Võlaõigus › Võõrandamislepingud

võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni võlaõigusseaduse §-i 113 1. lõike 2. lauses sätestatud määras.

2 (9)

Hageja on saatnud kostjale kohtueelse nõude võlgnevuse tasumiseks, millele kostja esindaja on oma 29.08.2022. a. e-kirjas (hagi lisa 5) vastanud järgmiselt: „Täna kohe antud summat pole. Olen seda maksud osaliselt, kuidas meil võimalus on.“ Seega ei ole vaidlust võlgnevuse olemasolu üle, kuid kostjal puuduvad vahendid võlgnevuse koheseks tasumiseks. Kuivõrd kostja ei ole oma sõiduki müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud ehk oma võlgnevust tasunud, siis on hagejal kostja vastu lepingu täitmise nõue. Viivis. Arve maksetähtaeg oli 14.01.2020. a. ning arvet on kostja 2022. a. jooksul osaliselt tasunud. Eeltoodust tulenevalt on viivisenõude arvestus hagi esitamise ajal järgmine:

Kostja võlg on kokku 14378,20 eurot (10565 € põhisumma + 3813,20 € viivis). Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostjale on esitatud 21.09.2022. a. ja 28.09.2022. a. teatised nõude loovutamise kohta (hagiavalduse lisa nr 4), milles teavitati kostjat nõude loovutamisest hagejale. Seega on loovutamine kostja suhtes toimunud ning selles pole midagi küsitavat ega ebaselget. Nõue loovutati hagejale 21.09.22. Kostja tegi viimane makse 11.09.22 ehk 10 päeva enne loovutamist, mingit suulist ega muud kokkulepet pole. Viivis on seadusjärgne, see ei eelda poolte kokkulepet. Hageja palub 29.09.22 esitatud hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 10 565.- eurot, viivist 3813,20 eurot, põhivõlgnevuselt 10 565.- eurot arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.09.2022. a. kuni põhinõude 10 565.- euro täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja täpsustas 06.02.2023 nõuet seoses kostja poolt menetluse ajal osaliselt võla tasumisega ja palus välja mõista kostjalt põhivõlga 8565 €, viivist 4163,61 € ja alates 07.02.2023 viivist põhivõlgnevuselt (8565 €) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Viivise arvestus on 06.02.2023 esitatud avalduse kohaselt järgmine:

3 (9)

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tõendamata on, et hagejale on loovutatud viivisenõue, seda pole, sest viivises pole kokku lepitud. Kostja sõlmis hagejaga suulise maksegraafiku kokkuleppe, mis kestab seni ja seda pole hageja erakorraliselt üles öelnud. Viivise arvestus on arusaamatu. Oma 05.02.2023 vastuses märkis, et on tasunud osaliselt põhiosa võlga ja see on 05.02.23 seisuga 10565 € asemel 8565 eurot. Menetluskulud on ülepaisutatud. Kohtup põhjendused I Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingu tingimustele, seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõua VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist, viivist. VÕS § VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

4 (9)

VÕS § 208 lg 1 tähenduses, mille kohaselt kohustus müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku, ostja aga kohustus müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 164 lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), lg 2 järgi asub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. II Vaidlustamata asjaolud F OÜ ja kostja sõlmisid 2019.a. detsembris müügilepingu, millega F OÜ võõrandas kostjale sõiduki Peugeot Boxer (VIN kood XXX. F OÜ andis sõiduki kostjale üle. Kostja kohustus vastavalt kokkuleppele tasuma sõiduki eest 19 565.- eurot. Müüja esitas 31.12.19 kostjale arve nr 200066 müügihinna maksmiseks ja selle maksmise tähtaeg oli 14.01.2020. (arve hagi lisa 1). Kostja ei tasunud tähtaegselt arves märgitud müügihinda. Sügisel 2020. a. leppisid F OÜ ja kostja kokku et kostja tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel. Esimene makse tuli tasuda 31.09.2020. a. ning viimane 30.04.2021. a. Kostja kinnitas kokkuleppes võlgnevuse olemasolu ja see on allkirjastatud kostja juhatuse liikme A. S. poolt 14.09.2020. a. (hagiavalduse lisa 2). F OÜ ühines 2021. a. emaettevõtte, X OÜ-ga (registrikood 10515366), mille tagajärjel kustutati F OÜ registrist 3.05.2021. a. (hagi lisa 3, registri väljavõte). Kostja on tasu võlga osaliselt, teostades F OÜ-le ja X OÜ-le järgnevad maksed: 20.10.2020. a. makse summas 1000.- eurot; 18.03.2022. a. makse summas 3000.- eurot; 01.04.2022. a. makse summas 1000.- eurot; 19.05.2022. a. makse summas 2000.- eurot; 29.08.2022. a. makse summas 1000.- eurot; 11.09.2022. a. makse summas 1000.- eurot. Kostja on 11.09.2022 seisuga tasunud võlga kokku 9 000.- eurot. X OÜ saatis kostjale 21.09.2022. a. ja 28.09.2022. a. teavitused nõude loovutamise kohta (hagiavalduse lisa 4). Viivis on võlalt seisuga 06.02.23 seadusjärgses määras 4163,61 €. Kuna OÜ F ja kostja sõlmisid 2019.a. detsembris lepingu, millega F võõrandas kostjale sõiduki Peugeot Boxer (VIN kood XXX), andis selle kostjale üle ja kostja kohustus maksma selle eest tasu 19565 €, siis oli nende vahel sõlmitud VÕS § 208 lg 1 tähenduses müügileping. Vaidlustamata asjaolude tõttu ei ole kohtul täiendavalt vaja hinnata müügilepingu sisu ja hinna tasumise kokkulepet (graafik). 5 (9)

III Vaidlust polnud selles, et 2020. a. sügisel leppisid F OÜ ja kostja kokku, et kostja tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel ja et esimene makse tuli tasuda 31.09.2020. a. ning viimane 30.04.2021. a. Selle tõttu tuli kostjal müügilepingust tulenev müügihinna tasumise kohustust VÕS § 208 lg 1, § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi täita vastavalt kokkulepitud ajal ja ulatuses ehk graafikus ettenähtud ajal ja ulatuses. Vaidlust polnud selles, et F OÜ ühines 2021. a. X OÜ-ga, mille tagajärjel kustutati F OÜ registrist 3.05.2021. a., mida kinnitab ka väljavõte registriandmetest (hagi lisa 3). Vastavalt ÄS § 403 lg 1 läheb ühinemise kandmisega ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Seega läks F OÜ müügilepingust tulenev nõue kostja vastu üle 03.05.2021. a. X OÜ-le. Nii tuli kostjal VÕS § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 tulenev müügihinna tasumise kohustus täita kokkulepitud tähtaegadel ja ulatuses (graafiku järgi) X OÜ-le. Vaidlust ei olnud selles, et kostja tasus enne hagi esitamist kokku 9000 eurot, millest viimane makse oli 11.09.22 1000 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjadega 21.09.22 ja 28.09.22, et X OÜ loovutas nõuded, mis tal olid kostja vastu arve nr 200066 järgi, hagejale (hagi lisa 4). Arvest nr 200066 nähtub, et tegemist on F OüÜ ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõudega. Lisaks on e-kirjades märgitud, et hagejale on loovutatud ka viivised, mis tulenevad viidatud arvest. Arvest nähtuvalt ei ole selles märgitud mingit viivisemäära. Seega on osaliselt õige kostja väide, et viivise kokkuleppe puudub, ent märgitul pole tähtsust. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist, mis on VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi seadusjärgne õiguskaitsevahend, mida võlausaldaja saab kasutada kohustuse täitmisega viivitanud võlgniku vastu ilma võlgniku kokkuleppeta. Kostjale on põhivõla ja viivise nõude loovutamisest teatatud VÕS § 170 järgi mainitud e-kirjade kohaselt ja kostja ei ole nõude loovutamisest teadasaamist vaidlustanud. Seega sai võlausaldajaks olnud X OÜ loovutada hagejale seadusjärgses suuruses viivisenõudeid, mis tal said olla kostja vastu. Eeltoodu alusel on hageja astunud VÕS § 164 lg 1, 2 järgi nii põhivõla kui seadusjärgse viivise nõudes kostja vastu X OÜ asemele ning tal on põhimõtteliselt õigus nõuda kostjalt nii kohustuse täitmist kui seadusjärgset viivist VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause järgi. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et ta tasus müügihinnast kokku 9000 €. Kostja väited, et hageja sõlmis suuliselt kostjaga uue maksegraafiku müügilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, mis kehtib ja mida pole üles öelnud, ja mida tal tuleks täita ja välistaks hagejal nõuda ülejäänud müügihinna tasumist, on tõendamata. Seega on kostja rikkunud müügihinna tasumise kohustust VÕS § 100, § 208 lg 1 järgi ning oli hagi esitamise ajaks võlgu hagejale kui uuele võlausaldajale 10565 €. Menetluse kestel teatas kostja, et on tasunud täiendavalt hagejale müügihinda ja et võlg on 10565 € asemel 8565 eurot vastavalt pangakonto väljavõttele (05.02.23 dokumendi lisa). Sellest nähtuvalt tasus kostja hagejale 10.01.23 500 €, 29.01.23 500 € ja 05.02.2023 1000 €.

6 (9)

Kohus andis kostjale 06.02.23 istungil tähtaja vastata hageja nõude täpsustusele vastavalt

Kuna hagiavalduselt endalt tuli tasuda lõivu 980 € ja see on tasutud, jääb lõiv 980 € TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja enda kanda. Esindaja õigusabikulud on arvestuse järgi 2600 € (ilma käibemaksuta) 13 tunni eest. Tasu määr on 200 €. Kostja leidis oma esialgses vastuses hagile, et hageja menetluskulud on üle paisutatud. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks 17.02.2023 seisukohta menetluskuludele (vt istungi protokoll 06.02.23). TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust, sõltumata kostja vastuväidetest või nende esitamata jätmisest. Hageja esindajal kulus käesolevas asjas töö tegemiseks 13 tundi, mis on 8- tunnise tööpäeva arvestuse juures ca 1,6 tööpäeva. Käesolevas asjas ei olnud esitatud palju väiteid, tõendeid ega vastuväiteid ning tõendeid. Seega oli tegemist lihtsama vaidlusega. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud kulu istungi ettevalmistamiseks 1,5 tundi ja selleks piisab vaid 0,5 tunnist. Põhjendatutud ei ole kulu 1,25 tunni eest, mille on hageja esindaja kulutanud seoses 06.01.22 esitatud vastusega kohtule. Nimelt ei esitanud kostja kohtule tulenevalt kohtu 29.11.22 e-kirjast dokumente, mistõttu ei olnud hagejal vaja ka neile vastata (hageja vastus 06.01.23). Lisaks ei ole põhjendatud kulude nimekirja koostamise ajakulu 1 tund, vaid piisab 15 minutist, kuna kulude nimekiri on lühike. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja esindaja põhjendatud tööga seotud ajakulu on 10,5 tundi (13-0,5-1,25-0,75) ja sellele vastav tasu TsMS § 175 lg 1 järgi 2100 € (käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt TsMS § 162 lg 1, 2, § 175 lg 1 ja § 144 p 1 § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2 järgi hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks lõivu 980 € ja esindaja kulude katteks 2100 eurot (käibemaksuta). Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja mõista võlgnetavatelt kuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist, lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. 8 (9)

Kohus andis 06.02.23 istungil, kui määras edaspidi poolte nõusolekul asjas kirjaliku menetluse, pooltele tähtajad menetlusdokumentide esitamiseks. Kostjal oli õigus esitada oma arvamus hageja dokumendile vastavalt 17.02.23. Kostja esitas kohtule oma dokumendi 21.02.23. Hilisemat esitamist põhjendas sellega, et tekkis perekondlik hädaolukord, mis eeldas välismaale sõitmist, ja mis lahenes alles 20.02.23. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta. Kostja dokumendi menetlemine tooks kaasa vajaduse anda vastaspoolele vastamiseks mõistlik tähtaeg. Dokumendi menetlemine mõjutaks ka menetluskulude suurust, sest põhjustaks hagejale õiguse esitada selle kohta vastav kulu nimekiri, mis tooks kostjale omakorda õiguse nendele kuludele vastata. Nii põhjustab dokumendi menetlemine ka otsuse aja muutmist ja seega kogu asja venimist, kuna kostja poolt dokumendi esitamise ja otsuse avaldamise aja vahele jääks vaid 6 tööpäeva. Selline aeg ei ole piisav eeltoodud dokumendi menetlusega kaasnevate poolte toimingute ja otsuse tegemiseks. Eeltoodu tõttu jääb kostja 21.02.23 esitatud dokument TsMS § 331 järgi menetlemata, kuna selle hilisemaks eitamiseks ei ole kohtu hinnangul mõjuvat põhjust tõendatud (põhistatud) ja dokumendi menetlemine toob kaasa asja menetluse venimise.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.