Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.01.24.a.üürileping. Eelnevalt üüris kostja ruumid enda juriidilise isiku nimelt, kuid hiljem pooled tegid lepingu ümber. Arved jäeti firma nimele, kuid tegelikult tasus need kostja füüsilise isikuna. Pooled ei vaidle, et nende vahel on olnud kehtiv üürileping, mille kostja lõpetas. Vastavalt lepingule p-le 3.2 oli üür kuus alates 01.07.24 200 eurot, mille lisandus käibemaks vastavalt p-ile 2.3. Vastavalt ple 3.4 oli kostja oli kohustatud tasuma kõrvalkulusid ehk kommunaalkulusid. Kostja kinnitas 22.11.24 hagejale, et järgmisel nädalal, ehk 2024.a novembri lõpus tasub üüri 2024. detsembri eest summas 479,61 eurot; siis loetles aasta nädala nr -ga 49, mille kohta teatas, et nimetatud nädalal tasub ta 2024. aasta oktoobri võla 481,44 eurot. Lisaks märkis, et 5. nädalal tasub 2024.a novembrikuu võla 472,94 eurot. Kostja lubas et tasub üüri edaspidi õigeaegselt. Seega kinnitas kostja, et seisuga 22.11.24. oli ta alates 2024.a oktoobrist võlgnevus, mis ületab 2 kuu üüri ja kommunaalmaksed. Hageja hagiavalduse lisas nr 3 on üürilepingu ülesütlemisega seotud kirjavahetus, millest nähtuvalt tegi hageja kostjale üürisoodustuse seoses 2025.a veebruari maksega, kuna üüritud ruumis oli remont. Samas kirjavahetuses kinnitas kostja, et tal on võlgnevused ning maksab kõik võlgnevused kinni kuni 15. aprill 2025.a. Kirjavahetus, milles teavitati kostjat (20.02.25.a) tema võlgnevusest, oli võlg summas 2 246,50 eurot. Kostja kinnitas 28.02.25 kirjaga, et ta ei jõua tasuda kogu võlgnevust 15.03.25.a Kostja soovis tasuda võla järelmaksuga. Kostja ei vaidlustanud teavitatud võlgnevuse suurust. Kostja kolis ja vabastas ruumid 2025.a märtsi lõpus. Kostja ei ole alates sellest ajast võlga tasunud. Hageja palub mõista kostjalt A A O S välja hageja Brilliant Fund Investment OÜ kasuks üüri ehk põhivõlga 3 193,76 eurot, viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 lause 2 järgi kokku 182,82 eurot, viivist põhivõlalt 3193,76 eurot alates 23.07.25.a kuni kohase täitmiseni vastavalt VÕS 113 lg 1 2 lauses sätestatule ning hageja menetluskulud. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale e-postiga aadressil xxx kätte toimetatud TsMS § 314.1 lg 2 alusel 19.09.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 2

päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: õigusabikulud 455 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 140 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud materjalidega tutvumine kogu asja analüüs, kliendiga nõupidamine – 1 tund; 22.07.25 hagi koostamine 3 lk – 2 tundi 15 min. Kokku: 3 tundi 15 min summas 455 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja sisu ja mahtu, tsiviilasja hinda ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus (mille sisuline osa ca 2 lk), ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka hagiga (üürilepingust tulenev võlgnevus) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 280 eurot (2*140). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 735 eurot (455+280), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (735 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.