 660 eurot hageja kasuks; 7.välja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja oma kirjalikus seisukohas vaidleb hagile vastu. Kirjalikus seisukohas kostja ei soovinud asja arutamist kirjalikus menetluses. Eelistungile 09.03.2023 kostja ei ilmunud. Kostja palus eelistungi edasi lükata, kuna tema esindaja Svetlana Sorokina ei saa eelistungil osaleda. Svetlana Sorokina teatas kohtule 09.03.2023 telefoni nr 55678698 teel, et kostja on tema poole pöördunud, kuid lepingut kostja esindamiseks kohtus poolte vahel sõlmitud ei ole. Svetlana Sorokina palus, et kostja esitaks talle dokumendid, et ta saaks end asjaga kurssi viia. Kostja Svetlana Sorokinale dokumente ei esitanud. Svetlana Sorokina ei ole antud tsiviilasja materjalidega kursis ja teda ei ole teavitatud ka istungi toimumise ajast. Kohtuotsuse põhjendus
nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMs § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summani kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. 3.Kohus nõustub hagejaga, et kostja paljasõnaliselt väidab, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Krediidiandjal või -vahendajal on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda (mis hõlmab endas informatsiooni kogumit tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ning muude regulaarsete majapidamiskulutuste kogusuuruse kohta) ning, et tarbija esitab krediidiandjale või vahendajale enda huvi, vajaduse ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Seega kui kostjal olid kohustused teiste võlausaldajate ees, pidi ta sellest laenuandjat teavitama, sh laenutaotluse täitmisel. Vastasel juhul võib rääkida teadvalt vale andmete esitamisest. Laenutaotlusel kostja märkis, et tema kehtivad finantskohustused on summas 250 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-s 3 peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et kostja on seda kohustust rikkunud, väites nüüd, et tal oli kohustusi rohkem, kui ta laenutaotluses märkis, kuigi kostja kohtule kontoväljavõtet oma väite tõendamiseks ei esitanud. Kui kostja tegevusetuse tõttu krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ning VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani) ei rakendu.
majanduslikku seisundit. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väited tema majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendamist leidnud. Kostja ei ole oma maksevõimetust millegagi tõendanud. Seega puudub kohtul seaduslik alus viivise vähendamiseks tulenevalt kostja majanduslikust seisundist. Füüsilise isiku majandusliku seisundi hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Seega pidanuks kostja esitama tõendina kontoväljavõtte, mida kostja ei teinud.
Kohus leiab, et kostjal puudub õigus teha hagejale ettekirjutusi, kas viimane kasutab kohtus enda esindamiseks lepingulist esindajat või mitte, selleks on hagejal seaduslik alus TsMS § 217 järgi. 11.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud antud asjas kannab kostja. 12.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 13.Hageja palub välja mõista riigilõivu 280 eurot hagiavalduselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 360 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 14.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja taotlus on põhjendatud. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 360 eurot ja viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.