Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Maido Roots 14. veebruar 2023. a, Rakvere 2-22-140340 Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 korteriühistu avaldus J.K.’ult võlgnevuse nõudes avalduse lahendamine Avaldaja: Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 korteriühistu (registrikood: 80505702; aadress: Pargi tn 4, Vao küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond), lepinguline esindaja: Merike Valgmäe (volikirja alusel, e-post: [email protected]) Puudutatud isik: J.K. (isikukood: xxxx; elukoht: Xxxx; e-post: xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 korteriühistu avaldus J.K.’ult võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista J.K.’ult Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 korteriühistu kasuks välja perioodi 1. novembrist 2021. a kuni 30. septembrini 2022. a eest majandamiskulude ja teenuste võlgnevus 1 223,29 eurot, millest põhivõlgnevus on 1 180,84 eurot ja viivised 42,45 eurot.
3.Jätta menetluskulud J.K. kanda.
4.Mõista J.K.’ult Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 korteriühistu kasuks välja avaldaja menetluskulu (riigilõiv) 50 eurot.
5.Mõista J.K.’ult Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 korteriühistu kasuks välja viivis menetluskuludelt (50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1 (5)
2-22-140340 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 korteriühistu (edaspidi avaldaja) esitas 25. oktoobril 2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult J.K.’ult (edaspidi puudutatud isik) 1 344,09 euro saamiseks. Kohus tegi 28. oktoobril 2022. a puudutatud isikule makseettepaneku, milles puudutatud isikult nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 1 429,09 eurot. Puudutatud isik esitas 18. novembril 2022. a nõudele vastuväite, mille kohaselt tunnistab nõuet täielikult ning soovib tasuda võlgnevust maksegraafiku järgi. Kohus teavitas 21. novembril 2022. a e-kirjaga avaldajat puudutatud isiku vastuväitest ning maksegraafiku soovist. 1. detsembril 2022. a teavitas avaldaja kohtule, et kokkuleppe sõlmimine osapoolte vahel ebaõnnestus. Seoses puudutatud isiku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 9. jaanuaril 2023. a maksekäsu kiirmenetlus ja andis nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtu 10. jaanuari 2023. a määrusega kohustati avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagita avaldusele ettenähtud vormis. Avaldaja esindaja esitas 25. jaanuaril 2023. a avalduse korteriühistu rahalises nõudes, milles palub mõista puudutatud isikult välja majandamiskulude ja teenuste võlgnevus 1 223,29 eurot, millest põhivõlgnevus on 1 180,84 eurot ja viivised 42,45 eurot. Samuti palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja menetluskulu 65 eurot ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulult 65 eurolt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi asukohaga xxxx omanik (registriosa nr xxxx) omanik. Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 elamus on moodustatud korteriühistu. Korteriomanike 15. märtsi 2021. a otsusega kinnitati 2021. aasta majanduskava ja kinnitati perioodil 1.03.2021. a – 31.12.2021. a remondifondi makse suuruseks 1,30 eurot/m2 kuus. 2021. aasta majanduskava kohaselt on maksete suurus: haldusteenus 0,33 eurot/m2 kuus, majandus- ja hooldustasu 0,15 eurot/m2 kuus ja reservkapital makse 2,06 eurot/m2 aastas. Korteriomanike 9. juuni 2022. a üldkoosoleku otsusega kinnitati 2022. aasta majanduskava, mille kohaselt on maksed kuus: haldustasu 0,34 eurot/m2, remondifondi makse 0,919 eurot/m2. Avaldaja poolt esitatud arved koosnesid järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: haldusteenus (BRP Haldus OÜ), remondifond, majandus- ja hooldustasu, üldelekter (Eesti Energia AS), võrguteenus (Eesti Energia AS), vee- ja kanalisatsoon (Pandivere Vesi), väline kastmisvesi (Pandivere Vesi), küte üld 20% (pellet, Ardor OÜ, seda tasuvad kõik korteriomanikud), küte 80% (pellet, Ardor OÜ, korterisisene küte, seda tasuvad kõik korteriomanikud, v.a korter xxxx), prügivedu, kütja töötasu (30.09.2022. a arve). Pelleteid ostetakse korraga suuremas koguses ja ostuarved jagab avaldaja koheselt korteriomanike vahel ära, sest arved tuleb tarnijale tasuda. Avaldaja põhikirja punkti 14 kohaselt arvutatakse tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud järgmiselt: 1) vesi ja kanalisatsioon – vastavalt tarbitud teenuse mahule. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel või taatlustähtaja möödumisel ning veearvesti puudumisel on õigus vee- ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt üldkoosolekul kinnitatud korrale; 2) üldvesi – vastavalt korterite arvule elamus; 3) jäätmed - vastavalt elanike arvule korteriomandis, minimaalselt 1 elanik; 4) tsentraalküte – 30 % küttekulust jagada kõikide korteriomandite vahel vastavalt ruutmeetritele, 70 % küttekulust tsentraalsel küttel olevate korterite vahel vastavalt ruutmeetritele. 2 (5)
2-22-140340 Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik ostuarved (sh koos käibemaksuga) jagatakse korteriomandite vahel ära vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lõikes 1 sätestatule, s.t vastavalt korteriomandi suurusele või põhikirjas sätestatule KrtS § 40 lõike 2 alusel. Avaldaja on saatnud puudutatud isiku e-posti aadressile xxxx igakuuliselt majandamiskulude ja teenuste arveid, kuid puudutatud isik ei ole arveid tasunud nõuetekohaselt, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Avaldaja on igakuistel majandamiskulude ja teenuste arvetel määranud, et arvete tasumise tähtajaks on arvestuslikule kuule järgneva kuu 20. kuupäev. Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud alates 1. novembrist 2021. a kuni 30. septembrini 2022. a. Võlgnevus nimetatud perioodi eest on kokku summas 1 301,64 eurot. 12. detsembril 2022. a tasuti puudutatud isiku eest 300 eurot. Maksekorralduse selgituses oli märgitud, et see makse tehti arve nr 22109 katteks. Kuna oktoobrikuu arve 22109 summa oli 179,20 eurot ja võttes arvesse, on käesoleva avalduse nõude periood lõpeb 30. septembril 2022. a ning tõend on koostatud 25. oktoobri 2022. a seisuga (maksekäsu menetluses), siis arvestas avaldaja 300 eurot järgmiste arvete katteks: 1) 2022. aasta oktoobrikuu arve nr 22109, summas 179,20 eurot, katteks 179,20 eurot; 2) 2022. aasta jaanuarikuu arve nr 22019 katteks summa 8,29 eurot; 3) 2021. aasta novembrikuu arve nr 21119 katteks summa 112,51 eurot. Arvestades eeltoodut, vähendab avaldaja avalduses nõuet kahe viimase summa võrra, kokku 120,80 euro võrra (8,29+112,51). Summa 179,20 eurot arvestas avaldaja puudutatud isiku soovi alusel 2022. aasta oktoobrikuu katteks, mida ei ole kohtule esitatud avalduses nõutud. Seega on avaldaja põhinõude suurus 1 180,84 eurot (1301,64 - 120,80). Avaldaja andis puudutatud isikule võlgnevuse tasumiseks täiendava mõistliku tähtaja enne avalduse esitamist. Puudutatud isikule saadeti 26. aprillil 2022. a, 1. juulil 2022. a ja
11.augustil 2022. a võlgnevuse kohta meeldetuletuskirjad, milles paluti võlgnevus tasuda mõistliku tähtaja jooksul. Puudutatud isik ei tasunud võlgnevust. Avaldaja on arvestanud viivist alates 21. detsembrist 2021. a 8% aastas ehk siis 0,0219 % päevas (8/365) maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest seisuga 25.10.2022. a, kokku 42,45 eurot.
4.Puudutatud isikule on Viru Maakohtu 28. jaanuari 2023. a määruse alusel avalduse materjalid kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 29. jaanuaril 2023. a. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja 14 päeva avalduse kohta arvamuse esitamiseks. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lõige 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lõikest 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 464 lõike 1 kohaselt määruse võib teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
6.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega (avalduse lisa 1) on tõendatud, et puudutatud isik on korteri xxxx (registriosa xxxx, üldpinnaga xxxx m2) omanik.
3 (5)
2-22-140340
8.Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 4 korteriühistu (avalduse lisa 2).
9.KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu põhikirja (avalduse lisa 19) kohaselt on korteriomanik muuhulgas kohustatud tasuma ühistule regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks majandamiskulusid, koormatisi ning muid makseid (punkt 11.5). Puudutatud isik korteriühistu liikmena on kohustatud seega täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid tulenevalt korteriomanike vahelisest kokkuleppest. Puudutatud isik on seega rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
10.Avaldaja on esitanud nõude korteriga seotud majandamiskulude ja -teenuste võlgnevuse kohta korteriühistu ees perioodi 1.11.2021. a kuni 30.09.2022. a eest. Puudutatud isikule esitatud 1.11.2021. a - 30.09.2022. a arvete (avalduse lisad 7-17) ja raamatupidamistõendi (avalduse lisa 18) põhjal on põhivõlgnevus nimetatud perioodi eest 1 301,64 eurot.
11.Võlgnevus koosneb järgmistest kommunaalteenuste ning tasude liikidest: haldusteenus, remondifond, majandus- ja hooldustasu, üldelekter, võrguteenus, vesi ja kanalisatsoon, väline kastmisvesi, küte, prügivedu, kütja töötasu. Avalduse põhjal (punkt 4.15) on puudutatud isik antud perioodi kestel tasunud 120,80 eurot.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lõike 1 punkti 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lõige 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik on rikkunud oma kohustust tasuda korteriühistule majandamiskulude ja -teenuste eest, mistõttu tuleb temalt võlgnetav (põhivõlgnevuse) summa 1 180,84 eurot perioodi 1. novembrist 2021. a kuni 30. septembrini 2022. a eest välja mõista.
13.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lõike 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja viivise põhivõlgnevuselt kogusummas 42,45 eurot. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on samuti põhjendatud ja tuleb rahuldada.
MENETLUSKULUD
4 (5)
2-22-140340
14.TsMS § 172 lõike 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
15.TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja taotleb puudutatud isikult menetluskuluna tasutud riigilõivu 65 eurot väljamõistmist. Avaldaja on tasunud riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 6 alusel, s.o avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. RLS § 59 lõike 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja avalduse hagita menetlusse üleandmise tulemusel tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust 15 eurot enam. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 50 eurot. Kohus selgitab avaldajale, et TsMS § 150 lõike 33 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses.
16.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.