Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-17-2830 Tulekahjust tekkis hooneühistu liikmetele kahju seetõttu, et hooneühistu liikmete autod said suitsu- ja tahma kahjustusi, autod oli tulekahju järgselt vajalik pesta ja puhastada, mõnedel autodel vahetati salongi ja õhufiltreid. Kui tulekahu ajal garaažiboksis olnud auto aken või uks oli suletud, tuli suitsu ja tahmakahjustuste kõrvaldamiseks teostada reeglina auto välispesu. Autodel, mille aken või uks oli avatud, saastus tahmaga auto salong, mille puhastamiseks pidi omanikud tegema märkimisväärseid kulutusi. Samuti on hooneühistu liikmed kandnud kulutusi nende ainukasutuses olevates garaažiboksides tulekahju jälgede kõrvaldamiseks. Selleks on osa ühistu liikmeid puhastanud ja üle värvinud nende ainukasutuses olevad garaažiboksid. Hooneühistu liikmed on loovutanud oma kahju hüvitamise rahalised nõuded hooneühistule. Ühistule loovutatud ühistu liikmete nõuded on alljärgnevad: Hooneühistu liikme G Vi ainukasutuses on garaažiboks xxx. Tulekahju toimus naaberboksis. Tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks G V teostas temale kuuluva auto välispesu ja värvis seestpoolt üle garaažiboksi xxx. Kulu autopesule ja remondimaterjalidele kokku 114.59 eurot. Nõue on loovutatud ühistule. Hooneühistu liikme O Fi ainukasutuses on garaažiboks xxx. Tulekahju ajal oli garaažiboksis sõiduauto registreerimismärgiga xxx. Auto sai tahma ja suitsukahjustusi. Auto välispesu maksis 15 eurot. O F on nõude summas 15 eurot loovutanud hooneühistule. Hooneühitus liikme A V ainukasutuses on garaažiboks xxx. Tulekahju tagajärjel vajas A V sõiduauto nii välis- kui salongipesu. Tööde maksumus vastavalt kviitung arvele 60 eurot. Nõude summas 60 eurot on hooneühistu liige loovutanud hooneühistule. Hooneühistu liikme V K ainukasutuses on garaažiboks xxx. Tulekahju ajal oli boksis V. Ki sõiduauto xxx registrimärgiga xxx. Auto sai olulisi suitsu ja tahmakahjustusi. Sõiduk oli kindlustatud xxx. Auto kahjustused kõrvaldas OÜ xxx. Hooneühistu liikme kahju seisneb kindlustuslepingujärgses omavastutuses summas 191 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Hooneühistu liikme V M auto registrimärgiga xxx oli tulekahju ajal garaažiboksis nr xxx. Auto vajas tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks välispesu ja sisepuhastust. Töö maksis 20 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Hooneühistu liikme Va G ainukasutuses olevas garaažiboksis xxx oli tulekahju ajal sõiduauto registreerimismärgiga xxx. Auto vajas suitsu ja tahmakahjustuste kõrvaldamiseks välispesu, ja salongipuhastust ning õhu- ja salongifiltri vahetust. Kokku pesu, puhastus ja filtrite vahetus maksis 76.60 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Hooneühistu liikme M T ainukasutuses olevas garaažiboksis xxx oli tulekahju ajal sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx. Tulekahjust tekkinud saastumise kõrvaldamiseks vajas auto välispesu, salongi keemilist puhastust, õhu- ja salongifiltrite vahetust. Tööde maksumus 333 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Hooneühistu liikme Z K ainukasutuses olevas garaažiboksis xxx oli tulekahu ajal sõiduauto registrimärgiga xxx. Tahmaga saastunud auto välispesu maksis 20 eurot. Hooneühistu liige on nõude loovutanud hagejale. Hooneühistu liikme O Z ainukasutuses olevas garaažiboksis nr xxx oli tulekahju ajal sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx Auto vajas tulekahju tagajärjel tekkinud saastast puhastamiseks keemilist puhastust ja õhufiltrite vahetust. Tööde maksumus 215 eurot. Nõue on loovutatud hagejale. Hooneühistu liikme V K ainukasutuses olevas garaažiboksis nr xxx oli tulekahju ajal sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx. Auto saastus tulekahju tagajärjel tahmaga niivõrd, et seda ei ole enam võimalik praktiliselt puhastada. Omanik lasi auto väljast pesta, makstes selle eest 31 eurot. Puhtaks tõenäoliselt autot ei saa, sest ükski ettevõtja seda tööd tegema ei nõustu. Omanik hindab kahju suuruseks 1031 eurot ja garaaži puhastamise ning remontimise maksumuseks 500 eurot. Kokku kahju 1531 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Kokku loovutatud nõudeid summas 2576.19 eurot.

2-17-2830 Kostja S P on hooneühistu liige, kelle ainukasutuses on garaažiboks xxx. Hagejale teadaolevalt oli S P garaažiboksi xxx andnud kolmanda isiku kasutusse. 21.04.2016 toimus garaažiboksis xxx tulekahju, mille tagajärjel sai kannata hageja kuuluv garaažihoone. Hoone taastamise ja tulekahju järgseks puhastamiseks kulutas hageja 14 610 eurot ja 08 senti. Lisaks hageja varale kahjustus ka hooneühistu liikmete vara ( autod) või hooneühistu liikmete ainukasutuses olev vara (saastusid tahmaga garaažiboksid, mille puhastamiseks ja remontimiseks hooneühistu liikmed kandsid kulusid). Hooneühistu on omandanud liikmetelt nõuded summas 2576 eurot ja 19 senti. Seega kokku tulekahjuga tekkis kahju summas 17 186.27 eurot. Konkreetsel juhul S P, kasutades ise või võimaldades kolmandal isikul kasutada garaažiboksi xxx ei hoidunud tegevusest või ei taganud, et kolmas isik hoiduks tegevusest, mille toime teistele ületab tavakasutusest tekkivad mõjusid ja kahjustas hooneühistu ja hooneühistu liikmete vara. S P ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mida saaks käsitleda kui asjaolu, mis oleks vabandatavaks asjaoluks hageja ja ühistu liikmete omandi kahjustamisel. Seega vastutab kostja tekkinud kahju eest. Kuivõrd kostja kahju vabatahtlikult heastama ei soostu, esitas hageja hagi. Stimuleerimaks kostja kahju hüvitama, palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 367 intress alates hagi esitamsest kuni kohustuse kohase täitmiseni seaduses sätestatud ulatuses. Juhindudes HÜS §-st 11, TsMS §-dest 367 ja 407 lg 1 ja 2 välja mõista S Pilt hagejale 17 186.27 eurot; välja mõista S Pilt viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni seaduses sätestatud määras, lugedes intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja hinnangul kostja poolt esile toodud asjaolud ehk väidetavad tuleohutuse nõuete eiramised hageja poolt ei põhjustanud põlengut garaažis. Tuletõrje signalisatsiooni ja sprinklersüsteemi puudumine võis mõjutada tulekaju kulgu, kuid ei olnud selle tekkepõhjuseks. Võimlik tuleohutusnõuete eiramine võiks olla kahjunõude vähendamise aluseks, kuid mitte asjaoluks, mis välistaks kostja vastutuse. Garaažihoone näol on tegemist 1980 lõpul projekteeritud ja 1990 alul ehitatud garaažihoonega, milles sprinklersüsteemi ei olnud ette nähtud ning vastavasisulisi ettekirjutusi enne põlengut pääseameti poolt ei olnud hooneühistule tehtud. Kostja vastuses esitatud viide tuleohutusnõuetele, millised avaldati RT I, 04.04.2017 nr 14 ei ole korrektne, sest need nõuded ei kehtinud põlengu ajal. Põleng kostja ainukasutuse olevas garaažiboksis oli erakordselt intensiivne. Kuumus oli niivõrd suur, et kostja poolt garaaži hoiustatud auto veljed sulasid täielikult ära. Põlegu tagajärjel kaotas garaažiboksi betoonist lagi kandevõime ja lagunes. Seega tulekahjul oli tavapäratult suur energia ja seal pidi olema palju nn põlevainet, millest tulekahju energiat ammutas. Kostja vastuse lisaks 8 olevas ettekandes märgib sündmuskohal viibinud patrullpolitseinik, et boksis oli sees kolm õli tsisterni. Kostja vastuse lisa 3 olevas päästeametniku ülekuulamise protokolli kohaselt oli garaažiboksis mitmesuguseid esemeid ja paar tünni, milles oli vedelik. Üks tünnidest oli läbinisti ära põlenud ja kortsu vajunud. Pääseametnik ei osanud öelda, milline vedelik ja kui palju seal sees oli olnud. Hooneühistu liikmed on peale põlengut ühistu juhatust teavitanud, et boksis xxx hoiustas selle üürnik M M suurt kogust autokütust (mitu tünni või tsisterni) ja tankis seal autot või autosid. Seega intensiivse ja suure võimsusega põleng ja sellest tulenev kahjulik tagajärg sai võimalikuks mitte põhjusel, et puudus tulekahjusignalisatsioon vaid eelkõige põlevaine hoiustamisest garaažiboksis. Hageja palus kohtul tõendite kogumise korras Politsei- ja piirivalveametist välja nõuda kriminaalasjas 16230102117 teostatud sündmuskoha ( garaažiboksi xxx) vaatlusprotokoll ja fototabelid. Hageja seisukohalt oli tulekahju väga suure intensiivsuse ja energiaga. Seega pidi garaažiboksis olema piisavas koguses põlevainet, millest tulekahju energiat ammutas. Hageja võtab õigeks, et xxx asuvas garaažihoones oli tuleohutusealaseid puudusi. Nii oli amortiseerunud ja osaliselt demonteeritud tulekahjusignalisatsioon, mis kahtlemata raskendas tulekahju avastamist. Ometi ei ole märgitud asjaolu tulekahju ja tekkinud kahju põhjuseks. Selguse huvides märkis hageja, et xxx hoones puudub automaate tulekustutussüsteem mis eos tulekolde automaatselt kustutaks. Märgitu on tingitud asjaolust, et tegemist on mitteköetava hoonega kuhu automaatset tulekustutussüsteemi ei ole selles vee talvel võimaliku külmumise

2-17-2830 ohu tõttu võimalik ehitada. Automaatse tulekustutussüsteemi olemasolu ei ole ka teostatud Tuleohutusalase eksperthinnangu kohaselt hoones nõutav. II Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja hinnangul tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu ühegi hageja väitega ning vaidleb nendele kõikidele vastu. Kostja nõustub üksnes nende hageja väidetega, millega nõustumist kostja selgesõnaliselt kinnitab. Faktilised asjaolud, mille vastu kostja ei vaidle on järgnevad. Fakt on see, et kostja S P (kostja) on alates 01.01.1994 hooneühistu Loo (HÜ Loo) liige, kelle ainukasutuses on garaažiboks xxx. Fakt on see, et 21.04.2016 kella 04.41 ajal avastas HÜ Loo valvur hoones tulekahju. Sündmuskohale saabunud Päästekomando meeskond on tuvastanud, et tulekolle asus boksis nr xxx. Nimetatud tulekahju tagajärjel hävis täielikult kostja boksi sisemus ja tekkisid suitsu-tahma- ja veekahjustused HÜ-le Loo ja mitmetele ühistu liikmetele. Fakt on see, et 29.04.2016 alustati kriminaalasjas nr 16230102117 menetlust KarS § 203 lg 1 tunnustel, ehk võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Menetluse käigus andis selgitusi boksi üürnik, kes kinnitas oma protokollis, et ta on veendunud, et tol õhtul keeras ukse lukku. Kohale jõudnud päästja kinnitas aga, et boksi uks oli avatud. Fakt on see, et kriminaalmenetluse raames küsitleti kostjat kannatanuna. Fakt on see, et tulekahjus sai hoone ja eriti kostja boks kahjustusi. Kostja boksi lagi kaotas tule ja kuumuse mõjul kandevõime. Lisaks sai hoone suitsu ja tahmakahjustusi, sh said suitsukahjustusi teiste liikmete garaažiboksid ja nendes olevad autod. Seoses tekitatud kahjuga esitas nii kostja kui ka hageja kriminaalmenetluses avaldused tekitatud kahju süüdlaselt välja mõistmiseks. Fakt on see, et kriminaalmenetlus oli lõpetatud KrMS § 2001 alusel, ehk kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Seega ei olnud kostja kaasatud kriminaalmenetlusse ei kahtlustatava ega süüdistatava isikuna. Kostja on seisukohal, et HÜ-le Loo kuuluv hoone aadressil xxx ei vasta tuleohutuse normidele. Siseministri määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (RT I, 04.04.2017, 14) § 2 lg 5 sätestab, tulepüsivus käesoleva määruse tähenduses on hoone konstruktsiooni või selle osa võime säilitada tulekahju korral ettenähtud aja jooksul nõutud kandevõime, terviklikkus ja soojusisolatsioonivõime, mis on üldjuhul määratud standardtulekatsel. Sama määruse § 3 lg 2 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel säilib ehitise kandevõime ettenähtud aja jooksul ja on tule ja suitsu teke ning levik ehitises piiratud. Määruse § 3 lg 3 kohaselt olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel ning ehitises paiknevad ruumid peavad vastama ehitise kasutamisotstarbest tulenevatele nõuetele. Kõik hooned on liigitatud vastavalt määruse Lisas 2 sätestatule, kus garaažid on märgitud VII kasutusviisi all ja peavad vastama TP1 tuleohutusklassile ja garaažiseinad ja lagi peavad vastama normidele B-s1, d0. Eeltoodust tulenevalt pidi HÜ-le Loo hoone vastama eespool nimetatud normidele, ehk hoone kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, üldjuhul sellise hoone kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise. Lähtudes eespool nimetatud normidest ja arvestades asjaolu, et 21.04.2016 tulekahjus sai kahjustatud kostja boks sellises ulatuses, et isegi kandekonstruktsioon lagi) kaotas oma kandevõime, on kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus: kas hoone kandekonstruktsioon ei vasta normidele või tulekahju kestis üle normidega ettenähtud aja (st liiga hilja avastatud) ja hoones ei ole vähemalgi määral tagatud tuleohutus. Sel põhjusel esitas kostja peale tulekahju Päästeametile avalduse ehitise tuleohutunõuetele vastavuse kontorolli läbiviimiseks. Avalduses on kostja selgitanud, et kuna tulekahju tagajärjel kaotas boksi lagi kandevõime, võib järeldada, et tulekahju kestis kontrollimata mitu tundi ning seega ei olnud tulekahju õigeaegselt vastutavate isikute poolt tuvastatud. Eeltoodu tulemusena tekkiski pöördumatu ja suures ulatuses kahju nii kostjal kui ka teistel HÜ Loo liikmetel. Päästeameti

2-17-2830 Põhja päästekeskus teostas 15.06.2017 paikvaatluse Hooneühistu Loo hoones, aadressil xxx, mille käigus tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mis on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.2/1872-1. Vastuseks kostja päringule kinnitas Päästeamet, et paikvaatlusega tuvastati järgmised asjaolud: 1. Ülevaatuse käigus ei esitatud hoone ehitusprojekti tuleohutusosa; 2. Hoones puudub automaatne tulekustutussüsteem; 3. Hoones puudub evakuatsioonivalgustus; 4. Evakuatsiooniteed on tähistamata nõuetekohase märgistusega; 5. Hoones puudub automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (osades kohtades hoones on näha vanad, nõuetele mitte vastavad tulekahjusignalisatsiooni teatenupud ja tulekahjuandurid); 6. Esitamata on piksekaitse kontrolltoiminguid tõendav dokumentatsioon; 7. Esitamata on suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduste kohta tõendav dokumentatsioon; 8. Esitamata on tuletõrje voolikusüsteemi kontrolltoiminguid tõendav dokumentatsioon; 9. Hoones asuvas evakuatsioonitrepikojas asuvatel ustel puuduvad tähised mis tõendaks uste vastavust tuletõkkeuste nõuetele; 10. Hoones puuduvad terviklikud tuletõkkesektsioonid; 11. Viie korruselises autogaraažis on kokku viis 6 kg tulekustutusaine massiga pulbertulekustutit (vastavalt kehtivatele nõuetele peab garaažis olema – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 25 autokoha kohta või iga algava 300m2). Vastavalt Päästeameti poolt edastatud informatsioonile oli HÜ-le Loo antud aeg hiljemalt 12.07.2017 puuduste kõrvaldamiseks. Seda HÜ Loo teinud ei ole. 12.07.2017 tegi Päästeameti Põhja päästekeskus HÜ-le Loo ettekirjutuse, millega mh kohustati HÜ-d Loo varustama kogu hoone automaatse tulekustutussüsteemiga vastavalt kehtivale ehitusprojektile ja varustama hoone tuletõrje voolikusüsteemiga vastavalt kehtivale ehitusprojektile. Eeltoodust tulenevalt on selge, et tulekahju ajal ei vastanud hoone tuleohutusnormidele. Siinkohal on kostja hinnangul tähelepanuväärne, et hoones puudus ja puudub siiani seadusega nõutud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekustutussüsteemiga, mis on ülitähtis tulekahju õigeaegselt avastamiseks ja tuli likvideerimiseks ning sellega võimaliku kahju vähendamiseks või üldse ärahoidmiseks. Vastavalt hageja poole esitatud HÜ Loo põhikirja punktile 1.3 on ühistu tegevuse eesmärgiks ühistu liikmete huvides xxx asuva kinnistu ja sellel asuva hoone ekspluateerimise korraldamine ja Ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Eeltoodust tulenevalt on HÜ Loo kohustus korraldada HÜ majandustegevust sellisel viisil, et HÜ omandis kinnisvara kasutamine ja sellega seotud tegevus vastaks seadusega sätestatud nõuetele ning oleks eelkõige ohutu liikmete elu ja vara jaoks. Eespool püstitatud eesmärkide täitmiseks oli HÜ-s valitud juhatus ja 2016 olid palgatud HÜ-s 12 töötajat, kellele töötasudeks oli arvestatud 76 201 eurot, sealhulgas juhatusele – 13 200 eurot. Arvestades Päästeameti poolt tuvastatud rikkumisi on kostja seisukohal, et HÜ Loo juhtkond ei ole tuleohutusnormide täitmist taganud. Kostja on seisukohal, et juhul kui oleks hoones vastavalt ehitusprojektile, tuleohutuse seadusele ja siseministri määrusele paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekustutussüsteem, oleks tulekahju õigeaegselt avastatud ning ei tekiks nii suures ulatuses pöördumatu kahju kõikidele osapooltele. Asja materjalidest selgub, et HÜ-le Loo kuuluv hoone ei olnud kindlustatud kahjukindlustusega. Nimetatud fakt on eriti tähelepanuväärne olukorras, kus tegemist on kõrge tuleohutusriskiga objektiga, kus tuleohutusüsteem puudub. Tuleohutusnormide rikkumisest oli HÜ Loo juhtkond teadlik või pidi olema teadlik. Seega HÜ majandustegevuse ja kulude planeerimisel pidi arvestama tulekahju võimalikke riskidega ning varaliste kahjude minimiseerimiseks oleks pidanud sõlmima kahjukindlustuslepingu. Seda aga HÜ Loo juhtkond teinud ei ole. Lisaks eeltoodule hoones ei ole tagatud ka võõraste isikute mittesisenemine, mis oma korda samuti ohustab HÜ liikmete huve. HÜ valvur V P kinnitas oma 23.05.2016 protokollis: „meie töö on korraldatud nii, et oleme valvurimajas. Kaamerad on olemas ainult sissesõidu juures ning need ei salvesta, näeme pilt ainult reaalajas. Ülejäänud garaažis kaameraid ei ole. Sisse ja välja saab sõita ainult ühest väravast ja rohkem meil uksi ei ole, kust sisse saaks. Aga kui inimene tuleb ilma autota, saab ta vaikselt siseneda ka ilma kaardita, sest meil ei ole väravaid, vaid ainult tõkkepuu “. Sama kinnitab ka teine HÜ valvur S J oma protokollis: „kui tulija jalgsi, siis saab

2-17-2830 sisse niisama, sest fikseerime ainult autodega tulijad ning kui kellelgi on tõesti soov vaikselt sisse hiilida, siis see võimalus on, sest lukkus garaažiboksi uks ei ole. Pealegi on meil tööülesannetes ette nähtud, et iga 2 tunni tagant teeme ringkäike ning kui sellel ajal vaikselt sisse hiilida, siis see võimalus on.“ Lisaks eeltoodule on põhjendatud alus arvata, et HÜ Loo poolt palgatud valvurid ei täitnud oma töökohustusi nõuetekohaselt ja olid töö suhtes ükskõiksed. Nimelt valvurite seletustes ilmnesid vastuolud: V. P ütleb, et tema valvurimajast ei ole lahkunud, kuna nimetatu väidetavalt ei ole lubatud, kuid S. J kinnitab, et valvurite ülesanneteks ette nähtud iga 2 tunni tagant ringkäigu teostamine. Arvestades tulekahju ulatust on selles asjas alus väita, et valvurit ei ole teostanud ettenähtud ringkäigu, mille tagajärjena võiks kesta tuli mitu tundi kontrollimata. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et 21.04.2017 tekkinud tulekahjus sai toimuda üksnes põhjusel, et hageja ei ole täitnud põhikirjaga ja seadusega ettenähtud kohustusi nõuetekohaselt. HÜ Loo juhtkond ei ole korraldanud HÜ tegevus sellisel viisil, et oleks tagatud tuleohutusnõuete täitmine. Arvestades Päästeameti poolt tuvastatud rikkumisi ja järeldusi saab tõdeda, et tegemist on pikkajaliste rikkumistega, mis võisid juhtuda üksnes HÜ Loo juhtkonna tegemata töö tulemusena. Kostja on seisukohal, et ei ole kohustusi rikkunud. Hageja on asunud seisukohale, et kostja kasutades ise või võimaldades kolmandal isikul kasutada garaažiboksi 3-167 ei hoidnud tegevusest või ei taganud, et kolmas isik hoiduks tegevusest, mille toime teisele ületas tavakasutusest tekkivad mõjusid ja kahjustas hooneühistu ja HÜ liikmete vara. KOS § 11 ja HÜS § 11 rakendamiseks tuleb eelkõige tuvastada: 1. HÜ liige on oma kohustusi rikkunud ja milles tegevuses/tegevusetus rikkumine seisnes; 2. HÜ liikme rikkumise ja tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Juhul, kui eespool toodud on tuvastatud lasub kostjal kohustus tõendada, et rikkumine oli vabandatav. Hageja ei ole vähemalgi määral selgitanud milles seisnes kostja poolne HÜ liikme kohustuse rikkumine. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis viitaks sellele, et tulekahju sai toimuda kostja tegevuse või tegevusetuse tulemusena. Algatatud kriminaalmenetluses ei ole samuti jõutud järelduseni, et tulekahju ja kostja tegevuse/tegevusetuse vahel oleks põhjuslik seos. Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt ei ole tuvastatav süüdlase isik ning menetlus lõpetati kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Hageja viitab HÜS § 11 mille kohaselt, hooneühistu liige on kohustatud hoidma korras ainukasutuses olevat hooneosa ning seda hooneosa ja ühiskasutuses olevaid kinnisasja osi kasutades hoiduma tegevusest, mille toime ühistu teistele liikmetele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit sellest, et kostja on nimetatud kohustust rikkunud. Vaidlusaluse garaažiboksi üürnik M. M kinnitas, et tema garaažis ei suitseta, ei teinud mingeid tuleohtlikke ega muid elektritöid; garaažist lahkudes jättis viimane kõik korda ja tema hoiab garaaži väga kindlat korda; temal pole kombeks kuskile kaltse ega muid asju vedelema jätta; garaažis olevad kütuse tünn oli ka peale tulekahju kinni ning seega sellest tulekahju alguse saada ei võinud. Kostja on seisukohal, et 21.04.2016 tulekahju puhul on tegemist kuritahtliku süütamisega, mida kostja ei suutnud ei ette nägema ega sellest ära hoida. Kostja ei saanud olukorrale mõjutada ja ei saanud selle asjaoluga arvestada ega seda vältida. Hageja väidab, et HÜ-le Loo tekitatud kahju suurus on 14 610.08 ja HÜ liikmetele kahju suurus 2 854.59 eurot. Hagiga esitatud materjalidest nähtub, et kulud on peamiselt seotud tahma ja suitsukahjustuste tagajärgede kõrvaldamisega (autode salongide pesemine ja puhastus, välispesu). Kostja on seisukohal, et kui hoones oleks paigaldatud korralikult töötav automaatne tulekustutussüsteem tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ning samuti oleks hoone varustatud tuletõrje voolikusüsteemiga ja oleks teostatud suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku kontroll- ja hooldustoimingud, siis oleks tulekahju koheselt avastatud ning ka likvideeritud ning siis ei saanud kahjustada HÜ ja liikmete, sh ka kostja vara. Kostja on seisukohal, et kahju hagiavalduses toodud ulatuses on tekkinud põhjusel, et HÜ-le Loo kuuluvas hoones puudus automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekustutussüsteem. Tuginedes eeltoodule on kostja seisukohal, et kahju suuruse arvestamisel tuleb ilmtingimata seda

2-17-2830 ka arvestada. Hageja on esitanud Xx OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu, mille kohaselt teostati soodapritsiga puhastustöö pindalal 630m2. Teenuse maksumus 3780 eurot. Juhul, kui oleks hoones tuleohutussüsteem ja ventilatsioonisüsteem korras, siis ei oleks tekitatud suitsu- ja tahmakahjustusi sellises ulatuses. Juhul, kui oleks tulekahju koheselt avastatud ja likvideeritud, siis võiks olla kahjustatud üksnes boks 3-167 ja vahetult boksi juures olevad seinad ja lagi. Analoogselt eeltooduga on OÜ-ga xxx sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt teostati taastamistöös maksumusega 9 474 eurot. Lepingu alusel teostatud tööde tegemiseks lepingus määratud muhus puudus vajadus, juhul kui oleks hoones tagatud tuleohutussüsteemi korralik töötamine. Ilmselge, et lagi kaotas kandevõime põhjusel, et tulekahju ei olnud õigeaegselt tuvastatu. Hageja on esitanud AS xxx arved, mille kohaselt telliti pakettaknad. Kostja vaidleb samuti sellele kulule vastu. 21.04.2017 patrullpolitseiniku M A ettekandes nähtub, et päästjad pidid lõhkuma kolmanda korruse akned, et tagada ventilatsioon. Päästeameti paikvaatluses oli tuvastatud, et osades kohtades hoones on näha vanad, nõuetele mitte vastavad suitsu- ja soojuse eemaldamise seadmestiku luugid. Tulenevalt sellest, et hoone ventilatsioonisüsteem ei töötanud nõuetekohaselt, olid päästjad sunnitud lõhkuma aknaid. Seega tekkinud tulekahjus akende vahetamine oli tingitud HÜ tegevusetusest, ehk ei ole tagatud hoones suitsu- ja soojuse eemaldamise süsteem. Hagile lisatud arve-müügitsekk nr 36 ei saa olla selles asjas tõendiks. Arve alusel ei ole võimalik tuvastada kellele oli teenus osutatud ja kas osutatud teenus on seotud 21.04.2016 tulekahjuga. Analoogne on kviitungiga 115, kus ei ole isegi teenuse osutaja nime kajastatud ning FIE V S nimel väljastatud arve summas 20 eurot ning OÜ xxx arvega MA 1600050, kus puudub igasugune viite arve saajale. Samas jääb kostja oma seisukoha juurde, et HÜ liikmetele ei oleks üldse tekitatud kahju või kahju ei oleks sellises ulatuses, kui hoones oleks toimiv tuleohutussüsteem. Tuginedes eeltoodule isegi kui oletada, et kostja oleks rikkunud oma kohustusi mingil määral (mis ei ole vähemalgi määral tõendatud), ei vastuta kostja HÜ-le ja teistele liikmetele tekitatud kahju eest hagis esitatud suuruses, kuna tekitatud kahju ulatus oli tingitud HÜ-le kuuluva hoone tuleohutusnormidele mittevastamisest. Kuna tõendamata on asjaolu, et kostja on kohustust rikkunud, ei saa tõusetuda küsimust ka VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikust seosest hagejal tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel ning kahju hüvitamise kohustusest HÜS § 11 alusel. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul garaažiboksis olevad tünnid ei olnud tulekahju põhjuseks ega ei mõjunud tulekahju intensiivsusele. Kostja on seisukohal, et selles asjas on kogutud piisavalt fakte tõendamiseks, et 21.04.2016 toimus garaažiboksi sissemurdmine ja selle tahtlik süütamine. Just nimetatud põhjusel oli algatatud kriminaalmenetlus. Seega ei saanud kostja tekkinud olukorrale mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist kostjalt oodata. Tulenevalt sellest, et parkimishoones puudus tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutussüsteem, ei olnud põleng õigeaegselt tuvastatud ja likvideeritud. Nimetatu tulemusena tekitati kahju ka teistele HÜ liikmetele, mille eest kostja samuti vastutada ei saa. Teistele isikutele tekitatud kahju ulatus on otsene tulekahjusignalisatsiooni puudumise tagajärg, milles kostja süüdi ei ole. Tulekahjusignalisatsiooni ja tulekustutussüsteemi paigaldamine ja hooldus on HÜ vastutusalad, mis tulenevalt HÜ põhikirjast ja asutamise eesmärgist (põhikiri 1.3). Kostja esitas kohtule taotluse ekspertiisi määramiseks. Kostja taotles ekspertiisi määramist, et teha kindlaks, kui palju mõjutas tuleohutusnõuete eiramine xxx garaažihoones toimunud tulekahju kulgu. Kohus rahuldas vastava taotluse 15.01.2020. Riiklik ekspert H P esitas ekspertiisakti 11.05.2020. Arvestades HÜ Loo rikkumisi on kostja hinnangul ilmselge, et kõik HÜ Loo liikmed suhtusid ükskõikselt tuleohutusnormidele üle 28 aastate jooksul. Kõik liikmed ei olnud aktiivsed ja vastutustundlikud, et kasutuses olev hoone vastaks seaduses sätestatud tuleohtude normidele.

2-17-2830 Samuti ei ole HÜ Loo juhtkond piisavalt aktiivne tuleohutusnormide täitmise osas. Seega aastate jooksul aktsepteerisid kõik HÜ Loo liikmed, et hoone ei vasta tuleohutusnormidele ja tulekahju tekkimisel ei oleks võimalik operatiivselt tulekahju tuvastatud, lokaliseerida ja algstaadiumis likvideerida. Sellega võtsid HÜ liikmed endale riskid, et õigeaegselt tuvastamata ja likvideerimata jäänud tulekahju võib tekitada ulatuslike tulekahjustusi nii liikmetele kui ka kolmandatele isikutele. HÜ liikmete kergemeelsuse ja ükskõiksuse tulemusena tekkisidki 21.04.2016 tulekahjus meeletu suured tulekahjustused. Ilmselge, et juhul kui oleks hoones nõuetekohaselt paigaldatud tulekustutussüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioon nagu ehitusprojekt ja tuleohutusnormid nõuavad, ei oleks sellised tulekahjusid tekkinudki. Tahmakahjustused sellises ulatuses nagu nad olid tekkinud, said tekkida üksnes automaatse tulekustutussüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi puudumise tõttu, ehk tulekahju oli liigi hilja tuvastatud ja likvideerimisele läks tunduvalt rohkem aega. Eeltooudust tulenevalt on kostja seisukohal, et kergemeelsuse/ükskõiksuse ja selle tagajärgede eest vastutavad kõik HÜ Loo liikmed solidaarselt. Kuna tegemist on terve HÜ Loo liikmete ja juhtkonna tegevusetusega, siis selle tulemusena tekkinud kahju tuleb katta HÜ Loo arvelt ja hagi tuleb jätta rahuldamata. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hooneühistuseadus (HÜS, 23.03.2014 – hetkel kehtiv redaktsioon) § 11 lg 1 p 1 kohaselt hooneühistu liige on kohustatud hoidma korras ainukasutuses olevat hooneosa ning seda hooneosa ja ühiskasutuses olevaid kinnisasja osi kasutades hoiduma tegevusest, mille toime ühistu teistele liikmetele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. HÜS (23.03.2014 – hetkel kehtiv redaktsioon) § 11 lg 2 alusel hooneühistu liige on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja teised liikme ainukasutuses olevat hooneosa kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Harju Maakohtu menetluses on Hooneühistu Loo hagi S Pi vastu kahju hüvitamise nõudes. Nõude aluseks on asjaolu, et kostja, kui hooneühistu liikme, ainukasutuses olevas garaažiboksis asukohaga xxx toimus 21.04.2016 põleng, mille tulemusena kahjustus garaažihoone ja garaažihoones asunud hooneühistu liikmete vara. Hageja nimetab läbivalt kostjale kuuluvat garaažiboksi numbriga xxx, mis on kooskõlas hageja põhikirja punktiga 2.3, mille kohaselt on ühistu liikme ainukasutuses hoonejaotusplaanil märgitud garaažiboks. Hageja hinnangul pidi garaažiboksis olema põlevainet, millest tulekahju energiat ammutas, kuna põleng oli erakordselt intensiivne ja põlengu tagajärjel kaotas garaažiboksi betoonist lagi kandevõime ning lagunes. Hooneühistu liikmed on peale põlengut ühistu juhatust teavitanud, et boksi üürnik hoiustas seal suurt kogust autokütust. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et suure võimsuse ja intensiivsusega põleng ning sellest tekkiv kahjulik tagajärg sai võimalikuks põlevainete hoiustamisest garaažiboksis ning kostja on sellega rikkunud hooneühistu liikme kohustusi, millest tulenevalt vastutab ta põlenguga tekkinud kahju eest. Hoone taastamise ja tulekahju järgseks puhastamiseks kulutas hageja 14 610.08 eurot. Lisaks hageja varale kahjustus ka hooneühistu liikmete vara (autod) või hooneühistu liikmete ainukasutuses olev vara (saastusid tahmaga garaažiboksid, mille puhastamiseks ja remontimiseks hooneühistu liikmed kandsid kulusid). Hooneühistu on

2-17-2830 omandanud liikmetelt nõuded summas 2576.19 eurot. Seega kokku tulekahjuga tekkis kahju summas 17 186.27 eurot, mille hüvitamist hageja nõuab. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on hageja eiranud tuleohutuse nõudeid ning tulekahju põhjustati tundmatu isiku poolt, mille osas oli algatatud ka kriminaalmenetlus, mis lõpetati 05.10.2016 teo toimepannud isiku tuvastamata jätmise tõttu. Kostja nimetab talle kuuluvat garaažiboksi erinevalt numbritega xxx, xxx kui ka xxx, kuid kostja ei vaidle vastu, et põleng toimus talle kuuluvas garaažiboksis. Tulekahjuga tekitatud kahju ulatus oli tingitud hagejale kuuluva hoone tuleohutusnormidele mittevastamisest. Asjaolu, et garaažiboksi kandekonstruktsioon kaotas oma kandevõime, võis juhtuda üksnes seetõttu, et tulekahju avastati liiga hilja, garaažiboks põles seest mitu tundi enne tulekahju avastamist. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et ei ole rikkunud hooneühistu liikmena enda kohustusi ega vastuta tekkinud kahju eest hooneühistule ja selle liikmetele ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb kostja S P vastu esitatud nõuete osas rahuldada. Kohustuse rikkumine Kohus selgitab, et analüüsib esmalt, kas kostja S P, kes on hooneühistu Loo liige, on oma hooneühistu liikme kohustusi rikkunud ja nende rikkumise tuvastamise korral analüüsib kohus seda, milles rikkumine seisnes. Kohus märgib, et kuivõrd hagiavaldus esitati 21.02.2017 siis asja lahendamisel lähtub kohus sellel ajal kehtinud seadustest. Hooneühistuseaduse (HÜS, 23.03.2014 – hetkel kehtiv redaktsioon) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. HÜS § 1 lg 2 sätestab, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. HÜ (23.03.2014 – hetkel kehtiv redaktsioon) § 15 lg 2 punktid 1-5 sätestavad, et eelkõige käsitatakse hooneühistu liikmete huvidele vastava valitsemisena: 1) ühiskasutuses olevate kinnisasja osade kasutamist reguleeriva kodukorra kehtestamist; 2) ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapärast korrashoidmist; 3) hooneühistupoolset hoone taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja hooneühistu vastutuse kindlustamist; 4) asjakohase suurusega reservkapitali kogumist; 5) majanduskava koostamist. HÜS (23.03.2014 – hetkel kehtiv redaktsioon) § 11 lg 1 p 1 kohaselt on hooneühistu liige kohustatud hoidma korras ainukasutuses olevat hooneosa ning seda hooneosa ja ühiskasutuses olevaid kinnisasja osi kasutades hoiduma tegevusest, mille toime ühistu teistele liikmetele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus on seisukohal, et hooneühistu liikme kohustus on sisult sarnane KOS § 11 lg 1 p 1 sisalduva korteriomandi omaniku kohustusega, mille kohaselt korteriomanik on kohustatud oma korteriomandi reaalosa kasutamisel hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanike ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus selgitab, et asja lahendamisel käsitleb kohus analoogia korras ka KOS §-st 11 tulenevat kohtupraktikat.

2-17-2830 Pooled on menetluse vältel taotlenud kohtult kaasabi tõendite kogumist. Hageja taotles käesolevas tsiviilasjas kohtul tõendite kogumise korras Politsei- ja Piirivalveametist välja nõuda kriminaalasjas 16230102117 teostatud sündmuskoha (garaažiboksi 3-167 Linnamäe tee 91) vaatlusprotokoll ja fototabelid. Hageja soovis nimetatud tõenditega tõendada kütuse hoiustamist garaažiboksis ehk tuleohutuseeskirjade vastast käitumist kostja üürniku poolt. Kohus rahuldas hageja taotluse tõendite kogumiseks ning arvestab Politsei- ja Piirivalveametit poolt esitatud kriminaalasja 16230102117 toimiku tõendina tsiviilasja nr 2-17-2830 juurde. Kostja taotles kohtult ekspertiisi määramist, et teha kindlaks, kui palju mõjutas tuleohutusnõuete eiramine (s.o asjaolu, et hoones puudusid automaatne tulekustutussüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioon) xxx garaažihoones toimunud tulekahju kulgu. Kohus tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile H P ́le, kes esitas ekspertiisiakti kohtule 11.05.2020. 09.06.2020 taotles hageja esindaja TsMS § 303 lg 3 alusel eksperdi küsitlemist kohtuistungil, kuid eksperdi haiguse tõttu istungeid ei toiminud ja ekspert suri 24.10.2021. Kohus selgitab, et hindamaks seda, kas hooneühistu liige ehk kostja S P on oma kohustusi rikkunud ja milles rikkumine seisnes, lähtub kohus muu hulgas ka tõenditena kriminaalasja 16230102117 raames kogutud tõenditest. Kohus lähtub ekspert H P 11.05.2020 esitatud ekspertiisiaktist tõendina osaliselt tulenevalt asjaolust, et hageja taotles eksperdi kutsumist kohtuistungile esitamaks eksperdile TsMS § 303 lg 3 alusel eksperdi arvamuse täpsustamiseks küsimusi, kuid antud menetluslikku õigust ei saanud hageja kasutada tulenevalt eksperdi surmast. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud tõendina jätta arvestamata ekspertiisiakti vastavad osad, milles hageja esitas 08.10.2021 kirjalikud küsimused ehk ekspertiisaktist eksperdi vastused küsimustele 7.1, 7.2, 7.5, 7.10, 7.11 ja 7.12. Kostja loobus võimalusest asja lahendamisel teostada oma väidete kinnitamiseks uus ekspertiis. Politsei-ja Piirivalveameti tunnistajate ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 16230102117 (kriminaalasja toimik nr 16230102117, tl 35) nähtuvalt kuulas xxx politseikapten üle tunnistajana A P’i, kes andis sündmustest järgnevad ütlused: „Töötan Päästeameti Lasnamäe päästekomandos, olen meeskonnavanem. 21.04.2016. kella 04.41 ajal saime väljakutse aadressile xxx, kus pidi põlema garaažikompleks. Olin esimesena (koos komando teiste liikmetega) kohal. Tegemist on mitmekordse garaažikompleksiga, millel oli üks sissekäik. Sisenesime majja ja liikusime ülespoole. Teine ja kolmas korrus olid täis paksu ja tihedat suitsu, koheselt tulekollet tuvastada võimalik ei olnud, kuna tegemist oli pikas koridoris olevate paljude boksidega. Leeke koridorist näha ei olnud. Kolmandal korrusel suitsusukeldujad avastasid, et ühe boksi (ma kahjuks numbrit ei oska öelda) kahepoolse uksed on kuumad ja arvasid selletõttu, et seal sees on tulekahju. Katsusid uksi, selgus, et uksed ei olnud lukus. Tõmbasid uksed lahti ning nägid, et terve boksi sisemus põles suure leegiga. Tulekollet näha võimalik ei olnud. Kuid tuli ja suits ulatusid laeni välja. Hakkasime tegelema kustutustöödega ning peale seda kui olime suutnud tule lämmatada nägime boksi sisemuses ainult seda, et seal olid mitmesugused esemed ja paar tünni, milles oli vedelik sees. Autot garaažis ei olnud. Üks tünnidest õli läbinisti ära põlenud ja kortsu vajunud, ma ei oska öelda, milline vedelik ja kui palju seal midagi sees oli olnud. Üldiselt me boksis olevaid asju ei puutunud, pealegi oli seal täiesti pime. Millest oli tulekahju alguse saanud, mina öelda ei oska. Tegemist oli ulatusliku põlenguga, kuid põles siiski ainult see üks konkreetne boks ning põleng toimus seespool.“ Kohus loeb päästeameti meeskonnavanema A P’i ütlustega tõendatuks, et käesoleva juhtumi puhul ei tuvastatud, millest tulekahju oli alguse saanud, kuid on kinnitatud, et põleng toimus vaid ühest konkreetsest boksist. Samuti loeb kohus viidatud ütlustega tõendatuks, et boksis olid tünnid, milles oli sees täpsustamata vedelik. Patrullpolitseinik M A ettekandest (kriminaalasja toimik nr 16230102117, tl 4) nähtuvalt: „Olles tööl 21.04.2016 xxx koos patrullpolitseinik N K, saime braavo väljakutse kell 04:46 aadressile

2-17-2830 xxx, kus toimus põleng. Kohal olime 04:50. xxx garaažidest tuli kolmandalt korruselt musta suitsu. Päästeamet oli juba kohal. Kella 06:25 paiku olid kustutustööd lõppenud ning sai siseneda garaažimajja. Selgus, et põlema oli läinud kolmanda korruse garaaž nr xxx. Pääste ütles, et garaaži boksiuks oli avatud. Boksis sees olid kolm õlitsisterni. Samuti pidi pääste lõhkuma kolmanda korruse akna, et tagada ventilatsioon. Lisaks avas Päästeamet kolmanda korrusel boksi nr xxx, sest ukse alt tuli suitsu. Samuti avasid nad neljandal korrusel boksi nr xxx, mis asus kolmanda korruse põlenud boksi kohal. Kahjustada sai kogu kolmanda korruse üks koridor, kus asus umbes 40 boksi. Tahm ja toss olid levinud kõikidesse samal korrusel olevatesse boksidesse. Põlenud boksi nr xxx lagi oli samuti kahjustunud, betoon kukkunud alla.“ Kohus loeb patrullpolitseinik M A’u ütlustega tõendatuks, et põlema on läinud kolmandal korrusel boks, mida kriminaalasjas nimetatakse boksiks number xxx, kus sees oli kolm õlitsisterni. Politsei-ja Piirivalveameti kannatanu ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 16230102117 (kriminaalasja toimik nr 16230102117, tl 28) nähtuvalt kuulas juhtivuurija üle kannatanu S P’i, kes andis muuhulgas järgnevad ütlused: „Minule kuulub xxx asuvas garaažikompleksis (HÜ LOO) boks nr xxx, asub kolmandal korrusel. Umbes 2 aastat on minu boksi rentinud (suulise kokkuleppe alusel) minu tuttav M M.“ Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja enda ütlustega tõendatuks, et käesoleval juhul puudub vaidlus, et põlema läinud boksi omanikuks oli kostja, olenemata asjaolust, kas boksile on viidatud kui 3-167, 20 või 3-20. Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (kriminaalasja toimik nr 16230102117, tl 68-69) kohaselt: „Kriminaalasjas nr 16230102117 alustati menetlust Põhja prefektuuri kriminaalbüroo üldkuritegude talituse poolt 29.04.2016, Kars § 203 lg 1 tunnustel selle kohta, et 21.04.2016 kella 04.41 ajal avastati xxx asuvas garaažiühistus HÜ Loo, boksis nr xxx tulekahju. Nimetatud tulekahju tagajärjel hävis täielikult boksi sisemus ning tekkisid suitsu, tahma- ja veekahjustused tervele garaažiühistule ning mitmetele ühistu liikmetele. Kohtueelse menetlusega on selgunud, et teade tulekahjust saabus Päästeametisse 21.04.2016 kell 04.41 ning esimene päästeekipaaž jõudis kohale 04.43. Sündmuskohal viibinud Lasnamäe Päästekomando meeskonnavanem A.P selgitas, et kohale saabudes ning garaažikompleksi sisenedes tuvastati, et tulekolle asub III korruse ühes suletud boksis. Tuli levinud ei olnud. Garaažikompleks oli täis tihedat suitsu. Avanud boksiuksed (mis olid lukustamata), nägid päästetöötajad, et tegemist on ulatusliku põlenguga, terve boks põles suure leegiga. Asunud tuld kustutama, õnnestus tulele piirang saada kella 05.29 ajal. Põleng oli lokaalne ning see ei väljunud antud boksist. Tulekollet tuvastada ei õnnestunud, boksis nähti mitut suurt tünni, millest üks oli praktiliselt hävinenud, kuid teise sees oli veel mingit kütusetaolist vedelikku. Põlengu põhjust päästeametnik nimetada ei oska. Kannatanuna üle kuulatud M M selgitas, et tema üürib boksi nr xxx suulise lepingu alusel. Boksi kasutab ta üksi ning hoiab seal isiklikke esemeid ning ka kütust (ca 40 1). 21.04.2016. õhtul lahkus ta garaažist kella 19 paiku. Mingeid elektritöid ta garaažis ei teostanud, midagi tuleohtlikku seal ei olnud. On veendunud, et keeras lahkudes ukse lukku. Järgmisel hommikul helistas talle garaažiomanik ja rääkis, et oli toimunud põleng. M. M ei oska põlengu põhjust nimetada. Garaažis ei olnud midagi hinnalist mida varastada. Süütamist kahtlustada ei oska. Kannatanuna üle kuulatud garaažiboksi nr xxx omanik S P selgitas, et tema käis garaažis viimati aprillikuu alguses. Igapäevaselt kasutas garaaži M. M. Põlengu hommikul helistati talle ja teatati, et temale kuuluv garaažiboks põleb. Kohale minnes nägi ta, et boksi sisemus on täiesti tühjaks põlenud. Garaažiboksi uks oli lukustamata, kuid lukk terve. Tunnistajatena üle kuulatud HÜ LOO valvurid V.P ja S. J selgitavad, et olid mõlemad 21.04.2016 öösel tööl. Kella 23.00 paiku lülitati valvuriputkast kogu garaažikompleksi elekter välja (nii on igal öösel). Garaaži saab sisse ainult ühest väravast. Kui tulla autoga, peab kasutama kiipkaarti, kuid jalgsi tulles saab sisse ilma kaardita, sest ukse ees on ainult tõkkepuu. Kedagi kahtlast garaaži sisenemas ei nähtud.

2-17-2830 Videovalvet garaažis ei ole. Kella 04.45 paiku märkas V. P 3. korrusel tulevat musta suitsu ja kutsus kohale tuletõrje. Kohtueelse menetluse käigus on ülekuulatud tunnistajad ja kannatanud, kes võiksid teada midagi tulekahju kohta. Täiendavate tõendit kogumine pole võimalik. Kogutud tõenditega ei ole tuvastatav süüdlase isik ning neis ei sisaldu ka informatsiooni, mis annaks aluse täiendavate tõendite kogumiseks. Kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid, siis kriminaalmenetlus lõpetatakse kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu.“ Eeltoodud tõenditest nähtuvalt ei ole kriminaalmenetluse käigus tehtud kindlaks põlengu tekke põhjus ega ka tuvastatud võimaliku süüdlase isik, kuid on leidnud tõendamist, et garaažiboksis number xxx hoiustati kütust. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et HÜ Loo on xxx kinnistu ja sellel asuva garaažihoone omanik ning kostja S P on Hooneühistu Loo liikmeks ja tema ainukasutuses oli hooneühistu numeratsiooni kohaselt garaažiboks xxx, mida kriminaalasja materjalides on nimetatud ka kolmanda korruse boks nr xxx ja boksiks nr xxx. Vastavalt hageja põhikirja punktile 2.3 on ühistu liikme ainukasutuses hoonejaotusplaanil märgitud garaažiboks. Kohus viitab edaspidi garaažiboksile numbriga xxx Kohus on tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et tulekahju toimumise ajal oli kostja poolt antud garaažiboks xxx kolmandana isiku valdusse, kes hoiustas garaažiboksis muu hulgas ka kütust, mis kohtu hinnangul on üldteadaolevalt tuleohtlik. HÜS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et hooneühistu liige on kohustatud hoidma korras ainukasutuses olevat hooneosa ning seda hooneosa ja ühiskasutuses olevaid kinnisasja osi kasutades hoiduma tegevusest, mille toime ühistu teistele liikmetele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. HÜS § 11 lg 2 sätestab, et hooneühistu liige on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja teised liikme ainukasutuses olevat hooneosa kasutavad isikud järgivad HÜS § 11lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja, üürides hooneühistu liikmena tema ainukasutusse antud garaažiboksi kolmandate isikute valdusesse, vastutab HÜS § 11 lg 2 kohaselt nende käitumise ja tegevuse üle. Kohtu hinnangul saab kostjale etteheidetava tegevusena käsitleda hooletust, mis seisneb selles, et kostja ei olnud piisavalt hoolas ja ei võtnud tema ainukasutusse antud garaažiboksi kolmandatele isikutele üleandmisel tarvitusele abinõusid, et vältida selles põlemisohtliku vedeliku (kütuse) hoiustamist, mille tagajärjel tekkis põleng, mis kahjustas hooneühistu ja selle liikmetele kuuluvat vara. Rikkumise vabandatavus Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13.02.2013 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-186-12, kus pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb hüvitada hagejale viimase korteris toimunud veeuputuse tõttu tekkinud kahju p-s 10 selgitanud, et: „Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et praeguses vaidluses tuleb kohaldada KOS § 11. Kolleegium on leidnud oma varasemas lahendis, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt nt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 32-1-38-05, p 10; 7. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15). KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud oma korteriomandi reaalosa kasutamisel hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.“ Kohus on seisukohal, et sarnaselt KOS § 11 on ka HÜS § 11 puhul tegemist erisättega ning hooneühistu liikme poolt teisele hooneühistu liikmele oma omandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitisnõude alusena HÜS § 11 kõrval teisi sätteid.

2-17-2830 Riigikohtu tsiviilkolleegium on 06.09.2006 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-69-06 juhtinud p-s 15 tähelepanu sellele, et: „vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata.“ Viidatud otsuse asjaolude p-st 1 nähtuvalt: „hagiavalduse kohaselt puhkes 26. jaanuaril 2003 kella 3.00 paiku kostjale kuuluvas korteris Tallinnas Xxxxx x-x tulekahju, mille tagajärjel said kahjustada nimetatud korter, A. V kuuluv korter, R. E kuuluv korter ning maja üldised konstruktsioonid. Juhtumi suhtes alustati kriminaalmenetlust, milles tunnistati kostja kahtlustatavaks, kuid kuna tulekahju tekkepõhjust ei olnud võimalik kindlaks teha, lõpetati kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tulekahju kolle asus kostjale kuuluvas korteris ees- ja tagatoa vahelise ukseava piirkonnas, tõenäoliselt tagatoa poolel.“ Kohus leiab, et kuigi hooneühistuseadus ei reguleeri analoogselt KOS § 11 lg 3 vastutusest vabanemise aluseid, tuleb eeltoodud Riigikohtu lahendi (3-2-1-69-06) asjaoludest tulenevalt hinnata, kas juhul, kui hooneühistu liige kahjustab HÜS § 11 lg 1 p-s 1 ja lõikes 2 sätestatud kohustuste rikkumisega hooneühistu või teise hooneühistu liikme omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Kohus leiab, et selleks, et hinnata, kas hooneühistu liige saab rikkumise korral vastutusest vabaneda juhul, kui ta tõendab, et rikkumine on vabandatav, tuleb tulenevalt asjaolust, et hooneühistuseaduses ei ole nimetatud küsimust lahendatud, kohaldada võlaõigusseaduses (VÕS) rikkumise vabandatavuse regulatsiooni. Kohtu hinnangul ei ole seadusandja mõtteks olnud kohaldada hooneühistu liikme vastutusele tavapärasemast erinevat käsitlust ja seetõttu tuleb lünk hooneühistu seaduses täita võlaõigusseaduse vastava regulatsiooniga. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja on seisukohal, et 21.04.2016 tulekahju puhul ei ole tulekahju põhjuseks garaažiboksis olevad kütusetünnid vaid tegemist on kuritahtliku süütamisega, mida kostja ei suutnud ei ette näha ega seda ära hoida. Kostja ei saanud enda hinnangul olukorda mõjutada ja ei saanud selle asjaoluga arvestada ega seda vältida. Kohus kostja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on asjakohatu ja ainetu kostja viited süütamisele ja kuriteo tunnustega tegevusele arvestades, et 05.10.2016 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur lõpetanud kriminaalmenetluse, kuivõrd kogutud tõendite pinnalt ei olnud tuvastatav tulekahju põhjus, süüdlase isik ega ei olnud ka alust täiendavate tõendite kogumiseks. Samuti ei tuvastatud kriminaalmenetluse käigus, et tegemist oleks olnud sissemurdmise ja süütamisega, mistõttu kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul välistatud ka iseeneslik süttimine, mis põlemisohtliku vedeliku puhul on võimalik. Kostja on oma väite, et (kütusetünnid ei saanud olla tulekahju põhjuseks) kinnitamiseks esitanud kohtule väidetavalt tulekahjule järgnenud päeval sündmuskohal tehtud fotod sündmuskohalt (I köide, tl 152-156). Lisaks nimetatule otsustas kostja esindaja kostja garaažiboksi sissemurdmise

2-17-2830 ja selle süütamise väite tõendamiseks iseseisvalt uurida sündmuskohta, mille kohta on kohtule esitanud fotod sündmuskohalt (I köide, tl 157-171). Kohtu hinnangul ei anna kostja esitatud tõendid alust asuda kriminaalmenetluses tehtud järeldustest vastupidisele seisukohale. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud fotode alusel ei ole tõendanud kostja väited süütamise ja ukse avanemise mehhaanika kohta. Kohus selgitab, et kriminaalmenetluse subjektidest menetlejad on vastavalt KrMS § 16 kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Vastavalt KrMS § 31 uurimisasutused on oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Eeltoodust tulenevalt väljub sündmuskoha uurimine ja sellele hinnangu andmine tsiviilkohtu ja ka kostja esindaja pädevusest ning seda ei saa erinevalt kriminaalmenetluses tuvastatust hinnata kostja poolt tsiviilasjas eitatud tõendite (fotode) pinnalt. Kostja on välja toonud, et kriminaalmenetluse raames ülekuulamisel ei ole ta oma väidetest uurijale rääkinud, kuna arvas et politsei on sündmuskohta uurinud ning sellel põhjusel jäi nii oluline fakt kriminaalasja materjalidest väljas. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on kriminaalmenetluses käigus üle kuulatud ja tal on seal olnud võimalik avaldada oma tähelepanekuid sündmuse toimumise teooriate kohta, ei ole usutavad ega tsiviilasjas esitatud fotodega tõendatud põlengu tekkimise kriminaalmenetluses tuvastatust oluliselt erinevad põhjused. Kohus märgib, et kostja esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kostja seisukoht garaaži boksi sissemurdmise kohta oleks tõene, samuti ei saa tsiviilasja menetlev kohus hinnata, kas fotodel nähtuv võib olla hiljem lavastatud. Kohus selgitab, et KrMS § 2001 lg 1 ettenähtud aluste ära langemise korral uuendatakse menetlus § KrMS 193 korras. Seega kui asjas ilmneb olulisi tõendeid, mis võiks anda aluse kriminaalmenetluse taastamiseks tuleb sellest teavitada Samuti selgitab kohus veelkord, et HÜS § 11 alusel kahju hüvitamise nõuet lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui hooneühistu liige või kolmas isik kahjustab HÜS § 11 lg 1 p-s 1 ja lõikes 2 sätestatud kohustuste rikkumisega hooneühistu või teise hooneühistu liikme omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et vaidlusalune kahju tekkis väidetava süütamisega, millest tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja rikkumine oleks olnud vabandatav. VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohtu hinnangul ei saa kostjale etteheidetava tegevusena käsitleda kolmandale isikule tema ainuomandisse hooneühistu garaažiboksi andmist, vaid kostjale etteheidetava tegevusena saab käsitleda hooletust, mis seisneb selles, et kostja ei olnud piisavalt hoolas ja ei võtnud tema ainukasutusse antud garaažiboksi kolmandatele isikutele üleandmisel tarvitusele abinõusid, et vältida selles põlemisohtliku vedeliku (kütuse) hoiustamist, mille tagajärjel võis tekkis põleng, mis kahjustas hooneühistu ja selle liikmetele kuuluvat vara. Tuleohutusnõuete täitmisest

2-17-2830 Täiendava vastuväitena on kostja seisukohal, et 21.04.2016 tekkinud tulekahju sai toimuda üksnes põhjusel, et hageja ei ole täitnud põhikirjaga ja seadusega ettenähtud kohustusi nõuetekohaselt. Kostja väidetel ei ole hooneühistu juhtkond korraldanud hooneühistu tegevus sellisel viisil, et oleks tagatud tuleohutusnõuete täitmine. Antud asjaolu tõendamiseks tugineb kostja Päästeameti Põhja päästekeskuse poolt teostatud 15.06.2017 paikvaatlusele. Kostja seisukohal arvestades Päästeameti poolt tuvastatud rikkumisi ja järeldusi saab tõdeda, et tegemist on pikkajaliste rikkumistega, mis võisid juhtuda üksnes Hooneühistu Loo juhtkonna tegemata töö tulemusena. Kohus on seisukohal, et kostjal oli hooneühistu liikmena võimalus igal ajal tutvuda hooneühistu tuleohutusnõuete aluseks oleva dokumentatsiooniga ning ka saada teavet nende järgitavuse osas. Samuti oli kostjal hooneühistu liikmena võimalus teha ettepanekuid hooneühistule garaažihoone tuleohutuse taseme tõstmiseks või puuduste kõrvaldamiseks ning esitada vastavasisulisi nõudmisi juhatusele või üldkoosolekule. Kostja seda teinud aga ei ole. Hageja on menetluse vältel tunnistanud tuleohutus alaste puuduste esinemist ja möönnud, et tuleohutusalased minetused võisid kaasa tuua kahju mõningase suurenemise. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole puudused garaažihoone tuleohutuse nõuete täitmisel tulekahju ning hageja ja hooneühistu liikmete vara kahjustamise põhjuseks, mis omakorda ei välista kostja varalist vastutust. Kohus hinnangul pidi kostja hooneühistu liikmena olema teadlik, et hooneühistu toimimine on suuresti seotud hooneühistu liikmete enda panusega ja kuna hooneühistu vastavusse viimine tuleohutusnõuetega sõltub hooneühistu liikmete rahalisest panust läbi hooneühistu liikmete kohustuse kanda HÜS § 13 lg 1 sätestatud alusel kinnisasja korrashoiuga seotud kulutused. Kohtu hinnangul pidi hooneühistu liikmest kostja olema teadlik asjaolust, et hooneühistul puudub õnnetuskindlustus ja tuleohutusnõuete täitmises esineb puuduseid, millest tulenevalt pidanuks kostja tema ainukasutusse eraldatud boksi kolmandate isikute valdusesse andmisel HÜS § 11 lg 2 kohaselt arvestama võimalike ohtudega ja välistama seetõttu tema ainukasutusse antud garaažiboksis tuleohtliku vedeliku hoiustamise. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.03.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-2-08 analüüsinud suurema ohu allika mõistet võlaõigusseaduse tähenduses Võlaõigusseaduse kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kohus on seisukohal, et kütuse hoiustamist viisil, mis kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimus kostja ainukasutusse antud garaaži boksis, kvalifitseerub suurema ohu allikaks, mille puhul esineb samuti vastutus sõltumata suurema ohu allika valdaja süüst. Analoogia korras KOS §-ga 11 riigikohtu praktikast tulenevalt HÜS § 11 puhul aga ei kohaldata hüvitusnõude alusena HÜS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid, mistõttu menetlusökonoomiast tulenevalt ei peatu kohus põhjalikumalt VÕS § 1056 analüüsil. Asjaolul, et hooneühistul puudus õnnetuskindlustus ning tuleohutusnõuete täitmine toimus puudustega on ka kostjal enda vastutus ning seda käsitlust toetab ka kohtupraktika. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-4-1-25-09 p-s 26 selgitanud, et: „Hooneühistu on hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 1 järgi tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Hooneühistu on seega liikmelisusel põhinev äriühing.

2-17-2830 Tulundusühistu on tulundusühistuseaduse § 1 lg 1 järgi äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu või mõnel muul sarnasel viisil. Samas märgib kolleegium, et hooneühistu ei vasta oma põhiolemuselt traditsioonilisele äriühingule, mille põhieesmärk on saada majandustegevuse kaudu tulu. See nähtub juba HÜS § 1 lg-s 1 sätestatud hooneühistu definitsioonist. Hooneühistu liikmete majandustegevus seisneb kinnisasja või selle osaks oleva hoone omamises ja valitsemises. Seejuures on aktiivne tegevus eelkõige omandi valitsemine. Omandi valitsemine seisneb eelkõige hooneühistu omandis oleva kinnisasja koos sellel oleva hoone üldkasutatavate osade korrashoidmises ning selleks vajalike kulutuste tegemise otsustamises ja rahaliste vahendite kogumises.“ Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väidetavat hooneühistu aktiivse tegevuse puudumist ei saa ette heita ainult hooneühistu juhtkonnale, vaid ka kostjale kui hooneühistu liikmele. Kohus lähtub asjas tõendina kogutud ekspert H P 11.05.2020 esitatud ekspertiisiaktist osaliselt. Hageja taotles TsMS § 303 lg 3 alusel eksperdi täiendavat küsitlemist kohtuistungil eksperdi arvamuse täpsustamiseks küsimusi, kuid ei saanud oma menetluslikku õigust kasutada eksperdi surma tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud tõendina jätta arvestamata ekspertiisiakti osad, milles hageja esitas 08.10.2021 kirjalikud küsimused ehk ekspertiisaktist eksperdi vastused küsimustele 7.1, 7.2, 7.5, 7.10, 7.11 ja 7.12. Kohus, tutvunud riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert H P ekspertiisiaktiga, on seisukohal, et eksperdile püstitatud küsimustest ning ekspertiisiaktis tõendina arvestatavas osas tehtud järeldustest tulenevalt ei esine kostja vastutusest vabanemise aluseid. Ekspertiisiakt käsitleb endas peamiselt automaatse tulekustutussüsteemi (sprinklersüsteemi) ja automaatse tulekahjusignalisatsiooni seadmete olemasolu või puudumise käsitlust, mille osas aga ekspert ei saanud täiendavalt hageja soovitud selgitusi anda. Muuhulgas ei saanud ekspert selgitada, kas sprinklersüsteem on ette nähtud paigaldamiseks kütteta hoonesse või ruumidesse, kus temperatuur võib langeda alla 0°C ehk alla külmumispiiri. Hageja on õigeks võtnud, et xxx asuvas garaažihoones esines tuleohutusealaseid puuduseid. Nii oli amortiseerunud ja osaliselt demonteeritud tulekahjusignalisatsioon. Lisaks märkis hageja, et xxx hoones puudub automaatne tulekustutussüsteem mis tulekolde varases staadiumis automaatselt kustutaks, mis on tingitud asjaolust, et tegemist on mitteköetava hoonega, kuhu automaatset tulekustutussüsteemi ei ole võimalik ehitada tulenevalt kütmata hoones talvel vee võimaliku külmumise ohu tõttu. Hooneühistu Loole kuuluv 5-korruseline garaaž asukohaga xxx on projekteeritud 1989. a (II kd, tl 10-15). Vastavalt garaaži projektile on garaažis ette nähtud automaatne spinkler tulekustutussüsteem (II kd, tl 13). 21.11.2017 on koostatud hooneühistu xxx, Tallinn Tuleohutusalase eksperthinnang (II kd, tl 27-36), mille punkti 9. kohaselt puudub hoones automaatne tulekustutussüsteem (II kd, tl 29 pöördel). Samas ei ole sama eksperthinnangu tuleohutuse nõuete tagamiseks tehtud ettepanekutes välja toodud, et automaatse tulekustutussüsteemi taastamine oleks tuleohutuse tagamiseks vajalik (II kd, tl 30).Kohus on ka eelnevalt jõudnud järeldusele, et puudused garaažihoone tuleohutuse nõuete täitmisel ei ole tulekahju ja märgitust tulenevalt hageja ja hooneühistu liikmete vara kahjustamise põhjuseks ja ei välista kostja varalist vastutust. Eeltoodust tulenevalt kohtu järeldusel kostja ehk hooneühistu liige on kahjustanud HÜS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega hooneühistu ja teiste hooneühistu liikmete omandit

2-17-2830 ning kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohtu järeldusel vaidlust HÜS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Kahju tekkimine ja selle suurus Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et esinevad tekkimise eeldused, siis hindab kohus järgnevalt tekkinud kahju ja selle suurust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 21.10.2015 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-107-15 p-des 11-12 viidanud, et: „Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et hageja kui kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p 15): - kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Ringkonnakohus on samuti õigesti leidnud, et eespool toodud asjaolusid peab tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3, VÕS § 103 lg 2) (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22)... Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kostja rikkunud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteris asuv elektrikilp korras. Kahju hüvitamise nõude aluseks olev kohustuse rikkumine võib iseenesest mh seisneda KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumises. Viidatud sätte kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-13, p 20). Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustust, ilma et rikkumine oleks vabandatav. Ringkonnakohus on möönnud, et ainuüksi asjaolust, et elektrikilp asus kostja reaalosal ja sellesse ei olnud ühendatud teiste korterite elektriseadmeid, ei saa järeldada, et tegemist oli kostja reaalosa hulka kuuluva seadmega. Vastuolus selle seisukohaga on ringkonnakohus aga tuletanud kostja vastutuse asjaolust, et elektrikilp, millest tulekahju alguse sai, paikneb kostja korteri seinal, on seega tema mõjusfääris ja kuulub kostja korteriomandi reaalossa, mida kostja ei ole korras hoidnud...Kolleegium leiab, et ainuüksi sellest, et vaidlusalune elektrikilp on ruumiliselt kostja mõjualas olev seade, ei saa järeldada, et tegemist on kostja korteriomandi reaalosa esemega, mille korrashoiu kohustus on KOS § 11 lg 1 p 1 alusel kostjal. Nõustuda tuleb kassaatoriga, et kohtu seisukoht amprite lisamise kohta on paljasõnaline ja ebaselgeks jääb ka, milline järeldus tuleks sellest teha hagejale kahju tekkimise aspektist. Üksnes sellest, et kostja ei ole väitnud, et ta ei ole kaitselülitit ümber ehitanud, ei saa veel järeldada, et kostja seda tegi, veel enam ei anna selline tõdemus alust järeldusele selle kohta, et elektrikilp oli kostja korteriomandi reaalosa esemeks. Asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et elektrikilp, millest lähtuvatest juhtmetest tulekahju alguse sai, kuulub kostja korteriomandi reaalossa, ringkonnakohtu otsus ei sisalda. Kostja on vaidluses tuginenud sellele, et tulekahju sai alguse elektrikilbist väljuvatest juhtmetest, mis asusid kaasomandis oleva seina sees (vt nt I kd, tl 159). Ringkonnakohus märkis oma otsuses, et tulekahju tekkepõhjuseks oli kostja korteri elektrikilbis olevast arvestist väljuvate juhtmete lühis või kuumenemine, jättis aga kindlaks tegemata, kas need juhtmed asusid kaasomandiks olevas seinas, nagu kostja on väitnud. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kas juhtmed, millest lühis tekkis, väljusid arvestist korteri poole või väljapoole, st kas need olid

2-17-2830 vajalikud üksnes kostja korteris elektritarbimiseks ning olid eemaldatavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks, või ühendasid need kostja korteris asuvat juhtmestikku maja üldise elektrisüsteemiga, olles selle lahutamatuks osaks.“ Kohus on tuvastanud, et tulekahju tõttu sai garaažihoone kahjustusi. Hageja on viidanud, et kahjustuse likvideerimiseks tuli hooneühistul tellida remonditöid maksumusega kokku 14 610.08 eurot. Hooneühistule tekitatud kahju seisnes järgnevas: - Tulekahju tõttu kahjustus boksi xxx lagi, mis kaotas kandevõime ja tuli lammutada ning ehitada uus. Selleks valati monoliitbetoonist uus lagi. Tööd teostas hooneühistuga sõlmitud lepingu nr 28042016 xxx OÜ. Töö sisaldas toetuspostide paigaldust, kahjustunud paneelide väljalõhkumist, uue raketise rajamist ja betoonivalu ning läksid maksma ühistule 9474 eurot Kohtu hinnangul kulu on tõendatud arvega nr. xxx 17051601 (I köide, tl 18) ja maksekorraldusega (I köide, tl 19). Arve ja maksekorralduse kohaselt on tööd maksma läinud täpsemini 9474.77 eurot, kuid hageja on nõudnud kahju hüvitamist 9474 euro ulatuses. Kohus lähtub kahju suuruses hageja nõudest. - Tulekahju tõttu kahjustus boksi ja tunneli (tunneliks nimetatakse ustega suletud koridore, millest kahele poole jäävad garaažiboksid) elektrisüsteem. Hooneühistu taastas süsteemi tulekahju järgselt oma jõududega, makstes kulumaterjalide eest ja põlengujääkide utiliseerimise eest kokku 690.30 eurot. Kohtu hinnangul kulud on tõendatud arve nr 00190305 ja kaardimakse kviitungiga summas 258.35 eurot (I köide, tl 20), arve nr EE100482052 ja kaardimaksekviitungiga summas 6.30 eurot (I köide, tl 21), arve nr AB02739 ja kaardimaksekviitungiga summas 68.38 eurot (I köide, tl 22), tšeki ja kaardimaksekviitungiga summas 241.16 eurot (I köide, tl 23), arve nr 161837 ja kaardimaksekviitungiga summas 24 eurot (I köide, tl 24). Tõenditest nähtuvalt on kohus tuvastanud kulutuste maksumuseks kokku 598.19 eurot, mitte 690.30 eurot. Kohus ei pea seega kahju 598.19 eurot ületavas osas ehk 92.11 euro osas põhjendatuks. - Tahmakahjustusi saanud hoone sisepinnad puhastas hooneühistuga sõlmitud lepingu nr 160401 alusel Xx OÜ. Tööde maht oli 630 ruutmeetrit ja puhastustöö eest maksis hooneühistu 3780 eurot, mis on tõendatud arve nr 160501 ja maksekorraldusega summas 3780 eurot (I köide, tl 33 ja 35). - Kahjustunud klaasblokkidest hoone otsasein (tunneli otsaaken) lammutati ja asendati pakettakendega. Aknad ja töö telliti äriühingult AS xxx. Akende valmistamise ja paigaldamise kulu kokku summas 665.78 eurot. Kohtu hinnangul kulud on tõendatud arve nr 11613879 ja maksekorraldusega summas 330 eurot (I köide, tl 36-37) ja arve nr 11613877 ja maksekorraldusega summas 325.78 eurot (I köide, tl 38-39). Tõenditest nähtuvalt on kohus tuvastanud kulutuste maksumuseks 655.78 eurot, mitte 665.78 eurot. Kohus ei pea seega kahju 655.78 eurot ületavas osas ehk 10 euro osas põhjendatuks. Kostja ei ole 10.10.2018 toimunud kohtuistungil (I köide, tl 183-183 pöördel) vastu vaielnud viidatud tööde vajalikkusele ega nende maksumusele (9474 eurot + 690.30 eurot + 3780 eurot + 665.78 eurot, kokku summas 14 610.08 eurot). Kohus peab eeltoodust tulenevalt põhjendatuks ja tõendatuks kahju suuruseks hooneühistule 14 610.08 euro asemel 14 507.97 eurot (arvutuskäik: 9474 + 258.35 + 6.30 + 68.38 + 241.16 + 24 + 3780 + 330 + 325.78). Kohus jätab rahuldamata kahju hooneühistule summas 102.11 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus hooneühistule nende liikmete poolt loovutatud kahju suurust. Tulekahju tagajärjel sai tahma ja suitsukahjustusi hooneühistu liikmete vara, sh autod ja garaažibokside sisustus. Hageja on välja toonud, et hooneühistu liikmed on loovutanud oma kahju hüvitamise nõuded kokku summas 2576.19 eurot hagejale. Hooneühistu liikmetele tekitatud kahju seisnes alljärgnevas: - Hooneühistu liikme G Vi ainukasutuses on garaažiboks xxx. Tulekahju toimus naaberboksis. Tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks G V teostas temale kuuluva auto

2-17-2830

-

-

-

-

-

-

-

-

välispesu ja värvis seestpoolt üle garaažiboksi xxx. Kulu autopesule ja remondimaterjalidele kokku 114.59 eurot. Nõue on loovutatud ühistule. Kohus loeb nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 40). Kohus loeb kahju suuruses 114.59 eurot tõendatuks esitatud tšekkidega (summas 15 + 9.90 + 25.98 + 18 + 1.5 +5.70 + 38.51) (I köide, tl 41-43). Hooneühistu liikme O Fi ainukasutuses on garaažiboks xxx. Tulekahju ajal oli garaažiboksis sõiduauto registreerimismärgiga xxx. Auto sai tahma ja suitsukahjustusi. Auto välispesu maksis 15 eurot. O F on nõude summas 15 eurot loovutanud hooneühistule. Kohus loeb nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 48). Kohus loeb kahju suuruses 15 eurot tõendatuks esitatud tšekiga (I köide, tl 49). Hooneühitus liikme A V ainukasutuses on garaažiboks xxx. Tulekahju tagajärjel vajas A V sõiduauto nii välis- kui salongipesu. Tööde maksumus vastavalt kviitung arvele oli 60 eurot. Nõude summas 60 eurot on hooneühistu liige loovutanud hooneühistule. Kohus loeb nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 50). Kohus loeb kahju suuruses 60 eurot tõendatuks esitatud tšekiga (I köide, tl 51). Hooneühistu liikme V K ainukasutuses on garaažiboks xxx. Tulekahju ajal oli boksis V. Ki sõiduauto xxx registrimärgiga xxx. Auto sai olulisi suitsu ja tahmakahjustusi. Sõiduk oli kindlustatud xxx. Auto kahjustused kõrvaldas OÜ xxx. Hooneühistu liikme kahju seisneb kindlustuslepingujärgses omavastutuses summas 191 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Kohus loeb nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 52). Kohus loeb kahju suuruses 191 eurot tõendatuks esitatud arvega (I köide, tl 53). Hooneühistu liikme V M auto registrimärgiga xxx oli tulekahju ajal garaažiboksis nr xxx. Auto vajas tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks välipesu ja sisepuhastust. Töö maksus oli 20 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Kohus loeb nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 54). Kohus loeb kahju suuruses 20 eurot tõendatuks esitatud tšekiga (I köide, tl 55). Hooneühistu liikme Va G ainukasutuses olevas garaažiboksis xxx oli tulekahju ajal sõiduauto registreerimismärgiga xxx. Auto vajas suitsu ja tahmakahjustuste kõrvaldamiseks välipesu, ja salongipuhastust ning õhu- ja salongifiltri vahetust. Kokku pesu, puhastus ja filtrite vahetus maksid 76.60 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Kohus loeb nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 56). Kohus loeb kahju suuruses 76.60 eurot tõendatuks esitatud tšekkiga (summas 27 + 35.60 + 14) (I köide, tl 57-58). Hooneühistu liikme M T ainukasutuses olevas garaažiboksis xxx oli tulekahju ajal sõiduauto xxx. Tulekahjust tekkinud saastumise kõrvaldamiseks vajas auto välipesu, salongi keemilist puhastust, õhu- ja salongifiltrite vahetust. Tööde maksumus 333 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Kohus loeb nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 59). Kohus loeb kahju suuruses 333 eurot tõendatuks esitatud tšekkiga (summas 300 + 18 + 145) (I köide, tl 60-62). Hooneühistu liikme Z K ainukasutuses olevas garaažiboksis xxx oli tulekahju ajal sõiduauto registrimärgiga xxx. Tahmaga saastunud auto välipesu maksis 20 eurot. Hooneühistu liige on nõude loovutanud hagejale. Kohus loeb nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 63). Kohus loeb kahju suuruses 20 eurot tõendatuks esitatud tšekiga (I köide, tl 64). Hooneühistu liikme O Z ainukasutuses olevas garaažiboksis nr xxx oli tulekahju ajal sõiduauto xxx Auto vajas tulekahju tagajärjel tekkinud saastest puhastamiseks keemilist puhastust ja õhufiltrite vahetust. Tööde maksumus oli 215 eurot. Nõue on loovutatud hagejale. Kohus loeb nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 65). Kohus loeb kahju suuruses 215 eurot tõendatuks esitatud pakkumisega (I köide, tl 66).

2-17-2830 -

Hooneühitu liikme V K ainukasutuses olevas garaažiboksis nr 3-176 oli tulekahju ajal sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx. Auto saastus tulekahju tagajärjel tahmaga niivõrd, et seda ei ole enam võimalik praktiliselt puhastada. Omanik lasi auto väljast pesta, makstes selle eest 31 eurot. Puhtaks tõenäoliselt autot ei saa, sest ükski ettevõtja seda tööd tegema ei nõustu. Omanik hindab kahju suuruseks 1031 eurot ja garaaži puhastamise ning remontimise maksumuseks 500 eurot. Kokku kahju 1531 eurot. Nõue on loovutatud hooneühistule. Kohus loeb nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise lepinguga (I köide, tl 67). Kohus loeb kahju suuruses 31 eurot tõendatuks esitatud tšekiga (I köide, tl 77). Kohus ei pea põhjendatuks ega tõendatuks kahju summas 1000 eurot ja 500 eurot, antud kulutuste osas ei ole esitanud hageja tõendeid ning kohtule esitatud fotodelt (I köide, tl 68-76) ei ole võimalik hinnata tekkinud kahju tulenevalt asjaolust, et fotode kvaliteet seda ei võimalda.

Kostja hooneühistu liikmetele tulekahjuga tekkinud kahju tunnistamise või vaidlustamise kohta ei ole menetluses avaldanud. Kohus peab eeltoodust tulenevalt põhjendatuks ja tõendatuks kahju suuruseks hooneühistu liikmetele 2576.19 eurot asemel 1076.19 eurot (arvutuskäik 114.59 + 15 + 60 + 191 + 20 + 76.60 + 333 + 20 + 215 + 31). Kohus jätab rahuldamata kahju hooneühistu liikmetele summas 1500 eurot. Kohtu järeldusel on menetluses esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et hagejale on tekkinud kahju remonditööde ja hooneühistu liikmetele tulekahju tagajärjena tekkinud kulutuste näol (VÕS § 127 lg 1, § 128) kokku summas 15 584.16 eurot (arvutuskäik 14 507.97 + 1076.19). Kahju ja põhjuslik seos Järgnevalt analüüsib kohus, kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14655/24 punktis 12.1. selgitanud: „VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non-põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4216, p 19).“ Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14655/24 punktis 12.2. selgitanud: „põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (Riigikohtu 10. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-03, p 27; vt ka 7. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12).“ /.../. Sama kohtuotsuse punktis 12.3. on Riigikohus selgitanud, /.../ „Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et kui kahju põhjustab küll võlgniku käitumine, kuid samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist põhjust) arvestada (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 19).“ Kohtu hinnangul seisneb kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise põhjuslik seos selles, et kostja ei täitnud hooneühistu liikmena enda kohustusi piisava hoolsusega. Kui kostja oleks olnud

2-17-2830 piisavalt hoolas ja võtnud tema ainukasutusse antud garaažiboksi kolmandatele isikutele üleandmisel tarvitusele abinõusid, et vältida selles põlemisohtliku vedeliku (kütuse) hoiustamist, ei oleks selle tagajärjel tekkinud põleng, mis kahjustas hooneühistu ja selle liikmetele kuuluvat vara, mille suurust kohus on eelnevalt hinnanud. Hagi rahuldamine Eeltoodut arvesse võttes, on kohus jõudnud järeldusele, et hagejale ja hageja liikmetele tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tulenevalt HÜS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2 garaažiboksi kasutades hoidunud tegevusest, mille toime ühistu teistele liikmetele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud rentides garaažiboksi välja kolmandatele isikutele ja hoiustades garaažiboksi tuleohtlikke aineid, millel võib olla ka isesüttimisoht. Samuti ei ole kostja tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav, mistõttu puudub alus jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Kohtu järeldusel tuleb eeltoodust tulenevalt hageja kahju hüvitamise nõue S P’ilt Hooneühistu Loo kasuks hooneühistu liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 15 584.16 eurot rahuldada, kohus jätab rahuldamata kahju summas 1602.11 eurot, mis ei ole tõendatud.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

2-17-2830 Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.