Elbe Tuning Parts OÜ hagi OÜ Elbe Engineering vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Elbe Tuning Parts OÜ (registrikood: 16027490, asukoht: esindajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx). Hageja lepinguline esindaja: Mihkel Nukka (UniLaw Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]). Kostja: OÜ Elbe Engineering (registrikood: 11475976, asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tuvastada, et Elbe Tuning Parts OÜ ja OÜ Elbe Engineering vahel sõlmitud kaubamärgi „Elbe Engineering“, registreeringu numbriga xxxxx käsutamise tehing on tühine.
3.Kohustada OÜ-d Elbe Engineering andma Elbe Tuning Parts OÜ-le üle kaubamärk „Elbe Engineering“, registreeringu numbriga xxxxx.
4.Kohustada OÜ-d Elbe Engineering andma nõusolek kaubamärgi „Elbe Engineering“, registreeringu numbriga xxxxx Elbe Tuning Parts OÜ-le üleandmiseks ning asendada OÜ Elbe Engineering tahteavaldus kohtuotsusega.
5.Jätta menetluskulud OÜ Elbe Engineering kanda.
6.Välja mõista OÜ-lt Elbe Engineering OÜ Elbe Tuning Parts OÜ kasuks menetluskulud summas 4130 eurot.
7.Välja mõista OÜ-lt Elbe Engineering OÜ Elbe Tuning Parts OÜ kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Jätta jõusse 25.03.2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega arestiti ja keelati OÜ-l Elbe Engineering (registrikood: 11475976) talle kuuluva Kauba- ja teenindusmärkide registris registreeritud kaubamärgi „Elbe Engineering“
(registreeringu number xxxxx) käsutamine ja kanti käsutamise keelamise nähtavaks tegemiseks Kauba- ja teenindusmärkide registrisse vastav keelumärge kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-5)
1.Hagiavalduse kohaselt on T. K. ja H. E. hageja (Elbe Tuning Parts OÜ) juhatuse liikmed. Hageja peamisteks tegevusaladeks on sõidukite varuosade tootmine ja müük globaalsel turul veebipoe xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx kaudu. Lisaks kuulub hageja põhitegevuse hulka sõidukite remonditeenuse osutamine.
2.Hageja registreeris mõlema osaniku ja juhatuse liikme teadmisel kaubamärgi „Elbe Engineering“ (kaubamärk). Hageja senine müügitegevus (varuosade) on otseselt baseerunud kaubamärgil, millele on hageja suunanud senise brändiloome, müügi- ja turundustegevuse ning kandnud sellega seoses märkimisväärseid kulusid. Muu hulgas lasi hageja endale programmeerida erilahendusena veebipoe, mis asus aadressil xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx ja mille kaudu toimus varuosade müük. Alates detsembrist 2021. a on H. E. domeeni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx blokeerinud.
3.Patendiameti avaliku andmebaasi kaudu on hageja teisele juhatuse liikmele T. K. saanud teatavaks, et H. E. on hageja juhatuse liikmena võõrandanud hageja osanike nõusolekuta kaubamärgi OÜ-le Elbe Engineering (kostja), mis kuulub 100%-liselt H. E. . Hageja osanikud ei ole andnud nõusolekut kaubamärgi võõrandamiseks. Hagejal puudub täpne info kaubamärgi võõrandamistehingu kuupäeva kohta, kuna H. E. ei ole enne ega pärast tehingut teist juhatuse liiget ega raamatupidajat sellest teavitanud. Hageja juhatuse liige on kaubamärgi võõrandanud endaga samaväärse majandusliku huviga isikule (kostjale). Võõrandamiseks on vajalik osanike nõusolek ja kuna nõusolekut ei ole, on tehing ÄS § 181 lg 3 esimese lause alusel tühine.
4.Kaubamärk on registreeritud kauba- ja teenindusmärkide registris sarnaselt nagu kinnisasjad või muud registrisse kantud vara. Seega oli ÄS § 317 lg 1 p 3 ja § 181 lg 3 alusel kaubamärgi võõrandamiseks nõutav hageja osanike nõusolek, mida ei olnud. Kaubamärkide müük või intellektuaalse omandiga kauplemine ei ole mingil viisil seotud hageja majandustegevusega. H. E. poolt hageja nimel tehtud kaubamärgi võõrandamise tehing on tühine hageja osanike otsuse puudumise ja T. K. kui hageja teise osaniku poolt tehingu tagantjärgi heaks kiitmata jätmise tõttu. Kuna kostja on saanud kaubamärgi tühise tehingu alusel, on hagejal õigus nõuda kaubamärki tagasi VÕS § 1028 lõike 1 alusel.
5.Hageja palub tuvastada, et - poolte vahel sõlmitud kaubamärgi „Elbe Engineering“, registreeringu numbriga xxxxx käsutamise tehing on tühine; - kohustada kostjat andma hagejale üle kaubamärk „Elbe Engineering“, registreeringu numbriga xxxxx;
kohustada kostjat andma nõusolek kaubamärgi „Elbe Engineering“, registreeringu numbriga xxxxx hagejale üleandmiseks ning asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. -
KOSTJA VASTUS (tlk 31-33, 67-68)
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
7.Kaubamärgi registreerimise ajal toimusid T. K. , H. E. , hageja ja kostja vahel läbirääkimised ühise tegevuse korraldamiseks, mille raames plaanisid pooled arendada oma ühist tegevust koostöö vormis hageja kaudu. Selle korraldamiseks oli ettevalmistamisel ka osanike leping, mis jäi hilisemate lahkarvamuste tõttu sõlmimata.
8.Läbirääkimiste käigus ja koostöö ettevalmistamise etapis plaanisid T. K. ja H. E. , et ühistegevuseks kasutatakse hagejat, millesse T. K. panustab teatud rahalised vahendid, kuid H. E. panustab omakorda oma ja oma äriühingu Elbe Engineering OÜ intellektuaalse vara ehk muu hulgas kaubamärgi „Elbe Engineering“.
9.Poolte kokkuleppe kohaselt registreeriti kaubamärk esialgu hageja nimele. See tuleneb sellest, et pärast osanike lepingu sõlmimist ja koostöö alustamist plaaniti kaubamärki kasutada hageja kaudu poolte koostöö arendamiseks. Kaubamärgi registreerimise ja läbiräämiste pidamise ajal olid poolte suhted head ja ei olnud alust eeldada koostöö katkemist. Pooled leppisid kokku, et kui osanike leping jääb sõlmimata ja koostöö ei toimi, tuleb hagejal kaubamärgi kasutamisest loobuda ja ta kannab selle tasuta kostja nimele või peab kostjale tasuma selle kasutamise eest hüvitist, mille suurus selgub hiljem. Koostöö realiseerimata ja osanike lepingu sõlmimata jätmisel tekkis olukord, kus hageja on kostja arvelt alusetult rikastunud ning poolte kokkulepe kohaselt tuli kaubamärk vormistada kostja nimele (või maksta selle eest hüvitis), mida koostööga alustamisega ebaõnnestumisel ja osanike lepingu sõlmimata jätmise järgselt ka tehti. Seega on kaubamärgi üleandmine kostjale kehtiv, kuna sellega täideti esialgsed poolte kokkulepped ja hageja kohustused kostja ees. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tlk 52-54, 70-72)
10.Kaubamärk ei ole kunagi kostjale kuulunud, millest tulenevalt on alusetu kostja väide, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt andis kostja kaubamärgi hagejale kasutada. Sellist kokkulepet ei eksisteeri. Kaubamärgi registreerimistaotluse esitas hageja ning kaubamärk registreeriti esmakordselt 07.07.2021. a hageja nimele ja hagejale väljastati kaubamärgitunnistus. H. E. juhtimisel ja korraldusel registreeriti kaubamärk mingite erikokkulepeteta hageja nimele.
11.Hageja ei nõustu, et kaubamärk oli H. E. panus tema ja T. K. koostöösse. Poolte koostöö alguses kaubamärki ei olnud registreeritud, millest tulenevalt ei olnud sellel sisulist väärtust, kuivõrd sellel puudus õiguskaitse kaubamärgiseaduse alusel. Kostja ei ole olnud hageja osanik, seega ei saaks isegi teoreetiliselt tema vara käsitleda õiguspäraselt H. E. panusena. Kaubamärgi registreerimise ja õiguskaitse saamise eest tasus hageja.
12.H. E. on kaubamärgi tasuta võõrandanud kostjale. Seega on alusetult rikastunud kostja, kes on saanud tasuta ja tühise tehingu alusel kaubamärgi, mille registreeris hageja ja millega seotud kulud kandis ainuisikuliselt hageja. Kuna hageja majandustegevuse osaks ei ole kaubamärkidega kauplemine ning vaidlusalune kaubamärgi võõrandas teine juhatuse liige H. E. oluliselt alla turuhinna (tasuta), siis oli kaubamärgi võõrandamiseks nõutav ka teise osaniku T. K. nõusolek ÄS § 181 lg 3 alusel.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid, poolte esitatud seisukohti ning hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
14.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et
-
hageja osanikud ja juhatuse liikmed on H. E. ja T. K. (tlk 6); kostja ainus juhatuse liige ja osanik on H. E. (tlk 9); „Elbe Engineering“ on kaubamärk ning registreeritud kauba- ja teenindusmärkide registris registreeringu nr xxxxx (tlk 7-8).
15.Poolte vahel on vaidlus selle üle kellele kaubamärk kuulub ja kas kaubamärgi võõrandamiseja käsutamise tehing on tühine äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 alusel.
16.Kaubamärk on kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 kohaselt tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. KaMS § 4 lg 1 ja 2 kohaselt on kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgile ainuõigust omava isiku õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Registreeritud kaubamärgi suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud isik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
17.Asja materjalidest nähtuvalt on kaubamärk „Elbe Engineering“ registreeritud 07.07.2021. a numbriga xxxxx kauba- ja teenindusmärkide registris. Kaubamärgi registreerimise taotluse on esitanud hageja 01.02.2021. a (tlk 55-56, 57), hagejale on asjaajamise eest esitatud arved (tlk 58-59) ning on väljastatud kaubamärgi registreerimise kohta kaubamärgitunnistus (tlk 7-8), millest nähtuvalt on kaubamärgiomanikuks Elbe Tuning Parts OÜ s.o hageja.
18.KaMS § 8 lg 2 näeb ette, et registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni taotluse esitamise kuupäevast. Tulenevalt KaMS § 8 lg-st 2 on kaubamärk „Elbe Engineering“ saanud õiguskaitse 01.02.2021. a st alates hageja poolt taotluse esitamisega.
19.Kostja vastuväidete kohaselt on kaubamärk H. E. ja kostja panus ühisesse koostööse ning pooled leppisid kokku, et ajutiselt registreeritakse kaubamärk hageja nimele ning kui koostöö ei toimi, siis annab hageja kostjale kaubamärgi tagasi. Samas ei nähtu kohtule esitatud osanike lepingu projektist (tlk 34-43) sellist kokkulepet ega ka muid kokkulepped, millest saaks järeldada, et poolte kokkulepe oli selline nagu kostja seda väidab.
20.Kaubamärki puudutava osas on osanike lepingu projekti p-s 7.7.18 ette nähtud, et osaühingule (s.o hagejale) kuuluvate kaubamärkide võõrandamiseks tuleb osanikel sõlmida kirjalik kokkulepe. Arvestades, et vaidlusalune kaubamärk sai õiguskaitse juba veebruaris st enam kui 8 kuud enne osanike lepingu planeeritavat sõlmimist, siis ei ole usutav, et kui pooltel selline kokkulepe oli, siis seda lepingus ei kajastatud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ühtegi kokkulepet selle kohta, et hageja kohustus koostöö mittetoimimisel kaubamärgi kostjale üle andma. Seega ei ole kostja väited selle kohta, et hageja täitis oma kohustuse kostja ees, tõendamist leidnud.
21.Kuigi tõendamist on leidnud, et kaubamärgi registreeris ja selle omanikuks sai hageja, nähtub Patendiameti kaubamärkide avalikust andmebaasist (tlk 8), et kaubamärgi „Elbe Engineering“ omanik on hoopis OÜ Elbe Engineering s.o kostja.
22.Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemise aluseks on KaMS § 501 lg 1 kohaselt kas taotleja, kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui avalduse esitajaks on uus kaubamärgiomanik või isik, kellele kaubamärgiõigused üle lähevad, lisatakse avaldusele loovutamist või õiguste üleminekut tõendav dokument.
23.Hageja on selgitanud, et talle ei ole teada, millal temale kuuluv kaubamärk on kostjale võõrandatud. Ka kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks millal vaidlusalune tehing toimus. Kohus on tuvastanud, et kostja väited kaubamärgi võõrandamisest või üleandmisest kohustusest on paljasõnalised ja tõendamata. Samas ei ole teada, kes esitas kaubamärgi registrile avalduse kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kohta. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest millisel õiguslikul alusel on kaubamärk kostjale üle läinud või et hageja oleks loovutanud oma õiguse kaubamärgile kostjale KaMS § 501 lg 3 mõttes.
24.ÄS § 181 lg 3 näeb ette, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
25.ÄS § 181 lg 3 reguleerib olukorda, kus juhatuse liikme esindusõigus on piiratud eesmärgiga vältida tehingu tegemisel tekkida võivat huvide konflikti. Tegemist on lojaalsuskohustusest tuleneva juhatuse liikme esindusõiguse piiranguga, mille kohaselt võib juhatuse liige teha iseendaga tehingu üksnes juhul, kui tehingu tegemiseks on andnud nõusoleku kõrgemalseisev organ (osanikud). Kui sellist nõusolekut ei ole on tehing tühine. Tegemist on seadusest tuleneva esindusõiguse piiranguga ning selle kehtivus ei sõltu selle fikseerimisest osaühingu põhikirjas ega kandest äriregistris.
26.Antud juhul on Henrik Elbe hageja ja kostja juhatuse liige ning H. E. kuulub 50% hageja osalusest ja 100% kostja osalusest, kostja hageja osanik ei ole. Äriühinguõiguse üks põhimõte on see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel eelkõige osaühingu huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või mõne enda kontrollitava äriühingu huvidest. Asjaolu, et H. E. hageja ja kostja osaniku ja juhatuse liikmena on teinud tehingu, millega on osaliselt tema kontrolli all olevale äriühingule kuuluv kaubamärk üle antud tema täieliku kontrolli all olevale äriühingule, on ilmselgelt vastuolus äriühingu ja tema enda majanduslike huvidega.
27.Juhatuse liikmele ei ole kõrgemalseisva organi nõustumus iseendaga tehtava tehingu puhul erandina nõutav vaid juhul, kui tehing tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
28.Riigikohus on asunud seisukohale (vt nt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-916; Riigikohtu 20.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13), et hindamaks seda, kas tehing on tehtud igapäevases majandustegevuses või ületades seda, tuleb arvestada vaidlusaluse tehingu iseloomu ja mahtu. Samuti saab osanike nõusolekut mittevajavaks ja igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel tehtud tehinguks pidada tehingut, mida ta tavapäraselt osutab ka teistele isikutele.
29.Hageja tegevusalaks on sõidukite varuosade tootmine ja müük ning remont. Kaubamärgiga, mille kaudu on hageja senini oma kaupu ja teenuseid pakkunud ning millele oma müügitegevuse rajanud, tehingu tegemine ei ole käsitletav hageja igapäevases majandustegevuses tehtava tehinguna. Seega leiab kohus, et kaubamärgi võõrandamise tehing vajas hageja osanike otsust või teise osaniku poolt tehingu tagantjärgi heaks kiitmist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg 1 teise lause mõttes.
30.Riigikohus on leidnud, et erinevalt nt juhatuse liikme valimise otsustamisest ei näe ÄS § 181 lg 3 ette, et osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks peaks olema tingimata väljendatud osanike otsusena. See tähendab, et osanikud võivad sellise tehingu tegemiseks nõusoleku anda osanike otsusega, mis on tehtud ükskõik millisel eespool nimetatud viisil, kuid see nõusolek võib olla väljendatud ka eraldi antud kirjalike tahteavaldustena (vt Riigikohtu 16.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15).
31.Asja materjalidest ei nähtu, et osanike otsus kaubamärgi võõrandamise tehingu tegemiseks oleks olemas või osanikud oleksid oma sellekohast nõusolekut väljendanud. Samuti ei ole teine osanik kaubamärgi võõrandamise tehingut heaks kiitnud.
32.ÄS § 187 lg 1 järgi osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tulenevalt sellest, et tehingu teinud juhatuse liikmel H. E. on käsundilaadne õigussuhe hagejaga, oli tal juhatuse liikmena üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus hageja vastu. TsÜS § 87 tulenevalt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
33.Kohus leiab, et H. E. poolt hageja nimel tehtud kaubamärgi võõrandamise- ja käsutamise tehing on tühine hageja osanike otsuse puudumise ja T. K. kui hageja teise osaniku poolt tehingu tagantjärgi heaks kiitmata jätmise tõttu. Seega rahuldab kohus hagi ja tuvastab, et kaubamärgi käsutamise tehing on tühine.
34.TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti. Kuna eelpool leidis tuvastamist, et kaubamärgi käsutamise tehing on tühine, siis tuleb kostjal hagejale kaubamärk võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel üle anda.
35.TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
36.KaMS § 18 lg 3 kohaselt jõustub registreeritud kaubamärgi võõrandamine või üleminek vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval. KaMS § 501 lg 1 järgi on kaubamärgi võõrandamise ja ülemineku kande tegemise aluseks on taotleja, kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus.
37.Seega tuleb kostja tahteavaldused kaubamärgi ülemineku kohta hagejale ning Patendiameti kauba- ja teenindusmärkide registris kande tegemiseks asendada kohtuotsusega.
38.Tartu Maakohtu 25.03.2022. a määrusega arestiti ja keelati OÜ-l Elbe Engineering talle kuuluva Kauba- ja teenindusmärkide registris registreeritud kaubamärgi „Elbe Engineering“ (registreeringu number xxxxx) käsutamine ja kanti käsutamise keelamise nähtavaks tegemiseks Kauba- ja teenindusmärkide registrisse vastav keelumärge. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus lahendi täitmise tagamiseks jõusse hagi tagamise abinõu.
MENETLUSKULUD
39.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
40.TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
41.Menetluskulude nimekirjast (tlk 70-72) nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3220 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
42.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Tehingu tühisuse tuvastamise nõue on mittevaraline, mille hagihind on TsMS § 132 lg 1 kohaselt 3500 eurot. Tahteavalduse asendamise nõude hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3500 eurot (vt Riigikohtu 20. detsembri 2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 24.4). Kuivõrd hageja esitas tehingu tühisuse tuvastamise ja tahteavalduse asendamise nõude tuli hagejal tasuda riigilõivu kahelt nõudelt kokku 840 eurot (420 eurot tehingu tühisuse tuvastamise nõudelt + 420 eurot tahteavalduse asendamise nõudelt) ning hagi tagamise avalduselt 70 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 910 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
43.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
44.Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kokku 23 tundi tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult suured ja ülepaisutatud ning põhjendatud kulud on maksimaalselt 13 tunni ulatuses summas 1820 eurot.
45.Kuigi kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, peab lepingulise esindaja kulu suurus, mis vastaspoolelt välja mõistetakse, vastama tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
46.Arvestades vaidluse sisu, nõude olemust, esitatud vastuväiteid ja menetlustoimingute hulka ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kogumis 23 tunni ulatuses kokku summas 3220 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud.
47.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4130 eurot (riigilõiv 910 eurot + lepingulise esindaja kulu 3220 eurot). Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.
48.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 4130 eurot.
49.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.