Otsuse avalikult teatavaks- 13. veebruar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-18724
Tsiviilasi
M.M. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik M.M. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon esindajad XXX; e-post XXX); usaldusisik M.N. (Osaühing XXX; telefon XXX, XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja M.M. (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada M.M. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku M.N. töötasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot, Osaühingule Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (arvelduskonto nr XXX).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes M.N. (Osaühing Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, Lossi 37, 71004 Viljandi; telefon 435 5370, 509 2695; e-post XXX).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 6. märtsil 2023 kell 10.45 Posti 22 Viljandis saalis nr X ja Kalevi 1 Tartus saalis nr X.
6.Kohustada M.M. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 13. veebruaril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud M.M. kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.M.M. (avaldaja/võlgnik) esitas 14.12.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-18724). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on kaks alaealist ülalpeetavat M.M, sünd 04.04.2017, ja J.B., sünd 05.02.2018, kes ei ela koos võlgnikuga. Võlgnik ei tööta. Tema sissetulekuks on osaline töövõimetoetus 487 eurot ja toimetulekutoetus 287 eurot. Igakuised väljaminekud on 774 eurot: eluasemekulud 263 eurot, kulutused toidule 155 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 30 eurot, transpordikulud 15 eurot, sidekulud 40 eurot, tasutud ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavatele lastele 161 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 35 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 16 440,48 eurot.
2.Kohus võttis 10.01.2023 määrusega M.M. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks M.N.
3.Usaldusisik on 09.02.2023 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed
Võlgnik on vallaline ja tal on kaks alaealist ülalpeetavat: M.M., sünd 04.04.2017, ja J.B., sünd 05.02.2018. Võlgnikul ei ole käesoleval ajal töökohta, kust laekuks kindel igakuine piisav sissetulek võlgade tasumiseks mõistliku aja jooksul. Võlgnik on Eesti Töötukassas töötuna arvel alates 02.11.2022. Töötukassa 29.06.2021 otsusega nr XXX määrati võlgnikule puuduv töövõime viieks aastaks (02.06.2021 kuni 01.06.2026). Otsuse kohaselt on võlgnikul üldhaigestumisest tingituna tuvastatud töövõimet välistav seisund ja arvestades tervisekahjustuse iseloomu on tema töövõime viie aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv. Võlgnikule on määratud puuduva töövõime toetus ajavahemikul 01.07.2021 kuni 01.06.2026, mille suurus käesoleval ajal on 16,33 eurot päevas, so keskmiselt 489,90 eurot kuus. Vara Võlgniku sissetulekuks kuni 01.06.2026 on puuduva töövõime toetus keskmiselt 489,90 eurot kuus. 14.12.2022 seisuga oli võlgniku AS SEB Pank kontol 5,63 eurot. Võlgnikul puudub olemasolevate võlgade tasumiseks realiseeritav vallas- ja kinnisvara. Kohustused M.M. on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi kokku 25 801,58 eurot, millest 14 525,03 eurot on tasumata kiirlaenud (Holm Bank AS, PlusPlus Capital Aktsiaselts, Bondora AS, Revensen OÜ, OÜ GS Core, R&A VARAD OÜ, Osaühing Aktiva Finants, AS Aktiva Portfolio), 364,20 eurot võlgnevus Elisa Eesti AS sideteenuste eest (võlausaldaja CREDITREFORM EESTI OÜ), 5594,30 eurot elatise võlgnevus (M.M. ja J.B.), 596,63 eurot kohustused Sotsiaalkindlustusameti (elatisabi tagasinõue) ja Sihtasutuse Viljandi Haigla (visiiditasu) ees ning 4721,42 eurot kohtutäiturite (O.K., S.T. ja A.B.) tasud. Maksejõuetus Võlgnik võttis alguses laene korteri remondiks, et seal perega koos inimväärselt elada. Pärast laste isast lahkuminemist sattus ta makseraskustesse. Võlad jõudsid inkassosse ja kulud suurenesid. Seejärel anti nõuded kohtusse ja edasi sundtäitmiseks kohtutäituritele. Lahkumineku järel pidi võlgnik omale eraldi korteri üürima. Ta tasus üürikorteri eest ja täiturite juures olevad nõuded jäid maksmata. Võlgnik on üritanud tööl käia, kuid kehva tervise tõttu ei pidanud pingetele vastu ja oli tihti haiguslehel. Ka haridustase on võlgnikul madal, mistõttu on sobivat tööd raske leida. Võlgniku ainus kindel sissetulek käesoleval ajal on puuduva töövõime toetus, mis ei ole suurem kui 489,90 eurot kuus. Sellest kulub igakuuliselt 190 eurot üürilepingu alusel tasumisele kuuluvale üürile (1-toaline korter XXX). Kommunaalkulud on sõltuvalt aastaajast erinevad. Jaanuaris 2023 olid need 114,62 eurot. Sõltuvalt kulude suurusest on võimalik kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust. Jaanuaris 2023 maksti võlgnikule toetust 110,73 eurot. Toidule kuluvat summat 155 eurot kuus saab pidada mõistlikuks, arvestades Statistikaameti andmebaasis 2022. aasta kohta välja toodud minimaalse toidukorvi maksumust 128 eurot. Tähelepanuta ei saa jätta võlgniku kohustust maksta igakuulist elatist kahele lapsele, kummalegi 150 eurot, kokku seega 300 eurot kuus. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Suutmatus võlgasid tasuda ja rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid on kestnud pikemat aega. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 25 801,58 euro ulatuses ning tal puudub vara nende kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek on keskmiselt ca 490 eurot kuus. Võlgniku sissetuleku arvel ei ole kohustuste täitmine mõistliku aja jooksul võimalik. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema puuduv finantsteadlikkus ning oskamatus hinnata pädevalt laenulepingute sõlmimise järel tekkivate maksekohustuste suurust ja oma võimalusi neid täita, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Usaldusisiku hinnangul on õigem valik makseraskuste ületamiseks pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku sissetulek puuduva töövõime toetusest ca 490 eurot kuus. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 25 801,58 eurot. Seega on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks mõistliku aja jooksul kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku
jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud M.M. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks M.N., kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7.FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et M.N. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 13.02.2024. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,
mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi, so 18 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (18 pooltundi) tuleb M.N. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Osaühingule Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.