Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Priisle Äripark OÜ (hageja ) esitas 14.09.2022 kohtule hagi Arenguring Progress OÜ (likvideerimisel, kostja 1) ja ARProgress OÜ (kostja 2) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlg 5209,73 eurot ja viivised. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse ja hageja 16.12.2022 täienduste kohaselt sõlmisid kostja 1 ja Lasnamäe Laokeskus OÜ 05.08.2019 üürilepingu (üürileping) Ussimäe tee 12/1 asuva hoone ruumide kasutamiseks. Üürileping sõlmiti 5 aastase tähtajaga ning kostja 1 kohustus tasuma üüri ja kõrvalkulusid vastavalt üürilepingu tingimustele. Hageja sai Ussimäe tee 12 kinnistu omanikuks 11.11.2020 ning hagejale läksid üle üürileandja õigused ja kohustuses. Kostja 1 soovis 09.02.2022 üürileping poolte kokkuleppel lõpetada, kuid hageja keeldus vastava kokkuleppe sõlmimisest. Kostja 1 jätteis alates 2022. a maist tasumata üüri- ja kommunaalkulude arved ja 07.05.2022 teatas kostja 1, et ta lõpetab üürilepingu alates 31.05.2022 ja palus hagejal võtta üüripind tagasi. Ametlikes Teadaannetes avaldati 07.05.2022 kostja 1 likvideerimismenetluse algatamise teade ja 31.05.2022 teatas kostja 1, et ta on üürilepingu erakorraliselt üles öelnud ja kolis üüripinnalt välja. Hageja selitas kostjale 1, et leping ei ole lõppenud, kuid oli nõus ruumid võimaliku kahju ärahoidmiseks siiski vastu võtma. Kostja 1 osanik P. R. asutas 02.06.2022 kostja 2. Hageja esitas 06.07.2022 esitas hageja kostjale 1 nõude võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja 1 võlgnevust ei tasunud. Hageja hinnangul ei ole kostja 1 üürilepingut kehtivalt üles öelnud. Üürileping sõlmiti tähtajalisena 5 aastaks ning kostja 1 poolt hagejale 09.02.2022, 07.05.2022 ega 31.05.2022 esitatud teated ei toonud kaasa mistahes õiguslikke tagajärgi. Igal juhul on täitmata ülesütlemise materiaalsed eeldused – kostja 1 majandusolukord ei anna alust tähtajalise üürilepingu ülesütlemiseks. Kostja 1 07.05.2022 e-kiri ei vasta ülesütlemisavalduse vorminõuetele, sest teates ei olnud toodud üürilepingu ülesütlemise alust. VÕS § 313 lg 1 alusel lepingu ülesütlemine eeldab mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mida tehtud ei ole. Üürileping kehtis peale ruumide üleandmist edasi sõltumata sellest, kas kostja 1 ruume kasutas või mitte. Seadusest ega üürilepingust ei tulene, et üürileping või üüri maksmise kohustus lõppeks üüripinna faktilise kasutamise lõpetamisega – vastasel korral muutuks tähtajatu üürileping mõttetuks, kui leping saaks suvalisel ajal lõppeda, kui üürnik otsustab välja kolida. Hageja ütles üürilepingu üles 31.10.2022. Hageja on üürilepingus ettenähtud tasude maksmise kohta esitanud kostjale 1 arved, mida kostja 1 ei ole tähtaegselt tasunud. Üürilepingu punkti 6.2 järgi kohustub üürnik tasuma üürileandjale viivist

0,05% päevas võlgnevuse tasumisega viivitamise eest kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumise päevani. Üürilepingust tulenev põhivõlgnevus (tasumata üür ja kõrvalkulud) on 5209,73 eurot ja tuleneb üürilepingu alusel esitatud arvetest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis üürilepingu punkti 6.2 kohaselt 163,25 eurot. Hageja nõuab TsMS § 367 kohaselt alates 14.09.2022 põhinõudele lisanduva viivise väljamõistmist 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hageja hinnangul on kostja 1 ja kostja 2 solidaarselt vastutavad VÕS § 180 lg 1 alusel, sest kostja 1 kui ettevõtte tegevus on üles läinud kostjale 2. Kostja 2 on asutatud kostjale 1 sarnase ärinimega vähem kui kuu aega pärast kostja 1 likvideerimismenetluse algatamist; kostja 1 ja kostja 2 on sama isiku omanduses ja kontrolli all. Mõlema ühingu asutajaks ja osanikuks on P. R., samuti on ta mõlema ettevõtte tegelikuks kasusaajaks. On ilmselge, et kostja 2 tegevust juhib ja saab selles kasu sama isik, kes juhtis ja sai kasu ka kostja 1 tegevusest. Sama isik täidab eelduslikult ka kostja 2 töötaja funktsioone ning isikulise kattuvusega on tagatud kostja 1 ärisuhete, kontaktide, lepingute, tegevuse ja klientide ülevõtmine kostja 2 poolt. Kostja 1 ja kostja 2 põhitegevusalaks on huvikoolitus (EMTAK 8552), eelkõige laste huvialaringide ja keeleõppetundide korraldamine. Hageja järeldab sellest, et kostja 2 on üle võtnud kostja 1 lepingud ja koostööpartnerid ning on jätkanud sisuliselt kostja 1 äritegevust. Kostjate äriregistrisse märgitud elektronposti aadress ([email protected]) ja veebilehte https://arenguring.weebly.com/ on samad. Kostja 2 kodulehel, millel reklaamitakse 2022-2023 õppeaastal toimuvaid õppetunde, on üleval fotod erinevatest huvitundidest perioodil 2018-2022. Kostja 2 reklaamib enda tegevust iganädalaselt Facebooki ja Instagrami kontodel, mida kasutas eelnevalt kostja 1. Facebooki konto (ArenguRing Progress: эстонский, английский и развивашки для детей; https://www.facebook.com/arenguring ) on loodud 11.07.2018, kuid kostja 2 avaldab sellel jätkuvalt iganädalaselt postitusi. Instagrami konto (arenguringprogress; https://www.instagram.com/arenguringprogress/ ) on loodud hiljemalt 2020. a veebruaris, kuivõrd sellest ajast pärineb konto esimene postitus, kuid kostja 2 avaldab sellel jätkuvalt sisu ning viimane postitus on avaldatud üksnes paar päeva enne hagi esitamist 2022. a septembris. Kostja 1 postitas 08.05.2022 ArenguRing Progress Facebooki lehele video, mis oli filmitud hagejale kuuluvates ruumides (üüripinnal) ning 27.05.2022 teate selle kohta, et tegevus jätkub uues asukohas – P. Pinna 8 ehk aadressil, kus toimub kostja 2 äritegevus. Kostjad on solidaarselt vastutavad üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumise eest VÕS § 183 lg 1 ja VÕS § 165 lg 1 alusel. Kostja vastuväited Kostjad esitasid 24.10.2022 ja 30.01.2023 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnista. Kostjal 1 oi mõjuv põhjus viieks aastaks sõlmitud üürileping erakorraliselt üles öelda. Kostja 1 asutati 31.juuli 2018.a. ning 05.08.2019.a. sõlmiti hagejaga üürileping viieks aastaks. Seega korraline üürilepingu lõppemine oli võimalik alles 04.08.2024.a. Kostja 1 osaühingu tegevuse eesmärgiks oli huvikoolitus lastele, kuid COVID-19 pandeemia tõttu kuulutati Eestis välja eriolukord. Huvitegevus sellel perioodil oli keelatud, mis mõjutas negatiivselt noorfirma arengut kuna tegevust üldse ei toimunud aga vastuvõetud kohustusi tuli täita. Riigi poolt määratud piirangute tõttu ei õnnestunud kostjal 1 taastada oma tegevust plaanitud mahus ka 2021 aastal. Kostja 1 tegevust mõjutas ka 2022. a alguses toimunud energia hinnatõus. Kostja 1 majandusaasta aruandest nähtub, et perioodi 2018 – 2021 olid kostja 1 majandustulemused negatiivsed vaatamata sellele, et osanikud toetasid rahaliselt ühingu tegevust. Osanikud olid kohustatud Äriseadustik (ÄS) § 176 alusel tegutsema ja leidma meetmed ühingu tegevuse jätkamiseks või ühing likvideerima. Üheks sobivaks abinõuks oli ruumide üürilepingu lõpetamine hagejaga poolte kokkuleppel ning üürimiseks väiksema ja odavama ruumi otsimine. Kahjuks hageja kategooriliselt keeldus üürilepingut poolte kokkuleppel lõpetama. Seetõttu kostja 1

hakkas otsima oma ruumidele uut üürniku. Likvideerimismenetluse raames ning tuginedes ÄS § 209 lg 2, teavitas kostja 1 hagejale üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest VÕS § 313 lg 1 alusel. Kostja 1 on üürilepingu üles öelnud 07.05.2022 e-kirjaga alates 31.05.2022. Kostja 1 09.02.2022 ja 07.05.2022 e-kirju tuleb lugeda terviklikult üksteist täiendavatena ning neist on aru saada ülesütlemise põhjus. Kuna kostjal 1 oli mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis üürileping on lõppenud 31.05.2022 ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt 1 üürilepingust tulenevaid kohustusi. Juhul, kui kohus tuleb teisele järeldusele, esitab kostja 1 vastuväite tema vastu esitatud nõude suuruse osas. Kostja 1 tasaarvestab arve nr 22370 mai 2022 äripinna üüri eest summas 979,50 eurot hagejale välja makstud tagatisrahaga summas 948 eurot. Puuduv osa 31,50 eurot oli tasutud kostja 1 poolt 30.05.2022 koos kommunaalteenuste tasumisega mai 2022 eest. Vastavad andmed tasumise kohta esitab kostja 1 lisades 6 ja 7. Seega ei ole põhjendatud hageja põhinõue 979,50 eurot mai 2022 kuu eest ning viivise nõue 61,71 eurot perioodil 11.05.2022 – 13.09.2022.a. I Kostjad leiavad, et kostjad ei vastuta kostja I kohustuste eest solidaarselt ja kostja II kaasamine menetlusse kostjana ei ole põhjendatud. Ühel isikul on õigus asutada mitu sarnase majandustegevusega seotud ühingut. Sarnase majandustegevuse korraldamisel saab isik ise otsustada, milline osa tema tegevusest / teenusest korraldatakse ühe või teise äriühingu kaudu. Kostja 1 Arenguring Progress OÜ osanikuks on kaks isikut ja kaks tegelikku kasusaajat, s.o. P. R. ja A. R.. Kostjal 2 ARProgress OÜ on üks asutaja ja tegelik kasusaaja, s.o. P. R.. Juba see näitab, et ettevõtte ülemineku ei ole olnud. Võttes arvesse kostja 1 ettevõtte tegevuse korraldamisel tehtud vigu, omandades kogemusi laste arendamise alase töö korraldamisel ja omades soovi huvikoolituste lastele läbiviimisel juurutada uusi iseseisvaid ideid, otsustas P. R. jätkata üksinda ja iseseisvalt äritegevusega. Seadusega ei ole see keelatud. Seejuures kostjale 2 ei ole üle antud kostja1 poolt sõlmitud lepinguid, vara ega õigusi. Ei ole keelatud ka äriregistrile esitada ning kasutada samu kontaktandmeid mõlema firma jaoks, tähtis on, et kontaktandmed on tõesed ja töötavad. Facebooki ja Instagrami kontode kasutamise üleandmine kostjalt 1 kostjale 2 ei ole ka keelatud või mõne õigusaktidega piiratud. Kostja 1 tegevus on lõppenud ja nende kontode kasutamine ei ole enam temale vajalik. Arvestades, et kostja 1 endised kliendid on Facebooki ja Instagrami kontode kasutajaks, kostja 2 nende kontode kaudu reklaamib enda uue ühingu poolt pakutavaid teenuseid. Pakutava teenuste valik on ka muutunud. Näiteks pakutakse hiina keele õpetust ning lastele on keelekümbluse tunnid. Asjaolu, et osa kostja 2 poolt reklaamiks kasutatavaid materjale olid tehtud hagejalt üüritavates ruumides ei oma antud juhul tähtsust, kuna reklaamitakse kostja 2 poolt pakutavaid teenuseid, mitte firmat ennast. Eelmainitust tulenevalt, kostja 2 ARProgress OÜ on iseseisev firma, kellele ei ole läinud üle kostja 1 Arenguring Progress OÜ majandustegevus, töötajad, lepingud, varad jne. Seega kostja 2 ei vastuta solidaarselt kostjaga 1 hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud Kostjal I ei olnud töötajaid töölepinguseaduse mõttes. Andmed näitavad, et õpetajatega olid sõlmitud võlaõiguslikud lepingud alles alates 2020. aasta septembrist (peale eriolukorra lõppemist). Õpetajaid kutsuti läbi viima konkreetseid tunde või kursusi. Viimased võlaõiguslikud lepingud lõpetati 31. mail 2022 kostja tegevuse lõpetamise tõttu. P. R., kelle kaudu toimus kliendisuhtlus, tegutses ühingu osanikuna/ juhatuse liikmena tasuta. Seega ei saa rääkida võtmetöötajate üleminekust. Menetluse käik Kohus tagas 15.09.2022 määrusega hagi osaliselt ning keelas kostja 1 likvideerimise. Kohus tegi pooltele kompromissettepaneku, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Pooled ei vaidle üürilepingu sõlmimise ja üürilepingu tingimuste asjaolude üle. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on üürilepingu kehtivalt üles öelnud, kas kostjal on üüri – ja kõrvalkulude võlgnevus hageja ees ning kas võlgnevuse eest vastatuavad kostja 1 ja kostja 2 solidaarvõlgnikena, kuna ettevõte on üle läinud. Kohtule esitatud üürilepingust (hagi lisa 1) nähtub, et kostja 1 ja Lasnamäe Laokeskus OÜ 05.08.2019 üürilepingu (üürileping) Ussimäe tee 12/1 asuva hoone ruumide kasutamiseks VÕS § 271 mõttes. Üürileping sõlmiti 5 aastase tähtajaga ning kostja 1 kohustus tasuma üüri ja kõrvalkulusid vastavalt üürilepingu tingimustele. Hageja sai Ussimäe tee 12 kinnistu omanikuks 11.11.2020 (hagi lisa 2) ning hagejale läksid VÕS 291 lg 1 alusel üle üürileandja õigused ja kohustused. Tähtajalise üürilepingu erakorraline ülesütlemine on VÕS § 313 lg 1 järgi on lubatud mõjuval põhjusel. Lepinguga võib äriruumi üürilepingu puhul erakorralise ülesütlemise välistada või selle ulatust piirata. Üürilepingu ülesütlemine peab toimuma VÕS § 325 lg 1 järgi kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtule esitad kostja 07.05.2022 ja 31.05.2022 e-kirjad on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, järelikult on need kooskõlas VÕS § 325 lg 1nõudega. Kostja on mõjuva põhjusena toonud välja, et ema tegevus oli pärsitud 2020.aastal välja kuulutatud eriolukorra tõttu ning tema majandustegevus ei taastunud samuti on selle põhjuseks energiahindade tõus. Kohtu hinnangul saab pidada energiahindade tõusu tavapäraseks äririskiks. Kostja väiteid, et tema majandustegevus sai kahjustada COVID-19 pandeemiast tingitud piirangute tõttu, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks. Majandustegevuses ongi vajalik võtta äririsk tegevuse suhtes ning oodatus kehvemad majandustulemused ei saa olla põhjuseks üürilepingu lõpetamiseks. Kostja 1 majandusaasta aruannetest nähtub, et kostja 2019-2022 majandustulemused ei ole COVID-19 pandeemia ajal halvenenud. Kostja 1 müügitulu on olnud kasvav. Müügitulu oli 2020.aastal, mis kehtisid ka COVID-19 tulenev eriolukord, oli müügitulu 16 511 eurot, 2021.aastal, mil samuti oli COVID-19 piirangud, oli müügitulu 23 706 eurot aastas ja 2022. aasta esimese viie kuuga oli müügitulu 12 718 eurot. Kostja 1 kui ettevõte on olnud kasumis ja kulud on püsisid ühtlased. Ka kostja 1 ise on oma sotsiaalmeedia postitustes hinnanud oma majanduslikku olukorda heaks, mis nähtub kostja 1tehtud 19.05.2022 Instagramis postitusest. Äriühingu likvideerimine kui selline ei ole mõjuv põhjus, sest mõjuv põhjus peab olema objektiivne, isiku tegevusest mitteolenev põhjus. Ühingu likvideerimine on täielikult osanike kontrolli all olev tegevus. Kostja 1 tegevus võis olla mõjutatud COVID -19 pandeemiast, küdi kostja 1 tegevus siiski eriolukorra ja piirangute ajal jätkus, mida tõendab kostja 1 sotsiaalmeedia kontost tehtud väljavõte. Asjaolu, et hageja võttis ruumid kostjalt vastu, ei muuda üürilepingut lõppenuks, järelikult kehtis üürilepingu edasi. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 292 lg 1 järgi on üürnikul kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt lepingus kokkulepitule. Üürilepingu punkti 3 järgi oli kostjal 1 kohustus tasuda üüripinna kasutamise eest üüri ja kõrvalkulusid vastavalt arvetele. Kohtule esitatud arvetest (hagi lisa 8) nähtub, et hageja on esitanud kostjale arved perioodi mai 2022 kuni september 2022 eest nii üüri kui ka kõrvalkulude eest kogusummas 5209,73 eurot. Kostjad ei ole vaidlustanud üüri ja kõrvalkulude arvete õigust ega kohustuse suurust. Kostjad ei ole tõendanud, et oleks oma kohustuse täitnud. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlg 5209,73 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Lepingu p 6.2 järgi on viivis 0,05% tasumata summalt päevas. TsMS § 367 järgi on hageja õigustatud

nõudma viivist ka edasiulatuvalt. Hagi esitamise seisuga oli viivise suuruseks 163,25 eurot ning hagi esitamisest kohtulahendi tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise suurus on 421.99 eurot, kokku on viivise suuruseks kohtulahendi tegemise ajaks 554,24 eurot., mis tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjatelt välja mõista edasiulatuv viivis põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. TsÜS § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja seda teenivad asjad, õigused, kohustused ja ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte ülemineku hindamisel VÕS § 180 lg 1 mõttes tuleb arvestada kohtupraktika kohaselt ettevõtte tüüpi, vara üleminekut, kliendi- ja hankijasuhete jätkuvust, üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasust, majandustegevuse jätkuvust. Kohtu hinnangul on kostja 1 ja kostja 2 puhul tegemist ettevõtte üleminekuga ning ühingud on hageja ees solidaarselt vastutavad VÕS § 183 lg 1 ja VÕS § 165 lg 1 alusel. Kostjate ärinimed on sarnased. Kostja 2 ärinimi ARProgress OÜ on ilmselgelt lühend kostja 1 ärinimest, sest kostja 2 ärinime esimesed tähed AR viitavad selgelt sõnale „Arenguring“. Kostjate osanike ning tegelike kasusaajate ring kattub osaliselt, mis nähtub kostja 1 ja kostja 2 äriregistri väljavõttest. Olgugi, et kostja 1 osanikuks oli ka A. R., ei muuda see asjaolu, et mõlema kostja osanikuks on P. R.. Osanike ring ei pea täielikult kattuma, oluline on, et läbi isikute on tagatud äriühingu oskusteabe ja kliendivõrgustiku üleminek. Kostja 1 ja kostja 2 põhitegevusalaks on huvikoolitus (EMTAK 8552), mis nähtub äriregistri väljavõttest. Kostjate tegevus sisuliselt kattub,, sest mõlemad tegelevad laste huvialaringide ja keeleõppetundide korraldamisega. Kostjate koolitused ka sisuliselt kattuvad, mida on võimalik tuvastada kodulehe kuvatõmmisest (hagi lisa 12). Kostja 2 kodulehel reklaamitavale 2022-2023 õppeaasta programmile on lisatud fotod erinevatest huvitundidest perioodil 2018-2022, mis nähtub kostja 2 veebilehe kuvatõmmisest (hagi lisa 13). Kostja 2 on kasutanud oma tegevuse tutvustamiseks kostja 1 poolt loodud sotsiaalmeedia kontosid. Facebooki konto ArenguRing Progress: эстонский, английский и развивашки для детей; 8 https://www.facebook.com/arenguring on loodud 11.07.2018 ja kostja 2 avaldab sellel jätkuvalt iganädalaselt postitusi. Kostja 1 avaldas 27.05.2022 ehk juba enne kostja 2 asutamist, teate selle kohta, et tegevus jätkub uues asukohas – P. Pinna 8 ( hagi lisa 19), järelikult on kostja 1 ennast ise seostanud kostja 2 tegevuse jätkajana. Instagrami konto arenguringprogress; https://www.instagram.com/arenguringprogress/ esimene postitus on sisestatud 2020. a veebruaris (hagi lisa 16) ja kostja 2 avaldab sellel hagi esitamise ajal postitusi so septembris 2022 (hagi lisa 17). Kontode kasutamine on võimalik üksnes siis, kui on teada kasutajatunnus ja salasõna. Kas sotsiaalmeedia kontod on käsitletavad ühingu intellektuaalse varana ning kohus järeldab, et kostja 1 intellektuaalne vara on sotsiaalmeedia kontodel näol kostjalt 1 kostjale 2 üle läinud. Domeeninimi on intellektuaalne vara, samuti saab oskusteabeks ja intellektuaalseks varaks pidada õppetegevuses vajalikke teadmisi. Veebilehe kasutuse jätkamisest ning sellest, et kostja 2 pakub sama sisuga koolitusi, kui kostja 1, järeldab kohus, et kostja 1 intellektuaalne vara sh oskusteave on kostjale 2 üle läinud. Kostja väidab, et domeeninime ja sotsiaalmeedia kontode kasutamine, samuti samade kontaktandmete esitamine registrile ei ole seadusega keelatud ega piiratud. On tõsi, et selline tegevus ei ole seadusega piiratud, kuid sellise tegevuse üheks tagajärjeks ongi järeldus, et ettevõte on üle läinud. Kostja väidab, et kuna kostjal 1 ei olnud töötajaid, siis ei saanud ka töötajad üle minna. Kohus möönab, et kui töötajaid ei ole, siis ei saa ka töötajad üle minna, kuid saab üle minna oskusteave juhatuse liikme kaudu ning ka koostööpartnerite võrgustik. Kuna kostja 2 pakub samu koolitusi kui kostja 1, siis võib järeldada, et talle on üle läinud ka koostööpartnerite võrgustik.

Tasaarvestus, mille kostjad on teinud, ei ole kohtu hinnangul kehtiv, sest kostjal 1 puudus nõue hageja vastu. Tasaarvestuse tegemine toimub ühepoolse avaldusega ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja 1 tasaarvestuse avalduse esitas, mõlemal juhul on tegemist rahalise nõudega, seega on tegemist üheliigiliste nõuetega ja VÕS § 197 lg 1 1 formaalsed nõuded on täidetud. Kohtul on kohustus kontrollida tasaarvestuse olemasolu sisuliselt ehk kas kostjal 1 on tegelik nõue hageja vastu, mida saaks tasaarvestada. Hageja tehtud ülesütlemisavaldus vastab VÕS § 325 lg 1 ja lg 4 p 1-4 toodud nõuetele, sest see on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning selles on märgitud ülesütlemise alus ja asjaolud. Hagejal oli lepingu p 6.8 kohaselt õigus jätta tagatisraha leppetrahvina hagejale. Lepingu ülesütlemisel on hageja kasutanud leppetrahvi õigust. Hageja 26.10.2022 üürilepingu ülesütlemise teates on märgitud lepingu erakorralise ülesütlemise alus (lepingu p 8.3.3) ja põhjusena märgitud üüri – ja kõrvalkulude võlgnevus, teade on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormi. Samuti on hageja selgitanud, et kohaldab leppetrahvi lepingu p 6.8 alusel tagatisraha suhtes. Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue pandud maksma mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes, sest see on esitatud lepingu ülesütlemisel ehk lepingu rikkumisest teavitamisel. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on hagihind 6323,76 eurot. Hageja nõue 5372,98 eurot + ühe aasta jooksul lisanduv viivis 950,78 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud poole, kelle kahjuks tehti kohtulahendi. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohus kohtuotsuses. Menetluskuludelt on õigus nõuda viivist TsMS 177 lg 4 alusel. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja õigusabikulu 3846 eurot. Advokaadibüroo Ellex Raidla advokaadid on osutanud hagejale õigusteenuseid 21,40 tundi tunnihinnaga 170-250 eurot (käibemaksuta). Hageja palub lisaks välja mõista ka 31.01.2023 kohtuistungiga seoses lisanduva menetluskulu arvestades istungi ajakulu tundides ning asjaolu, et istungil osaleb hageja lepinguline esindaja advokaat Grete-Kai Teeäär, kelle töötunni hind on 170 eurot (käibemaksuta). Kohtuistung kestis 30 minutit. Hageja on tasunud riigilõivu 700 eurot, millest 630 eurot hagi esitamise eest ja 70 eurot hagi tagamise avalduse esitamise eest. Hageja palub välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kohtu hinnangul on menetluskulude suurus mõistlik ja põhjendatud. Tegemist ei ole küll keerulise õigusvaidlusega, kuid tavapärasest tõendimahukama menetlusega, sest hageja on tuginenud ettevõtte ülemineku põhjendustele, seega on olnud vajalik koguda ka tõendeid, mis tõendaksid ettevõtte üleminekut. Kohtu hinnangul on hageja menetlustoimingud olnud vajalikud, esitatud dokumendid on asjakohased ning sisulised. Hageja on vastanud kohtule tähtaegselt, kohtuistungil ja menetlusdokumentides on hageja väited selged, loogilised ja struktureeritud. Kohtu hinnangul vastab õigusabi kvaliteet selle osutamiseks kulunud ajale. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 700 eurot ning õigusabikulu 85 eurot kohtuistungil osalemise eest ning 3846 eurot eelneva õigusabi eest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.