Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused AS PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 27.12.2022 hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega ning 27.12.2022 menetlusse võtmise määrus on kostjale TsMS § 325 alusel kätte toimetatud 06.01.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 20.01.2023 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi 2(4)

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 65,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 11,85 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning edasiulatuv viivis alates 21.12.2022 0,05% päevas põhinõudelt 65,01 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et põhivõlgnevus summas 65,01 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 65,01 eurolt alates 21.12.2022 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni, on põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse ebaõigesti arvestanud (arvestades arves toodud maksetähtaegu). Kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse, viivisekalkulaator.ee kasutades järgnevalt: - arve nr 15113143815, summa 1,02 eurot, maksetähtaeg 18.12.2021, viivise periood 19.12.2021-20.12.2022, viivisemäär 0,05% päevas, viivis on summas 0,19 eurot; - arve nr 15113382196, summa 30,19 eurot, maksetähtaeg 18.01.2022, viiviseperiood 19.01.2022-20.12.2022, viivisemäär 0,05% päevas, viivis on summas 5,07 eurot; - arve nr 15113616939, summa 25,19 eurot, maksetähtaeg 18.02.2022, viiviseperiood 19.02.2022-20.12.2022, viivisemäär 0,05% päevas, viivis on summas 3,84 eurot; - arve nr 15113850892, summa 8,23 eurot, maksetähtaeg 18.03.2022, viiviseperiood 19.03.2022-20.12.2022, viivisemäär 0,05% päevas, viivis on summas 1,14 eurot; - arve nr 15114084274, summa 0,19 eurot, maksetähtaeg 18.04.2022, viiviseperiood 19.04.2022-20.12.2022, viivisemäär 0,05% päevas, viivis on summas 0,02 eurot; - arve nr 15114316243, summa 0,19 eurot, maksetähtaeg 18.05.2022-20.12.2022, viivisemäär 0,05% päevas, viivis on summas 0,02 eurot. Põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on kokku summas 10,28 eurot (0,19+5,07+3,84, 1,14+0,02+0,02). Kohus jätab hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 1,57 eurot rahuldamata (11,85-10,28=1,57 eurot). Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulusid summas 25 eurot. Hagi lisadest ei nähtu Telia Eesti AS ja kostja vahel 30.11.2021 liitumislepingu nr 854022360 lõpetamist, mistõttu ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu 25 euro väljamõistmine põhjendatud. Eeltoodud põhjendusel jätab kohus hageja sissenõudmiskulu summas 25 eurot rahuldamata. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Tele 2 Eesti AS vahel 30.11.2021 sõlmitud liitumislepingu nr 854022360 alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus summas 65,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 10,28 eurot (periood 19.12.2021 kuni 20.12.2022) ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 65,01 eurolt alates 21.12.2022 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

3(4)

Hageja on hagis palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 540 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ning õigusabikulu 420 eurot). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 100 eur + 40 eur käibemaks=240 eurot), sh käibemaks. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 360 eurot (100 riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kantud kulu 20 eurot + 240 õigusabikulu, sh käibemaks). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 26,08% ulatuses ja kostja kanda 73,92 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 266, 11 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.