Menetlusosalised ja nende Hageja: OĂ Aktiva Finants (registrikood 10746479, A. esindajad Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: Alla Ćœulinskaja, Sigrid Rahkema (Julianus Inkasso OĂ, e-post: xxx), Kostja: K.C (isikukood XXX, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Marge Juur (Civil ĂigusbĂŒroo, e-post: xxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.MÔista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja Oà Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks vÀlja 4217,36 (neli tuhat kakssada seitseteist eurot ja 36 senti) eurot, millest pÔhivÔlgnevus on 1452,71 eurot, intress on 829,38 eurot, lepingutasud on 925,36 eurot, sissenÔutavaks muutunud viivis on 959,91 eurot ja vÔla sissenÔudmise kulu on 50 eurot.
3.MĂ”ista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OĂ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks vĂ€lja sissenĂ”utavaks muutuv viivis pĂ”hinĂ”ude summalt 1452,71 eurolt alates 20.01.2022 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. Menetluskulude jaotus
2.MĂ”ista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OĂ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks menetluskuludena vĂ€lja 1040 (ĂŒks tuhat nelikĂŒmmend) eurot, millest 560 eurot on menetluses tasutud riigilĂ”iv ja 480 eurot kulu Ă”igusabile.
3.MĂ”ista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OĂ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks vĂ€lja mĂ”ista viivis menetluskuludelt 1040 eurolt alates kĂ€esoleva lahendi jĂ”ustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele vÔivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul alates kohtuotsuse kÀttetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga PÀrnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse vÔib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse vÔi taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist.
HAGEJA NĂUE
1.Hagiavalduse kohaselt sĂ”lmis kostja BB Finance OĂ-ga perioodil 21.06.2019 - 21.11.2019 mitmeid laenulepinguid: 21.06.2019 laenulepingu nr 2101887119, 27.06.2019 laenulepingu nr 2101888730, 18.07.2019 laenulepingu nr 2101893848, 08.08.2019 laenulepingu nr 2101899704, 09.10.2019 laenulepingu nr 2101916465, 14.10.2019 laenulepingu nr 2101918142, 17.10.2019 laenulepingu nr 2101919069 ja 21.11.2019 laenulepingu nr 2101932119. Kuna kostja laenulepingulisi kohtusi korrapĂ€raselt ei tĂ€itnud, ĂŒtles BB Finance OĂ lepingud 04.07.2020 ĂŒles. BB Finance OĂ loovutas 11.03.2021 nĂ”ude kostja vastu hagejale koos Ă”igusega nĂ”uda kĂ”rvalnĂ”udeid.
2.Hageja viitas VĂS § 76 lĂ”ikele 1, § 82 lĂ”ikele 1, §-le 100. Laenulepingu nr 2101887119 alusel vĂ€ljastati kostjale laen 475 eurot, laenulepingu nr 2101888730 alusel vĂ€ljastati kostjale laen 450 eurot, laenulepingu nr 2101893848 alusel vĂ€ljastati kostjale laen 378 eurot, laenulepingu nr 2101899704 alusel vĂ€ljastati kostjale laen 156 eurot, laenulepingu nr 2101916465 alusel vĂ€ljastati kostjale laen 390 eurot, laenulepingu nr 2101918142 alusel vĂ€ljastati kostjale laen 300 eurot, laenulepingu nr 2101919069 alusel vĂ€ljastati kostjale laen 345 eurot, laenulepingu nr 2101932119 alusel vĂ€ljastati kostjale laen summas 49 eurot. Kostja on saanud laenu kokku 2543 eurot (475 eurot + 450 eurot + 378 eurot + 156 eurot + 390 eurot + 300 eurot + 345 eurot + 49 eurot = 2453 eurot). Kostjalt on toimunud laekumisi kokku 1090,29 eurot. Hageja arvestab nĂ”uet kostjale kasumlikumal moel ning arvestab kostja laekumised pĂ”hiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on pĂ”hivĂ”lg summas 1452,71 eurot (2543 eurot - 1090,29 eurot).
3.Hageja viitas VĂS § 397 lĂ”ikele 1. Laenulepingute pĂ”hitingimustes oli kokku lepitud, et pĂ”hisummale lisandub intress. Laenulepingus nr 2101887119 leppisid pooled intressimÀÀraks 42,8% aastas. Kostjal on intressi vĂ”lgnevus alates 10. osamaksest 16.04.2020 kuni ĂŒlesĂŒtlemisele eelnenud
12.osamakseni 15.06.2020 47,91 eurot (16,09 eurot + 15,97 eurot + 15,85 eurot = 47,91 eurot). Seega on intressivÔlgnevus summas 47,91 eurot. KuivÔrd kostjaga sÔlmitud lepingud nr 2101888730, nr 2101893848, nr 2101899704, nr 2101916465, nr 2101918142, nr 2101919069, nr 2101932119 olid refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt vÔlgnevuses olev laen ning lepingu pÔhiosa moodustus eelneva laenu pÔhivÔlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nÔuet kostjale kasumlikumal moel ja esitab uue intressiarvestuse.
4.Laenulepingus nr 2101888730 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,8% aastas. Hageja arvestab intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 27.06.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 450 eurolt lepingus kokku lepitud intressimÀÀra jĂ€rgi 44,8% aastas. Hageja esitas intressiraporti.
Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus summas 206,29 eurot. Laenulepingus nr 2101893848 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 18.07.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 378 eurolt lepingus kokku lepitud intressimÀÀra jĂ€rgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus 162,81 eurot.
5.Laenulepingus nr 2101899704 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 08.08.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 156 eurolt lepingus kokku lepitud intressimÀÀra jĂ€rgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, on kostjal intressi vĂ”lgnevus summas 63,19 eurot. Laenulepingus nr 2101916465 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 09.10.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 390 eurolt lepingus kokku lepitud intressimÀÀra jĂ€rgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus summas 128,43 eurot.
6.Laenulepingus nr 2101918142 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 14.10.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 300 eurolt lepingus kokku lepitud intressimÀÀra jĂ€rgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus summas 96,96 eurot. Laenulepingus nr 2101919069 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 17.10.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 345 eurolt lepingus kokku lepitud intressimÀÀra jĂ€rgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus summas 110,23 eurot.
7.Laenulepingus nr 2101932119 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 21.11.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 49 eurolt lepingus kokku lepitud intressimÀÀra jĂ€rgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus summas 13,56 eurot. Tulenevalt eeltoodust on intressi vĂ”lgnevus summas 830,09 eurot (47,91 eurot + 206,29 eurot + 162,81 eurot + 63,19 eurot + 128,43 eurot + 96,96 eurot + 110,23 eurot + 13,56 eurot).
8.Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu ĂŒldtingimuste punktile
11.1.on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101887119 sÔlmimise eest on 16,63 eurot, laenulepingu nr 2101888730 eest on 57,40 eurot, laenulepingu nr 2101893848 eest on 84,42 eurot, laenulepingu nr 2101899704 eest on 99,75 eurot, laenulepingu nr 2101916465 eest on 128,12 eurot, laenulepingu nr 2101918142 eest on 154,71 eurot, laenulepingu nr 2101919069 eest on 185,59 eurot ning laenulepingu nr 2101932119 eest on 198,74 eurot. Kostja lepingutasu maksnud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on lepingutasu vÔlgnevus summas 925,36 eurot.
9.Laenuandja ja hageja on kohtuvĂ€lises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja vĂ”lgnevust likvideerinud. Hageja esitab tĂ”endina kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Hagejal on Ă”igus kĂŒsida vĂ”la sissenĂ”udmiskulusid pĂ€rast lepingu ĂŒlesĂŒtlemist lepingu alusel lĂ€htudes VĂS 1132 lg 1 ja lg 2 sĂ€testatust ja lepingu ĂŒldtingimuste punktist 15.2. Hageja viitas VĂS § 1132 lĂ”ikele 2.
10.Hageja vÔla sissenÔudmise kulu nÔue on 50 eurot. Sellest on esimese tasulise kirja saatmise kulu 25 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. VÔlgniku makseviivitusest tingitud kulud sisaldavad nÔude andmete töötlemist ja kontrollimist, kontaktandmete otsingut ja pÀringuid, vÔlgnikule vastamisega
seotud kulusid, vÔlanÔuete selgitamist ja vastuvÀidetele vastamist telefoni ja e-kirja teel, vÔlgnikule tehtavate kÔnede kulusid ja vÔlanÔude avaldamisega tehtud kulud.
11.Hageja viitas VĂS § 113 lĂ”ikele 1 ja palus kostjalt vĂ€lja mĂ”ista viivise. KuivĂ”rd kostjaga sĂ”lmitud lepingud nr 2101888730, nr 2101893848, nr 2101899704, nr 2101916465, nr 2101918142, nr 2101919069 ja nr 2101932119 olid refinantseerimislepingud, arvestab hageja nĂ”uet kostjale kasumlikumal moel ning arvestab viivist algses laenulepingus nr 2101887119 kokku lepitud laenuintressi aastase mÀÀraga vĂ”rdses mÀÀras, s.o 42,8% aastas kogu pĂ”hivĂ”la summalt 1452,71 eurolt alates lepingu ĂŒlesĂŒtlemisele jĂ€rgnevast pĂ€evast 05.07.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupĂ€evani 19.01.2022. Hagiavalduse esitamise pĂ€eva seisuga on sissenĂ”utavaks muutunud viivisenĂ”ue 959,91 eurot. Hageja palus kostjalt vĂ€lja mĂ”ista ka edaspidi sissenĂ”utavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele jĂ€rgnevast pĂ€evast kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni.
12.Kogumis palus hageja kostjalt vĂ€lja mĂ”ista pĂ”hivĂ”lgnevusena 1452,71 eurot, intressina 830,09 eurot, lepingutasuna 925,36 eurot, sissenĂ”udmiskuludena 50 eurot ja sissenĂ”utavaks muutunud viivisena 959,91 eurot. Samuti palus hageja kostjalt vĂ€lja mĂ”ista viivise alates 20.01.2022 kuni pĂ”hinĂ”ude 1452,71 euro tĂ€itmiseni VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
13.Hagi tĂ€ienduses tĂ€psustas hageja intressi nĂ”uet. Hageja arvestas intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 08.08.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 156 eurolt lepingus kokku lepitud intressimÀÀraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus summas 63,19 eurot. Laenulepingus nr 2101916465 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 09.10.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 390 eurolt mÀÀraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus 128,43 eurot. Laenulepingus nr 2101918142 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 14.10.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 300 eurolt mÀÀraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus 96,96 eurot.
14.Laenulepingus nr 2101919069 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 17.10.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 345 eurolt mÀÀraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus 110,23 eurot. Laenulepingus nr 2101932119 leppisid pooled intressimÀÀraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu vĂ€ljastamise pĂ€evast 21.11.2019 kuni lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 49 eurolt mÀÀraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi vĂ”lgnevus 13,56 eurot. Kokku on intressi vĂ”lgnevus 829,38 eurot (47,91 eurot + 206,29 eurot + 162,81 eurot + 63,19 eurot + 128,43 eurot + 96,96 eurot + 110,23 eurot + 13,56 eurot).
15.LĂ”ppastmes palus hageja mĂ”ista kostjalt vĂ€lja pĂ”hivĂ”lgnevus 1452,71 eurot, intress 829,38 eurot, lepingutasu 925,36 eurot, sissenĂ”udmiskulud 50 eurot ja sissenĂ”utavaks muutunud viivis 959,91 eurot. Hageja palus mĂ”ista kostjalt vĂ€lja sissenĂ”utavaks muutuva viivise alates 20.01.2022 kuni pĂ”hinĂ”ude summas 1452,71 eurot tĂ€itmiseni VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
16.Kostja vastuvĂ€idetega hageja ei nĂ”ustunud. Kostja vĂ€ited on paljasĂ”nalised. Kostja ei ole selgitanud, kuidas on rikutud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. Alusetu on kostja etteheide, et laenulepingud ei ole allkirjastatud. Poolte vahel oli sĂ”lmitud leping sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus oli esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe www.raha24.ee vahendusel. Hageja viitas VĂS § 52 lĂ”ikele 1 ja §-le 402. Laenulepingu saab lugeda sĂ”lmitud poolte kokkuleppe saavutamisega. Hageja viita VĂS § 9 lĂ”ikele 1, samuti VĂS § 410 lĂ”ikele 1, § 404 lĂ”ikele 2 ja § 405 lĂ”ikele 1.
17.Tarbija tahteavaldus ei pea olema esitatud kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis. Hageja viitas VĂS § 4031 lĂ”ikele 9. Kostjaga sĂ”lmiti tarbijakrediidileping sidevahendi abil, mistĂ”ttu on kĂ”ik lepingu dokumendid, sh poolte andmed jms edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis.
18.Laenulepingu sĂ”lmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele end registreerida laenuandja kodulehekĂŒljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt tĂ€itma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega ja need kinnitama, misjĂ€rel tekkis vĂ”imalus laenuandjale laenutaotlus esitada. Laenuandja kodulehekĂŒljel on esitatud detailselt ja pĂ”hjalikult kogu oluline teave laenulepingu tingimuste ning selle sĂ”lmimisega seonduva kohta. Lepingu sĂ”lmimiseni ei ole vĂ”imalik jĂ”uda teabega tutvumata ja tingimusi aktsepteerimata. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid. Kostja kinnitas lepingu vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu vĂ”tmisega kaasnevatest ohtudest. Kostja on lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nĂ”ustunud ning need on saanud lepingu lahutamatuks osaks.
19.Enne laenu vĂ€ljastamist on kostja isik tuvastatud. Hageja esitas kostja saadetud dokumentide koopiad. Laenuandja tuvastas kostja isiku e-identimise teel RahaPTS § 20 lg 1 p 1 ja laenuandja siseeeskirjadega kooskĂ”las. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi laenuandja sise-eeskirjade alusel. KAVS § 10 lg 1 kohaselt krediidiandjana tegutsemiseks peab olema tegevusluba. BB Finance OĂ-l on olemas tegevusluba ning ta allub otseselt Finantsinspektsiooni jĂ€relevalve alla. BB Finance OĂ sise-eeskirjad on Finantsinspektsiooniga kooskĂ”lastatud.
20.Kui kostja oleks saanud laenu seda tegelikult soovimata, oleks ta pidanud pöörduma laenuandja poole, mitte vĂ”tma saadud raha kasutusse. Kostja asus lepingulist kohustust tĂ€itma ning tagastas saadud raha osaliselt. Ekslik on kostja vĂ€ide, et hageja ei ole esitanud pangakonto vĂ€ljavĂ”tteid, mis tĂ”endaksid laenu vĂ€ljastamist. Hageja on esitanud maksekorraldused, kust nĂ€htub, et laenuandja on kostjale laenusummad ĂŒle kandnud. Laenuandja on laenusummad kandnud ĂŒle kostja avaldatud arvelduskontole nr XXXXXXXX. Laenuandjal ei ole vĂ”imalik esitada pangakonto vĂ€ljavĂ”tet ilma, et sealt ei nĂ€htuks kolmandate isikute andmeid. Laenude ĂŒlekandmist tĂ”endab asjaolu, et kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid. Kui kostja vĂ€idab, et ta ei ole laenu saanud, lasub temal vĂ€ite tĂ”endamise kohustus.
21.Hageja ei nĂ”ustunud, et kostja ei ole teenustasude tingimust allkirjastanud ja tegu on teda ebamĂ”istlikult kahjustava tingimusega. Lepingutasu on majandustegevuses antava laenu korral tĂŒĂŒpiline tasu, mille laenusaaja maksab laenuandjale esitatud taotluse analĂŒĂŒsimise, krediidisumma vĂ€ljamaksmiseks vajalike rahaliste vahendite korraldamise ja lepingu vĂ”i lepingu muudatuse vormistamise eest. BB Finance OĂ ja kostja on laenulepingute pĂ”hitingimuses kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma laenulepingu sĂ”lmimise eest lepingutasu. Hageja on hagiavalduses selgelt vĂ€lja toonud, kuidas ja mis alusel on teenustasu summa kujunenud. Kuna hageja arvestas hagiavalduses nĂ”uet kostjale kasumlikumal moel, arvestas hageja kĂ”ik kostja teostatud laekumised pĂ”hiosa katteks. Seega kostja lepingutasusid maksnud ei ole. Lepingu sĂ”lmimisel kinnitas kostja, et talle on mĂ”istetavad tagajĂ€rjed, kui ta lepingut ei tĂ€ida. Kostja on samalt laenuandjalt vĂ”tnud laenu kaheksal korral. JĂ€relikult oli kostja rahul laenuandja pakutud teenuse kvaliteedi, protsessi lihtsuse, kiiruse ja teenustasudega.
22.Laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. Hageja viitas VĂS § 403 4 lĂ”ikele 1. Kostja ei ole oma vĂ€iteid tĂ”endanud ega selgitanud, miks ja kuidas on kostja selline seisukoht kujunenud. KuivĂ”rd kostja vĂ€ited on paljasĂ”nalised ning tĂ”endamata, tuleb need jĂ€tta tĂ€helepanuta. Laenuandja on hinnanud kostja krediidivĂ”imelisust pĂ”hjalikult ja jĂ”udnud positiivse otsuseni. Laenuandja on pĂ”hjalikult kontrollinud kostja krediidivĂ”imelisust, teinud kĂ”ik endast oleneva
kostja krediidivÔimelisuse teadasaamiseks ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise pÔhimÔtet. Laenuandja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid vÀiksemad, kui tema sissetulekud.
23.Laenuandja on teostanud kostjale profiilianalĂŒĂŒsi ning hinnanud temaga seotud riske. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse vastavalt laenuandja sise-eeskirjadele. BB Finance OĂ-l on olemas tegevusluba ning ta allub otseselt Finantsinspektsiooni jĂ€relevalve alla. Sellest tulenevalt on kĂ”ik krediidiandja sise-eeskirjad ja laenu andmise hindamise kriteeriumid, sh meetodid Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud. Finantsinspektsioon on vĂ€lja andnud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte tĂ€itmise juhendi. Juhendi punktis 4.3. on toodud, et vastutustundliku laenamise nĂ”ude tĂ€itmiseks kogub ja sĂ€ilitab laenuandja andmeid tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ja maksekohustuste tĂ€itmise kohta ning kasutab neid andmeid tarbija krediidivĂ”imelisuse hindamiseks, eesmĂ€rgiga jĂ”uda veendumusele tarbija vĂ”imekuses krediit lepingus kokku lepitud tingimustel tagasi maksta. Hageja on tĂ”endanud nende kohustuste tĂ€itmist.
24.Laenuandja on kogunud teavet ja hinnanud kostja krediidivĂ”imelisust. Hageja esitas tĂ”endina laenuandja tehtud krediidivĂ”imelisuse analĂŒĂŒsi. Muuhulgas kontrollis laenuhaldur analĂŒĂŒsi raames kliendi igakuiseid kohustusi. LĂ€htuti sellel ajal kehtinud laenude vĂ€ljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. AnalĂŒĂŒsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti olid igakuised kohustused vĂ€iksemad, kui kliendi sissetulekud. Kostja laenutaotlustest nĂ€htub, et ta oli mĂ€rkinud igakuiseks neto sissetulekuks 1290 eurot ning igakuisteks kohustusteks 300 eurot (200 eurot + 100 eurot). Seega oli kostja laenuvĂ”tmise ajal piisava sissetulekuga ehk tĂ€iesti usaldusvÀÀrne laenuvĂ”tja.
25.Tarbija kohustus on esitada tĂ€ielikke ja tĂ”eseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga vĂ€ljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui tarbija enda tahtlik kĂ€itumine toob kaasa tarbija krediidivĂ”imelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tĂ”este ja tĂ€ielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal Ă”igus tugineda VĂS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivĂ”imelisuse valesti hindamine ei too kaasa lĂ”ikes 7 nimetatud tagajĂ€rgi. Kostja on eelnevalt tutvunud laenulepingu ĂŒldtingimustega, on laenulepingu ĂŒldtingimustest tĂ€ielikult aru saanud ning nĂ”ustunud nendega ning kinnitas, et kĂ”ik ĂŒlaltoodud andmed on tĂ”esed ja vastavad tegelikkusele. Kui taotluse tĂ€itmisel esitas kostja laenuandjale ebaĂ”igeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole Ă”iged.
26.LĂ€htudes maksehĂ€ireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sĂ”lmimise kuupĂ€eval kostjal ĂŒhtegi aktiivset maksehĂ€iret. Kostja krediidivĂ”imelisuse hindamisel kontrollis hageja avalikke andmebaase (rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfot ja krediidiinfo registri andmeid). Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Laenuandja on vastutustundliku laenamise kohustuse tĂ€itmiseks kohustatud hankima ja sĂ€ilitama asjasse puutuva teabe, muid vorminĂ”udeid esitatud ei ole. Laenuandja on selles osas oma kohustust tĂ€itnud. Kostja edastatud andmete pĂ”hjal oli kostja laenuvĂ”imeline. Laenuandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi tĂ€ita. Lepingu sĂ”lmimisel ei tekkinud laenuandjal kahtlust, et kostja vĂ”ib olla maksevĂ”imetu. Kostja on laenuandjale tagasimakseid sooritanud.
27.Kostja seisukoht, et krediidiandja on vÀljastanud temale krediiti vastutusetundetult, on alusetu. Kostja puhul on tegemist teovÔimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajÀrgi. Laenulepingu sÔlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus, mida tuleb tÀita. Kostja vÀited vastutustundetu laenamise kohta on alusetud ja tÔendamata.
28.Hageja viivisenĂ”ue on seaduslik ning pĂ”hjendatud. Kostja on kinnitanud, et laenulepingute tingimused on talle sobivad, vastavad tema huvidele ja soovidele ning laenulepingud on sĂ”lmitud. Hageja selgitab, et nĂ”uab viivist esialgses lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase mÀÀraga vĂ”rdses viivisemÀÀras 42,8% aastas kooskĂ”las laenulepingu ĂŒldtingimuste punktiga 12.2.1 ning VĂS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Seaduse alusel on hageja Ă”igustatud viivist nĂ”udma VĂS § 113 lg1 kolmanda lause alusel sama suure viivisemÀÀra alusel, nagu oli laenulepingus kokkulepitud intressimÀÀr.
29.Hagis nĂ”utud viivisemÀÀr 42,8% aastas ei saa olla liiga suur ja viivise kokkulepe tĂŒĂŒptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tĂ”ttu tĂŒhine, kuivĂ”rd viivis on kooskĂ”las VĂS § 113 lĂ”ike 1 kolmanda lausega. Viivise mĂ”istliku mÀÀra hindamisel tuleb eelkĂ”ige hinnata iga tehingu konkreetseid asjaolusid. Hagi aluseks on laenulepingud, mille alusel laenuandja andis kostja kasutusse laenusumma intressi eest ehk raha anti kostja kasutusse kokkulepitud hinnaga. Laenuandja ja kostja vahel sĂ”lmitud laenulepingus leppisid pooled kokku laenu eest tasumisele kuuluva intressimÀÀra 42,8% aastas. Sama suur oli ka esialgses laenulepingus kokku lepitud viivisemÀÀr.
30.Hageja on arvestanud nĂ”uet kostjale kasumlikumal moel ning arvestanud viivist algses laenulepingus kokku lepitud laenuintressi aastase mÀÀraga vĂ”rdses mÀÀras. JĂ€rgnevas seitsmes laenulepingus kokkulepitud intressimÀÀr oli esialgses lepingus kokku lepitud intressimÀÀrast kĂ”rgem. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama igakuiselt osamaksena vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Lepingu sĂ”lmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. Kostja oleks vĂ”inud vĂ”tta laenu mĂ”nelt teiselt laenuandjalt, kuid kostja pidas laenu vĂ”tmisel oluliseks protsessi lihtsust ja kiirust. Lepingu sĂ”lmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajĂ€rjed jĂ€rgnevad, kui ta ei tĂ€ida laenulepingut nĂ”uetekohaselt. Seega oli kostja teadlik, et laenu tĂ€htajaks tagastamata jĂ€tmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hĂŒvitama laenuandjale vĂ”la menetlemisega seotud sissenĂ”udekulud lĂ€htuvalt lepingu ĂŒldtingimustele. Kokkulepe intressi ja viivise mÀÀra kohta oli laenulepingu pĂ”hitingimustes, mida kostja sai lepingu sĂ”lmimisel mĂ”jutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemÀÀra suhtes tĂŒĂŒptingimus, vaid kostjaga eraldi lĂ€bi rÀÀgitud.
31.Kokkulepitud intressimÀÀraga vĂ”rdne viivisemÀÀr on kooskĂ”las seaduse ja viivise eesmĂ€rgiga. Viivise eesmĂ€rgiks on makseviivitusega vĂ”lausaldajale tekitatud kahju hĂŒvitamine ja vĂ”lgniku kohustuse tĂ€itmisele sundimine. Viivise eesmĂ€rgiga lĂ€heks vastuollu tĂ”lgendus, kus olukorras, kui vĂ”lgniku kohustuse rikkumine on olnud sedavĂ”rd raske, et vĂ”lausaldaja otsustab lepingu ĂŒles öelda, kuid tagajĂ€rjeks on viivise mÀÀra vĂ€henemine seadusjĂ€rgse viivisemÀÀrani. Selline tĂ”lgendus motiveeriks vĂ”lgnikku oma kohustust vĂ”imalikult rohkem rikkuma. Kohustuse rikkumisele ei saa jĂ€rgneda tagajĂ€rge, mis on soodsam, kui kohustuse tĂ€itmine.
32.Viivis on Ă”iguskaitsevahend rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral, mille eesmĂ€rk on lisaks kahju hĂŒvitamisele vĂ”lgniku kohustuse tĂ€itmisele sundimine. Viivist ei ole lepingus kokku lepitud kindlaksmÀÀratud suuruses, kindlaks on mÀÀratud vaid viivise mÀÀr ehk viivise arvestamise alus. Kohustust tĂ€itva vĂ”lglase suhtes viivist ei rakendata, kohustuse rikkumise korral sĂ”ltub tasumisele kuuluv viivise summa otseselt vĂ”lglase tegudest, sellest millise summa ulatuses ja kui pikaajaliselt vĂ”lglane oma kohustust rikub.
33.Kui viivise kokkulepe oleks tĂŒhine, oleks hagejal ikka VĂS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt Ă”igus nĂ”uda kostjalt viivist lepingus kokkulepitud intressimÀÀras ehk 42,8% aastas. VĂS § 415 lg 1 ega VĂS § 113 lg 1 kolmas lause ei sea ĂŒhtegi piirmÀÀra sellele, kui suur vĂ”ib olla lepingus kokku lepitud intressimÀÀr, mida viivisemÀÀrana kohaldada. Ainus VĂS § 113 lg 1 kolmandast lausest
tulenev nĂ”ue on see, et lepingus kokku lepitud intressimÀÀr peab olema kĂ”rgem VĂS § 113 lg 1 teise lause jĂ€rgsest mÀÀrast. Seadusandja on ette nĂ€inud, et kohaldada vĂ”ib seadusjĂ€rgsest viivisest kordades kĂ”rgemat mÀÀra.
34.Arvesse tuleb vÔtta, et kohtupraktikast tulenevalt on viivisenÔue pÔhimÔtteliselt piiratud maksimaalselt pÔhinÔude suurusega. Kui viivisenÔue on suurem kui sissenÔutav pÔhivÔlg, peab vÔlausaldaja tÔendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (RKTKo 3-2-1- 66-05, p 18, 19; 3-2-1-7805, p 21, 24). SeetÔttu ei ole millegagi pÔhjendatud vÔlgniku n-ö kahekordne kaitse ja viivise piiramine nii viivisemÀÀra kui ka kogu sissenÔutava viivise summa osas.
35.KÀesoleval juhul on laenulepingute pÔhitingimustes kokku lepitud, et pÔhisummale lisandub intress. Hageja on hagiavalduses selgelt vÀlja toonud, et kostja on laenusummad alates lepingute sÔlmimisest saanud tervikuna kasutusse, seega oli kostjal intressi tasumise kohustus. Laenuandjal on pÔhimÔtteliselt Ôigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on Ôigus kokku leppida hind tema pakutava kauba vÔi teenuse eest. Pooled on vabad leppima kokku, kuidas ja millest lÀhtudes nad intresse arvestavad.
36.Hageja ei nĂ”ustunud kostja vĂ€itega, mille kohaselt oli krediidikulukuse mÀÀr ebamĂ”istlikult suur. BB Finance OĂ lĂ€htub krediidi kulukuse mÀÀra arvutamisel Eesti Vabariigi rahandusministri mÀÀrusega kinnitatud valemist ja ĂŒmardab saadud tulemuse tĂ€psusega kaks kohta pĂ€rast koma. Kostja on nĂ”ude aluseks olevad laenulepingud sĂ”lminud 21.06.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse mÀÀr 56,38%), 27.06.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse mÀÀr 56,43%), 18.07.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse mÀÀr 56,43%), 08.08.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse mÀÀr 56,42%), 09.10.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse mÀÀr 56,42%), 14.10.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse mÀÀr 56,43%), 17.10.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse mÀÀr 56,43%), 21.11.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse mÀÀr 56,43%).
37.Lepingute sĂ”lmimise ajal oli tarbimislaenude krediidi kulukuse mÀÀraks 20,01% ning 19,37%. Eesti Vabariigis on maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse mÀÀr kolmekordne Eesti Panga keskmine, mis lepingute sĂ”lmimise ajal oli vastavalt 60,03% ning 58,11%. Seega lepingute krediidi kulukuse mÀÀrad ei ĂŒleta rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse mÀÀra. Hageja pakkus kompromissina kostjale 5000 euro tasumist ajatamisega kolmeks aastaks.
38.16.12.2022 seisukohtades selgitas hageja uuesti, millal ja millised lepingud on kostjaga sĂ”lmitud. Kostjaga sĂ”lmitud lepingud on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt vĂ”lgnevuses olev laen ja lepingu pĂ”hiosa on moodustatud eelneva laenu pĂ”hivĂ”lgnevusest ja intressist Hageja on korduvalt enne kohtumenetlust nĂ”udega seotud asjaolusid kostjale selgitanud, mille tulemusena esitas kostja 13.12.2021 hagejale kompromissettepaneku. Viimasest tulenevalt jÀÀb hagejale arusaamatuks, miks menetluse antud staadiumis viitab kostja, et vaidlus on hageja nĂ”udeĂ”iguse, nĂ”ude selguse, teatud lepingutingimuste ja kĂ”rvalnĂ”uete ĂŒle. Hageja on esitanud matemaatilise arvestuskĂ€igu, kuidas hageja nĂ”utud summadeni on jĂ”udnud. Kui kostja peab hageja esitatud arvestuskĂ€iku valeks, peaks ta esitama enda arvestuskĂ€igu. Kostja seda teinud ei ole.
39.BB Finance OĂ ei ole rikkunud vastutustundetu laenamise pĂ”himĂ”tet ning viivisenĂ”ue on seaduslik ja pĂ”hjendatud. BB Finance OĂ on isiku tuvastamise osas selgitanud, et isiku tuvastamine toimus isikut tĂ”endava dokumendi alusel kliendi registreerimisel keskkonna www.raha24.ee kasutajaks. JĂ€rgmistel kordadel toimus tuvastamine kas internetipanga lingi kaudu, ID-kaardi vĂ”i Mobiil-ID abil vĂ”i isikule kasutajaks registreerimisel antud unikaalse kasutajanime ning salasĂ”na alusel. Isik pidi keskkonda www.raha24.ee sisenema ĂŒhe eelnevalt valitud meetodi abil ja sellega loeti
isik tuvastatuks. Andmeid, millise sisse logimise isik on valinud, hakati salvestama 2020.aastal.
40.Viimased sisenemised on tehtud Mobiili-ID-ga. Kostja esitas taotluse nr 2101932119 21.11.2019 kell 16:03:16 ning taotlus lÀbis automaatse otsustusprotsessi, sh kontrolliti dokumendi kehtivust. Kuna kostja seadis kahtluse alla BB Finance Oà edastatud dokumentide tÔesuse, esitas hageja BB Finance Oà juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud kinnituse, et vaidlusalused dokumendid on BB Finance Oà andmebaasist olevad andmed ja vÀljavÔtted.
KOSTJA VASTUVĂITED
41.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud allkirjastatud laenulepinguid, mis tema vĂ€iteid laenulepingute sĂ”lmimise kohta tĂ”endaksid. Kostja ei ole allkirjastanud vĂ€idetud sisus laenulepinguid, mida hageja proovib maksma panna. Kui laenulepingud vĂ€idetud sisus sĂ”lmiti ja allkirjastati, oli BB Finance OĂl professionaalse laenuandjana kohustatud enne laenulepingute sĂ”lmimist hindama kostja krediidivĂ”imet ja selgitama laenulepingute tingimusi ning sisu. BB Finance OĂ seda ei teinud vĂ”i hageja ei ole seda tĂ”endanud.
42.Hageja ei ole esitanud pangakonto vĂ€ljavĂ”tteid, kust oleks nĂ€ha, kas ĂŒldse ja kui palju kostjale vĂ€idetud laenu vĂ€ljastati. Hageja nĂ”uab teenustasusid summas 925,36 eurot, mis on ligikaudu 38% vĂ€idetud laenu kogusummast 2543 eurost. Kostja ei ole sellist teenustasude tingimust allkirjastanud. Hageja ei ole selgitanud, millisel Ă”iguslikul alusel tema teenustasude nĂ”ue pĂ”hineb. Teenustasude nĂ”ue on ebamĂ”istlikult suur olukorras, kui hageja nĂ”uab ka intressi 44,6% aastas vĂ€idetud laenu kasutamise eest. Tegemist on kostjat ebamĂ”istlikult kahjustava tingimusega, mida ei tohiks rahuldada. Hageja proovib maksma panna ebamĂ”istlikult suurt krediidikulukuse mÀÀra, mis pole seadusega lubatud.
43.Hageja nĂ”uab viivist 42,8% aastas ja sissenĂ”utavaks muutunud viivist summas 959,91 eurot. Kostja ei ole sellist tingimust allkirjastanud. Tarbijalt nĂ”utav viivis ei saa olla kĂ”rgem, kui kolmekordne seadusjĂ€rgne viivisemÀÀr ehk 24%. Vastupidisel juhul on tegemist ebamĂ”istlikult kahjustava tĂŒĂŒptingimusega, mis on tĂŒhine. KuivĂ”rd tegemist on tĂŒhise tingimusega, siis saaks hageja nĂ”uda viivist vaid seaduses sĂ€testatud. Kui kohtumenetluse kĂ€igus leiab tĂ”endamist, et kostja ja BB Finance OĂ vahel oli allkirjastatud kĂ”ik vĂ€idetud laenulepingud, kuid BB Finance OĂ rikkus vastustundlik laenamise pĂ”himĂ”tet, esitab kostja tekkinud negatiivsete tagajĂ€rgede rahalise hĂŒvitamise nĂ”ude.
44.25.11.2022 kinnitas kostja, et vaidlus puudub selle ĂŒle, et BB Finance OĂ on andnud kostjale laenu (tarbijakrediit) ja kostja on teinud laenu tagasimakseid summas 1 452,71 eurot. Vaidlus on hageja nĂ”udeĂ”iguse, nĂ”ude ebaselguse, teatud lepingutingimuste (tĂŒĂŒptingimused), kĂ”rvalnĂ”uete ja selle ĂŒle, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet.
45.Kostja leidis, et hageja nĂ”udeĂ”igus on tĂ”endamata. Hageja nĂ”ude aluseks on kaheksa BB Finance OĂ sĂ”lmitud laenulepingut. Hagile lisatud laenulepingutel puuduvad numbrid, mistĂ”ttu on numbrite seos konkreetse kuupĂ€evaga lepinguga tĂ”endamata. Hageja vĂ€iteil loovutas BB Finance OĂ 11.03.2021 kostja vastase nĂ”ude temale koos Ă”igusega nĂ”uda kĂ”rvalnĂ”udeid ja selle kinnituseks on hagile lisatud teatis nĂ”ude loovutamise kohta. Esitatud teatis kinnitab ainult ĂŒhest laenulepingust nr 2101932119 tuleneva nĂ”ude loovutamisest koos Ă”igusega nĂ”uda viivist, kahjuhĂŒvitist ja muid kĂ”rvalnĂ”udeid. Hagile lisatud tĂ”enditest ei selgu, milline ja mis kuupĂ€evaga on leping nr 2101932119, mille alusel nĂ”ue loovutati. Seega on loovutatud lepingu asjaolud ebaselged. NĂ”ude loovutamise teatis ei tĂ”enda, et BB Finance OĂ oleks loovutanud hagejale nĂ”udeid ĂŒlejÀÀnud seitsme laenulepingu alusel.
46.Sarnaselt on lepingu ĂŒlesĂŒtlemise teatisega ĂŒles öeldud ainult ĂŒks laenuleping nr 2101932119 (teadmata kuupĂ€evaga), kusjuures tagasimakse infol on mĂ€rgitud vĂ”lasummaks 457,76 eurot. Seega on tĂ”endamata, millise lepingu jĂ€rgne vĂ”lanĂ”ue loovutati. Hageja vĂ€itis, et laenulepingud olid refinantseerimislepingud. Kui vaadata esimest lepingut kuupĂ€evaga 21.06.2019, kuulus laenu summa 475 eurot esimese osamaksena 35,94 eurot tasumisele 21.07.2019. Teine laenuleping sĂ”lmiti 27.06.2019 ja kolmas 18.07.2019 ehk varem kui nn âeelnev vĂ”lgnevusâ sai ĂŒldse tekkida. Teises laenulepingus on esimese osamakse 45,40 euro tasumise tĂ€htpĂ€ev 27.07.2019 ja kolmandas 17.08.2019. Sarnaselt on iga jĂ€rgnev nn ârefinantseerimineâ tehtud enne, kui kostjal ĂŒldse oleks tekkinud vĂ”lgnevus. JĂ€relikult ei saa olla tegemist refinantseerimisega.
47.Isegi, kui tegu oli refinantseerimisega, tĂ€hendab see uue vĂ”lakohustusega asendamist. Eelnevad lepingud pidid lĂ”ppema ja asenduma uuega, mistĂ”ttu saab nĂ”ude aluseks olla vaid viimane leping ja selle tingimused. Sellest tulenevalt ei ole pĂ”hjendatud nĂ”uded eelmiste lepingute alusel. Seda loogikat toetab ĂŒhe lepingu ĂŒles ĂŒtlemine 19.06.2020 ĂŒlesĂŒtlemisavalduse jĂ€rgi.
48.Kostja leidis, et pĂ”hivĂ”la kujunemine on ebaselge. Kostja pĂŒĂŒdis korduvalt saada korrektset vĂ”lajÀÀgi arvestust laenuandja ja hageja esitatud erinevates kirjades kajastatud erinevate summade (59,32 eurot, 3945,65 eurot, 4170,13 eurot, 4751,08 eurot) tĂ”ttu, kuid nĂ”utav summa jĂ€igi kostjale pĂ”hjendamata ja tĂ”endamata. 19.06.2020 ehk lepingu ĂŒlesĂŒtlemisavalduse tegemise pĂ€eval saatis laenuandja kostjale vĂ”lgnevusteate, milles oli vĂ”lasumma 457,76 eurot lahti selgitatud viisil, kus laenusumma oli 59,32 eurot, intress 381,29 eurot, viivised 2,15 eurot, meeldetuletustasud 15 eurot ja kokku 457,76 eurot.
49.Leping öeldi ĂŒles alusel, et esines viivitus vĂ€hemalt 3 ĂŒksteisele jĂ€rgneva maksegraafiku jĂ€rgse osamaksega. Vaadates 21.11.2019 sĂ”lmitud lepingu (vĂ€idetav leping nr 2101932119, mis ĂŒles öeldi) maksegraafikut, koosnesid maksegraafiku maksed laenu pĂ”hiosast ja intressist kokku 146,87 eurot. Seal ei sisaldunud selliseid osamakseid nagu âviivisâ ja âmeeldetuletustasuâ. Seega ei ole selge, millised graafikujĂ€rgsed maksed tasumata olid. 11.07.2020 e-kirjaga teavitas Inkassokeskus OĂ kostjat vĂ”lasummast suuruses 3945,65 eurot. 03.12.2020 e-kirjaga teavitas Julianus Inkasso OĂ kostjat vĂ”lasummast suuruses 4170,13 eurot. 15.01.2022 e-kirjaga pöördus kostja laenuandja poole pĂ€ringuga, milles soovis allkirjastatud lepinguid ja pangakonto vĂ€ljavĂ”tteid, et aru saada vĂ”lgnevuse kujunemisest. Sellele vastas Julianus Inkasso OĂ lakoonilise vastusega, et tasumata summa ei koosne ainult kostjale tehtud maksetest, vaid ka tasumata intressist, viivisest ning meeldetuletustasust.
50.Kuni on ebaselge, millise lepingu alusel nĂ”ue on esitatud ja milline oli, vaidleb kostja vastu intressinĂ”udele. Viivise nĂ”ue on alusetu ja ebamĂ”istlik. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine Ă”igusliku aluse. Sisuliselt on taoline viivis samastatav leppetrahviga, mida VĂS § 415 lg 1 kolmanda lause jĂ€rgi on keelatud nĂ”uda tarbijalt maksetega viivitamisel. Viivise eesmĂ€rgiks ei saa olla tarbija karistamine ja seelĂ€bi tema mĂ”jutamine, ega tema arvelt rikastumine.
51.Kostja viitas VĂS § 113 lĂ”ikele 6. Kuna hageja kĂ€sitluse jĂ€rgi oli tegu refinantseerimislepingutega, arvestati varasema laenulepingu vĂ”lgnevus, mis sisaldas pĂ”hinĂ”uet ja kĂ”rvalkulusid uue laenulepingu pĂ”hinĂ”ude hulka ning saadud summa kujundati ĂŒmber uueks kokkulepitud tĂ€htaja ja intressimÀÀraga laenuks. Sellises olukorras laenusummalt, mis sisaldab intressi ja viivist, kostjalt viivist nĂ”uda ei saa.
52.Kostja vaidles vastu, et viivisekokkulepe ei olnud tĂŒĂŒptingimus. Laenulepingu ĂŒldtingimused olid tervikuna, sh viivise kokkulepe, tĂŒĂŒptingimused, mida ei saanud ega saa lĂ€bi rÀÀkida. Laenulepingu ĂŒldtingimuste puhul ei ole tĂ”endatud, millise lepingu juurde need kuulusid, kas need olid kĂ”nealuste lepingute juures just sellises sĂ”nastuses vĂ”i muus sĂ”nastuses. Personaalsete lepingutingimuste lĂ”pus
mĂ€rgitud link https://raha24.22/et/tingimused/, mille alt justkui oli vĂ”imalik tutvuda ĂŒldtingimustega, viib alates 15.02.2022 kehtinud ĂŒldtingimuste juurde. Ăhegi lepingu personaalsetes tingimustes ei sisaldu viivise kokkulepet intressimÀÀras. Arvestades lepingu sĂ”lmimise kiirust, ei ole selge, millal ĂŒldse oleks saanud lepingutingimusi lĂ€bi rÀÀkida.
53.Kui kohus leiab, et viivis kuulub kohaldamisele lepingulises mÀÀras, palus kostja viivist vĂ€hendada VĂS § 162 alusel. Viivise vĂ€hendamine on Ă”iglane olukorras, kus kostja tegi jĂ”upingutusi oma kohustuste tĂ€itmiseks, kĂŒsides korduvalt laenuandjalt vĂ”laarvestust ja selgitusi kohustuste suuruse kohta, kuid neid ei esitatud. Isegi kui laenuandja asemel hakkas vĂ”lga sisse nĂ”udma Julianus Inkasso OĂ, ei esitanud viimane vĂ”laarvestust, vaid soovitas pöörduda laenuandja poole. Seega kostjale ei olnud ega ole tĂ€naseni selge vĂ”la kujunemine. Selle aja ees, mil laenuandja ise viivitas nĂ”ude pĂ”hjendamise ja tĂ”endamisega ehk ei kĂ€itunud heas usus, ei ole Ă”iglane ette heita viivitamist kostjale.
54.Viivise nÔudmine summas 959,91 eurot ligikaudu hagis toodud pÔhivÔla (1452,71 eurot) suuruses on ebaproportsionaalne, ebamÔistlik. Sellises suuruses viivise maksmine on kostja majandusliku seisukorda arvestades teda liialt koormav. ViivisenÔude vÀhendamine on pÔhjendatud olukorras, kus kostja on arvestatava osa oma kohustusest korrektselt ja isegi ettemaksetena tÀitnud. Laenust 2 543 eurost on kostja tagasi maksnud 1 090,29 eurot ehk 43%. Kostja pidas mÔistlikuks viivist mÀÀraga 8% aastas ja palus vÀhendada viivist selle suuruseni. Kuna vÔlasumma suurus on ebaselge, ei saa kostja teha ise viivisearvestust lÀhtuvalt sellest mÀÀrast.
55.Lepingu sĂ”lmimise tasu nĂ”udes ei ole selge, kas need summad ei saanud juba kostja tagasimaksetega makstud. Lepingutasu sisaldub lepingute maksegraafikute esimeses osamakses. Vaidlus ei ole selles, et kostja osamakseid tasus. Alates teisest lepingust on lepingutasu jĂ€rel sulgudes mĂ€rgitud: âlepingutasu sisaldub laenu pĂ”hiosas ning see tagastatakse osamaksetenaâ. Laenusaaja ei selgitanud kostjale vĂ”lajÀÀgi kujunemist, sh milliste maksete katteks laekumisi loeti. Hageja 27.05.2022 seisukohades selgitatud, et lepingutasu vĂ”eti taotluse analĂŒĂŒsimise, krediidisumma vĂ€ljamaksmiseks vajalike rahaliste vahendite korraldamise ja lepingu vĂ”i lepingu muudatuse vormistamise eest. Lepingu sĂ”lmimisel laenuandja seda kostjale ei selgitanud. Loogiliselt vĂ”iks enam aega vĂ”tta esimese lepingu vormistamine. Antud juhul on kĂ”ik jĂ€rgmised lepingud kopeeritud eelmisest, muutes vaid paari numbrit, kusjuures maksekorralduse genereerib tĂ”enĂ€oliselt arvuti ise. Kostja arvates ei ole lepingutasu vĂ”etud toimingute eest, mille eest hageja vĂ€idab. Kuna kostjale tasu kujunemist ei selgitatud, ei saa tasu olla kehtiv.
56.Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. Hageja ei ole tĂ”endanud kĂ”iki toiminguid, mida laenuandja vĂ€idetavalt tegi. Laenuandja puhul on tegemist minutitega kiirlaene vĂ€ljastava ettevĂ”ttega, millises olukorras ei ole eluliselt usutav ega tĂ”endatud, millal laenuandja ĂŒldse jĂ”udis kĂ”iki neid toiminguid teha, mida tal vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimisel teha tuleb.
57.Hageja vÀidab, et tema esitatud tabel tÔendab kostja sissetulekute kontrollimist ja tema maksevÔimekuses veendumist. See ei ole korrektne tÔend, sest tÔend on vÔÔrkeelne, puudub koostamise aeg, koostaja nimi ja allkiri. Teiseks ei ole selge, mida tabeli sisu kajastab. Seal on toodud vaid teatud numbrid, mille puhul ei ole vÔimalik tuvastada, mille pÔhjal andmed sisestati. Hageja viitas ise kostja avaldatud sissetulekule. JÀrelikult lÀhtus laenuandja ainult kostja taotluses esitatust ega omandanud mingit tÀiendavat teavet ega teinud pÀringuid hindamaks tarbija sissetulekuid, maksevÔimet, sh mis liiki sissetulek see oli.
58.Kostja on laenutaotlustes mĂ€rkinud, et ta ei tööta. Asjaolu, et kostja ei töötanud, pidi tekitama laenuandjas kahtlusi ja kĂŒsimusi. Hageja vĂ€liste pĂ€ringute tabelist nĂ€htub, et taotluste ja Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded portaalidesse (vĂ”lakohustuste) pĂ€ringute tegemise vahe on 1-2 minutit ning
tÔenÀoliselt jÔuti lepingut sÔlmimiseni ja raha vÀljamaksmiseni samuti minutitega. Vaidlust ei ole, et laenutaotlus tehti ja raha maksti vÀlja samal pÀeval. Seega ei olnud laenuandjal piisavalt aega, et hinnata kostja krediidivÔimekust.
59.Pidevalt eelmiste laenude refinantseerimiseks uute laenude peale vĂ”tmine pidi olema laenuandjale ohu mĂ€rk ja aluseks, et viia lĂ€bi tĂ€iendavaid toiminguid laenusaaja krediidivĂ”imekus hindamiseks, mida laenusaaja ei teinud. Hageja ei ole tĂ”endanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtede esitamist vastavalt seadusele. Hagile on lisatud ĂŒks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mille puhul ei ole tĂ”endatud, millise lepingu juurde see kulub ja millal see kostjale esitati.
60.Hagi rahuldamise korral ei saa kostjalt igal juhul vĂ€lja mĂ”ista intressi ega viivist arvestusega VĂS § 94 intressimÀÀrast (8% aastas) kĂ”rgemas mÀÀras ega lepingutasusid. Kostja viitas VĂS § 403 4 lĂ”ikele 7. ĂlesĂŒtlemisavaldus on tehtud VĂS § 416 lg 1 alusel. JÀÀb ebaselgeks, miks ei ole lepingut ĂŒles öeldud hagile lisatud laenulepingu ĂŒldtingimuste alusel, kui need kuulusid vĂ€idetavalt lepingute juurde. See viitab asjaolule, et pooled ei olnud ĂŒldtingimustes kokku leppinud.
61.Asjaolu, et lepingu ĂŒldtingimused sisalduvad laenuandja kodulehel kehtides kĂ”ikidele laenusaajatele ĂŒhtsena, kinnitab, et tegemist on eelnevalt vĂ€lja töötatud tĂŒĂŒptingimustega VĂS § 35 lg 1 mĂ”ttes. Pooled ei rÀÀkinud ega saanudki eraldi lĂ€bi rÀÀkida ĂŒldtingimustes, laenusaaja neid ei muuda ja seetĂ”ttu ei olnud kostja (ega ĂŒkski laenusaaja) vĂ”imeline mĂ”jutama nende tingimuse sisu. Laenuandja BB Finance OĂ ignoreeris teadlikult vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet, kasutas Ă€ra kostja olukorda ja hageja pole tĂ”endanud vastupidist. Vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimist peab tĂ”endama hageja. Vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet tuleb jĂ€rgida iga laenulepingu sĂ”lmimisel,
62.Hageja ei ole tĂ”endanud, et BB Finance igale vĂ€idetud laenulepingule eelnevalt nĂ”udis kostjalt tema pangakonto vĂ€ljavĂ”tte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja krediidivĂ”imet. AinuĂŒksi sellega on tĂ”endatud, et BB Finance jĂ€ttis jĂ€rgimata vastutustundlikku laenamise pĂ”himĂ”tte. Seega hageja vĂ€ited, et kostja tĂ€itis BB Finance sĂŒsteemis teadmata kĂŒsimustikud, ei tĂ”enda nende kĂŒsimustike tĂ€itmist ja kostja viidatud kĂŒsimustike tĂ€itmise nĂ”ue pole piisav vastutustundlikku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgmiseks.
63.Hageja esitatud kostja laenuvĂ”imekuse analĂŒĂŒs on loodud tagantjĂ€rgi 26.05.2022, mitte enne iga 2019. a sĂ”lmitud laenulepingut. Seega vĂ€idetud lisa ei tĂ”enda, et BB Finance oleks enne iga laenulepingut kohaldanud vastutustundlikku laenamise pĂ”himĂ”tet. Dokument on teadmata sĂŒsteemi ja teadmata vĂ€idete kokkuvĂ”te, mis on lĂ”i hageja ise ilmselgelt just kohtumenetluse tarbeks. Pangakontode vĂ€ljavĂ”tteid laenuandja kostjalt ei kĂŒsinud.
64.Kostja rikkus kÔiki kokku lepitud tagasimakse graafikuid. Kostja oli viivituses juba esimese laenulepingu nr 2101887119 jÀrgsete tagasimaksete tegemisega. Sellele vaatamata andis BB Finance veel vÀidetavalt 7 erineva laenulepingu alusel kostjale krediiti, mille tagasimakse graafikuid kostja kahetusvÀÀrselt ei jÀrginud. On ilmselge, et olukorras, kui kostja sÔlmis aastase perioodi vÀltel sama laenuandjaga kokku 8 erinevat vÀidetavat laenulepingut, millest kÔikide tÀitmisega oli kostja viivituses, siis kasutas kostja saadud kÔrgeintressimÀÀraga krediiti muude vÔimalike kohustuste katmiseks. TÔenÀoliselt lihtsalt elamiskulude kandmiseks.
65.Kui laenuandja oleks kĂŒsinud kostjalt tĂ€iendavat informatsiooni, oleks ta teadnud, et kostja on vĂ”laorjuses. See info oli tegelikult olemas, sest kostja ei suutnud ĂŒhestki laenulepingu maksegraafikust kinni pidada. BB Finance selge eesmĂ€rk oli kostja nĂ”rka positsiooni Ă€ra kasutada ja rikastuda kĂ”rge krediidikulukuse mÀÀra ning ebaseaduslikult kĂ”rge viivise mÀÀra arvelt. Kostjat maksehĂ€irete raportist
nĂ€htub, et perioodil 24.10.2019-14.11.2020 oli kostjal kokku 10 erinevat maksehĂ€iret erinevate kiirlaenu kontorite ees. Vaatamata kostja vĂ”lgnevusele juba esimese vĂ€idetud laenulepinguga, jĂ€tkas BB Finance kostjale kĂ”rge intressimÀÀraga krediidi andmist. Kostja taotles VĂS § 403 4 lg 7 kohaldamist.
66.Kuna kostjale ei ole uut tagasimaksegraafikut teatatud, pole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Samuti pole hagejal Ă”igust muudele kĂ”rvaltasudele. KĂ”ik eelnev kehtib hageja suhtes, kellele vĂ€idetavalt BB Finance omad nĂ”uded loovutas. Hageja esitatud tĂ”enditest ei vasta kostja arvates dokumentaalse tĂ”endi nĂ”uetele jĂ€rgmised lisad: Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, laenulepingu ĂŒldtingimused, saadetud dokumendid, kliendi andmed, analĂŒĂŒs ja teostatud pĂ€ringud.
67.LĂ”plikes seisukohtades jĂ€i kostja varasemate vĂ€idete juurde. NĂ€iteks AS Swedbank hinnangul ei tohiks isiku laenukohustused ĂŒletada 30- 50% isiku igakuisest sissetulekust. Seega BB Finance OĂ kriteeriumid maksejĂ”ulisuse hindamisel on absoluutselt ebamĂ”istlikud ning seda tuleks arvesse vĂ”tta vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimise kontekstis. Tarbijakrediidiandjate praktikas on tavapĂ€rane, et isiku krediidivĂ”imelisuse hindamisel enne laenulepingu sĂ”lmimist kontrollitakse laenu taotleja viimase 6 kuu pangakonto vĂ€ljavĂ”tet. Nii oli see ka 2019 ja 2020 aastal. Seega pidi BB Finance OĂ kĂŒsima ja kontrollima kostja pangakonto vĂ€ljavĂ”tteid perioodist 01.01.2019- 21.11.2019.
68.Kui laenuandja oleks kĂŒsinud pangakonto vĂ€ljavĂ”tteid, oleks ilmnenud, et kostja igakuised kohustused perioodil 01.01.2019-21.11.2019 on kokku ligikaudu 1086,31 eurot kuus. Samas oli sissetulekud vaid 10863,76/11= 987,614 eurot kuus. Seega polnud kostjal vĂ”imalik maksta tagasi tĂ€iendavat BB Finance OĂ kĂ”rge krediidikulukusemÀÀraga laenu. Faktiliselt oli kostja vĂ”laorjuses. LĂ”puks muutus kostja jaoks isegi vĂ”imatuks lĂ€bi teiste kiirlaenuandjate refinantseerida enda kohustusi varasemate kiirlaenuandjate ees.
69.Kostja igakuised kohustused perioodil 01.01.2019-21.11.2019 olid 1086,31 eurot igas kuus, mis jagunesid kiirlaenuandjate Bestcredit OĂ, Bondora AS, Credit.ee OĂ, ESTO AS, www.esto.ee, Holm Bank AS, I-Makse OĂ, Inbank AS, IPF Digital Estonia OĂ, Omaraha OĂ, Placet Group OĂ vahel. Hageja pidas mĂ”istlikuks krediidikulukuse mÀÀraks 56,43%. Seega oli tagastamata laenude kulu tegelikult kokku ligikaudu 4421,66*56,43= 6916,8 eurot, mis teeb ligikaudu 6916,8/11= 628,8 eurot kuus. Tegelikkuses oli tagastamata laenude kulu veelgi kĂ”rgem ehk kogusummas ligikaudu 12 000 eurot, mis osas jĂ”uti kompromissidele kogusummas 9050,87 eurot. Tasumised kiirlaenuandjatele teostas kostja vend ajavahemikult 09.2021-11.2020 eesmĂ€rgiga vabastada kostja varasemast vĂ”laorjusest.
70.Lisaks oli kostja igakuisteks kuludeks kulud kommunikatsiooniteenuste osutajate (Tele2 Eesti AS, Telia Eesti AS) ees 91,56 eurot kuus, ĂŒĂŒripinnaga seotud kohustused ĂŒĂŒri ja majandamiskulude nĂ€ol 352,14 eurot kuus ja elukindlustusega seotud kohustused 13,81 eurot kuus. Eelnev on toodud ilma BB Finance OĂ vĂ€idetavalt antud laenuta ja arvestamata minimaalselt vajalikku summat igakuiseks toiduks ning vahel tekkivaks vajaduseks transpordi jĂ€rgi.
71.Pangakonto vĂ€ljavĂ”ttelt nĂ€htuvalt lĂ”ppes kostja tööleping oktoobris 2019, kui 28.10.2019 tasuti kostjale senise tööandja lĂ”pparve 2 375,31 eurot. Rohkem töötasusid sellele jĂ€rgnevalt kostjale ei tasutud. See aga ei takistanud BB Finance OĂ-l veel 21.11.2019 ehk ajal, kui kostjal ĂŒldse igakuised sissetulekud puudusid, sĂ”lmimast laenulepingut 2101932119.
72.Kui hageja proovib vĂ€ita, et BB Finance OĂ-le esitati valeandmeid, on hageja ise tĂ”endanud, et ta tegelikkuses teadis kostja suutmatusest laenulepingut tĂ€ita. Kostja oli sisuselt kĂ”ikide BB Finance OĂ laenulepingutes vĂ€idetavalt kokkulepitud tagasimakse graafikuid rikkunud. Seega BB Finance OĂ
teadis kostja makseraskustest, kuid ikkagi laenas kostjale juurde kÔrge krediidikulukusemÀÀraga laenu, millest BB Finance Oà oleks pidanud keelduma.
73.Hageja esitatud sisselogimiste vÀljavÔte ei ole seostatav kostjaga. TÔend ei tÔenda, et BB Finance Oà oleks enne igat laenulepingut kohaldanud vastutustundlikku laenamise pÔhimÔtet vÔi isikut tuvastanud ja autentinud. Hageja tÔendid on vaid laenuandja selgitused. Hageja soovib oma vÀiteid tÔendada enda selgitustega.
74.Menetluskuludena palus kostja hagejalt vĂ€lja mĂ”ista 1155 eurot ja viivise seadusjĂ€rgses mÀÀras. Kostja menetluskuludeks on kulud Ă”igusabi eest. Ăigusabi osutati 1155 euro eest koos kĂ€ibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast nĂ€htub, et kostja lepinguline esindaja on teinud kokku 8,75 tunni ulatuses tööd, kusjuures ĂŒhe tunni hinnaks on 110 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks.
KOHTU PĂHJENDUSED
75.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tÔendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
76.KĂ€esolevas asjas ei vaidle pooled selle ĂŒle, et BB Finance OĂ on andnud kostjale laenu ja kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid summas 1 452,71 eurot. Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas kostja peab hagejale tasuma laenulepingust tuleneva pĂ”hivĂ”lgnevusena 1452,71 eurot, intressina 829,38 eurot, lepingutasuna 925,36 eurot, sissenĂ”udmiskuludena 50 eurot ja sissenĂ”utavaks muutunud viivisena 959,91 eurot. Hageja palus ĂŒhtlasi mĂ”ista kostjalt vĂ€lja sissenĂ”utavaks muutuva viivise alates 20.01.2022 kuni pĂ”hinĂ”ude summas 1452,71 eurot tĂ€itmiseni VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
77.Kuigi kostja nĂ”ustus, et ta sai laenuandjalt laenu ning tegi lepingu alusel ka tagasimakseid, asus kostja hagile vastu vaieldes siiski eitama laenulepingute sĂ”lmimist. Kostja leidis, et kuna hageja ei ole esitanud tema digitaalse allkirjaga lepinguid ega pangakonto vĂ€ljavĂ”tteid talle laenusummade ĂŒlekandmise kohta, ei ole hageja tĂ”endanud lepingute sĂ”lmimist. Kohtu hinnangul on need kostja vastuvĂ€ited alusetud.
78.Hageja on vÀlja toonud, et laenuandja sÔlmis kostjaga ajavahemikul 21.06.2019 kuni 21.11.2019 kokku kaheksa lepingut. Esimesele laenulepingule jÀrgnenud lepingud olid refinantseerimise lepingud. KÔik lepingud sÔlmiti laenuandja teeninduskeskkonna kaudu ehk tegu oli sidevahendi abil sÔlmitud lepinguga. Kohus osundab, et seadus ei nÀe laenulepingute sÔlmimisele ette kohustuslikku kirjalikku vormi ehk laenulepingut ei pea tingimata sÔlmima mÔlema poole poolt allkirjastatud vormis.
79.VĂS § 52 lg 1 p 1 sĂ€testab, et sidevahendi abil sĂ”lmitud lepinguks loetakse ettevĂ”tja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sĂ”lmitakse selliste lepingute sĂ”lmimiseks kasutatavas turustus- vĂ”i teenindussĂŒsteemis. VĂS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste vĂ”tmiseks olema kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument vĂ”i selle koopia pĂŒsival andmekandjal. Eeltoodust tulenevalt ei pea sidevahendi abil sĂ”lmitud leping olema mĂ”lema poole poolt allkirjastatud.
80.Hageja esitas kohtule kostjaga sĂ”lmitud laenulepingute personaalsed tingimused (toimik 1. kd, lk 12-23). Igal lepingul on mĂ€rgitud selle kuupĂ€ev. Personaalsetest tingimustest nĂ€htub, et kostja oli sĂ”lminud laenuandja BB Finance OĂ-ga kokku 8 laenulepingut. Lepingufailidest nĂ€htuvad lepingute numbrid, mistĂ”ttu ei ole Ă”iged kostja vĂ€ited, et ĂŒhegi lepingu puhul ei ole vĂ”imalik aru saada selle kuupĂ€evast ja numbrist. Esimese lepingu number on 2101887119 ja viimase lepingu number on
2101932119. Lepingute alusel tuli laen tagastada lepingutes mÀrgitud osamaksetega. Lepingutasud sisaldusid laenu pÔhiosas ning need kuulusid tasumisele osamaksetena.
81.21.06.2019 oli kostja sÔlminud laenuleping laenu summa 475 euro laenamiseks. Lepingutasuks oli 16,63 eurot. IntressimÀÀr oli 42,8% aastas, krediidi kogukulu 1174,50 eurot ja krediidi kulukuse mÀÀr 56,38% aastas. 27.06.2019 oli sÔlmitud uus laenuleping 1014,30 euro laenamiseks, millest maksti vÀlja 450 eurot. Lepingutasu oli 57,40 eurot. IntressimÀÀr 44,8% aastas, krediidi kogukulu 2556,92 eurot ning krediidi kulukuse mÀÀr aastas 56,43%. 18.07.2019 lepingu jÀrgi oli laenu summa 1 491,45 eurot, millest maksti vÀlja 378 eurot. Lepingutasu oli 84,42 eurot, intressimÀÀr 44,6% aastas. Krediidi kogukulu tarbijale oli 3772,73 eurot ning krediidi kulukuse mÀÀr 56,43%.
82.08.08.2019 lepingu jÀrgi oli laenu summa 1762,20 eurot ja laenu vÀljamakse 156 eurot. Lepingutasu oli 99,75 eurot. IntressimÀÀr 44,6% aastas, krediidi kogukulu 4490,70 eurot ning krediidi kulukuse mÀÀr aastas 56,42%. 09.10.2019 lepingu jÀrgi oli laenu summa 2263,48 eurot. Lepingutasu oli 128,12 eurot ja laenu vÀljamakse 390 eurot. IntressimÀÀr oli 44,60%. Krediidi kogukulu 5685,12 eurot ja kulukuse mÀÀr aastas 56,42 eurot. 14.10.2019 lepingu jÀrgi oli laenu summa 2733,19 eurot. Lepingutasu oli 154,71 eurot. Laenu vÀljamakse oli 300 eurot. IntressimÀÀr 44,6% aastas, krediidi kogukulu 6878,13 eurot ja krediidi kulukuse mÀÀr 56,43%.
83.17.10.2019 lepingu jÀrgi oli laenu summa 3278,78 eurot ja lepingutasu 185,59 eurot. Laenu vÀljamakse oli 345 eurot. IntressimÀÀr oli 44,6% aastas, krediidi kogukulu 8257,48 eurot ja krediidi kulukuse mÀÀr 56,43%. 21.11.2019 lepingu jÀrgi oli laenu summa 35111,14 eurot. Lepingutasu oli 198,74 eurot. Laenu vÀljamakse oli 49 eurot. IntressimÀÀr oli 44,6% aastas. Krediidi kogukulu 8832,40 eurot ja krediidi kulukuse mÀÀr aastas 56,43%.
84.Laenuandja esitas kostjale Euroopa tarbijakrediidi infolehe (toimiku 1. kd, lk 24-25). Kostja ei ole pÔhistanud ega tÔendanud vÀidet, et seda infolehte talle esitatud ei ole. Hageja tÔendid tÔendavad, et kuna leping sÔlmiti iseteeninduskeskkonnas ning selles keskkonnas olid nÀhtavad kostjale kÔik tingimused, millistega ta pidi nÔustuma, pidi talle nÀhtav olema ka tarbijakrediidi infoleht.
85.Hageja esitas kohtule kostjale saadetud e-kirjad ja teated (toimiku 1. kd, lk 81-138). Neist nĂ€htub, et kostjale on saadetud laenulepingu ĂŒldtingimused ning korduvalt on talle saadetud laenulepingu personaalsed tingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. E-kirja teel on kostjale korduvalt saadetud vĂ”lateatisi ning 19.06.2020 on kostjale saadetud e-kirja teel teatis lepingu ĂŒlesĂŒtlemiseks. Samuti on saadetud kostjale teatised, et tema taotlused on rahuldatud ning vĂ€ljamakse ootejĂ€rjekorras vĂ”i summa juba ĂŒle kantud.
86.Kostja on tĂ€itnud 18.03.2019 digitaalselt allkirjastatud fĂŒĂŒsilise isiku isikusamasuse tuvastamise ankeedi (toimiku 1. kd, lk 139) ning talle on teatatud kasutajakonto kinnitamisest. Kostja on edastanud foto oma isikut tĂ”endavast dokumendist (toimiku 1. kd, lk 141). Kostja on teatanud oma kontaktanded, sealhulgas e-posti aadressi xxx. JĂ€relikult on kostja isikusamasus tuvastatud ning kostja on ise teatanud kontaktandmed, millistele sai talle teateid saata. Kostja vĂ€ited selle kohta, et ta ei ole lepinguid sĂ”lminud, on paljasĂ”nalised.
87.SĂ”lmitud laenulepingutele kohaldusid laenuandja ĂŒldtingimused (toimiku 1. kd, lk 26-33). Ăldtingimuste punkti 1.4. jĂ€rgi oli kliendikeskkond piiratud ligipÀÀsuga koht veebilehel, kus laenusaaja sai ennast kasutajaks registreerida, identifitseerida, esitada laenutaotlusi ning teha avaldusi ja muid toiminguid. Punktis 1.5. oli selgitatud, et krediidi kulukuse mÀÀr on laenuga kaasnev krediidi kogukulu laenusaajale, mis on vĂ€ljendatud aastase protsendimÀÀrana laenust, eeldusel, et laenuleping kehtib kokku lepitud tĂ€htaja jooksul ning pooled tĂ€idavad oma kohustusi laenulepingus kokku lepitud
tingimustel ja tÀhtaegadel. Punkti 1.12. jÀrgi olid personaalsed tingimused selliseks dokumendiks, mis sisaldas laenu tingimusi, intressi mÀÀra, lepingutasu, maksegraafikut ning teisi personaalseid laenulepingu tingimusi.
88.Punkt 3.3. nÀgi ette, et laenulepingu sÔlmimise tahte avaldamiseks peab laenusaaja andma kliendikeskkonnas punktis 5 sÀtestatud kinnitused. Punkt 3.4. nÀgi ette, et enne laenuotsuse tegemist hindab laenuandja laenusaaja krediidivÔimelisust, kasutades selleks mh laenusaaja poolt esitatud ja andmebaasidest laenusaaja kohta kogutud andmeid ja dokumente. Punkti 4.1. jÀrgi loeti laenuleping sÔlmituks, kui laenusaaja on kliendikeskkonnas andnud nÔutavad kinnitused ja laenuandja on laenusaajat punkti 3.5. alusel teavitanud positiivsest laenuotsusest, st avaldanud tahet sÔlmida laenusaajaga laenuleping selles sÀtestatud tingimustel.
89.Tingimuste punktis 5 olid loetletud laenusaaja kinnitused. Muuhulgas pidi laenusaaja kinnitama punktis 5.18, et tema poolt laenutaotluses ja muul viisil laenuandjale esitatud andmed ning dokumendid on Ôiged, tÀpsed ja asjakohased ning ta on esitanud laenuandjale kÔik andmed ja dokumendid, mille suhtes laenuandjal vÔib olla Ôigustatud huvi. JÀrelikult pidi kostja enne laenu saamist kinnitama, et ta on esitanud Ôiged, tÀpsed ja asjakohased andmed.
90.Ăldtingimuste punktis 10.2 oli selgitatud intressi arvestust. Punktis 11.3 oli mĂ€rgitud, et lisaks hinnakirjas fikseeritule ja laenulepingus kokkulepitule kannab laenusaaja laenuandja kulud, mis kaasnevad laenusaaja huvides teostatud toimingutest (nt sidekulud) ning Ă”igussuhetega seotud kulud (nt kohtukulud). Punkt 12.2.1 nĂ€gi ette, et viivist arvestatakse intressi mÀÀraga vĂ”rdses mÀÀras. Ăldtingimuste punkt 17.1 nĂ€gi ette, et laenuandja vĂ”ib laenulepingu laenusaaja makseviivituse tĂ”ttu ĂŒles öelda ĂŒksnes, kui laenusaaja on tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt viivituses vĂ€hemalt 3 ĂŒksteisele jĂ€rgneva maksegraafiku jĂ€rgise osamaksega ja laenuandja on andnud laenusaajale edutult vĂ€hemalt 2 nĂ€dalase tĂ€iendava tĂ€htaja puudujÀÀva summa tasumiseks koos kirjaliku vĂ”i kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis tehtud avaldusega, milles on laenusaajale pakutud vĂ”imalust kokkuleppele jĂ”udmiseks ning vĂ€lja toodud, et laenuandja ĂŒtleb laenulepingu ĂŒles ja nĂ”uab kogu laenulepingu jĂ€rgse vĂ”la kohest tasumist, kui laenusaaja ei tasu puudujÀÀvat summat avalduses mĂ€rgitud tĂ€iendava tĂ€htaja jooksul. Kohus osundab, et jĂ€relikult pidi kostjale ĂŒldtingimustest olema, kuidas arvestatakse viivist ja intressi ning millal vĂ”ib laenuandja lepingu ĂŒles öelda.
91.Hageja esitas kohtule vĂ€ljavĂ”tted kostjale tehtud maksete kohta (toimiku 1. kd, lk 36-39) ja andmed kostja tehtud maksete kohta (toimiku 1. kd, lk 40-41). Kohus nĂ”ustub hageja vĂ€idetega, et nende tĂ”enditega on tĂ”endatud kostjale laenu ĂŒlekandmine. EbaĂ”ige on kostja arusaam, et temale laenu ĂŒlekandmist tuli tingimata tĂ”endada pangakonto vĂ€ljavĂ”ttega. Hageja tĂ”enditest nĂ€htub, et ĂŒlekanded on tehtud kostja kontole ning ilma laenulepingu sĂ”lmimiseta ei oleks hageja saanud kostja konto andmeid teada. Samuti on kostja sisuliselt menetluse kĂ€igus laenu saamisega nĂ”ustunud.
92.Asjas kogutud tĂ”enditest nĂ€htub, et laenuandja saatis kostjale 19.06.2020 teate (toimiku 1. kd, lk 34), et ĂŒtleb laenulepingu ĂŒles, kui vĂ”lgnevust tĂ€iendavalt antud tĂ€htaja jooksul ei tasu. Kostjale anti tĂ€iendavalt aega vĂ”lgnevuse tasumiseks kuni 03.07.2020 ning teatati, et kui selleks ajaks kostja vĂ”lgnevust ei tasu, ĂŒtleb laenuandja lepingu ĂŒles alates 04.07.2020. 11.03.2021 saatis laenuandja kostjale teatise selle kohta, et on nĂ”ude loovutanud hagejale (toimiku 1. kd, lk 35).
93.Kohus ei nĂ”ustu kostja vĂ€idetega, et hageja ei ole tĂ”endanud nĂ”uetekohast lepingu ĂŒlesĂŒtlemist ega nĂ”ude loovutamist. Alusetu on kostja vĂ€ide, et asjas kogutud tĂ”enditest ei saa jĂ€reldada, milline oli leping nr 2101932119, mille ĂŒlesĂŒtlemisest teatati ja mille alusel nĂ”ue loovutati. Lepingute numbrid nĂ€htuvad nende failidest ning kuna lepingud sĂ”lmiti laenuandja iseteeninduskeskkonnas, pidid lepingute numbrid sealt kostjale nĂ€htavad olema. Igal juhul on numbrid nĂ€htavad kohtumenetluses.
94.Samuti ei nĂ”ustu kohus kostja vĂ€itega, et lepingud ei saanud olla refinantseerimislepingud, kuna jĂ€rgmine leping on sĂ”lmitud enne, kui varasema lepingu alusel tekkis vĂ”lgnevus. Kostja vĂ€ited ei pĂ”hine ĂŒhelgi Ă”igusnormil. Ăkski Ă”igusnorm ei nĂ€e ette, et laenulepingut saab refinantseerida alles siis, kui eelmise lepingu alusel on tekkinud laenuandjal sissenĂ”utav vĂ”lgnevus. Poolte kokkuleppel on vĂ”imalik laenulepinguid muuta ja laenu refinantseerida igal ajal, selleks ei tulene seadusest piiranguid. Ăhtlasi ei ole kostja millegagi pĂ”hjendanud vĂ€iteid, et lepingute refinantseerimisel lisati eelmistele kohustustele varasemad viivised, mistĂ”ttu nĂ”uab hageja kostjalt viivist viiviselt. Selliseid asjaolusid asjas kogutud tĂ”enditest jĂ€reldada ei saa, tegemist on kostja paljasĂ”naliste vĂ€idetega.
95.Samuti ei nĂ”ustu kohus kostja vĂ€idetega, et lepingutes toodud krediidi kulukuse mÀÀr oli ebamĂ”istlikult suur. VĂS § 4062 lg 1 sĂ€testab, et tarbijakrediidileping on tĂŒhine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse mÀÀr aastas ĂŒletab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse mÀÀra enam kui kolm korda. Antud lĂ”ikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse mÀÀra arvutamisel ei vĂ”eta arvesse hĂŒpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse mÀÀra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
96.Vastav kolmekordne mÀÀr oli seisuga 31.05.2019 58,11% ja seisuga 30.11.2019 61,83%. 21.06.2019 lepingus oli krediidikulukuse mÀÀr 56,38%, 27.06.2019 lepingus 56,43%, 18.07.2019 lepingus 56,43%, 08.08.2019 lepingus 56,42%, 09.10.2019 lepingus 56,42%, 14.10.2019 lepingus 56,43%, 17.10.2019 lepingus 56,43 ja 21.11.2019 lepingus mÀÀr 56,43%. Seega ei ĂŒletanud laenulepingute krediidikulukuse mÀÀr ĂŒhelgi korral seaduses sĂ€testatut.
97.Kostja leidis samuti, et temalt kui tarbijalt nĂ”utav viivis on liialt suur, intress oli liialt kĂ”rge ning lepingutasud on liialt suured. Esmalt osundab kohus, et viivise, intressi ja teenustasude suurused olid mĂ€rgitud lepingu personaalsetes tingimustes ning ĂŒldtingimustes. Kostja on lepingute sĂ”lmimisel nĂ”ustunud, et ta on tingimustest aru saanud.
98.Kohus nĂ”ustub hageja vĂ€itega, et viivisemÀÀr, mis on vĂ”rdne intressimÀÀraga, on mĂ”istlik juba ainuĂŒksi pĂ”hjusel, et lepingu rikkumine ei peaks laenuvĂ”tjale olema soodsam lepingu tĂ€itmisest. VĂS § 113 lg 1 sĂ€testab, et rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse VĂS §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nĂ€htud kĂ”rgem intressimÀÀr kui seadusjĂ€rgne viivisemÀÀr, loetakse viivise mÀÀraks lepinguga ettenĂ€htud intressimÀÀr. Seega vĂ”imaldab seadus kokku leppida seadusega vĂ”rreldes kĂ”rgemas intressimÀÀras ja sellega vĂ”rdses viivisemÀÀras. Riigikohus on osundanud, et tarbijakrediidilepingutes vĂ”ib kokku leppida seadusjĂ€rgsest viivisemÀÀrast kĂ”rgemas intressimÀÀras, millisel juhul peab vĂ”lgnik arvestama kohustust maksta viivist lepinguga ettenĂ€htud mÀÀra alusel (RK TKo 3-2-1-120-08, p 12).
99.Kostja ei ole pĂ”histanud asjaolusid, mis vĂ”imaldaksid pidada vaidlusalustes lepingutes intressi ja viivise mÀÀra ebamĂ”istlikuks. Intressi ja viivise mÀÀra ei muuda ebamĂ”istlikuks alati ĂŒksnes selle suurus. Kostja on nĂ”ustunud, et laenuandjalt oli laenu taotlemine lihtne ja kiire, samuti nĂ€htub asjas kogutud tĂ”enditest, et kostja ei pidanud laenulepingute sĂ”lmimisel esitama tagatisi. Kohtu hinnangul on tegemist asjaoludega, mis iseenesest pĂ”histavad kĂ”rgemat intressimÀÀra.
100.Kostja esitas menetluses ka viivise vĂ€hendamise taotluse, kuid ei pĂ”histanud seda sisuliselt. VĂS § 162 lg 1 sĂ€testab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamĂ”istlikult suur, vĂ”ib kohus seda
leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nĂ”udmisel vĂ€hendada mĂ”istliku suuruseni, arvestades eelkĂ”ige kohustuse tĂ€itmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole Ă”igustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja leidis, et viivise nĂ”udmine ligikaudu poole pĂ”hivĂ”la ulatuses on ebamĂ”istlik. Muid asjaolusid kostja esile ei toonud ega tĂ”endanud. Kohus leiab, et ainuĂŒksi sissenĂ”utavaks muutunud viivisenĂ”ude suurus ei saa olla aluseks viivisenĂ”ude vĂ€hendamisele. Hageja ei ole nĂ”udnud kostjalt viivist summas, mis ĂŒletaks pĂ”hivĂ”lgnevust. Kohtupraktikas on peetud ĂŒldiselt mĂ”istlikuks viivisenĂ”uet, mida nĂ”utakse kuni summani, mis on pĂ”hivĂ”lgnevusega vĂ”rdne. Seega ei saa ka ainuĂŒksi viivisenĂ”ude suurus olla piisavaks asjaoluks, mis vĂ”imaldaks viivisenĂ”uet vĂ€hendada.
101.Eeltoodut kokku vĂ”ttes leiab kohus, et kostja vastuvĂ€ited intressi, viivise ja lepingutasude suuruse kohta on tĂ”endamata ja pĂ”histamata. Kostja on vĂ”tnud endale teadlikult lepingulise kohustuse ning lepingulisi kohustusi tuleb VĂS § 76 lg 1 alusel tĂ€ita. SĂ”ltumata sellest, et tegemist on tarbijaga, ei saa kohus nĂ”ustuda, et tarbija vĂ”ib lepingu rikkumise korral tĂ€ita lepingulisi kohustusi vaid enda Ă€ranĂ€gemisel vĂ”i jĂ€tta mĂ”ned kohustused lihtsalt tĂ€itmata.
102.Kostja vÀitis kohtumenetluses, et hageja nÔude kujunemine on talle ebaselge. Kohus sellega ei nÔustu. Hageja on selgelt vÀlja toonud, milline on kostja pÔhivÔlgnevus. KÔik kostja tasutud maksed on arvestatud pÔhivÔlgnevuse katteks. Hageja on kohtumenetluses muutnud viivise- ja intressiarvestuse kostjale soodsamaks ning on esitanud viivise ja intressi arvestamise kohta raportid. Kohus selgitas kostjale 02.11.2022 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 183-184), et viivise ja intressi arvutamise osas tuleb kostjal oma vastuvÀiteid pÔhistada ja tÔendada. Kostja ei esitanud nÔude ebaselgusele pÔhistatud vastuvÀiteid.
103.Kostja heitis hagejale ette, et kohtumenetluse eelsel ajal esitasid laenuandja erinevad esindajad talle vÔlanÔudeid erinevates summades. Kostja esitas kohtule laenuandja 19.06.2020 korduva vÔlgnevuse teate (toimiku 1. kd, lk 194), milles on kostja kohustuse suuruseks mÀrgitud kokku 457,76 eurot. 10.07.2020 saatis Inkassokeskus Oà kostjale kirja (toimiku 1. kd, lk 195), et antud ettevÔtte menetluses on kostja vÔlgnevus BB Finance Oà ees summas 3945,65 eurot.
104.03.12.2020 saatis Julianus Inkasso OĂ kostjale teate menetluse alustamise kohta (toimiku 1. kd, lk 196), milles on viidatud kostja ja laenuandja vahel sĂ”lmitud laenulepingule ning sellele, et laenuandjat esindab Julianus Inkasso OĂ. VĂ”lgnevuse summaks on mĂ€rgitud 4170,13 eurot. Kostja saatis e-posti aadressile [email protected] 15.01.2021 e-kirja, milles soovis saada vĂ”lgnevuse 4170,13 eurot aluseks olevaid allkirjastatud aluslepinguid ja pangakonto vĂ€ljavĂ”tteid. Laenuandja vastas talle 15.01.2021 ja teatas, et sidevahendi abil sĂ”lmitud leping ei pea olema digitaalselt allkirjastatud. Kostjale selgitati vĂ”lgnevuse arvestust (toimiku 1. kd, lk 198).
105.Kohus leiab, et eelviidatud tÔenditest ei tulene hagimenetluses esitatud nÔude ebaselgust. SÔltumata sellest, kas kostjale saadeti erinevate esindajate poolt enne kohtuvaidluse algust nÔudeid erinevates summades, oli nÔue hagiavalduses selgelt vÀlja toodud ja pÔhjendatud. Kui hagiavalduses toodud nÔue on selge, ei saa kohus jÀtta nÔuet rahuldamata pÔhjusel, et see vÔis kostjale olla ebaselge enne kohtuvaidluse algust. Kostja ei ole ka kohtumenetluse kÀigus nÔustunud nÔuet vabatahtlikult tasuma.
106.Viimaks heitis kostja hagejale ette vastutustundliku laenamise pÔhimÔtte rikkumist. Kostja leidis, et hageja ei ole tÔendanud vastutustundliku laenamise pÔhimÔtte jÀrgimist, sest hageja selle kohta esitatud tÔendid on allkirjadeta vÔi laenuandja enda koostatud. Kostja ei töötanud, mis pidi tekitama kahtlusi. Laenuandja ei nÔudnud kostjalt pangakonto vÀljavÔtete esitamist. Kostjal oli palju muid laenukohustusi, samuti igakuised mÀrkimisvÀÀrsed kulud eluasemele ja sideteenustele. Kuna laenu vÀljastamine toimus kiiresti, ei saanudki laenuandja kostja krediidivÔimelisust hinnata.
107.Esmalt osundab kohus, et kostja ei ole tĂ”endanud oma vĂ€idet, mille kohaselt tuli tavapraktikas 2019. aastal tarbijalaenu vĂ€ljastamisel tingimata nĂ”udma laenutaotlejalt pangakonto vĂ€ljavĂ”tet. Kostja ei ole selle vĂ€ite tĂ”endamiseks esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit ega viidanud mĂ”nele menetlusvĂ€lisele allikale, millele tuginedes ta vĂ€ite esitas. Hageja esitas kohtule Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte tĂ€itmise juhendi (toimiku 1. kd, lk 150-158), mille punkt 4.3. nĂ€eb ĂŒldnĂ”udena ette, et krediidiandja peab koguma ja sĂ€ilitama andmeid tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ja maksekohustuste tĂ€itmise kohta ning kasutab neid andmeid tarbija krediidivĂ”imelisuse hindamiseks, eesmĂ€rgiga jĂ”uda veendumusele tarbija vĂ”imekuses krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Eeltoodust ei tulene, et neid andmeid ei vĂ”iks koguda muul moel peale pangakontode vĂ€ljavĂ”tete.
108.Asjas kogutud tÔenditest nÀhtub, et enne laenulepingute sÔlmimist esitas kostja andmed oma sissetulekute ja kohususte kohta, kinnitades igakordselt, et esitatud andmed on Ôiged ja tÀpsed (toimiku
1.kd, lk 143-149). Kostja on oma netosissetulekuks mĂ€rkinud 1290 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 200 eurot ja igakuisteks kohustusteks 100 eurot. Neid andmeid ei ole kostja oma taotlustes muutnud. JĂ€relikult on kostja ise avaldanud, et tema igakuiste kohustuste kogusumma on 300 eurot. Kostja esitas ise kohtule vĂ€ljavĂ”tte AS Swedbank kodulehelt (toimiku 2. kd, lk 19), mille kohaselt ei peaks igakuised laenukohustused ĂŒletama 30-50% igakuisest sissetulekust. Kui kostja esitatud andmed tema kohustuste suuruse kohta oleksid olnud Ă”iged, ei olekski tema laenukohustused ĂŒletanud igakuiseid sissetulekuid 50% ulatuses.
109.Hageja esitas ka andmed selle kohta, millal kostja keskkonda sisse logis (toimiku 2. kd, lk 7), millest nÀhtub, et kostja logis sisse laenutaotluste esitamise ajal. Erinevalt kostja vastuvÀidetest puudub kohus alus kahelda esitatud tÔendi Ôigsuses. Antud tÔendist kogumis koos teiste tÔenditega nÀhtub, et kostja identifitseeris oma isiku ja sÔlmis hagejaga lepingud laenuandja iseteeninduskeskkonnas. Kirjeldatud juhul ei saanudki laenuandjal olla teistsuguseid tÔendeid selle kohta, kuidas ta kostjaga lepingud sÔlmis. Laenuandja on e-kirjas hageja esindajale selgitanud (toimiku 2. kd, lk 6), et kostja isiku tuvastamine toimus kostja registreerimise tulemusena keskkonnas www.raha24.ee 18.03.2019. JÀrgmistel kordadel toimus isiku tuvastamine kas Internetipanga, ID-kaardi vÔi Mobiili-ID abil vÔi kasutajanime ning salasÔna alusel. Kuna kostja on laenu kÀtte saanud, puudub kohtul alus kahelda tÔendis toodud vÀidete Ôigsuses. Varasem laenuandja ei ole kÀesolevas asjas menetlusosaline, mistÔttu saab kohus varasema laenuandja kinnitusi hinnata kirjalike tÔenditena ning tegu ei ole hageja kui poole seletustega.
110.Hageja esitas kostja andmete alusel koostatud krediidivĂ”imekuse analĂŒĂŒsi (toimiku 1. kd, lk 159) ning vĂ€ljavĂ”tte kostja kohta andmebaasidesse tehtud pĂ€ringutest (toimiku 1. kd, lk 160), millest nĂ€htus, et kostjal ei olnud ajavahemikul 18.03.2019 kuni 16.12.2019 vĂ”lgnevusi. Kohus ei nĂ”ustu kostja vĂ€itega, et kuna krediidivĂ”imekuse analĂŒĂŒsi genereerimise kuupĂ€ev on hilisem vĂ”rreldes lepingute kuupĂ€evadega ning analĂŒĂŒsist nĂ€htuvad vaid kostjale arusaamatud numbrilised andmed, ei ole tegu nĂ”uetekohase tĂ”endiga. Kohus leiab, et ilmselt on tegu vĂ€ljavĂ”ttega andmebaasist, mis kuvab vĂ€ljavĂ”tte loomise kuupĂ€eva. Sellest sĂ”ltumata ei saa analĂŒĂŒsist jĂ€reldada, et kui kostja esitatud andmed tema kohustuste ja sissetulekute kohta oleksid olnud Ă”iged, oleks laenuandja tema krediidivĂ”imelisust hinnanud ebaĂ”igesti.
111.Laenuandja on selgitanud 02.11.2022 e-kirjas (toimiku 2. kd, lk 8), et kostja pangakontot laenu andmisel ei analĂŒĂŒsitud. KĂŒll aga vĂ”eti aluseks EVK andmed pensionikonto sissemakseete kohta, mille alusel arvutati laekunud netopalk. Kostja ise teatas oma igakuise sissetuleku suuruseks 1290 eurot. Igakuine laenu limiit arvestati kostja kohustuste alusel. Laenuandja esitas kohtule allkirjastatud kinnituse hagejale andmebaasist vĂ€ljastatud dokumentide kohta (toimiku 2. kd, lk 9-10). Eeltoodud
tÔendid kogumis nÀitavad, et laenuandja kontrollis kostja krediidivÔimelisust ning kontrollis ka seda, et kostjal oli sissetulek.
112.Kuna hageja tĂ”endas, kuidas laenuandja kontrollis kostja krediidivĂ”imelisust, selgitas kohus kostjale 02.11.2022 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 183-184) vajadust pĂ”hjendada vĂ€iteid, milliste kohaselt rikuti vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. VĂS § 403 4 lg 13 nĂ€eb ette, et vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimiseks vajalike kohustuste tĂ€itmist tĂ”endab vaidluse korral krediidiandja. KĂŒll on aga Riigikohus selgitanud (RK TKo 2-14-21710, p 26), et tĂ”endamise ĂŒldiste reeglite jĂ€rgi peab esmalt laenusaaja, kes vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte rikkumisele tugineb, oma vĂ€iteid tĂ”endama. TĂ”endamise koormus vĂ”ib ĂŒmber pöörduda alles siis, kui laenusaaja tĂ”endab, et tal ei ole vajalikke asjaolusid vĂ”imalik objektiivselt tĂ”endada, kuid ta on siiski piisavalt pĂ”histanud asjaolu esinemise tĂ”enĂ€osust.
113.Kostja esitatud maksehĂ€ireregistri vĂ€ljavĂ”ttest (toimiku 1. kd, lk 199) nĂ€htub, et see on tehtud seisuga 25.11.2022. Ainult ĂŒhe vĂ€ljavĂ”ttes mĂ€rgitud maksehĂ€ire alguseks on teatises mĂ€rgitud 24.10.2019 ehk ainult ĂŒks maksehĂ€ire on alguse saanud varem, kui laenuandja ja kostja vahel sĂ”lmiti viimane laenuleping. Kas nimetatud maksehĂ€ire oli registrisse kantud ja avaldatud enne viimase laenulepingu sĂ”lmimist, tĂ”endist jĂ€reldada ei saa. KĂ”ik ĂŒlejÀÀnud kostja maksehĂ€ired on hilisemad.
114.Kostja pangakonto vĂ€ljavĂ”ttest nĂ€htub, et ajavahemikul 01.01.2019 kuni 01.06.2019 on talle igakuiselt Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaal kandnud töötasuna ĂŒle ligikaudu 900 eurot. Oktoobris on kostjale ĂŒle kantud lĂ”pparve. Filtreeritud konto vĂ€ljavĂ”te ei tĂ”enda, kas kostja pĂ€rast seda töötas mĂ”ne teise tööandja juures vĂ”i millised olid tema igakuised sissetulekud pĂ€rast lĂ”pparve saamist. Kostja konto vĂ€ljavĂ”tetest nĂ€htub samuti, et ta kandis igakuiselt 2019. aastal KVH Kinnisvarahaldus OĂ-le 395 eurot ning ĂŒhistule ĂŒle kommunaalkulusid.
115.Kostja esitas oma 2019. aasta konto vĂ€ljavĂ”tte (toimiku 2. kd, lk 21), mille kohaselt ta tasus Bestcredit OĂ-le igakuiselt 52,60 eurot ja kokku 484,05 eurot. Bondora AS-le tasus kostja 2019. aastal 45,24 eurot (toimiku 2. kd, lk 21 pöördel) ja Credit OĂ-le laenu pikendamise eest 48 eurot ning seejĂ€rel kahe maksega 165,07 eurot ja 167,80 eurot. Kostja esitas pangakonto vĂ€ljavĂ”tte, et ta tasus 2019 Esto AS-le 91,95 eurot ja 57,57 eurot, kuid on ebaselge, mille eest on maksed tehtud (toimiku 2. kd, lk 22 pöördel, lk 23). Kostja esitas kohtule ka erinevad maksekorraldused, mida J.C on kostja eest tasunud erinevatele laenuandjatele, muuhulgas viitega ĂŒhes tsiviilasjas sĂ”lmitud kompromissile. Maksed on tehtud 2020. aasta novembris, 2021. aasta jaanuaris ja 2021. aasta septembris.
116.Eelviidatud tĂ”endeid kogumis hinnates saab kohus jĂ€reldada, et kostja esitas laenu taotlemisel laenuandjale teadlikult ebaĂ”igeid andmeid oma igakuiste kohustuste suuruse kohta. Juba ainuĂŒksi kostja igakuised kulud eluasemele ĂŒletasid laenutaotluses mĂ€rgitud summat oluliselt. Kuna tegemist oli kostja igakuiste kuludega, mida ta tasus pangakonto vahendusel, pidi talle olema arusaadav, et tema tegelike igakuiste kohustuste suurus ĂŒletab oluliselt taotluses mĂ€rgitut. Kuna kostja esitas laenuandjale tahtlikult ebaĂ”igeid andmeid oma kohustuste suuruse kohta, ei saa kostja kĂ€itumine kaasa tuua intressimÀÀra muutmist.
117.Nimelt nĂ€eb VĂS § § 4034 lg 7ette, et kui krediidiandja rikub VĂS § 4034 lĂ”ikes 6 sĂ€testatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimÀÀraks VĂS §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimÀÀrast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei vĂ”lgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti mÀÀrama, arvestades intressimÀÀra ja muude kulude vĂ€hendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. KĂ€esolevas lĂ”ikes sĂ€testatut aga ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jĂ€tnud esitamata teabe vastavalt VĂS § 403 4 lĂ”igetele 3 ja 4 vĂ”i vĂ”ltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajĂ€rjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivĂ”imelisust
valesti. Eeltoodut kokku vÔttes tuleb kostjal tasuda intressi kokku lepitud mÀÀras. Muid tagajÀrgi laenulepingust tulenevale kohustusele vastutustundliku laenamise pÔhimÔtte vÔimalik rikkumine aga kaasa ei too.
118.Eeltoodut kokku vÔttes ei vÔimalda kostja vastuvÀited jÀtta hagi rahuldamata. Kuna kostja on laenulepingut rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks vÀlja mÔista pÔhivÔlgnevusena 1452,71 eurot, intressina 829,38 eurot, lepingutasuna 925,36 eurot ja sissenÔutavaks muutunud viivisena 959,91 eurot.
119.Kuna kohus rahuldas hageja sissenĂ”utavaks muutunud viivisenĂ”ude, kuulub rahuldamisele ka edaspidi sissenĂ”utavaks muutuva viivise nĂ”ue. Kostjalt tuleb hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista sissenĂ”utavaks muutuv viivis alates 20.01.2022 kuni pĂ”hinĂ”ude summas 1452,71 eurot tĂ€itmiseni VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. Samuti kuulub rahuldamisele hageja vĂ”la sissenĂ”udmise kulu 50 euro nĂ”ue VĂS § 1132 lg 2 alusel.
120.TsMS § 162 lg 1 jÀrgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jÀtta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt mÀÀrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses, kui menetluskulude kindlaksmÀÀramine ei takista kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse tegemist.
121.Hageja palus kostjalt menetluskuludena vĂ€lja mĂ”ista riigilĂ”ivu 560 eurot ja kulud Ă”igusabile 480 eurot. Ăigusabi on osutatud tunnitasuga 120 eurot kokku 4 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud, sealhulgas kulu Ă”igusabile, pĂ”hjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna vĂ€lja mĂ”ista 1040 eurot. KooskĂ”las hageja taotlusega tuleb kostjalt vĂ€lja mĂ”ista viivis menetluskuludelt 1040 eurolt alates kĂ€esoleva lahendi jĂ”ustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tĂŒhistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2025. a otsusega nr 2-21-139662.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.