lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-224/41

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-224/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-224

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Alar Sepperni ja pankrotihalduri Sirje Tael vastu nõude tunnustamiseks Alar Sepperni pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. novembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alar Sepperni määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Määruskaebuse esitaja: Alar Seppern (pankrotis, kostja I), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Gerly Kask Vastustajad: 1) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, hageja), rk 70000349; esindaja Mikk Kangro 2) Pankrotihaldur Sirje Tael (kostja II)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 7. novembri 2022 määrus osas, millega maakohus lõpetas Alar Sepperni vastu esitatud nõude menetlemise (maakohtu resolutsiooni p. 1.5) ja jättis Alar Sepperni vastu esitatud nõude läbivaatamisel tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Saata Eesti Vabariigi hagi Alar Sepperni vastu maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohus määrab asja lahendamisel kindlaks menetluskulude jaotuse Alar Sepperni vastu esitatud nõude osas.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; hageja) esitas 7. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule hagi Alar Sepperni (pankrotis; kostja I) ja pankrotihaldur Sirje Taela (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 4. aprilli 2019 määrusega välja kostja I pankrot. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 31. mail 2019 nõude 299 992,64 eurot, mida palus tunnustada II rahuldamisjärgu nõudena. 10. detsembri 2019 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati maksuotsusest tulenevat hageja nõuet 640,43 eurot II rahuldamisjärgu nõudena. Lisaks koosneb võlgnevus kriminaalmenetluses nr 16930000112 esitatud avalikõiguslikus nõudeavalduses nr 13-13/01378-7 märgitud maksukohustustest 237 257,13 eurot ning intressist 62 095,08 eurot (kokku 299 352,21 eurot). Pankrotihaldur ja võlgnik esitasid nõudele vastuväite (võlgnik ka intressinõudele 261,98 eurot). Hageja palus tunnustada esitatud nõuet 299 352,21 eurot II rahuldamisjärgu nõudena kostja I pankrotimenetluses.
2.Hageja ja kostja II esitasid 7. septembril 2022 kompromisslepingu ja palusid kohtul selle kinnitada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Viru Maakohus lõpetas 7. novembri 2022 määrusega menetluse ja kinnitas kompromissi järgmiselt: 1) tunnustada hageja nõuet 294 272,53 eurot kostja I pankrotimenetluses II järgu nõudena; 2) menetluskulud jäävad poolte endi kanda; 3) pooled on teadlikud ja aru saanud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest; 4) pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Poolte kompromiss on seadusega kooskõlas, ei riku avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Pooled on teadlikud TsMS § 430 ja 432 sätestatud tagajärgedest.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Kostja I esitas Viru Maakohtu 7. novembri 2022 määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromiss kinnitamata ning jätkata menetlust. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja I kompromisslepingu pool ning ta ei ole hagiga nõustunud. Seega ei saanud tema suhtes kompromissi kinnitada. TsMS § 207 lg 2 kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui maakohus leidis, et kostja I ja kostja II on vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, oleksid kostjad saanud sõlmida kompromissi ainult ühiselt. Kinnitatud kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi sõlmimisel olid pooled teadlikud asjaolust, et Viru Maakohus jättis kriminaalasjas nr 1-20-1041 19. aprilli 2021 otsusega kostja vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Avalik-õiguslikku nõuet (maksunõue) ei saa hageja praegusel juhul tsiviilkohtumenetluses esitada ka seetõttu, et puudub avalik-õiguslikku nõuet kindlaksmäärav haldusakt.
5.Hageja märkis, et ta ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus oleks hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissi pidanud jätma kinnitamata. Hageja ei nõustu määruskaebuse põhjendustega ka osas, mille kohaselt ei saa tsiviilkohtumenetluses maksunõuet esitada kuna puudub avalik-õiguslikku nõuet kindlaksmäärav haldusakt. Hageja nõustus määruskaebusega osas, millega kostja I leidis, et hageja ja kostja I vahel peab vaidlus jätkuma. Maakohus ei oleks tohtinud lõpetada menetlust kõikide osapoolte suhtes.
6.Kostja II vaidles määruskaebusele vastu. Kompromiss kinnitamine on olnud õiguspärane ja ei esine heade kommete vastasust ning seetõttu tuleb määrus jätta muutmata.
7.Viru Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 järgi menetlusnormi rikkumise tõttu maakohtu määruse osas, milles maakohus tsiviilasja menetluse tervikuna lõpetas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus saadab tühistatud osas, s.o Alar Sepperni vastu esitatud nõude tunnustamise ja sellega seotud menetluskulude osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu lahend jääb muutmata osas, milles maakohus kinnitas hageja ja pankrotihalduri vahel sõlmitud kompromissi ja jättis menetluskulud kompromissi sõlminud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
9.Pankrotiavaldus, mille alusel kuulutati välja kostja I pankrot, on menetlusse võetud enne 1. veebruari 2021, mistõttu kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele regulatsiooni, mis kehtis kuni 2021. aasta 31. jaanuarini (PankrS § 193 lg 5). Hageja nõudele esitasid pankrotimenetluses vastuväite võlgnik (kostja I) PankrS § 104 lg 1 alusel ja pankrotihaldur

(kostja II). Hagi on esitatud kostja I (võlgniku) pankrotimenetluses nõude tunnustamisele vastuväite esitanud kostja I (võlgnik) ja kostja II (võlgniku pankrotihaldur) vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjal II oli õigus hagejaga kompromiss sõlmida ning selles osas on maakohus põhjendatult kompromissi kinnitanud ning kostja II osas menetluse lõpetanud.

10.Õige on kostja I seisukoht, et tema kompromissi ei sõlminud, see ei ole talle siduv ning maakohtul puudus alus tema osas menetlust lõpetada. Õige on seisukoht, et käesolevas asjas ei ole kostja I ja kostja II vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses, seetõttu ei toonud kostja II kompromissi kinnitamise taotlus kostjale I kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostja I esitas võlgnikuna hageja nõudele ise vastuväite PankrS § 104 lg 1 alusel. Pankrotiseadusest tuleneb, et võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist. Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, tuleb tal esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite (PankrS § 104 lg-1 ja 2). Ringkonnakohus märgib, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissiga saab lugeda käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud nõude pankrotimenetluses tunnustatuks ning maakohtus jätkuv vaidlus hageja ja kostja I vahel ei puuduta pankrotiasja läbivaatamist. Asja uuel läbivaatamisel annab maakohus hinnangu kostja I vastuväidetele hagile ja lahendab sisuliselt hageja nõude kostja I vastu.
11.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus hageja ja kostja I vahel kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

(digitaalselt allkirjastatud)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja