Eesistuja Ants Kull, liikmed Kai Kullerkupp ja Margit Vutt
Kohtuasi
AS-i Äripäev hagi Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ vastu autoriõiguse rikkumise lõpetamiseks, rikkumisest tulevikus hoidumiseks ning leppetrahvi, kahjuhüvitise, rikkumise teel saadud tulu ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
73 736 eurot 88 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS Äripäev, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Kostja Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Joonas Põder
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-4202. Saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Rahuldada Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Äripäev (hageja) esitas 17. märtsil 2021 Harju Maakohtule Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ (kostja) vastu hagi, paludes kohustada kostjat lõpetama hageja autoriõiguse rikkumine, hoiduma edaspidi sellisest rikkumisest, mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 280 750 eurot või alternatiivselt kahjuhüvitis (kasutusmahule vastav kompensatsioon 280 750 eurot või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis 56 910 eurot, millele lisandub kostja rikkumise tulemusena saadud tulu, või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis 2000 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2019 kuni
2-21-4202 kohtuotsuse tegemise ajani, millele lisandub kostja rikkumise teel saadud tulu). Lisaks soovis hageja kostjalt viivist 17. märtsi 2021. a seisuga 8297 eurot 20 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras jooksvat viivist põhinõudelt (280 750 eurot) alates 18. märtsist 2021 kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni. Hagejale kuulub ajaleht Äripäev, majandusuudiste internetiportaal www.aripaev.ee ning muud meediakanalid, kus avaldatud artiklid, intervjuud, arvamuslood, fotod, joonistused, joonised, graafika, videod, audiolood jne on autoriõiguse objektiks ning nendega seotud autoriõigused kuuluvad hagejale või on hagejal nende kasutamiseks autori antud litsents (hageja teosed). Kostja, kellele kuulub internetikeskkond Station, monitoorib majandustegevusena Balti riikide meediaväljaannetes avaldatud materjale ning edastab neid oma klientidele. Hageja ja kostja sõlmisid 2. aprillil 2015 litsentsilepingu, millega hageja andis kostjale õiguse hageja teoste alusel koostatud monitooringutulemuste edastamiseks klientidele. Litsentsileping lõppes
31.detsembril 2018. Kostja avas seejärel meediakanalite kasutamiseks personaalse kasutajakonto, mille alt laadis automatiseeritud lahenduse (roboti) abil 21. aprillist 2020 kuni 30. juunini 2020 hageja teoseid massiliselt alla ning salvestas need oma serverisse, kasutades hageja teoseid viimase nõusolekuta ärilistel eesmärkidel. Hageja arvates levitas kostja hageja teoseid oma klientidele, kuna ei olnud välistatud, et kostja andmebaasis sai osa kostja klientidest hageja teoste täistekste lugeda ja alla laadida. Kostja töötles hageja teoseid, koostas neist kogumikke ja süstematiseeris neid ning tegi need ilmselt oma klientidele kättesaadavaks. Kostja tegevus oli vastuolus hageja üldtingimuste ning autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 13 lg 1 p-dega 1, 2, 5, 6 ja 91. Hageja teoseid kasutades lähtus kostja ärilistest eesmärkidest, mis oli autori nõusolekuta AutÕS § 18 lg-st 1, § 181 lg-st 1 ning kostja rikkumiste ja hagi esitamise ajal kehtinud § 19 p-st 31 tulenevalt keelatud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja pakkus oma klientidele meediamonitooringuteenust, analüüsis selleks meediaväljaannetes avaldatud artikleid, lõi saadud andmete põhjal klientidele edastatava raporti, graafiku või kokkuvõtte, kasutamata selleks andmete algallikat ennast, luues sellega uue teose. Kostja ei rikkunud hageja autoriõigusi. Hageja üldtingimused ei keelanud hagis kirjeldatud viisil hageja teoste kasutamist. Kostjale etteheidetav tegevus, sh teoste ajutine reprodutseerimine, oli lubatud ka AutÕS § 181 lg 1 või AutÕS § 19 lg 3 alusel. Hageja kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 p 1 tähenduses, survestades kostjat sõlmima ebamõistlikult kalli hinnaga litsentsilepingut. Hagejal ei ole leppetrahvi nõuet. Kuna kostja ei rikkunud hageja autoriõigusi, ei ole kahju hüvitamise nõudel alust. Ebaõiged on ka hageja kahju suuruse arvutused.
3.Harju Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2023. a otsusega hagi osaliselt ning kohustas kostjat lõpetama hageja meediakanalites avaldatud autoriõigusega kaitstavate mistahes teoste autoriõiguste rikkumine ja hoiduma edaspidi hageja meediakanalites avaldatud autoriõigusega kaitstavate mistahes teoste autoriõiguste rikkumisest (s.o luba (litsentsi) saamata teoste kasutamisest). Hageja leppetrahvi nõude ja alternatiivse, kasutusmahule vastava kompensatsiooni nõude jättis maakohus rahuldamata. Maakohus rahuldas osaliselt hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8604 eurot, millest 7763 eurot oli kahjuhüvitis ja 841 eurot oli rikkumise teel saadud tulu. Viivisenõude jättis maakohus rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja teosed olid autoriõigusega kaitstud. AutÕS § 4 lg 3 p 1 järgi tekib autoriõigus mh ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridus- jms teostele. Hageja avaldatud artiklid, mis analüüsivad ja kajastavad päevasündmusi, on autoriõigusega kaitstavad ning kostja rikkus hageja autoriõigusi. AutÕS § 13 lg 1 kohaselt kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata teistel isikutel oma teost samal viisil kasutada ja saada tulu oma teose 2(11)
2-21-4202 sellisest kasutamisest, välja arvatud AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud. Kostja reprodutseeris hageja teoseid õigusvastaselt ehk tegi neist koopiaid (AutÕS § 13 lg 1 p 1). Kostja avas hageja meediakanalite kasutamiseks personaalse kasutajakonto, misläbi oli kostja andnud nõusoleku hageja üldtingimuste kohaldamiseks. Üldtingimuste p 6.1 esimese lause kohaselt oli hageja digitaalsete teenuste kasutajakonto mõeldud vaid personaalseks kasutamiseks. Kostja hakkas artikleid lugema
21.aprillil 2020 kell 03.12 ja lõpetas nende lugemise kell 23.57 ning alustas taas lugemist 22. aprillil 2020 kell 00.02. Artiklite lugemine kestis kuni 30. juunini 2020. Kostja ei kasutanud kasutajakontot personaalsetel eesmärkidel, nagu nägid ette üldtingimused, vaid robot laadis teoseid massiliselt alla. Kostja töötles hageja teoseid õigusvastaselt (AutÕS § 13 lg 1 p 5), koostas neist kogumikke ja süstematiseeris neid (AutÕS § 13 lg 1 p 6). Kostja tegeles hageja teoste märksõnastamise, analüüsi ning töötlemisega teksti- ja andmekaeve eesmärkidel. Hageja teoste reprodutseerimine ei olnud AutÕS § 181 lg 1 ja § 19 järgi õiguspärane. Kostja ei tõendanud, et ta reprodutseeris hageja teoseid ajutiselt ja see toimus täielikult tehnika vahendusel ning et ajaliselt oli reprodutseerimise ja koopia kustutamise vahel ca 15 minutit. Hageja teosed olid kostja internetikeskkonnas kogu aeg tagasiulatuvalt leitavad. Märksõnadel eraldi ei ole küll väärtust, kuid kostjal on oma klientidele teenuse pakkumiseks vaja andmestikku, millega märksõnastikku seostada. Meediaruumi monitoorimise ja analüüsimise tulemusi kasutades koostas kostja oma klientidele analüütilisi raporteid, meediaauditeid, erinevaid kommunikatsioonimõõdikuid ja analüüse ning võimaldas klientidel jälgida kajastusdünaamikat, hiireklõpsude arvu jne. Kostja tegevus oli oluliselt laiem kui AutÕS § 181 lg-s 1 sätestatud ajutine ja juhuslik reprodutseerimine ega piirdunud üksnes teabe edastamise, vahemällu salvestamise ning andmete talletamise teenuse pakkumisega. Kostja lähtus oma tegevuses ärilistest eesmärkidest, mis on autori nõusolekuta (st vastava litsentsita) AutÕS § 18 lg-st 1, § 181 lg-st 1 ning kostja rikkumiste ja hagi esitamise ajal kehtinud § 19 p-st 31 tulenevalt keelatud. Hageja leppetrahvi nõude jättis maakohus rahuldamata. Hageja üldtingimuste p 8.3 näeb leppetrahvi ette teoste levitamise ja suuremas mahus refereerimise eest, mitte aga nende reprodutseerimise, töötlemise, süstematiseerimise või neist kogumike koostamise eest. Hageja alternatiivselt esitatud kasutusmahule vastava kompensatsiooni nõude jättis maakohus samuti rahuldamata, sest hageja üldtingimuste p-d 6.1 ja 6.2 reguleerivad üksnes kasutajakontode, mitte teoste kasutamist. Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude 8604 euro ulatuses (kahjuhüvitis 7763 eurot ja rikkumisega saadud tulu 841 eurot). Hageja esitas kohtule tabeli, millest nähtuvalt laadis kostja alla 5308 unikaalset artiklit. Maakohus mõistis VÕS § 127 lg-st 6 lähtudes kostjalt hageja kasuks välja 5308 eurot, leides et põhjendatud oli hageja hüpoteetiline litsentsitasu üks euro ühe teose eest. Kui kostja ei oleks hageja õigusi rikkunud, ei oleks hageja olnud sunnitud kasutama õigusabi ega kandma sellega seotud kulusid, mistõttu mõistis maakohus välja ka kohtueelsed õigusabikulud 2455 euro ulatuses. Kuna maakohus jättis hageja leppetrahvi nõude rahuldamata, siis jäi rahuldamata ka viivisenõue.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema leppetrahvi nõude, alternatiivselt kasutusmahule vastava kompensatsiooni nõude ja viivisenõude, samuti osas, milles maakohus rahuldas alternatiivse kahju hüvitamise nõude üksnes osaliselt, ning menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis kostja menetluskulud kostja kanda. Kostja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja reprodutseerimistoimingud vastasid AutÕS § 181 lg 1 kohaldamise eeldustele. Maakohus ei viidanud tõenditele, millest oleks nähtunud, et kostja alla laetud 3(11)
2-21-4202 artiklid olid käsitatavad teostena AutÕS § 4 lg 2 tähenduses ja hagejale kuuluvate ainuõigustega kaitstud ning kostja internetikeskkonnas Station kättesaadavad. Maakohus kohaldas valesti VÕS § 1055 lg 3 p 1. Kohus ei saa keelata kostjal litsentsilepingut sõlmimata kasutada teoseid mistahes viisil.
6.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12. juuni 2024. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse täielikult ning kostja apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus täpsustas maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 ning tühistas resolutsiooni p 5 osas, millega maakohus jättis hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude 8604 eurot ületavas ulatuses ja rikkumise teel saadud tulu väljaandmise nõude 841 eurot ületavas osas rahuldamata ning jaotas menetluskulud. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldas hageja alternatiivse nõude täiendavalt 61 632 euro 88 sendi ulatuses (millest 49 147 eurot on kahjuhüvitis ja 12 485 eurot 88 senti rikkumisega saadud tulu) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 70 236 eurot 88 senti (millest 56 910 eurot on kahjuhüvitis ja 13 326 eurot 88 senti rikkumisega saadud tulu). Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele jaotas ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, kuid muutis ja täiendas maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus täpsustas maakohtu otsuse resolutsiooni, kohustades kostjat kohe lõpetama AS Äripäev kõigis ajakirjandusväljaannetes avaldatud sisu loata (litsentsita) mis tahes vormis, mahus või viisil veebis reprodutseerimine, töötlemine (sh märksõnastamine) ja kättesaadavaks tegemine ning keelates kostjal sama tegevuse ka tulevikus. Ringkonnakohtu hinnangul rahuldas maakohus õigesti hageja nõuded autoriõiguse rikkumise lõpetamiseks ja edaspidi rikkumisest hoidumiseks. Maakohus käsitas artikleid õigesti teostena AutÕS § 4 lg 2 tähenduses. Kuna AutÕS § 4 lg 6 järgi on teos eelduslikult autoriõigusega kaitstud, pidi kostja, kui ta leidis, et mõni hageja artikkel ei ole autoriõigusega kaitstud, seda põhistama ja tõendama. Kostja seda ei teinud. Maakohus ei eksinud, kui jättis AutÕS § 181 lg 1 kohaldamata. Kostja kasutas hageja teoseid majanduslikul eesmärgil selleks, et osutada oma klientidele meediamonitooringu teenust. Ainuüksi see asjaolu välistab eelviidatud sätte kohaldamise. See, et kostja tehnilise protsessi ahelas kustusid hageja artiklid pärast nende märksõnastamist, ei tähenda, et kostja reprodutseeris hageja teoseid AutÕS § 181 lg 1 mõttes ajutiselt. Märksõnade salvestamise tõttu ei saa teoste reprodutseerimist pidada ajutiseks. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väide, et Stationi platvormil ei ole hageja teoseid terviklikul kujul salvestatud. Kostja ei kasuta hageja teoseid tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana. Kostja kasutab hageja teoseid teadlikult nende märksõnastamiseks. Asjas ei ole olulist tähtsust sellel, kas Station on oma olemuselt võrreldav tavapärase otsingumootoriga (nt Google) või mis põhjusel on tavapärased otsingumootorid tasuta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kuritarvitas turgu valitsevat seisundit KonkS § 16 p 3 tähenduses. Maakohus jättis hageja leppetrahvi nõude hageja üldtingimuste p-le 8.3 tuginedes õigesti rahuldamata. Maakohus ei eksinud ka hageja alternatiivset, kasutusmahule vastava kompensatsiooni nõuet rahuldamata jättes. Eelneva tõttu jättis maakohus õigesti rahuldamata ka viivisenõude. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et VÕS § 127 lg 6 järgi tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda hüpoteetilisest litsentsitasust, kuna tegelikku kahju suurust ei ole 4(11)
2-21-4202 võimalik kindlaks teha. Hüpoteetilise litsentsitasu suuruse määramisel saab lähtuda poolte vahel sõlmitud litsentsilepingus kokkulepitud litsentsitasu suurusest. Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus lähtus kahjuhüvitise suurust arvutades ekslikult üksnes perioodist 21. aprill 2020 kuni 30. juuni 2020. Arvestades, et litsentsilepingus kokkulepitud litsentsitasu oli minimaalselt 2000 eurot kuus ja kostja kasutas hageja teoseid alates litsentsilepingu lõppemisest 31. detsembril 2018, tuli hageja kahju hüvitamise nõue rahuldada täies ulatuses. Hüpoteetiline litsentsitasu oli 1. jaanuarist 2019 kuni 28. veebruarini 2021 52 000 eurot. Eelnevast tulenevalt mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja hüpoteetilise litsentsitasuna täiendavalt 46 692 eurot. Lisaks mõistis ringkonnakohus VÕS § 1039 alusel kostjalt hageja kasuks välja rikkumise teel saadud tulu 12 485 eurot 88 senti. Ringkonnakohtu hinnangul olid kõik enne kohtusse pöördumist hageja kantud õigusabikulud vajalikud, kostja jaoks ettenähtavad ja mõistliku suurusega. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja kohtumenetluse eelsed õigusabikulud 2455 euro ulatuses (4910 eurot – 2455 eurot, s.o hageja kohtumenetluse eelsed õigusabikulud – maakohtu väljamõistetud õigusabikulud).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule või tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ning kohaldas ebaõigesti AutÕS § 181 lg-t 1. Selles sättes viidatud erandi kohaldamiseks peab teose reprodutseerimisel puuduma iseseisev majanduslik eesmärk. Ringkonnakohus rikkus menetlusõigust, kuna ta ei saanud hageja esitatud tõendite ja põhjenduste alusel tuvastada, et vaidlusalused artiklid olid teosed AutÕS § 4 lg 2 tähenduses, et nende teoste autoriõigused kuulusid hagejale ning et kostja oli autoriõigustega kaitstud teoseid õigusvastaselt kasutanud. Kohtud ei uurinud vaidlusaluseid artikleid istungil. Ringkonnakohus hindas rikkumisega saadud tulu kindlakstegemisel tõendeid valesti. Ringkonnakohus kohaldas vääralt KonkS § 16 p 3, leides, et hageja ei kuritarvitanud hagi esitamisega turgu valitsevat seisundit. Ringkonnakohus mõistis vääralt välja hüpoteetilise litsentsitasu. Ringkonnakohus kohaldas vääralt ka VÕS § 1055 lg 3 p 1. Kostja palub Riigikohtul küsida Euroopa Kohtult eelotsust AutÕS § 181 lg 1 eeskujuks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. a direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (direktiiv) art 5 lg 1 kohta, kui Riigikohus leiab, et tegemist ei ole selge või piisavalt tõlgendatud õigusnormiga.
9.Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kohtud ei ole eksinud AutÕS § 181 lg-s 1 sätestatud erandit kohaldamata jättes, sh ei ole ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. AutÕS §181 lg 1 kohaldamise välistab ainuüksi juba see, et kostja reprodutseerib hageja teoseid ärilisel eesmärgil. Samuti välistab selle sätte kohaldamise asjaolu, et kostja ei reprodutseeri teoseid ajutiselt ega juhuslikult. See, et kostja tehnilise protsessi ahelas hageja artiklid pärast märksõnastamist kustuvad, ei tähenda, et kostja reprodutseerib neid AutÕS § 181 lg 1 mõttes ajutiselt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5(11)
2-21-4202
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse.
11.Kohtud on põhjendatult leidnud, et vaidlusalused teosed on käsitatavad AutÕS § 4 lg 2 tähenduses teostena ja et nende autoriõigused kuuluvad hagejale. Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja ei kuritarvitanud hagi esitamisega turgu valitsevat seisundit KonkS § 16 p 3 tähenduses. Kolleegium järgib selles osas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid (TsMS § 689 lg 5).
12.Pooled vaidlevad Riigikohtus eelkõige selle üle, kas kostja sai praeguses asjas tugineda AutÕS § 181 lg-s 1 sätestatud erandile. Kohtud leidsid, et AutÕS § 181 lg 1 kostja tegevusele ei kohaldu. Kostja leiab oma kassatsioonkaebuses, et kohtud on ekslikult jätnud AutÕS § 181 lg 1 kohaldamata, kuna see, kuidas kostja hageja teoseid kasutas, vastas eelviidatud sättes nimetatud erandi nõuetele. Hageja leiab seevastu, et kostja tegevus nendele nõuetele ei vastanud. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda kohtute tuvastatud asjaolud teha järeldust selle kohta, kas AutÕS § 181 lg 1 asjas kohaldub või mitte. Ringkonnakohus on eksinud kõnealuse sätte tõlgendamisel ega ole teinud kindlaks kõiki selle kohaldamise eeldusi.
13.AutÕS § 181 lg 1 kohaselt on ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel ei ole iseseisvat majanduslikku eesmärki. Teisiti öeldes on sellise erandi eesmärk teha võimalikuks automaatne lühiajaline andmesalvestus võrguserverites või arvutimälus võrgusisu (nt võrgulehtede) kasutamiseks, ilma et selleks oleks vaja autoriõiguse omaja nõusolekut. AutÕS § 181 lg 1 tõlgendamisel tuleb arvestada direktiivi ning selle kohta käivat Euroopa Kohtu praktikat. Sarnase reprodutseerimisõiguse erandi, nagu näeb ette AutÕS § 181 lg 1, sätestab ka direktiivi art 5 lg 1. Direktiivi art 5 lg 1 kohaldamist selgitab direktiivi põhjenduste p 33, mille kohaselt tuleb reprodutseerimise ainuõiguse osas teha erand ajutise reprodutseerimise toimingute suhtes, mille puhul on tegemist tehnilise protsessi lahutamatuks ning oluliseks osaks oleva siirdamiseks vajaliku või juhusliku reproduktsiooniga ning mida tehakse üksnes selleks, et võimaldada kas tõhus vahendajapoolne edastamine kolmandate isikute vahelises võrgus või selleks, et valmistatavat teost või muud objekti õiguspäraselt kasutada. Kõnealustel reprodutseerimistoimingutel ei tohi olla eraldi majanduslikku väärtust. Kui need tingimused on täidetud, peab erand hõlmama toiminguid, mis võimaldavad sirvida (browsing) või vahemällu salvestada (caching), kaasa arvatud toimingud, mis võimaldavad edastussüsteemidel tõhusalt toimida, tingimusel et vahendaja ei muuda infot ega takista tööstuses laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia õiguspärast kasutamist andmete saamiseks info kasutamise kohta. Kasutust tuleb käsitada õiguspärasena, kui selleks on loa andnud õiguste valdaja või kui seadused seda ei piira. Euroopa Kohus on direktiivi art 5 lg 1 kohaldamisel selgitanud (vt 16. juuli 2009. a otsus kohtuasjas C-5/08 (Infopaq I), p 54 ning 17. jaanuari 2012. a määrus kohtuasjas C-302/10 (Infopaq II), p 25), et reprodutseerimistoiming jääb direktiivi art-s 2 ette nähtud reprodutseerimisõiguse kohaldamisalast välja siis, kui see toiming vastab järgmisele viiele tingimusele: 1) on ajutine; 2) on mõeldud 6(11)
2-21-4202 siirdamiseks (inglise keeles transient, prantsuse keeles transitoire, saksa keeles flüchtig) või toimub juhuslikult; 3) on tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa; 4) selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu kaitstava objekti edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või seaduspärane kasutamine ja 5) sellel puudub iseseisev majanduslik tähtsus. Need tingimused on Euroopa Kohtu selgituste kohaselt kumuleeruvad, mis tähendab, et kui üks neist on täitmata, ei kuulu reprodutseerimistoiming direktiivi art 5 lg 1 alusel direktiivi art-s 2 ette nähtud reprodutseerimisõiguse kohaldamisalasse (Infopaq I, p 55 ja Infopaq II, p 26). Lisaks tuleb Euroopa Kohtu praktika kohaselt direktiivi art 5 lg 1 erandi kohaldamise tingimusi tõlgendada kitsendavalt, kuna see kujutab endast erandit direktiiviga kehtestatud üldpõhimõttest ehk nõudest, et kaitstava teose mis tahes reprodutseerimiseks peab olema autoriõiguse omaja nõusolek (Infopaq I, p-d 56–57 ja Infopaq II, p 27). Ka direktiivi art 5 lg 5 kohaselt kohaldatakse art 5 lg-s 1 viidatud erandit üksnes erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu objekti tavapärase kasutusega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste valdaja õiguspäraseid huve.
14.Kolleegiumi hinnangul jättis ringkonnakohus tuvastamata asjaolud, millest oleneb AutÕS § 181 lg 1 kohaldumine käesolevas asjas. Ringkonnakohus jättis nõuetekohaselt ning AutÕS § 181 lg 1 aluseks olnud direktiivi art 5 lg 1 kohta käivat Euroopa Kohtu praktikat arvestades välja selgitamata, kas kostja tegevus hageja teoste allalaadimisel, märksõnade salvestamisel ning töötlemisel (analüütiliste raportite jms koostamisel) vastas AutÕS § 181 lg-s 1 sätestatud erandi tingimustele ehk kas kostja tegevus: 1) oli ajutine; 2) mõeldud siirdamiseks (inglise keeles transient, prantsuse keeles transitoire, saksa keeles flüchtig) või toimus juhuslikult; 3) oli tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa; 4) selle ainus eesmärk oli teha võimalikuks teose või muu kaitstava objekti edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või seaduspärane kasutamine ning 5) sellel puudus iseseisev majanduslik tähtsus.
14.1.Ringkonnakohus peab asja uuesti lahendades kõigepealt hindama, kas kostja tegevust hageja teoste allalaadimisel, märksõnade salvestamisel ning töötlemisel sai pidada nende reprodutseerimiseks, mis oli AutÕS § 181 lg 1 tähenduses ajutine ning toimus juhuslikult. Kuigi AutÕS § 181 lg 1 ei näe erinevalt direktiivi art 5 lg 1 sõnastusest tingimusena ette, et reprodutseerimine peab olema „mõeldud siirdamiseks“, tuleb riigisisest õigust tõlgendada kooskõlas EL õigusega (RKÜKo 15.03.2022, 5-19-29/38, p 41 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika). Kuna AutÕS § 181 lg 1 aluseks on olnud direktiivi art 5 lg 1 sõnastus, peab tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast (Infopaq I, p 54 ja Infopaq II, p 25) ringkonnakohus asja uuesti lahendades kindlaks tegema, kas kostja tegevus hageja teoste reprodutseerimisel oli esiteks ajutine ning teiseks mõeldud siirdamiseks (inglise keeles transient, prantsuse keeles transitoire, saksa keeles flüchtig) või toimus juhuslikult (AutÕS § 181 lg 1 kohaldamise esimene ja teine tingimus). Nagu Euroopa Kohus Infopaq I kohtuasjas selgitas, peetakse siirdamiseks mõeldud ajutise reprodutseerimise all silmas niisuguseid teoste võrgus edastamiseks mõeldud ajutisi või juhuslikke reprodutseerimistoiminguid, mis võimaldavad asjaomast tehnilist protsessi ellu viia, olles ise selle protsessi lahutamatu ja oluline osa. Reprodutseerimise toimingud ei saa väljuda selle raamest, mis on vajalik kõnealuse tehnilise protsessi heaks toimimiseks (Infopaq I, p 61). Sellise reprodutseeringu säilitamine või kustutamine ei saa sõltuda inimese, eelkõige kaitstavate teoste kasutajate meelevaldsest sekkumisest (Infopaq I, p 62). Direktiivi põhjenduse p-s 33 loetletakse direktiivi art 5 lg-s 1 viidatud toimingute näidetena toiminguid, mis võimaldavad sirvida (browsing) või vahemällu salvestada (caching), samuti toiminguid, mis võimaldavad edastussüsteemidel tõhusalt toimida, tingimusel et vahendaja ei muuda infot ega takista tööstuses laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia õiguspärast kasutamist andmete saamiseks info kasutamise kohta. Niisugused toimingud tehakse ja need kustutatakse juba ettemääratult automaatselt, ilma inimese sekkumiseta (Infopaq I, 7(11)
2-21-4202 p 63). Seega saab toimingut käsitada „siirdamiseks vajalikuna” vaid juhul, kui selle kestus on piiratud sellega, mis on asjaomase tehnilise protsessi sujuvaks toimimiseks vajalik. Sealjuures peab kõnealune protsess olema automatiseeritud, mis tähendab, et ta kustutab reprodutseerimise automaatselt, ilma inimese sekkumiseta kohe, kui tema funktsioon võimaldada tehnilise protsessi realiseerimine on täidetud (Infopaq I, p 64). Eelnevast tulenevalt saab teose reprodutseerimise tulemust pidada ajutiseks AutÕS § 181 lg 1 tähenduses, kui tegemist on lühiajalise andmesalvestusega, mis kustub automaatselt pärast teose kasutamist või mingi aja jooksul pärast kasutamist. Teosest tehtavad juhuslikud koopiad on aga sellised, mis kaasnevad tehnilise protsessiga ning mis kustuvad automaatselt ilma inimese sekkumiseta kohe, kui sellise protsessi eesmärk saab täidetud. Sellistele tunnustele vastavad näiteks veebilehe vaatamise käigus lõppkasutaja arvutiekraanil ja selle arvuti vahemälus tehtud koopiad – need ei esine eraldi, neil ei ole tehnilises protsessis iseseisvat eesmärki ning nad on seega juhuslikud (vt ka Euroopa Kohtu 5. juuni 2014. a otsus kohtuasjas C-360/13, p 50 jj). AutÕS § 181 lg 1 erand ei kohalduks aga telesaate salvestamisele programmiga, mis võimaldab võrgus asuvat videosisu hiljem vaatajale kättesaadavaks teha. Asja uuesti lahendades peab ringkonnakohus võtma seisukoha, kas kostja tegevus hageja teoste töötlemisel (märksõnastamisel, analüütiliste raportite jms koostamisel) kujutas endast reprodutseerivat toimingut, mis oli ajutine ning mõeldud siirdamiseks või toimus juhuslikult AutÕS § 181 lg 1 tähenduses. Mis puudutab märksõnastamist, siis nagu Euroopa Kohus Infopaq I asjas selgitas, ei laiene autoriõiguse kaitse üksikutele sõnadele, sest sõnad eraldi ei moodusta neid kasutanud autori intellektuaalset loomingut. Alles nende sõnade valik, kasutus ja kombineerimine võimaldab autoril algupäraselt väljendada oma loomingulist meelelaadi ja aitab tal jõuda tulemuseni, mis on intellektuaalseks loominguks. Siiski ei saa välistada, et eraldiseisvad laused või isegi lauseliikmed asjaomases tekstis võivad anda lugejale edasi sellise osa tekstist, mida saab pidada autori enda intellektuaalse loomingu (algupäraseks) väljenduseks (Infopaq I, p-d 45–48). Maakohus tuvastas, et lisaks teoste märksõnastamisele lõi kostja oma klientidele hageja teoste põhjal ka analüütilisi raporteid, meediaauditeid, erinevaid kommunikatsioonimõõdikuid ja analüüse ning võimaldas kliendil jälgida kajastusdünaamikat, hiireklõpsude arvu jne ning kliendid maksid kostjale sellise teenuse eest. Kohtute põhjendustest ei ole arusaadav, kas ja millises osas seeläbi hageja teoseid reprodutseeriti ning kostja klientidele kättesaadavaks tehti. Juhul, kui kostja klientidel tekkis tänu raportite jms koostamisele kestev ligipääs hageja autoriõigustega kaitstavatele teostele, ei ole reprodutseerimine ajutine või juhuslik AutÕS § 181 lg 1 tähenduses. See, kas kostja tegevus hageja teoste kasutamisel oli teadlik, eesmärgistatud ja järjepidev, ei ole AutÕS § 181 lg 1 erandi esimese ja teise tingimuse hindamisel oluline.
14.2.Asja lahendades tuleb seisukoht võtta ka selle kohta, kas kostja tegevus hageja teoste allalaadimisel, märksõnade salvestamisel ning töötlemisel oli tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa AutÕS § 181 lg 1 tähenduses (AutÕS § 181 lg 1 kohaldamise kolmas tingimus). Tulenevalt Euroopa Kohtu antud juhistest Infopaq II kohtuasjas nõuab määratlus „tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa” AutÕS § 181 lg 1 tähenduses, et ajutise reprodutseerimise toimingud tehtaks tervikuna tehnilise protsessi rakendamise raames. Seega ei saa neid teha isegi mitte osaliselt väljaspool seda protsessi. Ajutise reprodutseerimise toiming peab olema vajalik selles mõttes, et tehniline protsess ei saaks ilma selle toiminguta korrektselt ja tõhusalt toimida (Infopaq II, p 30). Infopaq II asjas seisnes kõnealune tehniline protsess ajaleheartiklites automaatse elektroonilise otsingu tegemises ning kindlaks määratud märksõnade leidmises ja väljavõtmises eesmärgiga muuta artiklite kokkuvõtete kirjutamine tõhusamaks. Selleks tehti kolm järjestikust reprodutseerimistoimingut (TIFF-failide ja seejärel tekstifailide loomine ning 11-sõnalist väljavõtet 8(11)
2-21-4202 sisaldava faili loomine (Infopaq II, p-d 33–34)). Euroopa Kohtu hinnangul ei tehtud ühtegi neist toimingutest väljaspool asjaomast tehnilist protsessi ning need toimingud vastasid tehnilise protsessi lahutamatuks ja oluliseks osaks olemise tingimusele direktiivi art 5 lg 1 tähenduses, sõltumata asjaolust, et nende toimingutega see protsess alustati ja lõpetati ning et need eeldasid inimese sekkumist (Infopaq II, p-d 35 ja 39). Seega AutÕS § 181 lg 1 kohaldamisalasse üksnes need reproduktsioonid, mis on tehtud teose digitaalse kasutamise käigus ja mis ei põhine iseseisval tehnilisel alusel või programmi lisafunktsioonil. Näiteks oleks tehnilise protsessi lahutamatuks ja oluliseks osaks sirvimine (browsing) või vahemällu salvestamine (caching), mis toimuvad automaatselt tehnilise protsessi osana, kuid AutÕS § 181 lg 1 kohaldamisalasse võivad kuuluda ka käsitsi tehtavad reprodutseerimistoimingud. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohtu otsuse põhjendustest aru saada, kas kostja tegevus hageja teoste allalaadimisel, märksõnade salvestamisel ning töötlemisel (analüütiliste raportite jms koostamisel) oli AutÕS § 181 lg 1 tähenduses tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa või mitte. Asjakohane ei ole ringkonnakohtu põhjendus, et kostja ei kasutanud hageja teoseid tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana, kuna kostja kasutas hageja teoseid teadlikult teoste märksõnastamiseks.
14.3.AutÕS § 181 lg 1 kohaldamise neljanda tingimuse kohaselt peab reprodutseeriva tegevuse eesmärk olema teha võimalikuks teose või muu kaitstava objekti edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või sellise teose või objekti seaduspärane kasutamine (AutÕS § 181 lg 1 kohaldamise neljas tingimus). AutÕS § 181 lg 1 kaitseb üksnes võrguedastuse vahendajaid, mitte selle saatjaid või vastuvõtjaid. Nagu nähtub direktiivi põhjenduste p-st 59, saab vahendajaks lugeda isikut, kes pakub võrgu kaudu teost või muud objekti, millega on seotud autoriõigused. Vahendajaid kaitstakse vaid sellises reprodutseerivas tegevuses, mille eesmärk on üksnes teose vahendamine ja kasutajatele võrgujuurdepääsu võimaldamine. Eelnevast tulenevalt on sellel eesmärgil lubatud teose vahemällu salvestamine vahendajast teenusepakkuja serveris, kuid mitte teose salvestamine arhiveerimise eesmärgil. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kostja tegevus vastas sellele tingimusele või kas oli täidetud AutÕS § 181 lg 1 kohaldamise neljanda tingimuse alternatiivne eeldus ehk kas kostja tegevuse eesmärgiks oli teha võimalikuks hageja teoste seaduspärane kasutamine. Euroopa Kohus on Infopaq II kohtuasjas selgitanud, kuidas kontrollida, kas vaidlusaluste toimingute ainus eesmärk on võimaldada teose või muu kaitstava objekti seaduspärast kasutamist. Kasutamist peetakse õiguspäraseks, kui asjaomase õiguse omaja on selleks loa andnud või kui kohaldatavad õigusnormid seda ei piira (Infopaq II, p 42). Näiteks Infopaq II kohtuasjas oli asjaomase tehnilise protsessi ning TIFF-faili, tekstifaili ja 11-sõnalist väljavõtet sisaldava faili loomise eesmärk võimaldada tõhusamalt koostada kokkuvõtteid ajaleheartiklitest ja järelikult neid kasutada. Miski ei viidanud sellele, et kõnealuse tehnilise protsessi tulemusel saadud 11-sõnaline väljavõte oli mõeldud muuks otstarbeks (Infopaq II, p 43) ning ajaleheartiklite autoriõiguste omajad ei olnud artiklite kokkuvõtete koostamiseks luba andud (Infopaq II, p 44). Vaidlusalune tegevus ei olnud Infopaq II kohtuasjas tuvastatu kohaselt Euroopa Liidu õigusnormidega reguleeritud ning ka asjas kohalduv liikmesriigi õigus ei piiranud sellist kokkuvõtete koostamist (Infopaq II, p 44), mistõttu ei saanud seda tegevust käsitada ebaseaduslikuna (Infopaq II, p 45). Eelnevast tuleneb, et AutÕS § 181 lg 1 erandile saab tugineda nt siis, kui teose vaba kasutamine on lubatud (AutÕS § 19). Samas isik, kes kasutab teise isiku autoriõigusega kaitstud teost, ilma et tal oleks selleks õigustus tulenevalt autoriõiguse omajaga sõlmitud lepingust või seadusest, ei saa AutÕS § 181 lg 1 erandile tugineda.
9(11)
2-21-4202
14.4.Uuesti tuleb hinnata ka seda, kas kostja tegevusel hageja teoste allalaadimisel, märksõnade salvestamisel ning töötlemisel puudus iseseisev majanduslik eesmärk AutÕS § 181 lg 1 tähenduses (AutÕS § 181 lg 1 kohaldamise viies tingimus). Lähtudes Euroopa Kohtu Infopaq II kohtuasjas antud juhistest, tuleb arvestada, et ajutise reprodutseerimise toimingud AutÕS § 181 lg 1 tähenduses on mõeldud selleks, et võimaldada juurdepääsu kaitstavatele teostele ja nende kasutamist. Kuna neil teostel endil on majanduslik väärtus, on nendele juurdepääsul ja nende kasutamisel seega tingimata majanduslik tähtsus (Infopaq II, p 48; vt ka Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2011. a otsus liidetud kohtuasjades C-403/08 ja C-429/08 (Football Association Premier League Ltd), p 174). Nagu saab tuletada direktiivi põhjenduste p-st 33, kuivõrd ajutise reprodutseerimise toimingud on mõeldud lihtsustamaks või tõhustamaks teoste kasutamist, võimaldavad nad suurendada sellise kasutamise käigus tootlikkust (inglise keeles efficiency gains, prantsuse keeles productivité, saksa keeles Produktivität) ning järelikult suurendada kasumit või vähendada tootmiskulusid (Infopaq II, p 49). Sellegipoolest ei või nendel toimingutel olla iseseisvat majanduslikku tähtsust selles mõttes, et nende tegemisest saadav majanduslik kasu ei või olla eraldiseisev ega eraldatav asjaomase teose seaduspärasest kasutamisest saadavast majanduslikust kasust, ja sellest ei või tuleneda täiendavat majanduslikku kasu, mis oleks suurem kui kaitstava teose kasutamisest saadav kasu (Infopaq II, p 50 ja Football Association Premier League Ltd, p 175). Tootlikkuse suurenemisel, mis tuleneb ajutise reprodutseerimise toimingute tegemisest, ei ole sellist iseseisvat majanduslikku tähtsust, kuna nende rakendamisest saadav majanduslik kasu materialiseerub alles reprodutseeritud objekti kasutamisel, nii et see ei ole objekti kasutamisest saadavast kasust eraldiseisev ega eraldatav (Infopaq II, p 51). Seevastu on ajutise reprodutseerimise toimingust saadav kasu eraldiseisev ja eraldatav siis, kui toimingut tegev isik võib saada tulu ajutiste reproduktsioonide endi majanduslikust kasutamisest (Infopaq II, p 52). Sama kehtib juhul, kui ajutise reprodutseerimise toimingute tagajärjel reprodutseeritud objekt võrreldes sellega, mis see oli asjaomase tehnilise protsessi algatamise ajal, muutub, sest siis ei ole nende toimingute eesmärk enam lihtsustada mitte selle, vaid teise objekti kasutamist (Infopaq II, p 53). Eelnevast tulenevalt loeti Infopaq II kohtuasjas tehtud toimingud vastavaks iseseisva majandusliku tähtsuse puudumise tingimusele, kuna nende toimingute tegemine ei võimaldanud ühelt poolt saada täiendavat kasu, mis oleks olnud suurem kui kaitstava teose seaduspärasest kasutamisest saadav kasu, ja teiselt poolt ei muutunud teos nende ajutise reprodutseerimise toimingute tagajärjel (Infopaq II, p 54). Seega ei tohi reprodutseeriv toiming iseseisvalt kaasa tuua tulu, mis ületab kaitstud teose õiguspärasest kasutamisest saadavat tulu, ega avada uusi, iseseisvaid võimalusi teose kasutamiseks. Näiteks sirvimisel (browsing) või vahemällu salvestamisel (caching) ei ole AutÕS § 181 lg 1 tähenduses iseseisvat majanduslikku eesmärki, nagu ei ole majanduslikku eesmärki tegevustel, mille eesmärk on võrgusisu kuvamine arvutiekraanil. Küll aga oleks iseseisev majanduslik tähendus näiteks sellel, kui meediamonitooringut osutav isik teeks klientide huvides kogu teosest koopia ning kui seeläbi loodaks artiklikoopiate andmebaas, mida meediamonitooringuettevõte saaks kasutada artiklite otsimiseks, vältides sellega käsitsi otsinguid või kolmandate isikute andmebaaside kasutamist. Eelnevast tulenevalt tuleb välja selgitada, kas kostja reprodutseerival tegevusel hageja teoste allalaadimisel, märksõnade salvestamisel ning töötlemisel oli iseseisev majanduslik eesmärk AutÕS § 181 lg 1 tähenduses. Ainuüksi ringkonnakohtu tuvastatud asjaolust, et kostja kasutas hageja teoseid majanduslikul eesmärgil selleks, et osutada oma klientidele meediamonitooringu teenust, ei järeldu, et märksõnade väljavõtmisel oli iseseisev majanduslik eesmärk AutÕS § 181 lg 1 tähenduses. Oluline ei ole mitte kostja tegevuse lõppeesmärk, vaid kostja reprodutseeriva tegevuse iseseisev eesmärk. 10(11)
2-21-4202
15.Juhul, kui ringkonnakohus leiab asja uuesti lahendades, et kostjal tuleb keelata hageja õiguste edaspidine rikkumine, siis ei saa VÕS § 1055 lg 3 alusel keelata kostjal kasutada hageja teoseid õiguspäraselt. Kostjale ei saa panna üldist abstraktset kohustust hoiduda tulevikus hageja ajakirjandusväljaannetes avaldatud sisu loata mis tahes vormis, mahus või viisil reprodutseerimisest, töötlemisest või kättesaadavaks tegemisest, kuna selline hageja teoste kasutamine võib hõlmata ka õiguspärast teoste kasutamist. Rikkumisest tulevikus hoidumise nõuet rahuldades peab kohus piiritlema, millistest rikkumistest tuleb kostjal tulevikus hoiduda (vt ka RKTKo 18.03.2020, 2-18-3445/46, p 29.3; RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 15). Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
16.Kuna kohtud ei ole kindlaks teinud asjas kohalduvate materiaalõiguse normide eeldusi, ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik hinnata, kas kohtuasja lahendamiseks on vajalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust nende sätete eeskujuks olnud direktiivide tõlgendamise kohta.
17.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.