Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. O. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
713,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); lepinguline esindaja Silver Eensaar Kostja: R. O. (isikukood XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel sõlmitud XXX kuukaardi ostulimiidi lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 498,58 eurot, viivis ajavahemiku 11.09.2024 – 19.11.2025 eest 140,98 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitis 15 eurot ja viivis 0,065% päevas põhivõlalt alates 20.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 297 eurot.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 21.05.2025 hagi ja 11.06.2025 hagi täienduse kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 04.08.2024 sõlmitud Ostulimiit lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 498,58 eurot, viivis ajavahemiku 11.09.2024 21.05.2025 eest 82 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 22.05.2025 kuni põhinõude (498,58 eurot) jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas.
2.Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Kostja ja T AS (XXX) sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas XXX kostjale ostulimiidi 500 eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi XXX kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L ́Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates. XXX Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes XXX sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Tingimuste punkti
4.1.alusel esitab XXX kõikide ühes kalendrikuus XXX Kuukaardiga sooritatud ostude eest tasumiseks ostule järgneva kuu alguses kliendile koondarve. Punkti 4.1.2 kohaselt kohustus Kostja tasuma arve sellel näidatud rekvisiitidel ja tähtajaks. Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas XXX. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 0%. Kostja asus XXX poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil 04.08.2024 31.08.2024 ostulimiiti 498,58 eurot.
2.2.Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud XXX kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arvet nr 918457 tähtajaga 10.09.2024.
2.3.Tingimuste p 7.1 järgi oli XXX-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist teatades tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Tingimuste p 7.3.1 järgi ütleb XXX Ostulimiidilepingu erakorraliselt üles ilma punktis 7.1.2 nimetatud tähtaega järgimata, kui kliendil on XXX ees võlgnevus 50 kalendripäeva. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas XXX 25.11.2024 lepingu lõpetamisest ja võlgnevuse loovutamisest AS-ile PlusPlus Capital. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX.
2.4.Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena 16.12.2024 tasulise meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX maksumusega 15 eurot. Teenuse eest tasus hageja arve summas 15 eurot, seega on hageja kandnud võlgnevuse 2
sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 15 eurot.
2.5.Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas. Hageja nõuab arvel toodud summalt viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaandete kaudu kätte toimetatuks loetud 06.08.2025 ja saadetud ka kostja epostiaadressidele. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
5.Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 04.08.2024 digiallkirjastatud XXX kuukaart ostulimiidi lepingu (dtl 31), milles ostulimiidiks on märgitud 500 eurot. Digiallkirja konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt T AS esitatud arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud nii Partnerprogrammi kui Ostulimiidi üldtingimustega ja T AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad XXX iseteeninduskeskkonnas aadressil XXX. Eraldi on hageja kohtule esitanud XXX kuukaardi ostulimiidi üldtingimused (kehtivad alates 24.08.2022; dtl 32). Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 04.08.2024 -31.08.2024 ostulimiiti 498,58 eurot. Hageja on kohtule esitanud arve nr 918457 ostulimiidi kasutamise eest perioodil 01.08.2024 - 31.08.2024 summas 498,58 eurot, maksetähtajaga 10.09.2024 (dtl 37). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 04.08.2024 XXX Kuukaardi ostulimiidi lepingu, et kostja kasutas 2024 augustis ostulimiiti summas 498,58 eurot. Hageja on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arve ning hageja väitel on kostjal arve summas 498,58 eurot tasumata. Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul on T AS sõlminud kostjaga laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et T AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse T AS-le laenuna. Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.
3
6.Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et XXX ja kostja on lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%. Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et kokku lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur. VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel. Hageja on arvestanud viivise perioodi 11.09.2024 – 21.05.2025 eest summas 82 eurot. Kohus arvestab täiendavalt viivise alates 22.05.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.11.2025 (k.a) summas 58,98 eurot.
7.Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu tingimuste p-le 7.8. ja VÕS § 1132 lõikele 2. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Lepingu lõppemine ei mõjuta enne lepingu lõppemist tekkinud rahaliste nõuete sissenõutavaks muutumist ega rahuldamist, seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude kindlakstegemise ja sissenõudmisega seotud kulutused. Seega ei ole hageja esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu). VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Selles sättes toodud piirmäärade ulatuses võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on, et need kulud on tekkinud peale lepingu lõppemist, st et esile on toodud ja tõendatud lepingu lõppemine. Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt lõppenud üles ütlemisega. Hageja väitel võimaldas tingimuste p 7.1 XXX-il lepingu korraliselt üles öelda igal ajal, teatades lepingu ülesütlemisest vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Ning et tingimuste p 7.3.1 järgi ütleb XXX Ostulimiidilepingu erakorraliselt üles ilma punktis 7.1.2 nimetatud tähtaega järgimata, kui kliendil on XXX-i ees võlgnevus 50 kalendripäeva. Hageja tugineb sellele, et leping öeldi üles lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest, ehk siis erakorraliselt. Arve tasumise tähtaeg oli 10.09.2024, lepingu üles ütlemise teate saatis XXX kostjale hageja väitel 25.11.2024. Seega oli arve tasumise tähtajast möödunud 75 päeva. VÕS § 195 lg 2 kohaselt võib lepingu mõjuval põhjusel lepingu rikkumise tõttu üles öelda täiendava tähtaja määramiseta VÕS § 116 lg 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Kohtu hinnangul võis sedavõrd pikk arve tasumata jätmine, eriti olukorras, kus tegemist oli esimese arvega peale lepingu sõlmimist, kujutada endast VÕS § 116 lg 2 punktis 4 toodud olukorda (kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi). Eeltoodu alusel olid kohtu hinnangul lepingu erakorralise üles ütlemise eeldused täidetud. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Hageja on esitanud arve, milles on märgitud võlanõue 16.12.2024 R. O. 15 eurot. Hageja väitel on ta arve tasunud. Kohus mõistab kostjalt välja võla sissenõudmiskulude hüvitise 15 eurot.
4
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja menetluses ja hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja on välja toonud, et talle osutas teenust PlusPlus Legal OÜ hinnaga 100 eurot tund + käibemaks ning et dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile kulus 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 175 eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 175 eurot vajalikuks menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega ning hageja on taolisi hagisid samasugustel asjaoludel esitanud korduvalt, mistõttu ka hagi struktuur ning tekst on suuresti korduvkasutatavad. Hageja on võla sissenõudmisega tegelev ettevõte ning hageja poolt kasutatud õigusabiteenuse osutaja (PlusPlus Legal OÜ) kuulub 100% hagejale. Kohus võtab menetluskulude kostjalt välja mõistmisel arvesse ka seda, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses nõudnud viivist alates 10.09.2024, ehk siis arve tasumise tähtaja viimasest päevast arvates, mil kohustus ei olnud veel sissenõutav. Seejuures pidi hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses kinnitama, et andmed on õiged. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud kokku 1 tunni eest. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 297 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 5
lepingulise esindaja kulud on 122 eurot koos käibemaksuga (hagi esitamise ajal oli käibemaks 22%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 297 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
9.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.