Välja mõista Xlt Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu kasuks menetluskulud 1428 eurot (sh käibemaks).
Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1428 eurolt (sh käibemaks) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
X (edaspidi avaldaja) esitas 25.01.2022 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, P. Süda tn 9 korteriühistu (edaspidi puudutatud isik või KÜ) 04.10.2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Avaldaja täpsustas avaldust ja enda nõudeid 07.02.2022 avalduses.
2.Avaldaja leiab, et 04.10.2021 üldkoosoleku otsused on tühised järgmistel põhjustel: -
Avaldaja sai 04.10.2021 üldkoosoleku materjalid kätte alles 26.12.2021, avaldajale ei toimetatud KÜ 04.10.2021 üldkoosoleku materjale kätte avaldaja e-posti aadressile, vaid avaldajale kuuluva ettevõtte vanale e-posti aadressile, kus nad sattusid automaatselt prügikasti;
-
KÜ 04.10.2021 üldkoosolekul võeti vastu uus KÜ põhikiri, kinnitati majanduskava ja reservkapitali arvestus. Avaldajale ei teatatud enne koosolekut võimalusest tutvuda põhikirja ja majanduskava eelnõuga, mistõttu on 04.10.2021 üldkoosolek kokku kutsutud KrtS § 20 lg 3 rikkumisega;
-
KÜ 04.10.2021 otsusega vastu võetud reservkapitali arvestuses on viga. Tulba pealkirjaga „1/12 KÜ kulud“ all on kirjas tulba summaks 100%, kuid liites kokku tulbas toodud % summad, on kogusummaks tegelikult 102%. Terviku jaotamisel osadeks ei saa osade summa ühelgi juhul olla suurem kui tervik. Reservkapitali summade sissenõudmine on alusetu. Viidatud olukord riivab avaldajat suuresti, sest ebatäpse reservkapitali arvestuse alusel nõutakse ühistu liikmetelt kokku ebatäpsete ja alusetute summade tasumist. Reservkapitali arvestuse kajastamine näitab matemaatilist viga, osade summa ei saa kunagi olla tervikust 100% suurem;
-
Vaidlustatud puudutatud isiku reservkapitali arvestus pani avaldajale kohustuse tasuda igakuiselt puudutatud isikule makseid avaldajale toona kuulunud korteri nr 11 eest, milles asub puudutatud isiku gaasikatel ja korteri nr 9 eest, milles asub puudutatud isiku veesõlm. Avaldaja leiab, et ei peaks tasuma reservkapitali jaoks sentigi, kuna talus enda omandis puudutatud isiku gaasikatelt ja veesõlme alates 2018. aastast ning need takistasid avaldajal enda vara sihipäraselt kasutamast. Avaldajal on suur kahjunõue puudutatud isiku vastu. Avaldaja võõrandas korterid nr 11 ja 9 2022. aasta jaanuaris Dinero OÜ-le ning puudutatud isik oma hilisema üldkoosoleku otsusega pidas võimalikuks uue korteriomaniku Dinero OÜ vabastamist kulude kandmisest just põhjusel, et korteris nr 11 asub gaasikatel. Puudutatud isiku vaidlustatud otsus riivab suuresti avaldaja põhiõigust omandit vabalt kasutada.
Puudutatud isiku seisukoht
3.Puudutatud isik esitas 21.03.2022 avaldusele vastuse. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata.
4.Puudutatud isik on vastuses selgitanud järgmist: -
Ekslik on avaldaja väide, et ta ei kasutanud xxx e-posti ja tegemist oli n-ö vana e-posti aadressiga. Korteriühistu oli enne ja pärast koosoleku toimumist avaldajaga korduvalt kirjavahetuses nimetatud e-posti kaudu. Samas ei ole avaldaja teavitanud korteriühistut oma elektronposti aadressi muutumisest. Näiteks on avaldaja eeltoodud e-posti aadressilt saatnud kirju 13.09.2021, 15.10.2021, 04.11.2021, 10.11.2021, 30.11.2021 ehk nii enne kui ka pärast koosolekut. Avaldaja ei ole avaldanud enda muid kontaktandmeid, tegelikku
2 (9)
elukohta ega avaldanud muud sidekanalit, mille kaudu peaks toimuma tema ja ühistu vaheline suhtlus; -
Kuna avaldaja ei teavitanud ühistut, et ta ei loe e-maili nimetatud e-postilt ja avaldaja on varasemalt sama e-posti kasutanud ühistuga kirjavahetuses, siis on korteriühistu õigustatult saatnud üldkoosolekuga seonduvad dokumendid elektronposti aadressile xxx;
-
Avaldaja väited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on ebaõiged ja põhjendamata. Korteriühistu saatis kõigile ühistu liikmetele tutvumiseks majanduskava ja reservkapitali arvestuse kava 23.09.2021 e-kirja manustena. Täiendavalt saatis ühistu 01.10.2021 ka meeldetuletuskirja üldkoosoleku kohta. Ei ole usutav, et avaldaja ei saanud kutset koos sellele lisatud materjalidega kätte, kuna ta kasutas e-posti aadressi xxx;
-
Reservkapital ei ole ekslikult arvestatud. Iga korteri kohta arvutatud reservkapitali proportsioon (%) on ümardatud täisarvuni, millest tulenevalt ei ole selles midagi tavapäratut, et tervik on suurem kui 100. Oluline on reservkapitali proportsioon korterite lõikes, mis on õiged sõltumata sellest, et täisarvuni ümardamisest on tervikuks 102;
-
Puudutatud isik leiab, et korterimandi- ja korteriühistu seadusest ega teistest õigusaktidest ei tulene piirangut, mille kohaselt on keelatud nõuda reservkapitali korteriomandi omanikult, kelle korteri reaalosa piirides asub kortermaja teenindamiseks vajalik tehnosüsteem või selle osa;
-
Avaldaja väited seoses Dinero OÜ-ga ja tema suhtes tehtud otsustega ei ole puudutatud isiku hinnangul käesoleva tsiviilasja lahendamise juures asjakohased. Puudutatud isik märgib, et 06.01.2023 avaldaja menetlusdokumendi lisana 3 esitatud hääletuse protokolli kohaselt ei ole Dinero OÜ-d vabastatud reservkapitali tasumisest. Samuti kehtib otsus ainult ajutiselt (6 kuud) ja lisaks korteritele 9 ning 11 ka korterite 10 ja 12 suhtes, kus veeega küttesõlme ei ole. Puudutatud isik selgitab, et kõnealune 14.02.2022 otsus tehti Dinero OÜ initsiatiivil ja ettepanekul, mille põhjenduste kohaselt ta neid kortereid ei kasutanud, millest tulenevalt soovis ta ajutist vabastust kasutamisega seotud kulude (üldelektri, siseheakorra ja prügiveoteenus) maksmisest. Muud üldkoosolekuga otsustatud kulude (sh reservkapitali maksmise kohustus) maksmise kohustus jäi Dinero OÜ suhtes kehtima;
-
Puudutatud isiku hinnangul ei oma käesoleva asja lahendamisel sisulist tähendust avaldaja väited tema nõudeõigusega puudutatud isiku vastu. Puudutatud isik soovib siinkohal üksnes rõhutada, et avaldaja Xle kuulusid algselt kõik korteriühistu liikmete korteriomandid ja X oli isik, kes paigaldas või lasi paigaldada oma korteritesse 9 ja 11 kõnealused tehnosüsteemid. Sellest tulenevalt on puudutatud isiku hinnangul avaldaja ise põhjustanud kahju, mis talle väidetavalt on tekkinud seoses gaasikatla ja veesõlme paiknemisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2, sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
3 (9)
7.Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja omab korteriomandit aadressil P. Süda tn 9, Tallinn ning on korteriühistu liige. Omades korteriomandit nimetatud aadressil ja olles korteriühistu liige, on avaldaja huvitatud isik, kes saab korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuseid vaidlustada. Korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsused on nende vastu võtmisel korteriomanikele siduvad.
8.Esmalt hindab kohus, kas otsused on vastu võetud (st kas ei esine otsuste puudumise või „mitte-otsuse“ olukord). „Mitte-otsuste“ puhul ei ole võimalik tuvastada nende tühisust ega neid kehtetuks tunnistada, kuivõrd ei ole võimalik rääkida üldse vastuvõetud otsustest kui sellistest. Seejärel kontrollib otsuste tühisuse aluseid. Mitte-otsuse olukorra kontrollimine Üldkoosoleku pädevus
9.Kohus kontrollib, kas avaldaja poolt vaidlustatud 04.10.2021 üldkoosoleku otsused kuuluvad korteriühistu pädevusse. Pädevuse puudumise korral ei saa rääkida otsustest KrtS tähenduses ja tegu on „mitte-otsustega“.
10.20.05.2021.a üldkoosoleku protokollist (dtl 15) nähtub, et 04.10.2021 üldkoosoleku päevakorras oli: 1) KÜ põhikirja vastuvõtmine, 2) KÜ majanduskava kinnitamine, 3) reservkapitali suuruse kinnitamine, 4) juhatuse liikmete valimine.
11.KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, §des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse põhikirja muutmine ning juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine.
12.KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomist. KrtS § 48 kohaselt korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek. KrtS § 41 lg 3 kohaselt majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 04.10.2021 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine oli üldkoosoleku pädevuses. Üldkoosoleku otsuste tühisus 04.10.2021 üldkoosoleku kokku kutsumine
14.Avaldaja leiab, et 04.10.2021 üldkoosoleku otsused on tühised.
15.Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise alused on sätestatud KrtS § 29 lg-s 1, mille kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes
4 (9)
kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Eeltoodust tulenevalt on otsuse tühisuse aluseks üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Lisaks võib ka korteriomanike üldkoosoleku otsus olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi, kui see on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
16.KrtS § 29 lg 1 sõnastuse järgi peab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine olema oluline. Rikkumine on oluline, kui see takistab korteriomanikul koosolekuks ette valmistuda ja informeeritult hääletada. Nimetatud takistusi võivad eelkõige põhjustada liiga lühike etteteatamise aeg või otsustamisele tulevate teemade ebapiisav avaldamine (Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas 2-18-12673, p 12.4.2.).
17.KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.
18.MTÜS § 20 lg 1 järgi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 5 järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 järgi üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. MTÜS § 201 lg 1 järgi üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. KrtS § 20 lg 4 järgi, kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. Korteriühistu põhikirja (dtl 96) punkti 7.6.1. jj kohaselt korraline üldkoosolek tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Selle kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 7 kalendripäeva. Kutse pannakse välja ühistu teadete tahvlile ja edastatakse ühistu liikmetele e-posti teel, kui ühistu liige on teatanud ühistule oma elektronposti aadressi. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus arvestades ühistu liikmete taotlusi.
19.Avaldaja leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud kokkukutsumise korda, kuivõrd kutset ja selle lisasid ei saadetud tema e-posti aadressile. Avaldaja ei saanud kutset ja selle lisasid kätte. Ta väidab, et tal ei olnud võimalik tutvuda vajalike dokumentidega, mille osas võeti üldkoosolekul vastu otsused.
20.Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et avaldaja ei olnud 04.10.2021 toimunud üldkoosolekust teadlik, ta ei saanud kutset ja selle lisasid kätte ning dokumendid edastati valele e-posti aadressile. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
21.Puudutatud isik on esitanud tõendi (dtl 86), millest nähtub, et puudutatud isik on 23.09.2021 edastanud 04.10.2021 üldkoosoleku kutse ja selle lisad, muuhulgas majanduskava, põhikirja ja 5 (9)
reservkapitali arvestuse projektid avaldajale e-posti aadressi xxx kaudu. Avaldaja on väitnud, et puudutatud isik ei toimetanud dokumente kätte avaldaja e-posti aadressile, vaid saatis need avaldajale vana ettevõtte e-posti aadressile, mistõttu sattus kiri otse prügikasti. Samas ei ole avaldaja avalduses märkinud ja tõendanud, millisele e-posti aadressile oleks puudutatud isik pidanud kutse ja selle lisad saatma. Avaldaja ei ole muuhulgas selgitanud, et ta oleks puudutatud isikule avaldanud mõne muu e-posti aadressi, samuti ei vaidlustanud puudutatud isiku väidet, et ta on suhelnud puudutatud isikuga e-posti xxx kaudu. Puudutatud isik on tõendanud (dtl 3236), et avaldaja on aktiivselt e-posti xxx kaudu puudutatud isikuga suhelnud nii enne kui ka pärast 04.10.2021 üldkoosolekut. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on teinud puudutatud isikule etteheiteid selle kohta, et puudutatud isik saadab avaldajale e-kirju vale eposti, s.o xxx kaudu ning avaldanud talle muu e-posti aadressi. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et puudutatud isik on avaldajale 04.10.2021 üldkoosoleku kutse ja sellele lisad, muuhulgas majanduskava, põhikirja ja reservkapitali arvestuse projektid kohaselt edastanud.
22.KrtS § 46 lg 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri ja elektronposti aadressi. Seega on avaldaja ülesanne teavitada puudutatud isikut e-posti aadressi muutumisest ning ta kannab riisikot, kui ta ei saa talle edastatud dokumente e-posti muutumise tõttu kätte. Võttes arvesse, et avaldaja on puudutatud isikuga suhelnud e-posti xxx kaudu, võis puudutatud isik pidada eeltoodud e-posti aadressi avaldaja isiklikuks e-posti aadressiks ning edastada 04.10.2021 üldkoosoleku kutse ja selle lisad eeltoodud e-posti aadressi kaudu. Lisaks leiab kohus, et isegi juhul, kui puudutatud isiku poolt saadetud dokumendid sattusid otse prügikasti, on avaldajal kohustus e-posti kaustasid kontrollida. Puudutatud isik ei saa vastutada selle eest, kui avaldaja kirjad satuvad prügikasti. Oluline on käesoleval juhul see, et avaldaja ei ole tõendanud, et oleks puudutatud isikule teatanud mõnest muu e-posti aadressist ning avaldaja on enda käitumisega andnud alust arvata, et tegemist on e-posti aadressiga, mida avaldaja kasutab kirjavahetuseks ühistuga. Ühistu on koosoleku kutse ja lisamaterjalid edastanud sellele e-postiaadressile. Kohus leiab, et seega on puudutatud isik 04.10.2021 üldkoosoleku kutse ja vajalikud dokumendid avaldajale kohaselt edastanud.
23.Kohus ei tuvastanud muid 04.10.2021 üldkoosoleku kokku kutsumise rikkumisi. 04.10.2021 üldkoosolek on kokku kutsutud juhatuse poolt. Avaldajale on 04.10.2021 üldkoosolekust ette teatatud vähemalt 7 päeva. Kutses on märgitud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Lisaks ei ole avaldaja ka selgitanud, et üldkoosoleku 04.10.2021 kutse ei vastanud nõuetele. Seega on 04.10.2021 üldkoosolek kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõudeid järgides. Reservkapitali arvestusega seonduv
24.Avaldaja on väitnud, et 04.10.2021 üldkoosoleku otsusega vastu võetud reservkapitali arvestuses on viga. Kulude tervik ei ole 100%, vaid 102%. Avaldaja leiab, et ebatäpse reservkapitali arvestuse alusel nõutakse ühistu liikmetelt kokku ebatäpsete ja alusetute summade tasumist.
25.Kohus selgitab, et avaldaja on esitanud 04.10.2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude. Otsuste tühisuse tuvastamise alused tulenevad KrtS § 29 lg-st 1 ja TsÜS § 38 lg-st 2. Üldkoosoleku otsuste tühisust saab tuvastada, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid. Samuti saab üldkoosoleku otsuste tühisust tuvastada, kui otsus on vastuolus heade kommetega, rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kohus märgib, et väidetav arvutusviga reservkapitali arvestuses ei ole seotud üldkoosoleku kokkukutsumisega. Samuti ei ole avaldaja 6 (9)
esile toonud, et väidetav arvutusviga reservkapitali arvestuses on vastuolus heade kommetega, rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Arvutusviga reservkapitali arvestuses ei ole aluseks korteriühistu otsuste tühisuse tuvastamiseks. Üldkoosoleku otsuste kehtetus Üldkoosoleku otsustusvõime
26.Esmalt hindab kohus, kas 04.10.2021 üldkoosolek oli otsustusvõimeline.
27.Kohtupraktikas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-19-10628, p 12.2) on selgitatud, et kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. KrtS § 20 lg 2 järgi on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad seega olla ette nähtud seaduses, samuti võivad need tuleneda põhikirjast (Riigikohtu 27. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 10 teine lõik). Seadusest ja põhikirjast tulenevate nõuete täitmise või täitmata jätmise tuvastab kohus.TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12, ja 25. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Seega kujuneb üldkoosoleku otsus korteriomanike tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa (Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p-d 20–21). Samas ei nimeta seadus kvooruminõude täitmata jätmist otsuse tühisuse alusena. Nõuet saab siiski käsitleda üldisemalt vaidlusalustest otsustest vabanemise nõudena (vrd Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17 ja seal viidatud varasem praktika). Sel juhul tuleb kohtul esmalt hinnata, kas vaidlusalused otsused üldse on vastu võetud (kui ei ole, siis tuvastada otsuste puudumise) ning alles seejärel kontrollida tühisuse ja vajaduse korral ka kehtetuks tunnistamise aluseid.
28.Puudutatud isiku põhikirja (dtl 83) punkti 7.7.1. kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole ühistu liikmetest. Reservkapitali arvestusest (dtl 17) nähtub, et puudutatud isikul on 18 korteriühistu liiget. 04.10.2021 üldkoosoleku protokollist (dtl 15) nähtub, et üldkoosolekul osales 11 liiget. 04.10.2021 üldkoosolekul osales üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest.
29.Seega oli 04.10.2021 üldkoosolek otsustusvõimeline. Otsuse sisu, reservkapitali arvestus
30.Avaldaja on väitnud, et 04.10.2021 üldkoosoleku otsusega vastu võetud reservkapitali arvestuses on viga. Kulude tervik ei ole 100%, vaid 102%. Avaldaja leiab, et ebatäpse reservkapitali arvestuse alusel nõutakse ühistu liikmetelt kokku ebatäpsete ja alusetute summade tasumist.
7 (9)
31.Arvutusviga reservkapitali arvestuses võib olla aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
32.Kohus leiab, et arvutusviga reservkapitali protsentuide osas (kokku 102% ei ole aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Puudutatud isik selgitas, et iga korteri kohta arvutatud reservkapitali proportsioon (%) on ümardatud täisarvuni, millest tulenevalt tervik on suurem kui 100% (nimelt 102%). Kohus on seisukohal, et oluline on reservkapitali proportsioon korterite lõikes, mis on õige sõltumata sellest, et täisarvuni ümardamise tõttu on tervikuks kujunenud 102%.
33.Täiendavalt on avaldaja tuginenud asjaolule, et tema eriomandi osal asusid elamu teenindamiseks vajalikud tehnosüsteemid, mistõttu ta tuleks kulude kandmisest vabastada. Samuti märgib ta, et tal on sellest tulenevalt puudutatud isiku vastu nõue. Kohus märgib, et õigusaktidest ei tulene piirangut, mille kohaselt on keelatud nõuda reservkapitali korteriomandi omanikult, kelle korteri eriosal asub kortermaja teenindamiseks vajalik tehnosüsteem või selle osa. Korteriühistu otsuse kehtivuse osas ei oma tähendust ka asjaolu, et avaldajal on enda hinnangul ühistu vastu nõue. Avaldaja väited seoses Dinero OÜ-ga ja tema suhtes tehtud otsustega ei ole kohtu hinnangul käesoleva tsiviilasja lahendamise juures asjakohased.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
36.Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd kohus jätab avalduse rahuldamata.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid.
38.Puudutatud isik esitas 20.01.2023 menetluskulude nimekirja (dtl 69). Puudutatud isiku esindaja on teinud menetlustoiminguid kokku 15,75 tundi. Esindaja tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingulise esindaja kulud kokku on 2646 eurot (sh käibemaks). Avaldaja ei esitanud puudutatud isiku menetluskulude osas seisukohta.
39.Kohus, hinnanud põhjalikult puudutatud isiku lepingulise esindaja kulusid, leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik järgmiselt: -
Arvestades avaldaja esitatud avalduse mahtu ja sisu, arvestab kohus menetlusdokumentidega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks kokku 1,5 tundi (menetluskulude tabelis 4 esimest rida ja 9. rida, s.o avaldaja 06.12.2023 menetlusdokumendiga seotud suhtlemine);
-
Kohus arvestab avalduse 21.03.2022 vastuse koostamisele 2 tundi (nimekirja 5. rida);
-
Ülejäänud menetlustoimingud on kohtu menetluskulude nimekirjas märgitud kujul.
hinnangul
põhjendatud
ja
vajalikud
8 (9)
Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ning ei ole ülemäära suur.
40.Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku lepingulise esindaja menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud 8,5 tunni ulatuses (1,5 + 2 + 0,25 + 0,5 + 0,5 + 0,5 + 2,75 + 0,5). Lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik 1428 euro ulatuses (168 x 8,5; käibemaksuga).
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda tema poolt puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 617 lg 2 on sätestatud, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Merit Helm kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.