Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

ruutmeetrit ja puhastustöö eest maksis hooneühistu 3780 eurot. Kahjustunud klaasblokkidest hoone otsasein (tunneli otsaaken) lammutati ja asendati pakettakendega. Aknad ja töö telliti äriühingult AS Plasto. Akende valmistamise ja paigaldamise kulu oli 665.78 eurot. Kokku hoonele tekitatud kahju: 14 610 eurot ja 08 senti. 3.Tulekahjust tekkis hooneühistu liikmetele kahju seetõttu, et hooneühistu liikmete autod said suitsu- ja tahma kahjustusi, autod oli tulekahju järgselt vajalik pesta ja puhastada, mõnedel autodel vahetati salongi ja õhufiltreid. Kui tulekahu ajal garaažiboksis olnud auto aken või uks oli suletud, tuli suitsu ja tahmakahjustuste kõrvaldamiseks teostada reeglina auto välipesu. Autodel, mille aken või uks oli avatud, saastus tahmaga auto salong, mille puhastamiseks pidi omanikud tegema märkimisväärseid kulutusi. Samuti on hooneühistu liikmed kandnud kulutusi nende ainukasutuses olevates garaažiboksides tulekahju jälgede kõrvaldamiseks. Selleks on osa ühistu liikmeid puhastanud ja üle värvinud nende ainukasutuses olevad garaažiboksid. Hooneühistu liikmed on loovutanud oma kahju hüvitamise rahalised nõuded hooneühistule. Ühistule loovutatud ühistu liikmete nõuded on alljärgnevad: Hooneühistu liikme Y ainukasutuses on garaažiboks 3-168. Tulekahju toimus naaberboksis. Tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks Y teostas temale kuuluva auto välispesu ja värvis seestpoolt üle garaažiboksi 3-168. Kulu autopesule ja remondimaterjalidele kokku 114.59 eurot. Nõue on loovutatud ühistule. Hooneühistu liikme Q ainukasutuses on garaažiboks 4-166. Tulekahju ajal oli garaažiboksis sõiduauto registreerimismärgiga GGGGGG. Auto sai tahma ja suitsukahjustusi. Auto välispesu maksis 15 eurot. Q on nõude summas 15 eurot loovutanud hooneühistule. Hooneühitu liikme W ainukasutuses on garaažiboks 3-165. Tulekahju tagajärjel vajas W sõiduauto nii välis- kui salongipesu. Tööde maksumus vastavalt kviitung arvele 60 eurot. Nõude summas 60 eurot on hooneühistu liige loovutanud hooneühistule. Hooneühistu liikme H ainukasutuses on garaažiboks 3-150. Tulekahju ajal oli boksis H sõiduauto Mazda 6 registrimärgiga DDDDDD. Auto sai olulisi suitsu ja tahmakahjustusi. Sõiduk oli kindlustatud IF Kindlustuses. Auto kahjustused kõrvaldas OÜ Värvaltrans. Hooneühistu liikme kahju seisneb kindlustuslepingujärgses omavastutuses summas 191 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Hooneühistu liikme A auto registrimärgiga FFFFFF oli tulekahju ajal garaažiboksis nr 3-158. Auto vajas tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks välispesu ja sisepuhastust. Töö maksis 20 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Hooneühistu liikme O ainukasutuses olevas garaažiboksis 3-170 oli tulekahju ajal sõiduauto registreerimismärgiga BBBBBB. Auto vajas suitsu ja tahmakahjustuste kõrvaldamiseks välispesu, ja salongipuhastust ning õhu- ja salongifiltri vahetust. Kokku pesu, puhastus ja filtrite vahetus maksis 76.60 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Hooneühistu liikme Z ainukasutuses olevas garaažiboksis 3-153 oli tulekahju ajal sõiduauto Opel Zafira registreerimismärgiga HHHHHH. Tulekahjust tekkinud saastumise kõrvaldamiseks vajas auto välispesu, salongi keemilist puhastust, õhu- ja salongifiltrite vahetust. Tööde maksumus 333 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Hooneühistu liikme K ainukasutuses olevas garaažiboksis 3-165 oli tulekahu ajal sõiduauto registrimärgiga XXX. Tahmaga saastunud auto välispesu maksis 20 eurot. Hooneühistu liige on nõude loovutanud hagejale. Hooneühistu liikme Ü ainukasutuses olevas garaažiboksis nr 3-138 oli tulekahju ajal sõiduauto Toyta Auris registreerimismärgiga TTTTTT Auto vajas tulekahju tagajärjel tekkinud saastast puhastamiseks keemilist puhastust ja õhufiltrite vahetust. Tööde maksumus 215 eurot. Nõue on loovutatud hagejale. Hooneühistu liikme K ainukasutuses olevas garaažiboksis nr 3-176 oli tulekahju ajal sõiduauto Ford Mondeo registreerimismärgiga HHHHHH. Auto saastus tulekahju tagajärjel

3(16)

tahmaga niivõrd, et seda ei ole enam võimalik praktiliselt puhastada. Omanik lasi auto väljast pesta, makstes selle eest 31 eurot. Puhtaks tõenäoliselt autot ei saa, sest ükski ettevõtja seda tööd tegema ei nõustu. Omanik hindab kahju suuruseks 1031 eurot ja garaaži puhastamise ning remontimise maksumuseks 500 eurot. Kokku kahju 1531 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Kokku loovutatud nõudeid summas 2576.19 eurot. 4.Kuivõrd kostja kahju vabatahtlikult heastama ei soostu, esitas hageja hagi. Stimuleerimaks kostja kahju hüvitama, palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 367 intress alates hagi esitamsest kuni kohustuse kohase täitmiseni seaduses sätestatud ulatuses. Juhindudes HÜS §st 11, TsMS §-dest 367 ja 407 lg 1 ja 2 välja mõista X-lt hagejale 17 186.27 eurot; välja mõista X-lt viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni seaduses sätestatud määras, lugedes intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4(16)

võimalik ehitada. Automaatse tulekustutussüsteemi olemasolu ei ole ka teostatud Tuleohutusalase eksperthinnangu kohaselt hoones nõutav. Kostja vastuväited 7.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja hinnangul tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu ühegi hageja väitega ning vaidleb nendele kõikidele vastu. Kostja nõustub üksnes nende hageja väidetega, millega nõustumist kostja selgesõnaliselt kinnitab. Faktilised asjaolud, mille vastu kostja ei vaidle on järgnevad. Fakt on see, et kostja X (kostja) on alates 01.01.1994 hooneühistu Loo (HÜ Loo) liige, kelle ainukasutuses on garaažiboks 3-167. Fakt on see, et 21.04.2016 kella 04.41 ajal avastas HÜ Loo valvur hoones tulekahju. Sündmuskohale saabunud Päästekomando meeskond on tuvastanud, et tulekolle asus boksis nr 3-20. Nimetatud tulekahju tagajärjel hävis täielikult kostja boksi sisemus ja tekkisid suitsu-tahmaja veekahjustused HÜ-le Loo ja mitmetele ühistu liikmetele. Fakt on see, et 29.04.2016 alustati kriminaalasjas nr 16230102117 menetlust KarS § 203 lg 1 tunnustel, ehk võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Menetluse käigus andis selgitusi boksi üürnik, kes kinnitas oma protokollis, et ta on veendunud, et tol õhtul keeras ukse lukku. Kohale jõudnud päästja kinnitas aga, et boksi uks oli avatud. Fakt on see, et kriminaalmenetluse raames küsitleti kostjat kannatanuna. Fakt on see, et tulekahjus sai hoone ja eriti kostja boks kahjustusi. Kostja boksi lagi kaotas tule ja kuumuse mõjul kandevõime. Lisaks sai hoone suitsu ja tahmakahjustusi, sh said suitsukahjustusi teiste liikmete garaažiboksid ja nendes olevad autod. Seoses tekitatud kahjuga esitas nii kostja kui ka hageja kriminaalmenetluses avaldused tekitatud kahju süüdlaselt välja mõistmiseks. Fakt on see, et kriminaalmenetlus oli lõpetatud KrMS § 2001 alusel, ehk kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Seega ei olnud kostja kaasatud kriminaalmenetlusse ei kahtlustatava ega süüdistatava isikuna. 8.Kostja on seisukohal, et HÜ-le Loo kuuluv hoone aadressil Linnamäe tee 91/93 ei vasta tuleohutuse normidele. Siseministri määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (RT I, 04.04.2017, 14) § 2 lg 5 sätestab, tulepüsivus käesoleva määruse tähenduses on hoone konstruktsiooni või selle osa võime säilitada tulekahju korral ettenähtud aja jooksul nõutud kandevõime, terviklikkus ja soojusisolatsioonivõime, mis on üldjuhul määratud standardtulekatsel. Sama määruse § 3 lg 2 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel säilib ehitise kandevõime ettenähtud aja jooksul ja on tule ja suitsu teke ning levik ehitises piiratud. Määruse § 3 lg 3 kohaselt olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel ning ehitises paiknevad ruumid peavad vastama ehitise kasutamisotstarbest tulenevatele nõuetele. Kõik hooned on liigitatud vastavalt määruse Lisas 2 sätestatule, kus garaažid on märgitud VII kasutusviisi all ja peavad vastama TP1 tuleohutusklassile ja garaažiseinad ja lagi peavad vastama normidele B-s1, d0. Eeltoodust tulenevalt pidi HÜ-le Loo hoone vastama eespool nimetatud normidele, ehk hoone kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, üldjuhul sellise hoone kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise. Lähtudes eespool nimetatud normidest ja arvestades asjaolu, et 21.04.2016 tulekahjus sai kahjustatud kostja boks sellises ulatuses, et isegi kandekonstruktsioon lagi) kaotas oma kandevõime, on kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus: kas hoone kandekonstruktsioon ei vasta normidele või tulekahju kestis üle normidega ettenähtud aja (st liiga hilja avastatud) ja hoones ei ole vähemalgi määral tagatud tuleohutus. Sel põhjusel esitas kostja peale tulekahju Päästeametile avalduse ehitise tuleohutunõuetele vastavuse kontorolli läbiviimiseks. Avalduses on kostja selgitanud, et kuna tulekahju tagajärjel kaotas boksi lagi kandevõime, võib järeldada, et tulekahju kestis kontrollimata mitu

5(16)

tundi ning seega ei olnud tulekahju õigeaegselt vastutavate isikute poolt tuvastatud. Eeltoodu tulemusena tekkiski pöördumatu ja suures ulatuses kahju nii kostjal kui ka teistel HÜ Loo liikmetel. Päästeameti Põhja päästekeskus teostas 15.06.2017 paikvaatluse Hooneühistu Loo hoones, aadressil Linnamäe tee 91, Tallinn, Harju maakond, mille käigus tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mis on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.2/1872-1. Vastuseks kostja päringule kinnitas Päästeamet, et paikvaatlusega tuvastati järgmised asjaolud: 1. Ülevaatuse käigus ei esitatud hoone ehitusprojekti tuleohutusosa; 2. Hoones puudub automaatne tulekustutussüsteem; 3. Hoones puudub evakuatsioonivalgustus; 4. Evakuatsiooniteed on tähistamata nõuetekohase märgistusega; 5. Hoones puudub automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (osades kohtades hoones on näha vanad, nõuetele mitte vastavad tulekahjusignalisatsiooni teatenupud ja tulekahjuandurid); 6. Esitamata on piksekaitse kontrolltoiminguid tõendav dokumentatsioon; 7. Esitamata on suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduste kohta tõendav dokumentatsioon; 8. Esitamata on tuletõrje voolikusüsteemi kontrolltoiminguid tõendav dokumentatsioon; 9. Hoones asuvas evakuatsioonitrepikojas asuvatel ustel puuduvad tähised mis tõendaks uste vastavust tuletõkkeuste nõuetele; 10. Hoones puuduvad terviklikud tuletõkkesektsioonid; 11. Viie korruselises autogaraažis on kokku viis 6 kg tulekustutusaine massiga pulbertulekustutit (vastavalt kehtivatele nõuetele peab garaažis olema – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 25 autokoha kohta või iga algava 300m2). Vastavalt Päästeameti poolt edastatud informatsioonile oli HÜ-le Loo antud aeg hiljemalt 12.07.2017 puuduste kõrvaldamiseks. Seda HÜ Loo teinud ei ole. 12.07.2017 tegi Päästeameti Põhja päästekeskus HÜ-le Loo ettekirjutuse, millega mh kohustati HÜ-d Loo varustama kogu hoone automaatse tulekustutussüsteemiga vastavalt kehtivale ehitusprojektile ja varustama hoone tuletõrje voolikusüsteemiga vastavalt kehtivale ehitusprojektile. Eeltoodust tulenevalt on selge, et tulekahju ajal ei vastanud hoone tuleohutusnormidele. Siinkohal on kostja hinnangul tähelepanuväärne, et hoones puudus ja puudub siiani seadusega nõutud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekustutussüsteemiga, mis on ülitähtis tulekahju õigeaegselt avastamiseks ja tuli likvideerimiseks ning sellega võimaliku kahju vähendamiseks või üldse ärahoidmiseks. 9.Vastavalt hageja poole esitatud HÜ Loo põhikirja punktile 1.3 on ühistu tegevuse eesmärgiks ühistu liikmete huvides Linnamäe tee 91/93 asuva kinnistu ja sellel asuva hoone ekspluateerimise korraldamine ja Ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Eeltoodust tulenevalt on HÜ Loo kohustus korraldada HÜ majandustegevust sellisel viisil, et HÜ omandis kinnisvara kasutamine ja sellega seotud tegevus vastaks seadusega sätestatud nõuetele ning oleks eelkõige ohutu liikmete elu ja vara jaoks. Eespool püstitatud eesmärkide täitmiseks oli HÜ-s valitud juhatus ja 2016 olid palgatud HÜ-s 12 töötajat, kellele töötasudeks oli arvestatud 76 201 eurot, sealhulgas juhatusele – 13 200 eurot. Arvestades Päästeameti poolt tuvastatud rikkumisi on kostja seisukohal, et HÜ Loo juhtkond ei ole tuleohutusnormide täitmist taganud. Kostja on seisukohal, et juhul kui oleks hoones vastavalt ehitusprojektile, tuleohutuse seadusele ja siseministri määrusele paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekustutussüsteem, oleks tulekahju õigeaegselt avastatud ning ei tekiks nii suures ulatuses pöördumatu kahju kõikidele osapooltele. Asja materjalidest selgub, et HÜ-le Loo kuuluv hoone ei olnud kindlustatud kahjukindlustusega. Nimetatud fakt on eriti tähelepanuväärne olukorras, kus tegemist on kõrge tuleohutusriskiga objektiga, kus tuleohutusüsteem puudub. Tuleohutusnormide rikkumisest oli HÜ Loo juhtkond teadlik või pidi olema teadlik. Seega HÜ majandustegevuse ja kulude planeerimisel pidi arvestama tulekahju võimalikke riskidega ning varaliste kahjude minimiseerimiseks oleks pidanud sõlmima kahjukindlustuslepingu. Seda aga HÜ Loo juhtkond teinud ei ole. Lisaks eeltoodule hoones ei ole tagatud ka võõraste isikute mittesisenemine, mis oma korda samuti ohustab HÜ

6(16)

liikmete huve. Kostja on seisukohal, et 21.04.2017 tekkinud tulekahjus sai toimuda üksnes põhjusel, et hageja ei ole täitnud põhikirjaga ja seadusega ettenähtud kohustusi nõuetekohaselt. HÜ Loo juhtkond ei ole korraldanud HÜ tegevus sellisel viisil, et oleks tagatud tuleohutusnõuete täitmine. Arvestades Päästeameti poolt tuvastatud rikkumisi ja järeldusi saab tõdeda, et tegemist on pikkajaliste rikkumistega, mis võisid juhtuda üksnes HÜ Loo juhtkonna tegemata töö tulemusena. 10.Kostja on seisukohal, et ei ole kohustusi rikkunud. Hageja on asunud seisukohale, et kostja kasutades ise või võimaldades kolmandal isikul kasutada garaažiboksi 3-167 ei hoidnud tegevusest või ei taganud, et kolmas isik hoiduks tegevusest, mille toime teisele ületas tavakasutusest tekkivad mõjusid ja kahjustas hooneühistu ja HÜ liikmete vara. KOS § 11 ja HÜS § 11 rakendamiseks tuleb eelkõige tuvastada: 1. HÜ liige on oma kohustusi rikkunud ja milles tegevuses/tegevusetus rikkumine seisnes; 2. HÜ liikme rikkumise ja tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Juhul, kui eespool toodud on tuvastatud lasub kostjal kohustus tõendada, et rikkumine oli vabandatav. Hageja ei ole vähemalgi määral selgitanud milles seisnes kostja poolne HÜ liikme kohustuse rikkumine. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis viitaks sellele, et tulekahju sai toimuda kostja tegevuse või tegevusetuse tulemusena. Algatatud kriminaalmenetluses ei ole samuti jõutud järelduseni, et tulekahju ja kostja tegevuse/tegevusetuse vahel oleks põhjuslik seos. Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt ei ole tuvastatav süüdlase isik ning menetlus lõpetati kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Kostja on seisukohal, et 21.04.2016 tulekahju puhul on tegemist kuritahtliku süütamisega, mida kostja ei suutnud ei ette nägema ega sellest ära hoida. Kostja ei saanud olukorda mõjutada ja ei saanud selle asjaoluga arvestada ega seda vältida. Hageja väidab, et HÜ-le Loo tekitatud kahju suurus on 14 610.08 ja HÜ liikmetele kahju suurus 2 854.59 eurot. Hagiga esitatud materjalidest nähtub, et kulud on peamiselt seotud tahma ja suitsukahjustuste tagajärgede kõrvaldamisega (autode salongide pesemine ja puhastus, välispesu). Kostja on seisukohal, et kui hoones oleks paigaldatud korralikult töötav automaatne tulekustutussüsteem tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ning samuti oleks hoone varustatud tuletõrje voolikusüsteemiga ja oleks teostatud suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku kontroll- ja hooldustoimingud, siis oleks tulekahju koheselt avastatud ning ka likvideeritud ning siis ei saanud kahjustada HÜ ja liikmete, sh ka kostja vara. 11.Kostja on seisukohal, et kahju hagiavalduses toodud ulatuses on tekkinud põhjusel, et HÜle Loo kuuluvas hoones puudus automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekustutussüsteem. Tuginedes eeltoodule on kostja seisukohal, et kahju suuruse arvestamisel tuleb ilmtingimata seda ka arvestada. 12.Arvestades HÜ Loo rikkumisi on kostja hinnangul ilmselge, et kõik HÜ Loo liikmed suhtusid ükskõikselt tuleohutusnormidele üle 28 aastate jooksul. Kõik liikmed ei olnud aktiivsed ja vastutustundlikud, et kasutuses olev hoone vastaks seaduses sätestatud tuleohtude normidele. Samuti ei ole HÜ Loo juhtkond piisavalt aktiivne tuleohutusnormide täitmise osas. Seega aastate jooksul aktsepteerisid kõik HÜ Loo liikmed, et hoone ei vasta tuleohutusnormidele ja tulekahju tekkimisel ei oleks võimalik operatiivselt tulekahju tuvastatud, lokaliseerida ja algstaadiumis likvideerida. Sellega võtsid HÜ liikmed endale riskid, et õigeaegselt tuvastamata ja likvideerimata jäänud tulekahju võib tekitada ulatuslike tulekahjustusi nii liikmetele kui ka kolmandatele isikutele. HÜ liikmete kergemeelsuse ja ükskõiksuse tulemusena tekkisidki 21.04.2016 tulekahjus meeletu suured tulekahjustused. Ilmselge, et juhul kui oleks hoones nõuetekohaselt paigaldatud tulekustutussüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioon nagu ehitusprojekt ja tuleohutusnormid nõuavad, ei oleks sellised tulekahjusid tekkinudki. Tahmakahjustused sellises ulatuses nagu nad olid tekkinud,

7(16)

said tekkida üksnes automaatse tulekustutussüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi puudumise tõttu, ehk tulekahju oli liigi hilja tuvastatud ja likvideerimisele läks tunduvalt rohkem aega. Maakohtu otsus ja põhjendused 13.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja X’ilt Hooneühistu Loo kasuks hooneühistu liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 15 584.16 eurot rahuldada, jättis rahuldamata hagi kahju hüvitamise nõudes 1602.11 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda.

võimalus igal ajal tutvuda hooneühistu tuleohutusnõuete aluseks oleva dokumentatsiooniga ning ka saada teavet nende järgitavuse osas. Samuti oli kostjal hooneühistu liikmena võimalus teha ettepanekuid hooneühistule garaažihoone tuleohutuse taseme tõstmiseks või puuduste kõrvaldamiseks ning esitada vastavasisulisi nõudmisi juhatusele või üldkoosolekule. Kostja seda teinud aga ei ole. 18.Hageja on menetluse vältel tunnistanud tuleohutusalaste puuduste esinemist ja möönnud, et tuleohutusalased minetused võisid kaasa tuua kahju mõningase suurenemise. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole puudused garaažihoone tuleohutuse nõuete täitmisel tulekahju ning hageja ja hooneühistu liikmete vara kahjustamise põhjuseks, mis omakorda ei välista kostja varalist vastutust. Kohus hinnangul pidi kostja hooneühistu liikmena olema teadlik, et hooneühistu toimimine on suuresti seotud hooneühistu liikmete enda panusega ja kuna hooneühistu vastavusse viimine tuleohutusnõuetega sõltub hooneühistu liikmete rahalisest panust läbi hooneühistu liikmete kohustuse kanda HÜS § 13 lg 1 sätestatud alusel kinnisasja korrashoiuga seotud kulutused. Kohtu hinnangul pidi hooneühistu liikmest kostja olema teadlik asjaolust, et hooneühistul puudub õnnetuskindlustus ja tuleohutusnõuete täitmises esineb puuduseid, millest tulenevalt pidanuks kostja tema ainukasutusse eraldatud boksi kolmandate isikute valdusesse andmisel HÜS § 11 lg 2 kohaselt arvestama võimalike ohtudega ja välistama seetõttu tema ainukasutusse antud garaažiboksis tuleohtliku vedeliku hoiustamise. 19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väidetavat hooneühistu aktiivse tegevuse puudumist ei saa ette heita ainult hooneühistu juhtkonnale, vaid ka kostjale kui hooneühistu liikmele. 20.Kohus lähtub asjas tõendina kogutud ekspert HP 11.05.2020 esitatud ekspertiisiaktist osaliselt. Hageja taotles TsMS § 303 lg 3 alusel eksperdi täiendavat küsitlemist kohtuistungil eksperdi arvamuse täpsustamiseks küsimusi, kuid ei saanud oma menetluslikku õigust kasutada eksperdi surma tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud tõendina jätta arvestamata ekspertiisiakti osad, milles hageja esitas 08.10.2021 kirjalikud küsimused ehk ekspertiisaktist eksperdi vastused küsimustele 7.1, 7.2, 7.5, 7.10, 7.11 ja 7.12. Kohus, tutvunud riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert Heikki Perli ekspertiisiaktiga, on seisukohal, et eksperdile püstitatud küsimustest ning ekspertiisiaktis tõendina arvestatavas osas tehtud järeldustest tulenevalt ei esine kostja vastutusest vabanemise aluseid. Ekspertiisiakt käsitleb endas peamiselt automaatse tulekustutussüsteemi (sprinklersüsteemi) ja automaatse tulekahjusignalisatsiooni seadmete olemasolu või puudumise käsitlust, mille osas aga ekspert ei saanud täiendavalt hageja soovitud selgitusi anda. Muuhulgas ei saanud ekspert selgitada, kas sprinklersüsteem on ette nähtud paigaldamiseks kütteta hoonesse või ruumidesse, kus temperatuur võib langeda alla 0°C ehk alla külmumispiiri 21.Hageja on õigeks võtnud, et Tallinnas, Linnamäe tee 91 asuvas garaažihoones esines tuleohutusealaseid puuduseid. Nii oli amortiseerunud ja osaliselt demonteeritud tulekahjusignalisatsioon. Lisaks märkis hageja, et Linnamäe tee 91 hoones puudub automaatne tulekustutussüsteem mis tulekolde varases staadiumis automaatselt kustutaks, mis on tingitud asjaolust, et tegemist on mitteköetava hoonega, kuhu automaatset tulekustutussüsteemi ei ole võimalik ehitada tulenevalt kütmata hoones talvel vee võimaliku külmumise ohu tõttu. 22.Eeltoodust tulenevalt kohtu järeldusel kostja ehk hooneühistu liige on kahjustanud HÜS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega hooneühistu ja teiste hooneühistu

9(16)

liikmete omandit ning kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohtu järeldusel vaidlust HÜS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. 23.Kohus on tuvastanud, et tulekahju tõttu sai garaažihoone kahjustusi. Hageja on viidanud, et kahjustuse likvideerimiseks tuli hooneühistul tellida remonditöid maksumusega kokku 14 610.08 eurot. 24.Kostja ei ole 10.10.2018 toimunud kohtuistungil (I köide, tl 183-183 pöördel) vastu vaielnud viidatud tööde vajalikkusele ega nende maksumusele (9474 eurot + 690.30 eurot + 3780 eurot + 665.78 eurot, kokku summas 14 610.08 eurot). Kohus peab eeltoodust tulenevalt põhjendatuks ja tõendatuks kahju suuruseks hooneühistule 14 610.08 euro asemel 14 507.97 eurot (arvutuskäik: 9474 + 258.35 + 6.30 + 68.38 + 241.16 + 24 + 3780 + 330 + 325.78). Kohus jätab rahuldamata kahju hooneühistule summas 102.11 eurot. 25.Hageja on välja toonud, et hooneühistu liikmed on loovutanud oma kahju hüvitamise nõuded kokku summas 2576.19 eurot hagejale. Kostja hooneühistu liikmetele tulekahjuga tekkinud kahju tunnistamise või vaidlustamise kohta ei ole menetluses avaldanud. Kohus peab eeltoodust tulenevalt põhjendatuks ja tõendatuks kahju suuruseks hooneühistu liikmetele 2576.19 eurot asemel 1076.19 eurot (arvutuskäik 114.59 + 15 + 60 + 191 + 20 + 76.60 + 333 + 20 + 215 + 31). Kohus jätab rahuldamata kahju hooneühistu liikmetele summas 1500 eurot. Apellatsioonkaebus

aktsepteerisid kõik HÜ Loo liikmed, et hoone ei vasta tuleohutusnormidele ja tulekahju tekkimisel ei oleks võimalik operatiivselt tulekahju tuvastatud, lokaliseerida ja algstaadiumis likvideerida. Sellega võtsid HÜ liikmed endale riskid, et õigeaegselt tuvastamata ja likvideerimata jäänud tulekahju võib tekitada ulatuslike tulekahjustusi nii liikmetele kui ka kolmandatele isikutele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

35.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja rohkem kui 7 792,08 eurot ja sellelt ületavalt osalt viivised. Anda uus

11(16)

menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt 36.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1). 37.Asja materjalidest nähtub: -Hooneühistule Loo kuulub 5-korruseline garaaž asukohaga Linnamäe tee 91/93 Tallinn ning see on projekteeritud 1989. a (II kd, tl 10-15). -Hoones on 650 garaažiboksi. -Vastavalt hooneühistu põhikirja p. 2.3 on ühistu liikme ainukasutuses hoonejaotusplaanil märgitud garaažiboks. -Hooneühistu liikmeks on kostja X, kelle ainukasutuses on garaažiboks 3-167. -21.04.2016 kell 04:41 avastas valvur hoones tulekahju. Põles kostja ainukasutuses olev garaažiboksis nr 3-167. -Tulekahju lokaliseeriti päästjate poolt kell 05:30. Tulekahju tõttu sai hoone olulisi kahjustusi, kahjustada sai ka hooneühistu liikmete vara (sõiduautod). -Hoonesse sissesõidul on ööpäevaringne mehitatud valve, sissesõit on suletud tõkkepuuga, milline avaneb ühistu liikmele kiipkaardiga. Valvuri poolt lülitatakse igal õhtul kell 23.00 garaažikompleksist elektrivool välja ja taastatakse hommikul kell

kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); hagejale ja temale nõuded loovutanud isikutele on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kõiki eespool toodud asjaolusid peab tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt oodata (VÕS § 103 lg 2).

hoiduma tegevusest, mille toime ühistu teistele liikmetele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud, lg 2 järgi hooneühistu liige on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja teised liikme ainukasutuses olevat hooneosa kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Kuna asjas puudub vaidlus, et tulekahju sai alguse kostja kui HÜ liikme ainukasutuses olnud garaažiboksist, seega kostja mõjusfääri kuuluvalt hooneosalt ning tulekahju tagajärjel sai kahjustada HÜ ja tema liikmete vara, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja ei taganud tema mõjusfääri kuuluva hooneosa kasutamist selliselt, et teiste isikute vara ei saaks kahjustada. Kostja rikkus HÜ § 11 lg 1 p-s 1 märgitud kohustust. Maakohus asus seisukohale, et kostjale etteheidatevaks tegevuseks on kütuse hoiustamine kostja kasutuses olnud garaažiboksis. Ringkonnakohus täpsustab, et eelkõige seisneb kostja kohustuse rikkumine selles, et ta ei taganud tulekahjukolde mittetekkimist tema kasutuses olnud garaažiboksis. Samas on õige ka maakohtu seisukoht, et järgnevalt saab kostja kohustuse rikkumiseks pidada kütust täis tünni (tünnide) hoidmist garaažiboksis. Tuleohutuse seaduse § 19 lg 1 järgi põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd. Kostja on vaielnud vastu sellele, et garaažiboksis olid kütust täis tünnid ja/või, et need olid põlengu põhjuseks, kuid ringkonnakohtu arvates on tünnide olemasolu tõendatud esiteks fotodega sündmuskohalt (kriminaalasja toimik, lk 7, 11, 13), samuti Päästeameti pääastekomando meeskonnavanema P ütlustega (krim. asja toimik, lk 35), patrullpolitseiniku A seletusega (krim asja toimik, lk 4). Vähemalt üle 40 l kütusesisaldusega tünni olemasolu on kinnitanud ka kostja loal boksi kasutanud M (krim. asja toimik, lk 23-24). Kuna M ütluste järgi olid boksis hoiustatud laste mänguasjad, mingid vanad kodumasinad, jalanõud, mõned tööriistad, kostja sõiduauto talverehvid ja 40 liitrit kütust tünnis, samas saabunud päästetöötajate kirjelduste järgi oli boksis ulatuslik põleng (krim asja toimik, lk 35) näitavad juba need asjaolud juba, et boksis oli hoiul suuremas koguses põlevainet, kuna muud M loetletud hoiustatud asjad ei oleks saanud tekitada olukorda, kus terve boksi sisemus põles suure leegiga (krim asja toimik, lk 35). 41.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega selle kohta, et kostja poolt kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Ebaõige on maakohtu seisukoht küll selles, et kostja esitatud teatud tõendeid ei ole tsiviilkohtul pädevuse puudumise tõttu hinnata. Kostja soovis asjas tõendada, et garaažiboks süüdati teadmata isiku poolt. TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendab. Samuti ei välista tõendi asjakohasust ja lubatavust iseenesest see, et tõend on kostja enda koostatud ja põhineb kostja tehtud vaatlusel. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (vt selle kohta Riigikohtu 17. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491/80, p 15.3). Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et kostja väited boksi süütamise kohta teadmata kolmanda isiku poolt tõendamist ei leidnud. M poolt kriminaalasja asja menetlemisel antud ütlused, et vahetult tulekahjule eelnenud õhtul tema, külastades boksi, midagi sellist ei teinud, mis oleks tulekahjukolde tekkimise põhjustanud ning lahkudes lukustas ta boksi ukse, kuigi tulekahju kustutama saabunud päästetöötajate poolt tuvastati, et uks oli küll kinni, kuid mitte lukustatud, kostja väidetud süütamise versiooni veenvalt ei tõenda. 42.Kostjat ei vabasta vastutusest ka asjaolu, et hooletult käitus üürnik, kes kasutas garaažiboksi, sest kostja vastutab ka tema tahte kohaselt boksi kasutanud üürniku käitumise

13(16)

eest. Ka TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Seega vastutab kostja kohustuse rikkumise eest. 43.Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus selles, et hagejale ja temale nõuded loovutanud isikutele on tekkinud kahju ulatuses, milles maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohtu arvates on tekkinud kahju hõlmatud ka rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga, sest kahju kannatanud isikute menetluses tuvastatud varaliste hüvede kahjustamise vältimiseks ongi HÜS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2 sätestatud kohustused seatud. Rikutud kohustuse eesmärgi kindlakstegemisel tuleb tuvastada, kas mõistlikule isikule oli ettenähtav kohustuse rikkumise kahjulik tagajärg. Ringkonnakohtu arvates tuleb käesoleval juhul jaatada seda, et mõistlikule isikule pidi olema ettenähtav, et tulekolde tekkimine piiratud ulatusega ruumis, kus paiknevad süttivad esemed sh ka suures koguses (arvestades ruumi suurust ja põlevaine hulka) põlevainet võib kaasa tuua käesolevas asjas tuvastatud kahju. 44.Põhjusliku seose tõendamine rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) oli samuti hageja ülesanne. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt selle ja ka põhjusliku seose kindlakstegemise kohta üldiselt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-06, p 11). Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Käesolevast asjast nähtub, et kui kostja kasutusel olnud boksis ei oleks tulekahjukollet tekkinud, boksis olnud kütus oleks olnud hoiustatud selliselt, et ulatuslikku põlengut ei oleks tekkinud (Siseministri määrus - Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded § 2 lg 4 järgi), siis jäänuks hagejale ja temale nõuded loovutanud isikutele kahju tekkimata.

14(16)

kustutaks, kuid see on tingitud asjaolust, et tegemist on mitteköetava hoonega, kuhu automaatset tulekustutussüsteemi ei ole võimalik ehitada, sest kütmata hoones võib spinklersüsteemis talvel vesi külmuda.

15(16)

et tagada ventilatsioon. Kostja on seisukohal, et tulenevalt sellest, et hoone ventilatsioonisüsteem ei töötanud nõuetekohaselt, olid päästjad sunnitud lõhkuma aknad. 50.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, millises ulatuses oleks kahju jäänud tekkimata (vahelae parandus, akende vahetus, elektrisüsteemi parandamine ja tahmast tekkinud kahjudega seonduv), kui hageja poolt poleks kohustust rikutud, st hoones oleks olnud nõuetekohane tuletõrjesignalisatsioon ja ventilatsioonisüsteem. Ekspert on ekspertiisiaktis avaldanud, et automaatse tulekahjusignalisatsiooni rakendumine oleks toimunud mõne minuti jooksul, tulekahju oleks avastatud seega mõne minuti jooksul, eeldusel, et häire oleks läinud ööpäevase viibimisega ruumi. Ringkonnakohus toob esile, et samas on teadmata, millal tulekahjukolle tekkis ja sellest tulenevalt, millise aja jooksul sai tulekahju levida enne, kui valvur tulekahju avastas ja sellest päästeteenistusele teatas. Kostja on eitanud võimalust, et tulekolle tekkimise põhjuseks võis olla M poolt boksi kasutamine tulekahjule eelnenud õhtul. M väidete järgi lahkus ta sel õhtul boksist kella 19 paiku (krim asja toimik lk 24). 51.Ekspert on esile toonud, et teade reaalsest vaadeldavast tulekahjust saabus häirekeskusesse kell 04.41, esimene päästekomando auto sõitis välja 04.43, jõudes kohale 04.48 (II kd, tlk 46). Tulekahju lokaliseeriti kell 5:30, likvideeriti 6:18 (krim asja toimik, tlk 18). Seega läks tulekahju likvideerimiseks sellest teatamisest ligikaudu 1,5 tundi. Tõendamata on hüpoteetiline kahjude ulatus, eeldusel, et tulekahju likvideerimiseks oleks kulunud märkimisväärselt vähem aega. 52.Kuna tõendatud on nõuetekohase tuletõrjesignalisatsiooni ja suitsueemaldussüsteemi puudumine hagejale kuuluvas hoones, on siiski tõenäoline, et kahju tekkis osaliselt hageja poolse kohustuse rikkumise tõttu. Seega leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on kahjuhüvitise vähendamine, mille kostja peab hagejale hüvitama, 50 % ulatuses. Käesoleval juhul ei ole kostja ringkonnakohtu arvates toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse kahjuhüvitist veelgi vähendada.

Menetluskulude jaotus 54.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.